Jaapani haridus Koostaja: Liinu Tuust 12F Haridussüsteem.. Peavad lugu haridusest Üldine koolisüsteem loodi 19.sajandi II poolel 20.sajandi alguseks oli pea kogu rahvas omandanud kirjaoskuse 99% algkooliõpilastest käib riiklikes koolides Vaid 30% keskkooliõpilastest käib erakoolides Haridussüsteem.. 6 aastat algkool (shgakk) 3 aastat alama astme keskkool (chgakk) 3 aastat kõrgema astme keskkool (ktgakk ehk (kk) Ametikoolid Ülikoolid ja kolledzid Eri astmed sisseastumiseksamid Haridussüsteem.. Ettevalmistuskoolid (yobiko) Tihti viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Et saada head töökohta, peab lõpetama hea ülikooli; et sinna sisse saada, peab lõpetama hea keskkooli. Koolielu.. Kooliaasta algab 1.aprillil Kooliaasta lõpeb märtsi keskel Vaheajad: Suvel on mõnenädalane vaheaeg 2 vaba nädalat uue aasta paiku
ühtaegu riskantsed ja tulusad. Laevahukk tähendas võlausaldajale ebaõnne, aga õnnestumise korral suurt tulu. Tänu linnakodanikele asutati esimesed pangad. Linnade ja kaubanduse arenguga tekkis nõudlus hariduse järele. Esimesed koolid oli kloostrites (õpetati vaimulikke). Kloostrikool ei koosnenud ainult usuõpetusest, käsitleti ka antiik aja tähtsaid mehi (Cicero kuulus kõnemees, Platon). Peagi asutati toom-, põhi- ja ametikoolid. Enne 13.sajandit tekkisid ülikoolid, vanimad on Salerno (arstiteadus), Oxford (loodusained, matemaatika) ja Pariis (teoloogia). Õppetöö oli ladina keeles. Ülikooli juhti nimetatakse siiani rektoriks ja õppejõudu lektoriks. Tartu ülikool asutati 1632.aatal, mille eesotsas on praegu Alar Karis. Linnade teke on mõjutanud tänapäeva elu kulgu üsna tugevalt, sest asutati ülikoolid, milleta ei kujuta tänapäeva elu ette. Haritud inimesed on kõrgelt hinnatud. Majanduselu
Selleks, et kaubandust oleks, oli vaja raha. Ilma rahata ei oleks saanud tooraineid sisse osta. Riigi sümboliks on raha. Keskajal tekkisid linnadesse omad mündid. Selleks, et kaupmehed ja käsitöölised oskaksid oma tööd oli vaja neil seda õppida ja selleks rajati koole. Keskaja linna kultuur ei olnud nii kõrgelt arenenud kui kaubandus, kuid siiki olid olemas koolid ja kirjandus. Linna koolideks olid toomkoolid, põhikoolid, ametikoolid ja ülikoolid. Kõigil neil olid erinevad eesmärgid. Põhikoolis õpiti näiteks arvutamist ja raamatupidamist. Ülikoolis aga õpiti keerulisemaid teadmisi, näiteks arsti- ja õigusteadus. Peale hariduse oli veel tähtis osa linnas kirjandusel. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepos
Ainsad kirjaoskajad vaimulikud, hariduskeskusteks kujunesid kloostrid Haridus vaimulik: peatähelepanu Piiblil Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse koolide järele Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid Õpetus endiselt vaimulik Võeti õppima ka vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse Põhikoolid Käsitööliste ja kaupmeeste poegadele algharidus Ametikoolid ehk abakutsekoolid Põhitähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele, raamatupidamisele Ülikoolid Arenesid linnakoolidest XI-XIII sajandil Õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused Üliõpilased õpipoiste ja sellide seisuses Õppejõud meistrite seisuses Õppetöö ja omavaheline suhtlemine ladina keeles Õppetöö ülikoolis Stuudium sai alguse seitse vaba kunsti õppimisega: grammatika retoorika dialektika aritmeetika geomeetria astronoomia
skisma. Paavstis tagandati uus Martinus V 5. Võrrelge Bütsantsi ja kõrgkeskaegse Lääne-Euroopa hariduselu. Millised on paralleelid? Bütsants: grammatika, retoorika, õigusteadus, filosoofia. Linnades kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstid antiikautorite teosed. Lihtrahvale pühakute elulood e. hagiograafia. Lääne-EU: kloostrikoolid (piibel + filosoofide tööd), katedraalikoolid e. toomkoolid (ladina keeles), põhi- ja ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine) 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika usk, arst, õigusteadus KONTROLLTÖÖ 1. Linnade teke ja areng - pani aluse kapitalistlikule majandusviisile - käsitöö- ja kaubanduskeskused - üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik - naturaalmajanduse lõpp - areng sai alguse Vahemere ääres
· Kujunes katoliku kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon oma preestrite ja piiskoppidegaInnocentius III kuulutas katarite vastu välja albilaste sõjad (1209-1229) mille käigus rüüstati LõunaPrantsusmaa õitsvad linnad 17) Kuidas oli korraldatud hariduselu linnas? Millist rolli mängis seejuures kirik? · Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid haridus vaimulik, ladina keeles · Ametikoolid ehk abakusekoolid arvutamise ja raamatupidamise õppimine, haridus emakeeles 18) Iseloomustage keskaegse ülikooli ülesehitust. Milline oli ülikooli tähtsus keskaegses ühiskonnas? · Üliõpilased olid nagu õpipoisid ja sellid scolarius, studiosus · Õppejõud olid nagu meistrid magister, doktor, professor · Asjade korraldamiseks määrasid õppejõud dekaanid, ülikool valis rektori · Ülikooli privileegid andsid neile vaimulikega võrdsed õigused
sedöövri. Tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus ja kingitusi. Kõige lihtsam viis meistriks saamiseks oli abielluda meistri lese või tütrega. Kooliharidust jagati keskajal peamiselt kloostri- ja kirikukoolides ning peamiseks eesmärgiks oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kogu õpetus toimus ladina keeles, mida oskasid kõik haritud inimesed Euroopas. Haritlaskonna moodustasid vaimulikud. Linnadesse hakati looma linnakoole, põhikoolid, abakusekoolid e. ametikoolid ja koduõpetajad. Peale kooli lõpetamist oli võimalik minna ülikooli, kus õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumises astmes grammatika, retoorika ja dialektika ning ülemises astmes geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda: kunstide-, õigus-, arsti-, ja usuteaduskond. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid, kellelt nõuti ladinakeele oskust. Õpingud kestsid tavaliselt 8 aastat ja alustama
esines sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid. Toimusid tänavalahingud aadlisuguvõsade vahel. Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Levis mõttelaad, et olemasolevat vara tuleb kasvatada. Rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu. Kuna ei tahetud, et hing lähex põrgusse annetasid rikkad kaupmehed oma hinge päästmisex varanduse vaestele. HARIDUS: kloostrikoolid, toomkoolid, põhikoolid, ametikoolid, ülikoolid: Alamaste-grammatika, retoorika, dialektika Ülemaste-aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Kõrgeim aste- kunstiteaduskond, arsti, õigus, usu. Loengus seletas õpetaja raamatutes kirjapandut. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama KATOLIKU KIRIK:a) kirikuorganisatsioon: Paavsti nimetas ametisse Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud-kardinalid, see tagas kogenud ja autoriteerse paavsti valimise. Paavst Gregorius 7
(kandusid ülisest ideloogiast kõrvale) Ülikoolid ja teadus 1. Kuidas oli korraldatud hariduselu linnas? Millist rolli mängis seejuures kirik? · Piiskopkondade keskustesse rajati katetraalikoolid e toomakoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik, kuid järjest rohkem õppis seal ka vaimulikuseisusesse mitte kuuluvad poisid. Hakati asutama põhikoole, kuna kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks, seal õppisid käsitööliste ja kaupmeeste pojad. Olis veel ametikoolid , kus tähelepanu päöörati kaubanduses tavilkule arvutamisele ja raamatupodamisele. Tehnikaülikoolid, mis kasvasid välja toomakoolidest · Haridus oli paljudes kohtades vaimulik, rajati koole katetraalidesse. Ülikoolid tekkisid kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel. Ülikoolidele andsid loa tegevuseks paavst. 2. Iseloomustage keskaegse ülikooli ülesehitust. Milline oli ülikooli tähtsus keskaegses ühiskonnas?
Toomkool koolitas välja vaimulikke, keskaegsed ülikoolid olid 4 teaduskonnaga: alusõpet vabade kunstide teaduskonnas; seejärel võisid tudengid õppida edasi teoloogia-, õigus- ja meditsiiniteaduskonnas. Linnakäsitöölastele ning kaupmeestele oli väga tähtis kirjakeele oskus. Selle tõttu rajati linna põhikoolid, kus käsitöölased ja kaupmehed alghariduse said ning siis arenesid välja ka ametikoolid ehk abakusekoolid (õppetöö põhiprogramm rajati ladina keelele, kuid õppetöö ise käis tihti õpilase emakeeles). Linnakoolidest arenes välja ülikoolid. Esimestena tekkisid ülikoolid Bolognas (1088), Pariisis ja Oxfordis. Ülikooli ladinakeelne nimi – universitas – tähendab tsunfti. Keskaegne ülikool oligi loodud käsitööliste korporatsioonide eeskujul. See kujutas endast omamoodi õpetlaste tsunfti, mis ühendas kõiki sama linna üliõpilasi ja õppejõude.
1229) mille käigus rüüstati Lõuna- Prantsusmaa õitsvad linnad · Inkvisitsioon püüdis ketserid õigele teele tagasi tuua, kui see aga ei õnnestunud, siis karistada · Ketserid olid väärõpetuste kandjad, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud · 26.1 · Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid haridus vaimulik, ladina keeles · Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste pojad said alghariduse, haridus emakeeles · Ametikoolid ehk abakusekoolid arvutamise ja raamatupidamise õppimine, haridus emakeeles · Linnakoolidest, kus anti vaimuliku hariduse asemel (või kõrval) ka õigus ja arstiharidust, kujunesid ülikoolid · 26.2 Ülikool oli õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendus: · Üliõpilased olid nagu õpipoisid ja sellid scolarius, studiosus · Õppejõud olid nagu meistrid magister, doktor, professor · Asjade korraldamiseks määrasid õppejõud dekaanid, ülikool valis
Hariduses pöörati tähelepanu Piiblile, ladina keelele. Peeti tähtsaks paljusid kirikuisade teoseid ning vanakreeka autoreid. Eriti Platonit (hüve idee) ning Cicerot (kohusetunne). Linnakoolide teke. Linnades elanikkonna arv kasvas ning vajas koole. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid e toomkoolid, kus õpilasi oli ka mittevaimulikke. Asutati põhikoole, et käsitöölised ja kaupmehed saaksid kirjaoskajateks. Ametikoolid e abakusekoolid arvutamine ja raamatupidamine. Õppetöö toimus enamasti emakeeles. Ülikoolid. Varem tekkisid õppeasutused Itaalias. Bolognas oli esimene ülikool õigusteadusega, 11saj. Salernos oli 10.saj arstikool. Pariisi ülikool 12 saj tekkis kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel teoloogia ja õpetamise keskus. Oxfordi ülikool Inglismaal -12 saj matemaatika ja loodusteadused. Cambridge ülikool 13 saj. Hispaanias Salamanca ülikool 13saj arstiteaduses
Tatoveeringuid oli nii meeste kui naiste kehadel ja nägudel. Mehed ajasid habet, sest sile nägu oli väärika mehe tunnus. Ainuke aeg kui mees habet võis kanda oli leinaaeg. Vaarao ilmus rahva ette valehabemega (kohustuslik ka naisvaaraodel). Ülikoolid ja teadus Varakeskajal oli haridust võimalik saada ainult kloostrites. Kõrgkeskajal tekkisid kloostrikoolide kõrvale linnades asuvad katedraalikoolid e. toomkoolid ja mõningatesse linnadesse ka nn ametikoolid. Kõrgelt hinnati dominikaani ja jesuiitide ordu poolt loodud koole. Kusjuures viimastes koolides õpetati lisaks kirikuloole ja -laulule ka ajalugu, geograafiat, matemaatikat ja mehaanikat. Esimesed ülikoolid tekivad Lääne-Euroopas 11.-12. sajandil ja nad asuvad eelkõige Euroopa lõunaosas. 1119 - Bologna ülikool, esimene ülikool. Kõikides ülikoolides oli õppekeeleks ladina keel. Klassikaline ülikool oli nelja teaduskonnaga:
Nende eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli vaimulik: tähelepanu Piiblil, kirikuisade teostel, ladina keelel. Kreeka keelt enam ei räägitud, vanakreeka autoreid tunti vähe. Rahvaarvu kasvuga hakati ka linnadesse koole rajama piiskopkondade keskustesse tekkisid katedraalikoolid e toomkoolid, kus õppis aina rohkem vaimuliku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Järjest rohkem tekkis koole, kus anti mõne valdkonna alaseid teadmisi, tekkisid põhikoolid (algharidus) ja ametikoolid e. abakusekoolid (arvutamine ja raamatupidamine). (1) 11-13 saj. Arenes nii mõnestki linnakoolist ülikool ning kuna see võttis pikka aega, siis on raske määrata täpset asutamisaastat. Salerno, Itaalia (10.saj.) -arstide kool Bologna, Itaalia (11-12. saj. Vahetusel, a.a. Peetakse 1119) õigusteadus Pariis (12.saj) teoloogia u. samal ajal ka Oxford matemaatika + loodusteadused Cambridge (13.saj. Algul) Salamanca, Hispaania (1218) arstiteadus Uppsala, Rootsi (1477)
· Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. · Haridus oli usulise sisuga Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). c. Linnakoolid: · Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. · Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. · Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. · Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. 2. Ülikoolid a. Vanimad ülikoolid: · Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias. · Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. · Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). · Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. · Cambridge ülikool (XIII sajandi algul)
kinnistusid veelgi, sest parlamenti valiti inimesi seisuse järgi. Inimene esindas parlamendis oma seisust. 20. KESKAJA HARIDUS JA TEADUS Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli vaimulik, kuid õpilaste hulgas oli üha enam selliseid poisse, kes ei kuulunud vaimulikku seisusesse. Tasapisi tekkis ka koole, kus anti hoopis õiguse- või arstiteadusealaseid teadmiseid. Põhikoolid, ametikoolid (abakuskoolid) Rektor juhtis kogu ülikooli ja dekaan juhtis teaduskonda. Seega oli 4 dekaani: usu, arstiteaduse, õigusteaduse ja kunsti. Algul õpiti kunsti ja siis sai edasi ise valida. Kõige tähtsam oli usuteaduskond. Ülikoolis olid üliõpilased, keda õpetasid õppejõud. Ja selleks, et olla õppejõud, pidi tal olema teaduslik kraad. Madalaim teaduslik kraad oli bakalaureus, mõnevõrra kõrgem magister ja kõige kõrgem doktori kraad. Õppejõud
kirjaoskajateks vaimulikud ja ainsateks hariduskeskusteks klootrid. Kloostrikoolides valmistati ette vaimulikke. Haridus, mida anti, oli vaimulik. Toomkooli said astuda ka mittevaimulikud. Erilist tähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele ning ladina keelele. Pöörati tähelepanu ka Rooma autoritele, eriti Cicerole. Linnade arenguga tekkisid linnakoolid, kus enam vaimulikeks ei õpetatud. Linnakoolid olid ametikoolid. Järk-järgult tekkis ka koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valdkonna, näiteks õiguse-või arstiteaduse alaseid teadmisi. Asutati põhikoole, kus saadi algharidus ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Nendes koolides toimus õppimine tavaliselt õpilaste emakeeles. Ülikoolid arenesid välja linnakoolidest. Ülikoolides oli 4 teaduskonda. Esimene oli
Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolid: Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli usulise sisuga Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias. Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil Viini ülikool (1363). Skandinaavias Uppsala ülikool 1477.
Ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolid: Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli usulise sisuga Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI XIII sajandil, esmalt Itaalias. Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil Viini ülikool (1363). Skandinaavias Uppsala ülikool 1477.
Kloostrikoolid: Eesmärgiks vaimulike ettevalmistamine. Haridus oli usulise sisuga – Piibel ja kirikuisade teosed, ladina keel, õpiti ka Cicerot (kohusetunne) ja Platonist (hüve idee). Linnakoolid: Linnade ja majanduse kiire areng ja vajadused ilmalike teadmiste järele. Toomkoolid – õpetas vaimulik, kuid õpilasteks ka ilmalikke noori poisse. Põhikoolid – käsitööliste ja kaupmeeste poegadele alghariduse saamiseks. Ametikoolid – põhitähelepanu kaubanduses vajalikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid Vanimad ülikoolid: Arenesid välja linnakoolidest XI – XIII sajandil, esmalt Itaalias. Bologna ülikool 1119, põhirõhk õigusteadusel. Pariisi ülikool kui teoloogia keskus (XII sajandil). Oxfordi ülikool (XII sajandil) matemaatika ja looduseaduse keskusena. Cambridge ülikool (XIII sajandi algul) Saksamaal XIV sajandil – Viini ülikool (1363). Skandinaavias – Uppsala ülikool 1477.
pealekaebamiste aeg. Kahtlusalune oli alati süüdi ning kui ta süüd eitas siis kasutati ka piinamist. Otsuse viis täide ilmalik võim mitte inkvisitsioon ise, inkvisitsioon vaid tuvastas süü. Haridus Ülikoolide kujunemine keskajal oli järkjärguline protsess, hariduse keskused olid seni Benediktiini kloostrid. Kõrgkeskajal linnade tekkega tekkisid linnadesse katedraali koolid, ning ka kirikust sõltumatud ,,ametikoolid". Koolide täiustumise ja arengu läbi kujunesid välja ülikoolid. Itaalias Salernos kujunes välja suurem arstiteaduse kool, ning Bolognas õigusteaduse kool esimesed ülikoolid. 1119a loetakse Bologna kooli esimeseks ülikooliks Euroopas. Põhja-Euroopas loetakse esimeseks Ülikooliks Uppsala ülikooli (15.saj). Ülikoolid esinesid korporatsioonidena, ning neid võis vaadata õpilaste ja õpetlaste tsunftidena/gildidena
Kreeka kirjasõna on aristokraatlik kujunesid sõpruskonnad(erakonnad) korraldati sümpoosione = ühine pidusöök aristrokraatide vahel valitses konkurentsivõim andron = meeste ruum ??? 2. Ülikoolid ja Teadus varakeskajal Piibel ja kirikuisade teosed Ladina keel Õpiti tundma Cicerot + kreeka keel Plaaton - filosoof kes annab riigi mudelid Katedraali koolid ehk toomkoolid hakati andma ka õigus ja arstideaduse alast teadust Hakati rajama linna põhikoole Käsitööliste ja kaupmeeste pojad Ametikoolid ehk abakuse koolid Arvutamine ja raamatupidamine Õppetöö oli emakeeles Ülikoolid kujunevad välja Itaalias 10.saj juba arstide kool Bolonja ülikool 1119a. õigusteadus (juriste valmistati ette) Pariisis tekib ülikool 11. saj Oxford õpiti matemaatika ja loodusteadus 1632. Tartu ülikool Ülikooli struktuur: Magister - õpetaja Üliõpilased, koolipoisid õppetöö oli ladina keeles Juhtis Rektor Dekaan - ühe haridus suuna juht
annaabi.ee 
