*kelti rist *sõlm *sõõr *Taranise ratas *paabulind *kangelase Cuchulainni jahikoer (sageli on kirjakujunduses majusklisse põimitud!) Kõik sümbolkujundid on omakorda tihedalt spetsiifilise põiminguga täidetud. Eheted Rohkelt kanti kaelarõngaid. Keltid olid esimesed, kes kujundasid avatud sõõri sõle tüübi. Viikingid Viikingite väljatung algas kõige hiljem. 8.-10.saj. on viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. Ränded, vallutused ja segunemised keldi aladest Ameerikani, rahulik kolonisatsioon Islandil, Gröönimaal, riikide rajamine Venemaal, enamasti aga röövretked. Märgid ja sümbolid: *ruunikirjad *ilmapuu *Thori vasar -Mjöllnir, Mjölner levinuim õnne toov amulet, sageli kanti mitut ripatsit korraga *ilmamadu *müstiline spiraal - iidseim vorm on sõõrjas ketas, mis täidetud kaartega või spiraalmustritega. Sageli kaks või neli omavahel ühendatud, vastupidiste liikumissuundadega spiraali. Jätab mulje tiirleva ratta liikumisest. *Odini kaarnad
Kui lemmingud jõuavad jõe või mereni, ei suuda esimesed loomad tagant tulevate survele vastu seista. Nad püüavad üle ujuda, kuid enamik neist hukkub. Söök: Tavaliselt söövad lemmingud taimi aga kui nappus on käes siis söövad nad mürgiseid taimi ja muutuvad agressiivseteks, rünnates isegi suuremaid loomi. Meeleheitlikul toiduotsingul alustavad lemmingud massilisi rändeid. Leviala: Lemmingud on levinud kaugpõhjas Venemaalt Norrani ja Gröönimaalt Põhja- Ameerikani. Liigid: Lemminguid on kolme liiki: norra lemmingut leidub Norras ja Venemaa mõnedes piirkondades; siberi ehk pruun lemming elab Venemaal, Alaskal ja Kanadas ning kabilemmingut leidub kogu Arktikas, kaasa arvatud Gröönimaal.
teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjandi ''Uus maailm'' ja ''Amerigo neli reisi'', mis trükiti ning levis Euroopas laialdaselt. Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Tema esimene reis sai alguse 10. mail 1497 aastal. Sel päeval väljus Vespucci Hispaania kuninga nimel, et jõuda Lõuna- Ameerikani. See oli esimene reis, mil ta ületas ookeani. Mõned inimesed arvavad, et ta valetas selle reisi kohta meelega, kuna ta tahtis endale rohkem kuulsust saada. Ainus tõend selle reisi kohta on Vespucci enda kiri, aga arvatakse, et see on võltsitud. Teine reis toimus aastal 1499-1500, kus ta avastas Amazonase. Erinevalt esimesest reisist mille ta väidetavalt ette võttis on selle reisi kohta rohkem tõendeid. Oma kolmandal reisil tegi Vespucci oma kuulsa avastuse ja teatas, et see
külmal talvepäeval ning see oli alati väga elamuslik. Lisaks on aga tore hakkama saada enamaga kui poest estetud valmismarinaadis lihad ja vorstikesed. Siin tulebki appi meie raamat, mis aitab teil üllatada ja harida nii ennest kui oma sõpruskonda. Olen 12 aastat tegutsenud vahvas grill- ja barbecue-võistkonnas Türi Pritsumehed, mis koosneb elukutselistest-päästjatest. Võistlusteekond on meid viinud Eestist välja kuni Ameerikani ning igalt poolt sellel teekonnal omale midagi õppinud. Seda kõike üritame nüüd siin teiega jagada. Oleme raamatusse kogunud aastate jooksul valminud lemmiktoidud, millest paljusid on auhinnatud erinevatel tiitlivõistlustel. Panen selle raamatu kokku koos armsa abikaasa Siljaga, kes on ka Türi Pritsumeeste Kokaklubi innustanud eestvedaja. Oma osa andsid teisedki meie meekonna liikmed Peep, Eilo ja Pearu ning meie head sõbrad.
maade avastamisele Euroopas. Tänu laevaehituse arendamisele ning XII sajandist pärinevatele allikatele kompassi olemasolust, oli juba kõrgkeskajal võimalik teha pikemaid laevarekti, mis võisid kesta nädalaid. Avanesid soodsad võimalused maade avastamiseks ning XV sajandil jõutigi esmakordselt Ameerika mandrile, mida varsti pärast avastamist uusasukad ka hõivama asusid. Motiivid olid loomulikult väga erinevad: kes soovis maad, kes soovis paremat elu, kuid eelkõige ikkagi kullajaht. Ameerikani jõudmist tuleb käsitleda kui keskaja ühte suurimat saavutust, mis oli hiljem aluseks nii mitmegi uue riigi tekkele ja uusaja kolonialismi kujunemisele. Samas laevanduse areng lõi soodsad tingimused ka merekaubanduse elavnemisele, mis tagas kaubandusliitude tekke, ühendades mereäärseid piirkondi ning soosides ulatuslikku kaubavahetust. Analüüsides välja toodud argumente, on väga raske jõuda kindlale otsusele, kas keskaeg oli pime ja mahajäänud aeg või mitte
Ameerikat ei avastanud, kuid mõistis esimesena, et tegemist on uue mandriga. Esimene reis: Esimese reisi kohta mille Vespucci tegi ei ole eriti palju tõendeid. Ta oli 30-aastane, kui sai esimest korda juhtida kaubalaevu. 1492- aastal kolis ta Sevillasse elama. Aastal 1497 varustas ta Kolumbuse laevastikku reisiga Uude maailma. 10. mail 1497 aastal väljus Vespucci Hispaania kuninga nimel, et jõuda Lõuna- Ameerikani. See oli esimene reis, mil ta ületas ookeani, üks aasta enne Kolumbust, kuid retke asjaolud on vaieldavad. Mõned inimesed arvavad isegi, et ta valetas selle reisi kohta meelega, kuna ta tahtis endale rohkem kuulsust saada. Ainus tõend selle reisi kohta on kiri Vespuccilt oma reisi kohta, aga arvatakse, et see on võltsitud. Teine reis: Teine reis, kus ta ületas ookeni, toimus 1499-1500 aastal, kus ta avastas Amazonase.
Mesopotaamias ja hiljem Egiptuses. Mõiste - püramiid Püramiid on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Püramiidi disain eeldab seda, et raskem ja pindalalt suurem osa toetub maapinnale ning liikudes tipule lähemale jääb materjali kasutus aina väiksemaks. On tõestatud, et vanaaegsed püramiidid Egiptusest Kesk-Ameerikani on ehitatud kuivast kivist, mis eeldab minimaalset inimeste tööd. Püramiide ehitasid erinevad tsivilisatsioonid paljudesse maailma paikadesse. Ruumalalt kõige suurem püramiid on Cholula suur püramiid Mehhikos Puebla osariigis. Püramiidid olid aastatuhandeid maailma suurimad ehitised: kõigepealt Punane Püramiid Dashuri Nekropolis ja järgnevalt Cheopsi püramiid. Mõlemad asuvad Egiptuses. Cheopsi püramiid on ainus vanaaja seitsmest maailmaimest, mis veel alles on.
Pesa teeb maapinnale või kalju peale suure kivi või puu kõrvale.Kurnas on 24 muna. P-Ameerika Pindala: 21 517 000 km² Rahvaarv: 481 212 000 Riikide arv: 23 Suurim riik: Kanada Väikseim riik: Saint Kitts ja Nevis Kõrgeim mäetipp: McKinley (6194 m) Suurim järv: Ülemjärv (82 103 km²) Pikim jõgi: Missouri (4090 km) Suuruselt on Põhja-Ameerika maailma kaheksast maailmajaost kolmas, rahvaarvult neljas. Põhja- Ameerika ulatub Põhja-Jäämerest Kesk-Ameerikani. Suurima osa Põhja-Ameerikast võtavad enda alla Ameerika Ühendriigid ja Kanada. Ülejäänud osa moodustavad Mehhiko, seitse Kesk-Ameerika riiki ja Kariibi mere saared, mille hulka kuulub 13 isaseisvat riiki ja 11 ülemereterritooriumi, mis on jätkuvalt seotud oma koloniaalmaadega. Suurbritannia koloonia Bermuda asub Atlandi ookeanis ja moodustab samuti osa Põhja-Ameerikast. Põhja-Ameerika läänerannikul kasvavad maailma kõrgeimate puude hulka kuuluvad hiid-ja rannikusekvoiad
troopikamaja ehitust ja see valmis 20016. aastal. Alates 1. jaanuarist 2014.aastal tekkis asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed, mil liideti botaanikaaed loodusmuuseumiga. Tartu Ülikooli botaanikaaia avakollektsioonid Taimesüstemaatikaosakond Taimesüstemaatikaosakond on rajatud 1890. aastal. Suguluse alusel jagatakse õistaimed kaheks klassiks: Üheidulehelised- osakonnad on kujundatud vabakujuliselt ja peenrad järgivad loodusliku levikut Euroopast Ida- Aasiani ja Põhja-Ameerikani. Alal kasvab 300 erinevat liiki taimi. Suve esimesel poolel kasvavad ja õitsevad taimed on Kaukaasiast pärit kolmeemakaline merenda(Merendera trigyna), sibuliiriselised, krookuselased, lumi-, märtsikellukesed kirgaslilled, puškiiniad, püvililled, madalakasvulised risoomsed iirised ja koerahambad Kaheidulehelised- Peenarde asetus on pärit 1909. aastast, mil taimed istutati vastavalt A. Engleri süsteemile. Seal asuvad nõgeselased, rebasheinalised, puulõielised ja veel teisi liilke taimi
linnadest võetud vange. Preestrid tapsid lahingutest saadud vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Seejärel kallati jumalate kujud ohvri verega üle. Inkad Inkade impeerium(1438 1535 ) oli viimane suur Kolumnuse-eelne Lõuna-Ameerika tsivilisatsioon. Nende impeerium oli hästi organiseeritud ja see ulatus Andidest Lõnua-Ameerikani. Nende impeeriumi keskuseks oli Cuzco. Väidetakse, et inkade impeeriumi ja selle keskuse Cuzco lõi kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Capac. Hiilgeajal, 1525.a paiku, laius impeerium 3500 km pikkusel alal. Inkad olid religioonilt päikesekummardajad. Riigi tipus oli ainuvalitseja Sapa Inca (keiser), keda austati päikesejumala Inti pojana. Usuti, et ta on Intilt saanud õiguse valitseda. Ka teda ennast austati jumalana.
kujutletakse ette saaki puu otsas varitsemas, kuid ei-sealt ei püüa nad kunagi saaki 1.4 PUUMA Puuma sarnaneb oma välimuselt veidi lõviga. Ta on punakas-kollakaspruun või hall. On ka päris musti või valgeid puumasid. Valged puumad on kõige haruldasemad. Tüvepikkus kuni 197 cm, saba kuni 82 cm, mass kuni 105 kg. Tema kuulumisele väikeste kaslaste hulka viitab kehaehitus. Puuma on enam-vähem leopardi pikkune ja suurune. Ta elutseb ainult Ameerikas. Alustades Kanadast Lõuna-Ameerikani. Tal on suur leviala. Põhja-Ameerikas kutsutakse teda mägilõviks. Talle meeldivad soostunud dzunglid, troopilised metsad või isegi lagendikud. Ta on osav loom: ta ronib ja isegi ujub. Tema toiduks on kõik imetajad kellest jõud üle käib. Poegi on tal 3-5. Kuigi pojad kasvavad kiiresti saavad nad eluküpseks alles kolmandal eluaastal. Puumad oskavad nurru lüüa nagu kodukassidki. 1.5 SERVAL See liik on kõrgejalgne ning sale. Tüvepikkus on umbes 100 cm, sabapikkus 30-40 cm.
saj. e.m.a. mört — sideaine müüri- ja krohvimistöödel. müstiline — salapärane. mütoloogia — 1). mingi rahva) müütide kogu; 2). teadus müütidest. müüt — muistend jumalatest või kangelastest. nelitis — kiriku pikihoone ja põikhoone ristumiskoht. nišš — süvend seinas. normannid (tõlkes põhjamaa mehed) — Skandinaaviast pärit meresõitjate hõimud, kes 8.—11. saj. hõivasid Lääne-Euroopa ranniku ning jõudsid Islandi, Gröönimaa, Venemaa ning Põhja-Ameerikani; andsid nime Normandia poolsaarele Prantsusmaal. normannide stiil — romaani stiili nimetus Inglismaal. nümf — noore naise kujuline loodushaldjas kreeka müütides. order – range reeglite kogum. Näiteks võib orderiteks nimetada dooria, joonia ja korintose arhitektuuristiile Kreeka kunstis ornament — ilustus, kaunistus. panoraam — ülevaatlikult nähtav maastik, avar vaateväli. paradiis— ristiusus jumala aed; koht kuhu õndsad pääsevad pärast surma.
date aastate teisel poolel põgenes ta välismaale. 1941. aastal suri ta armastatud abikaasa ning võibolla oli ka see üheks põhjuseks, miks ta Eestist lahkus. Pagulusperioodil oli ta väga suure loomejõuga, ta suunas oma kurbuse ja emotsioonid luulesse. Ta avaldas kuus luulekogu: ,, Tuuline teekond", ,, Esivanemate hauad" ,, Ad astra" ,, Periheel" ,,Mare Balticum" ja ,,Linnutee". Lugedes Visnapuu selle aja luuletusi, on võimalik täpselt jälgid ta teekonda läbi Austria ja Saksamaa kuni Ameerikani. Luuletus ,,Emigrant" Kui raskes pohmeluses mingis Ma küpsen rõdul, hulgun linnas Eesmõrgita ja raugelt ringi Kui võõras keas oks või pinnas. Mäed piiravad kui vanglamüürid Mind igalt poolt. All orus lipud Kui tuuletuses tühjad tüürid On unustatud vardais rippu. Luuletus Ameerikast: ,, New York" Ma armastan uita üksinda Suurlinna põlises laanes. Ees tänavadm sillad vetega Ja ülal hahke taevas vaane. Linn sumiseb päeval kui pärnapuu Täis õisi ja mesilinde.
2.1 Taimesüstemaatika osakond 1870.a rajatud taimesüstemaatika osakond asub kasvuhoonete ja aia peasissekäigu vahel. Kollektsioon tutvustab meie kliimas vastupidavaid looduslikke rohtseid õistaimi võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest. Suguluse alusel jagatakse õistaimed kaheks klassiks: üheidulehelised ja kaheidulehelised. Üheiduleheliste taimede osakonna vabakujuliselt kujundatud peenrad järgivad taimede looduslikku levikut Euroopast Ida-Aasiani ja Põhja-Ameerikani. Alal kasvab taimi 300 erinevast taksonist. Esimesed kevadised õitsejad on Kaukaasiast pärit kolmeemakaline merendera (Merendera trigyna), sibuliirised, krookused, lumi- ja märtsikellukesed. Kaheiduleheliste taimede osakond asub samal kohal selle rajamisest saadik. Peenarde asetus on pärit 1909. aastast, mil taimed istutati vastavalt A. Engleri süsteemile. Lihtsama õieehitusega sugukonnad asuvad väravapoolses nurgas, kujuteldav arengujoon läheb piki
Aastani, mis lõpuks nõustus Nõukogude Liit oma väed välja viima, kuna ka nende maad valitses majanduskriis ja viletsus sõjavarustuse kogumise pärast. Kriis toimus ka Kuubal, kus Fidel Castro võimuletulekuga hakkas NSVL võimutsema. Endine USA-meelne juht oli kukutatud. USA lõi Kuuba suhtes majandusblokaadi ning sellejärgselt hakkas Kuuba aina enam Nõukogude Liiduga paremini läbi saama. Kriis tekkis aga siis, kui Kuubalt avastasid USA õhujõud pommid, mis oleks jõudnud kuni kesk-Ameerikani välja. Inimkond seisis kui kolmanda maailmasõja äärel, kuid NSVL pinnis ikkagi USAlt välja lubaduse, et nad ei ründa sealolevat komunistlikku reziimi. Vietnam oli samuti üks kriisikoldeist. Pärast Jaapani lahkumist kehtestati korraks Veitnamis riik, kuid sinna jõudsid kohe endised prantsuse kolonisaatorid, kes võtsid võimu üle. Okupeeriti Vietnami lõunaosa ning loodi ka Lõuna-Vietnami riik. Oldi sõjajalal, kuid loodi ikkagi jaotusjoon põhja ning lõuna vahel
südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Jumalad olid nt Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Inkad 8 Aastatel 1438 1535 valitsesid inkad tohutu suurt ning hästi organiseeritud impeeriumit, mis ulatus Andidest Lõuna-Ameerikani. Nende põhiline ajalugu algas umbes 13 sajandi keskpaigas, kui nad rajasid Peruu kiltmaale oma asula Cuzco, mis aga tugevnes 15. sajandiks kõvasti ja oli siis juba inkade linnriigi keskus. Kõiki lähedalasuvaid hõime alistades lõid inkad Tahuantinsuyu riigi, mille pealinnaks oli Cuzco. On olemas ka pärimus, mille järgi lõi inkade riigi ja Cuzco kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Cpac. Tahuantinsuyu (Nelja Ilmakaare riik) oli jaotatud neljaks suurprovintsiks (suyu),
· Christoph Kolumbus lootis üle Atlandi ookeani purjetada Indiasse ja Hiinasse, sest teadis, et maakera on ümmargune. Hispaania kuningas ja kuninganna rahalisel toetusel varustati kolm väikest, kuid kiiret laeva: Santa Maria, Pinta ja Niña. 1492. aasta sügisel asuti Hispaaniast teele. Jõuti San Salvadorile, Kuubale ja Haiti saartele. Seal sõitis Santa Maria põhja. Kolumbus tegi veel pärast seda kolm merereisi, jõudes Kesk Ameerikani ja Lõuna Ameerikani. Elu lõpuni uskus ta, et oli jõudnud Aasiasse. Ameerika põliselanikke hakkas ta kutsuma indiaanlasteks (India elanikkude järgi). · Amerigo Vespucci mõistis, et Kolumbuse avastatud manner on tegelikult Ameerika. Tema nime järgi hakatigi kutsuma uut mandrit Ameerikaks. · Aasatl 1519 asus teele Fernão de Magalhães, lootuses leida tee lääne poolt ümber maakera Indiasse. Tema andis nime Vaiksele ookeanile. 1522. aastal jõudis üks laevadest kõigest 18 kurnatud meremehega
Amerigo Vespucci sündis 9. märtsil 1454 Firenze`s ja suri 22. veebruaril 1512 Sevilla`s Ta oli itaalia kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja. Ta on läinud ajalukku sellepärast, et ta avastas Uue Maailma, mille nimeks pandi hiljem Ameerika. Ta oli 30-aastane, kui sai esimest korda juhtida kaubalaeva. 1492- aastal kolis ta Sevillasse elama. Aastal 1497 varustas ta Kolumbuse laevastikku reisiga Uude maailma. 10. mail 1497 aastal väljus Vespucci Hispaania kuninga nimel, et jõuda Lõuna-Ameerikani. See oli esimene reis, mil ta ületas ookeani, üks aasta enne Kolumbust, kuid retke asjaolud on vaieldavad. Teine reis, kus ta ületas ookeni, toimus 1499-1500 aastal, avastas Amazonase suudme. Kolmandal reisil uuris Brasiilia rannikut. Neljandat reisi tegi ta koos Portugali meresõitja N. Coelhoga`ga, aastal 1502. see reis tõi Lissaboni laevatäie värvainet andvat puitu. Saksa õpetlane Waldseemüller nimetas uue mandri Vespucci eesnime järgi Ameerikaks
märtsil 1454 Firenze`s ja suri 22. veebruaril 1512 Sevilla`s (pilt nr 2). Ta oli itaalia kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja. Ta on läinud ajalukku sellepärast, et ta avastas Uue Maailma, mille nimeks pandi hiljem Ameerikaks. Ta oli 30- aastane, kui sai esimest korda juhtida kaubalaevu. 1492- aastal kolis ta Sevillasse elama. Aastal 1497 varustas ta Kolumbuse laevastikku reisika Uude maailma. 10. mail 1497 aastal väljus Vespucci Hispaania kuninga nimel, et jõuda Lõuna-Ameerikani. See oli esimene reis, mil ta ületas ookeani, üks aasta enne Kolumbust, kuid retke asjaolud on vaieldavad. Teine reis, kus ta ületas ookeni, toimus 1499-1500 aastal, avastas Amazonase suudme. Kolmandal reisil uuris Brasiilia rannikut kuni lõunalaiuseni 52°. Neljandat reisi tegi ta koos Portugali meresõitja N. Coelhoga`ga, aastal 1502. see reis tõi Lissaboni laevatäie värvainet andvat puitu. Saksa õpetlane Waldseemüller nimetas uue mandri Vespucci eesnime järgi Ameerikaks
1480. aastal rajasid Hispaania kuningas Ferdinand ja kuninganna Isabella tribunali, et puhastada kogudused inimestest, kes salaja juudi usu külge klammerdusid. Järgnesid laialdased arreteerimised. 1481. aastal põletati tuleriidal esimesed ohvrid. Aastate jooksul saadeti umbes 30 000 marranost tuleriidale. Hispaania inkvisitsioon kestis kaua (XV sajandist kuni IX sajandi alguseni) ja kattis geograafiliselt suure ala levides kõigi oma põhjalikult dokumenteeritud julmustega Ladina-Ameerikani. Maalt väljaajamine Juute aeti välja peaaegu igalt maalt, kus nad elasid. 1290. aastal aeti juudid Inglismaalt välja. 16000 juuti läks Prantsusmaale ja Belgiasse, mõned nende seast surid tee peal. Juute aeti korduvalt välja ka Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Ferdinand ja Isabella ajasid 1492. aastal kõik juudid Hispaaniast välja, et kindlustada oma kristlikke valdusi. Paljud 300 000 pagulasest põgenesid Portugali. Neil lubati viibida seal mõni kuu, kuid selle eest pidi maksma
m2-le on madal: 0,9-2.5 g toorkaalus. See on väiksem kui planktoni biomass ja väga väike kinnitunud vetikatega võrreldes. Vesi väga selge ja biogeenidest vaene. Ringhoovuse moodustavad Gulf Stream, North Atlantic Drift ja North Atlantic Drift. Erinevate tuultega paigutub vetikamass ümber. Aegade jooksul on juurde triivinud mõned liigid Põhja-Ameerikast. Puudutaksin veel Vaikse Ookeani Indo-West troopika alaregiooni (Indo- West Pacific region) ulatub Ida-Aafrikast Kesk- ja Lõ-Ameerikani, hõlmab India Ookeani ranniku incl. Indoneesia, N-Austraalia ja Vaikse Ookeani arhipelaagid (Mikroneesia, Melaneesia, Havai ja Polüneesia. See on bentose poolest kõige liigirikkam ala troopikas. Põhjusteks üheltpoolt tohutu ulatus (22 000 km Ida- Aafrikast viimase Polüneesia saarte rühmani), geograafiline isoleeritus ja Atlandi Ookeaniga võrreldes liikide arvu vähene muutumine Pleistotseenis. Tohutut hulka saari ja saarte ahelikke
Aafrikas ja mõned liigid ka Euroopas. Eestis kasvab looduslikult üks liik (B. vulgaris), kuid kasvatada on proovitud aja jooksul kuni 30 liiki. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris L.) [vulgáris] Vulgaris harilik. Harilik kukerpuu kasvab 2-3 m kõrguse haruneva põõsana, oksad püstised või veidi tipuosas väljapoole kaardunud. Areaal väga lai, ulatudes Kesk- ja Lääne-Euroopast kuni Põhja-Ameerikani. Eestis kasvab loodusliku liigina Põhja- ja Lääne-Eestis, olles meil oma areaali põhjapiiril. Põllumeeste hulgas põlatud liik, etendades teraviljade roosteseene vahe-peremeestaime rolli. Kasvab meil metsaservades päikeseküllastel kasvukohtadel, üksikute põõsastena jäätmaadel, põllupeenardel jne. eelistades lubjarikkaid muldi. Mõisaaedades kasvatati harilikku kukerpuud tavaliselt heki- ja viljapõõsana, ning keedeti selle marjadest kõrge C vitamiini sisaldusega keedist
enamus liike Ida- ja Kesk-Aasias, samuti Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas ja mõned liigid ka Euroopas. Eestis kasvab looduslikult üks liik (B. vulgaris), kuid kasvatada on proovitud aja jooksul kuni 30 liiki. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris L.) Vulgaris harilik. Harilik kukerpuu kasvab 2-3 m kõrguse haruneva põõsana, oksad püstised või veidi tipuosas väljapoole kaardunud. Areaal väga lai, ulatudes Kesk- ja Lääne-Euroopast kuni Põhja-Ameerikani. Eestis kasvab loodusliku liigina Põhja- ja Lääne-Eestis, olles meil oma areaali põhjapiiril. Põllumeeste hulgas põlatud liik, etendades teraviljade roosteseene vahe-peremeestaime rolli. Kasvab meil metsaservades päikeseküllastel kasvukohtadel, üksikute põõsastena jäätmaadel, põllupeenardel jne. eelistades lubjarikkaid muldi. Tsoon III. Kultuuristamise aeg teadmata. Tunnused: Võrsed: noorelt kollakad kuni pruunikad, veidi kandilised ja rõmelised, vanemad võrsed hallikad
annaabi.ee 
