"Protsess" (Franz Kafka) Franz Kafka sündis 3. juulil 1883 Prahas. Kuulsus saabus Kafkal alles pärast surma,kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Oma elu ajal väljastas Kafka ainult üksikuid novelle. Franz Kafka suri 1924 Austrias Viinis. Raamat jutustab ambitsioonikast Josef K. nimelisest panga ametnikust, kes arreteeritakse ilma mingi kindla põhjuseta, tema kolmekümnendal sünnipäeval. Keegi talle ei ütle miks seda tehti, öeldakse vaid, et ta peab kohtu ette minema, kus on korraldatud kohtu protsess temale. Siiski peab K. ilmuma asjaajamiste komitee ette ja ennast kaitsma. K. arvab, et see kõik on vaid nali. Josef K teeb ennast kohtupingis lolliks ja ta üle mõistetakse kohut. Aasta hiljem K. kolmekümne esimesel sünnipäeva hommikul
aasta revolutsioonile. · Püha Antoniuse kiusatus (La Tentation de Saint Antoine) (1874). Romaan baseerub Egiptuse eraku elul, kes olevat olnud viidud kuradi poolt kiusatusse. Flaubert'i ambitsioon oli luua selle teosega Prantsuse Faust. · Kolm lugu (Trois Contes) (1877): "Un Coeur simple", "La Légende de Saint Julien l'Hospitalier" ja "Hérodias". · Bouvard ja Pecuchet (Bouvard et Pécuchet) (1881). Romaan räägib kahest ametnikust , kes saavad päranduse, lähevad elama maale ning tegelevad ekslike teaduslike eksperimentidega. See on Flaubert'i rünnak pseudoteaduse vastu. Flaubert pidas seda oma meistriteoseks. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Gustave_Flaubert http://en.wikipedia.org/wiki/Gustave_Flaubert http://www.online-literature.com/gustave-flaubert/ http://fajardo-acosta.com/worldlit/flaubert/
hääletoon ja ka oskus žestidega ümber käia. Kirjeldavad žestid kirjeldavad teemat, rõhutavad žestid on teema rõhutamiseks, viimasega ei tohi ka liialdada, muidu tähelepanu kuulajatel hajub, ja toob tähelepanu mujale esile. Sõnavararohkus on tõsiseltvõetavuse üks kõrgeim märk, kuid ka sellega pole vajalik liialdada. Tänu selle kõige kasutusele on mind ja mu keelekasutuse oskust võetud tõsiselt ja minust peetakse lugu, nii tulevasest ametnikust ja kui ka inimesest, kes oskab oma sõnavaraga õieti ümber käia. Ja kui mind tõsiselt ei võetaks, ei saaks ma ei loengut vajadusel pidada, ega muuta teiste indiviidide arvamust minust, just sõnavara kasutamise järgi, sest sõnavara näitab selle kasutaja intelligentsust ja haridusetaset. 4
ausamad kui tegelikult kujunenud nimestik üldiselt. Perekonnanimed ei olnud kaitstud moonutuste eest. See, millisel kujul valitud nimi lõpuks dokumentidesse jõudis, sõltus konkreetsest kirjapanijast. Enamasti panid kirja sakslased: pastorid, mõisnikud, mõisaametnikud (kirjutajad, valitsejad). Nad võisid eesti nimed saksapärasemaks kohendada, isegi saksa keelde tõlkida. Kui talupoeg ei leidnud endale nime või oli nimi juba valitud, siis sõltus ka ametnikust, mis nime lõpuks talupoeg endale sai. Kannatlike nimepanijate kõrval oli ka kannatamatuid. Talupojale võidi perekonnanimi panna tema tahet arvestamata. Räägitakse lugusid, et talupojale pandi perekonnanimena kirja esimene sõna, mis ta ütles. Ebasümpaatne isik võis saada naeruväärse või ropu nime. On pandud näiteks kirja perekonnanimeks Nabags ehk kerjus ja Sudel ehk väljaheite tükk. Nime võis tekitada ka juhuslik situatsioon.
Vaatlustoimkond-varjatud toimkond piiratud maaalal, askukohta ei reeda situatsiooni avastamisel vaid annab sellest teada häiretoimkonnale. Otsingutoimkonnad-otsivad inimesi Radarvaatlustoimkond-jälgib laevaliiklust ja teatab sellest kordonile. Teostatakse ühendhäire keskuses. Jälgitakse eesti mere ala ja sellel liikuvaid laevu eesmärgiga avastada ebaseadusliku tegevust merel. 19. Kellest koosneb piirivalvetoimkond? -Piirivalvuritest. -Ühest või enamast politsei v piirivalve ametnikust koosnev grup kes täidab pv valdkonna ylesandeid piiril v õigusaktiga määratud piirkonnas. -Ei pea alati koosnema inimestest võib sisaldada ka koera.(otsingutoimkond, jälitustoimkond, patrulltoimkond, piirikontrollitoimkonnas) 20. Milliste ametkondadega teeb piirivalve tihedat koostööd? Tooge näiteid. Koostöö muude isikute ja asutustega 1.Politsei teeb muude isikute ja asutustega oma pädevuses koostööd avalikku korda
o olid preetori ainuisikulised korraldused- 1. inerdicta- korraldus või keeld kostjale, kõige tuntumad valduse kaitseks 2. restitutio in intergrum- asjade endise õigusliku olukorra taastamine 3. missio in possessionem(jagunes in rem/in bona), isiku asja või varanduse andmine teise isiku valdusse 4. stipulationes praetoriae- preetori nõude hagi aluse loomine stipilatio vormis ekstraordinaarne protsess o ametnikust kohtunik o staadiumitesse ei jagune o kohtukutse toimetasid kätte kohtukantselei teenrid, nõuti kohtulõivu o menetlus protokolliti, otsus oli kirjalik o tagaseljaotsuste tegemise võimalus o apellatsiooni esitamise võimalus asjaõiguse ja võlaõiguse suhe mis neid eristab? asjaõigus Võlaõigus
ja ütles.. Formulaarprotsess (367 eKr – 3. Saj ehk 286? pKr): Jagunes endiselt in iure ja apud iudicem staadiumitesse Paindlikum, ilma pidulike vormeliteta Preetor väljastas formula Võimaldas vastuväidete esitamist Täismenetlus actio iudicati abil Edasikaebamise võimalust ei olnud ei legisaktsioonilises ega formulaarprotsessis Ekstraordinaalne protsess (17 eKr): Ametnikust kohtunik Staadiumitesse ei jagune Kohtukutse toimetasid kätte kohtukantselei teenrid, nõuti kohtulõivu Menetlus protokolliti, otsus oli kirjalik Tagaseljaotsuse tegemise võimalus Apellatsiooni esitamise võimalus Preetori erikaitsevahendid Olid preetori ainuisikulised korraldused: 1) Interdicta – korraldus või keeld kostjale 2) Restitutio in integrum – asjade endise õigusliku olukorra taastamine
hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Töötu inimene, kes soovib teha ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik (tööealine elanikkond) 15-74
PREETORI ERIKAITSEVAHENDID Olid preetori ainuisikulised korraldused: 1. interdicta korraldus või keeld kostjale 2. Restitutio in integrum asjade endise õigusliku olukorra taastamine 3. Missio in possessionem (jagunes in rem/in bona) isiku asja või varanduse andmine teise isiku valdusse 4. Stipulationes praetoriae preetori nõude hagi aluse loomine stipulatio vormis EKSTRAORDINAARNE PROTSESS Ametnikust kohtunik Staadiumitesse ei jagune Kohtukutse toimetasid kätte kohtukantselei teenrid, nõuti kohtulõivu Menetlus protokolliti, otsus oli kirjalik Tagaseljaotsuse tegemise võimalus Apellatsiooni esitamise võimalus ROOMA ASJAÕIGUS Res (sinna alla kuulub asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus) Asjaõiguse puhul on omanik teada. Kõik on kohustatud, keegi ei tohi midagi selle omandiga teha.
ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Omandatud(haridus) ja omistatud(sugu) Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Ühiskonna kihistus;. inimeste jagamine kihtidesse teatud tunnuste alusel, nt majandusressursside alusel. Sotsiaalne mobiilsus- liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Vertikaalne liikumine on ülespoole tõusmine, nt lihttöölisest spetsialistiks, horisontaalne liikumine, nt ühest majandusharust teise. Kihistumisel on selge seos inimeste
ohustatud naabri maatükil asuva ehitise varisemise ohu tõttu, siis tuli sõlmida kokkulepe – stipulatio. Preetor lõi nii muidu puuduva hagi aluse. e) ekstraordinaarne protsess ehk ametnike protsess tekkis alates Augustuse valitsemisajast printsepsi/keisri loodud menetlusena. Iseloomulik on see, et protsess ei jagune enam mitmesse staadiumisse, vaid otsuse nii õigusliku küsimuse, tõendite üle kui ka lõpliku seisu üle teeb ametnikust kohtunik. Sellel ametnikust kohtunikul on keisri otsene volitus. Samuti muutus kogu protsessi käik bürokraatlikuks, kuid mitte tingimata halvemaks. Kohtukutse toimetasid vastandina varasemale kätte kohtukantselei teenrid, tekkisid advokaatide kolleegiumid, seati sisse kohtulõiv. Kui kostja kohtusse ei ilmunud, oli võimalik teha tagaseljaotsus (seni ei olnud see võimalik). Kuna eesmärgiks oli kõigi kodanike heaolu, riiklik sunniaparaat oli aga vahepeal tugevnenud, siis oli ka riigi
[13]Tema ideed olid ajast kaugel ees; elu ajal uuriti tema peateost suhteliselt vähe. 1517.a. avaldati see uuesti, nüüd trükis. Martin Lutherit süüdistas katoliku kirik mh Marsiliuse ideede elluäratamises. [14]Jean Bodin (1529/301596) (Pr. riigiteoreetik) järgi oli kõrgeima võimu suverääniks valitseja. Sellest tulenes riigivõimu täielik tsentralism. Vastandus ideedele valitsejast kui ["esimesest kodanikust", kõrgeimast ametnikust]. [Bodini suveräänsuse kontseptsioonist oli sageli juttu Eesti EL-ga liitumise aruteludel] [15]Suveräänsusteooria rajaja, kes väitis: suverään [suvereniteet] on ühtne, jagamatu ja piiramatu; suverään annab välja seadusi ja ei allu kellelegi peale jumaliku seaduse ja loomuseaduse; suverääni enda suhtes need seadused ei kehti. Bodin leidis ka, et ehkki suveräänsuse ainsaks kandjaks on monarh, võib põhimõtteliselt suverääniks olla ka aristokraatide
t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Töötu inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia tööd.
t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Töötu inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia tööd.
t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Töötu inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia tööd. Heitunu inimene, kes on loobunud tööd otsimast
põhjustada: töökaotus, vaesus, perekonnas toimuv kuid ka bioloogilised eristused või arengupuuded. Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sotsiaalsesse kihistumisesse toonud rohkem sisemist dünaamikat, s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust. Sotsiaalne mobiilsus - tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (n: maalt linna, ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Mobiilsus on suurem Põhja-Ameerikas ja Kesk- ning Ida-Euroopa riikides. Prantsusmaal ja Indias on liikumine, eriti horisontaalne, suhteliselt tagasihoidlik. Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu. Aktiivne rahvastik - tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul.
soodsad tingimused vilja eksportimiseks Läände ning mõisnikel tekkis majanduslik huvitatus oma põldude laiendamiseks. See olenes aga talupoegade tööjõust, sest selleks ajaks oli teotöö saanud täielikult mõisamajanduse nurgakiviks. 16. sajandist kuni 18. sajandi lõpuni toimus mõisamajanduse areng mõisatevõrgu ja mõisapõldude laienemise näol. Oma põhiosas kujunes mõisate võrk Eestis välja 17. sajandi lõpuks. 17. sajandil hakkas ka endisest sõdalasest või linnakodanikust-ametnikust mõisaomanik muutuma põllumeheks ja majanduselu juhtijaks. Kuni 18. sajandi keskpaigani said mõisad oma rahalised tulud peamiselt teravilja müügist. Juba 18. sajandi teisel veerandil oli mõisates hakanud arenema ka viinapõletamine, mis võimaldas realiseerida teravilja soodsamalt. !9. sajandi alguses oli Põhja-Eestis mõisamajandus pea täielikult allutatud viinatootmisele. Mõisates asutati tõrva-ja lubjapõletusahje ja telliselööve ning ka manufaktuure, nagu klaasi-,
Peres 7 last, isa väga range, ema hingeline ja õrn, usklik. Lastele isa poolt range, askeetlik kasvatus, ema mahendas seda omalt poolt veidi. Lapsed suht isoleeritud omaealistest. Poisid said veidi kodust haridust, seejärel saadeti D. pansioni. 1837 suri ema TBCi. Isa saatis pärast ema surma õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Isa vahepeal majanduslikult kosunud ja ostis endale nüüd maale mõisa ja kolis sinna elama. Endisest eeskujulikust ametnikust ja perekonnapeast sai nüüd elumees jõi, laaberdas ja aeles ringi, oma pärisorjadesse suhtus vägivaldselt. 1839 isa suri, ilmselt tapeti oma pärisorjade poolt. Kui D. sai isa surmeteate, tabas teda ta esimene langetõvehoog. 1843 lõpetas D sõjaväeinseneride kooli ja sai Piiteris oma eriala ametnikuks. Samal ajal hakkas kirjutama (1844 D esimene töö Balzaci tõlge), sai noore kirjanikuna kiiresti tuntuks, võeti hästi vastu
astmele. Peres 7 last, isa väga range, ema hingeline ja õrn, usklik. Lastele isa poolt range, askeetlik kasvatus, ema mahendas seda omalt poolt veidi. Lapsed suht isoleeritud omaealistest. Poisid said veidi kodust haridust, seejärel saadeti D. pansioni. 1837 suri ema. Isa saatis pärast ema surma õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Isa vahepeal majanduslikult kosunud ja ostis endale nüüd maale mõisa ja kolis sinna elama. Endisest eeskujulikust ametnikust ja perekonnapeast sai nüüd elumees jõi, laaberdas ja aeles ringi, oma pärisorjadesse suhtus vägivaldselt. 1839 isa suri, ilmselt tapeti oma pärisorjade poolt. Kui D. sai isa surmeteate, tabas teda ta esimene langetõvehoog. 14 1843 lõpetas D sõjaväeinseneride kooli ja sai Piiteris oma eriala ametnikuks. Samal ajal hakkas
tavaliselt vastu uut maad kuskil metsa või soo servas. Kõige rohkem mõisaid tekkis 17. sajandil - puht majanduslikel põhjustel. Eesti oli sel ajal Rootsi suurriigi osaks, Lääne-Euroopas olid tekkinud väga head vilja turustamisvõimalused ja mõisnikel oli siin kasutada talupoegade tööjõudu - see oli mõisate loomise buumi põhjuseks. 17. sajand näib Eesti mõisate ajaloos olevat ajaks, kus endisest sõdalasest või linnakodanikust- ametnikust mõisaomanik hakkas muutuma rahulikuks põllumeheks ja majanduselu juhtijaks. Koos sellega uuenes ka mõisa ilmestus. Keskajast uusajani välja kujutas mõis endast tagasihoidlikku laagrikohta või peavarju, kus asus ajutiselt või püsivalt mõisaomaniku asemik - Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 91 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
annaabi.ee 
