oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend CaO-kaltsiumoksiid, CO- süsinikoksiid alus. oksiid- alusele vastav oksiid, reageerides happega annab soola ja vee Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikoksiid aluselised oksiidid: 1) aliseline oksiid + vesi = leelis 2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O 3) aluseline oksiid + happeline oksiid= sool happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine:
Keemia: oksiidid, alused, soolad, happed. 1. Oksiidid Koostis: koosnevad kahest elemendist, üks on hapnik. AlO3; CaO Nimetused: a. metallioksiidide puhul märgitakse esikohale metalli nimi, tesele kohale oksiid, vahele metalli o-a, kui o-a on muutuv. Fe2O3 raud(III)oksiid b. mittemetallide puhul kasutatakse eesliiteid. CO2 süsinikdioksiid, P2O5 difosfor- pentaoksiid. Saamine: 1.lihtainete ühinemine hapnikuga: C + O2 => CO2 2. liitainete põlemine: CH4 + 202 => CO2 + 2H2O 3. liitainete lagunemine: CaCO3 => CaO + CO2 Oksiidide liigid: · Sooleatekitajad (reageerivad hapete ja leelistega, annavad soolad) · Mittesoolatekitajad (inertsed, ei reageeri hapete ja leelistega) NO, CO Soolatekitajad jagunevad: 1. aluselised 2. happelised 3. amforteersed 1. Aluselised oksiidid: Metallioksiidid, kui metalli o-a on 1,2,3, näiteks CuO. Keemilised omadused: 1. Mõned neist moodustavad veega aluse (...
· Seebid. · C17H35COO- Na · Sünteetilised pesuained. · C18H28SO3-Na Seep · Osati juba 5000 aastat tagasi Egiptuses ja Babüloonias valmistada. · Kasutati arstimisvahendite hulgas. · Kuigi seep on tuntud iidsest ajast , ei ole ta puhastusvahendina sedavõrd tuntud. · Kasutati vett ja puutuhka. Seebid · Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga(NaOH). · Ei pese hästi karedas- ja merevees. · Pesevad hästi soojas vees. · Ei saasta loodust. · Tekitavad vees aluselise keskkonna. Seebid · Seebid on rasvhapete naatriumi- või kaaliumisoolad Seepide molekulid · Koosnevad: · Veelembesest rühmitusest. · Vett- tõrjuvast osast. · Sisaldub kuni 20 süsiniku aatomit. Seepide molekulid · Käitub vee pinnal nagu kahepaikne. · Veelembene "pea" sukeldub vette, püüab lahustuda vees. · Pikk vett- tõrjuv "süsivesiniksaba" aga jääb veest välja. Seebivesi · On libe. · On aluseline keskkond, sest seep reageerib veega.
Näide: Cu(OH)2 = CuO + H2O CaCO3= CaO + CO2 Liigitus Oksiide liigitatakse aluselisteks, happelisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks. Aluselised oksiidid Aluselisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide(leelis-ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. Nendele vastavad hüdroksiidid on vees hästilahstuvad tugevad alused ehk leelised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselise. Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidi vees praktiliselt ei lahustu. Reageerimine hapetega Aluseliste oksiidide reageerimisel hapetega tekivad vastav sool ja vesi. Näide: CaO + 2HCl= CaCl2 + H2O NiO + H2SO4 = NiSO4 + H2O Reageerimine veega Tugevalt aluselised(1A ja 2A)oksiidid reageerivad aktiivselt veega. Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri! Näide: Li2O + H2O= 2LiOH NiO + H2O Happelised oksiidid
lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone LEELIS - vees lahustuv tugev alus Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidid on nõrgad alused(näiteks Cu(OH)2, Fe(OH)2, Al(OH)3 Enamik hüdroksiide laguneb kuumutamisel vastava metalli oksiidiks ja veeks 2Fe(OH)3 (t) ---to--> Fe2O3 (t) + 3H2O(g) Aluste saamine: Leelise saamine metalli reageerimisel veega 2Na (t) + 2H2O(v) ---> 2NaOH(l) + H2 (nool üles) Leelise saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega BaO(t) + H2O(v) ---> Ba(OH)2 (l) Aluse (hüdroksiidi) kaudne saamine soola reageerimisel leelisega NiSO4 + 2NaOH(l) ---> Ni(OH)2(t) (nool alla) + Na2SO4 (l) SOOL - koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest Soolade saamine: Lihtainete(metalli ja mittemetalli) vahelisel reaktsioonil 2Al + 3Cl2 --> 2AlCl3 Aktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallide ja lahjendatud happe vahelisel reaktsioonil
siis on tegemist leelisega ehk väga tugeva alusega. (Nt: NaOH, Cu(OH)2, Cu(OH)3, Ca(OH)2, Hg(OH)2, Mg(OH)2) Soolad: Koosnevad metallist (näiteks lahustuvustabelis katioonide reas) ja anioonist (lahustuvustabelis anioonide reas). OLULINE: tabelis on anioonide tulbas OH- ja katioonide reas H+, mis on erandid. OH- ei moodusta koos vesinikuga hapet ega H+ koos hüdroksiidiooniga alust (moodustavad H2O ehk vee)! (Nt: NaCl, MgSO3, Ca3(PO4)2) Reageerivad oksiid ja vesi 1. Vaata, kas tegemist on aluselise (metall+O) või happelise (mittemetall+O) oksiidiga Kui tegemist on nõrgalt aluselise (kõik metallid peale IA ja IIA rühma metallide), siis REAKTSIOONI EI TOIMU! Aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid Happeline oksiid + vesi = hape NT: CaO + H2O = Ca(OH)2 (tegemist on oksiidi ja vee reaktsiooniga, kuna ühendis on vaid kaks elementi, millest üks on hapnik (O). See oksiid on aluseline, kuna Ca on metall
OKSIIDID. APROTOONSED HAPPED SOOLALAHUSTE pH 1. Selgitage mõisted ja lisage näited: a) Aluselised oksiidid - on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. b) Happelised oksiidid - on oksiidid, mis reageerivad kas: · alusega, moodustades soola ja vee · veega, moodustades vastava happe · aluselise oksiidiga, moodustades soola. c) Amfoteersed oksiidid - on oksiidid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. d) Protoonne hape - e) Aprotoonne hape - tühjaorbitaaliga, elektronpaari aktseptor 2. Mille poolest erinevad ja sarnanevad järgmised keemilised protsessid: neutralisatsioonireaktsioon ja soolade hüdrolüüs? Neutralisatsioonireaktsioon:
okaspuud selle tulemusena muutuvad nende okkad pruuniks ja oksad kuivavad. Kestvate happevihmade korral võivad okaspuumetsad hävida ulatuslikel maa-aladel. Ka suurte maanteede ääres on taimkate ohustatud. Autode heitegaasid sisaldavad erinevaid keemilisi ühendeid. Neist on keskkonnaohtlikumad raskmetalliühendid ja happelised oksiidid. Tööstusettevõtete jääkained, mis keskkonda saastavad, pole alati happelised. Nii näiteks on tsemenditehaste naabruse mullastik enamasti aluselise reaktsiooniga. Ka tolmavate kruusateede lähiümbrus kannatab tihti aluselise saastatuse all. Nii happeline kui ka aluseline keskkonna muutus põhjustab muutusi ökosüsteemi liigilises koostises. Keskkonna puhtuse üheks hindamise viisiks on lihhenoindikatsioon. Sel puhul vaadeldakse eri liiki samblike kasvu ning tehakse selle alusel järeldusi keskkonna saastatusest. Üheks kõige vastupidavamaks samblikuks on seinakorp. See kollase värvusega samblik kasvab kõikjal ka seal, kus
a. habraste karastusstruktuuride moodustumine kiire jahtumise tõttu ja keevituspingete mõju b. aeglasest jahtumisest tulenevad sisepinged c. habraste karastusstruktuuride moodustumine liiga suure soojussisestuse tõttu ja keevituspingete mõju d. õmbluse kujuteguri vale väärtus ja sellest tulenevad sisepinged Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige vähem vesinikku satub õmblusesse keevitades Vali üks: a. rutiilkattega elektroodiga b. aluselise kattega elektroodiga c. happelise katega elektroodiga d. tsellulooskatega elektroodiga Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: Vali üks: a. keevisõmbluse kõrgust b. ainult keevisõmbluse c. metalli terve detaili pikkust d. keevisõmbluse kõrvalala, kus erinesid mikrostruktuuri muutused põhimetallis Küsimus 4 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on sool ja vesi. + 2- SO2 + 2NaOH > Na2SO3 + H2O SO3 + Ba(OH)2 > BaSO4 + H2O 3) Reageerimine aluselise oksiidiga. Saadus on sool. Vaata aluseline oksiid reageerib happelise oksiidiga. K2O + CO2 > K2CO3 HAPPED 1) Reageerimine metallidega Saadused on sool ja vesinik. Hapetega reageerivad need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul (Ei kehti HNO3). 2+ - Zn + 2HCl > ZnCl2 + H2 Ag + H3PO4 > Ei toimu, sest pingereas vesinikust paremal olevad metallid hapetega ei reageeri. 2Cs + 2HBr > 2CsBr + H2
1.1 1,49 0,099 0,076 2.1 1,40 0,098 0,075 Arvutused 1. = 2. = 3. = 4. = 5. = 6. = 7. = 8. = 9. = 1.1 = 1.2 = Graafik Järeldused Katse tulemusega saan zelatiini isoelektriliseks täpiks pH=4,96. Kirjandusest leidsin, et happelise hüdrolüüsi produkti zelatiin A isoelektriline punkt pH=7-9 juures ning aluselise hüdrolüüsi produkti zelatiin B isoelektriline punkt pH=4,7-5,3 juures. Selle tulemusena võib arvata, et minu poolt katses kasutatud zelatiin on aluselise hüdrolüüsi produkt. Katse võib lugeda õnnestuniks, kuna isoelektriline punkt oli hästi määratlev ja punkti pH oli kirjanduse andmete põhjal loogiline. Mida suurem on lahuse optiline tihedus, seda suurem on ka lahuse hägusus.
esimest nädalat, kogu peensool paraneb siiski 3-6 kuud. Alles siis hakkavad hatid uuesti toitaineid korralikult endasse imendama. Gluteenivaba dieet tähendab toidulaualt nisu, rukki, odra ning kaera eemaldamist. Lisaks on gluteeni peidetud osadesse toidulisanditesse nagu modifitseeritud toidutärklis, säilitusained ja stabilisaatorid, samuti sisaldavad gluteeni osad ravimid ja vitamiinid ning joogid. Aluseline elustiil Milline on gluteenitalumatuse seos aluselise elustiiliga? Toidud, mis sisaldavad gluteeni, on aluselise toitumise 20% hulgas, mida peaksime tarbima piiratult ja koos rohke salatiga. Seda esiteks. Robert O Young on oma raamatus kirjutanud, et tarbima peaks värskeid teravilju, mis ei ole veel kääritatud. Need ei ole läinud oma koostiselt veel toksiliseks. Seda teiseks. Kolmandaks on kogu aluselise elustiili üks ja ainus põhimõte üks haigus, üks ravi. See peaks ütlema kõik
oksiidile vastava happe 4. happeline oksiid + CaO + CO2 CaCO3 sool!) aluseline oksiid sool 6 Na2O + P4O10 4 Na3PO4 Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na2O + H2O 2 NaOH reageerimine alus CaO + H2O Ca(OH)2 veega. Reageerivad vaid IA ja IIA al CuO + H2O ei toimu Ca-st metallide oksiidid Aluselise oksiidi 6. happeline oksiid + vesi CO2 + H2O H2CO3 korral tekib alus, hape SO2 + H2O H2SO3 happelise korral SiO2, mis on liiva põhi- SO3 + H2O H2SO4 komponent, ei reageeri veega! hape. N2O5 + H2O 2 HNO3 P4O10 + 6 H2O 4 H3PO4 SiO2 + H2O ei toimu
Magma koostis on väga tähtis, sest sellest sõltub otseselt vulkanismi iseloom. Kõige levinum komponent tardkivimeis on ränidioksiid. Geoloogias on kombeks nimetada rohkem räni sisaldavaid kivimeid happelisteks ning ränivaesemaid aluselisteks. Magma- ehk tardkivimid liigitatakse ränisisalduse (SiO2) alusel järgmiselt: ultraaluselised (SiO2 35–40%) aluselised (SiO2 40–52%) keskmised (SiO2 52–65%) happelised (SiO2 65–80%). Aluselise magma temperatuur on keskmiselt 900–1200 °C, happelisel magmal aga keskmiselt 700–800 °C. Mida enam on magmas räni, seda viskoossem ta on. Räni katioon seostub nelja hapniku aniooniga, moodustades nn räni tetraeedreid, mis omakorda üksteistega tippepidi liitudes moodustavad suuremaid kobaraid. Suurenenud sisehõõrde tõttu on happeline magma tuhandeid kordi viskoossem aluselisest. Ränirikka laava suurema viskoossuse põhjustab tema madalam temperatuur kraatrist väljumise hetkel.
Tartu Kutsehariduskeskus Juhendaja: Vaike Vetka Siret Järve MY12 2013 Toiduained jagatakse kahte gruppi: a) aluseline b) happeline Kui happelist toitu palju süüa, siis hakkab see tervisele Tänapäeval on happelise toidu osakaal märkimisväärselt suurem, kui aluselise toidu Näitena võib tuua liha, piimatooted, alkohol jpm. Halva enesetunde taga on sageli liigne hapelisus veres, mis on tingitud happelisest toidust Tervise parandamiseks on aga kasu aluselistest toitudest, mille osakaal vaja menüüs suurendamist Enamik töödeldud toite on happelised Töötlemise käigus (näiteks keetmine või praadimine) hävitatakse vajalikud toitained ehk süüakse tühja kesta Keetmine teeb toidu happeliseks ning selle
katalüüsitavaid reaktsioone võib üldistatult esitada järgimise võrrandiga: R O PO3 2- + H2O = R- OH + HPO4 2- R tähistab mitmeid erinevaid ühendeid, nagu mono-, oligo- ja polüsaahariidid, mono-, oligo ja polünukleotiidid jt. Aluselised fosfataasid on looduses laialt levinud, kuid tavaliselt isoleeritakse seda ensüümi E.colist või veise soolestikust. Antud töös uuritakse veise soolestiku fosfataasi ensüümikineetikat. ALUSELISE FOSFATAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Aluselise fosfataasi aktiivsuse määramiseks kasutatakse kromogeenset substraati p- nitrofenüülfosfaati (pNPP), mille hüdrolüüsi on võimalik kvantitatiivselt jälgida. Ensüümreaktsiooni käigus hüdrolüüsitakse pNPP p-nitrofenooliks ja anorgaaniliseks fosfaadiks. Protoneeritud vormis p-nitrofenool ei neela nähtavat valgust, kuid aluselises keskkonnas deprotoneeritud vormis (p-nitrofenolaat) neelab intensiivselt valgust
2Sc(s) + 6HCl(l) 2ScCl3 (s) + 3H2 (g) Skandium (III) fluoriid, SCF3On iooniline ühend, mis lahustub vees halvasti. Sc2O3 + NH4HF2 2ScF3 + 6NH4F + 3H2 Skandium (III) oksiid, Sc2O3 on kõrge sulamistemperatuuriga nõrgalt happeline valge tahke aine, mida kasutatakse kõrge temperatuuriga süsteemides, elektroonilises keraamikas ja klaasi koostises (kui abistaja materjal). Sc2O3 + 6 HCl 2 ScCl3 + 3 H2O hüdroksiid Sc (OH)3 on amfoteerne oksiid (oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt.) Veega see ei reageeri. 2) Leidumine looduses Seda leidub väikeses kontsentratsioonis rohkem kui 800 mineraalis Skandiumil on üsna madal arvukus maapõues (0,0003%). Haruldased mineraalid Skandinaavias ja Madagaskaskaril nagu thortveitite, euxenite ja Gadoliniit on ainukesed tuntud kontsentreeritud allikad sellel elemendil. Skandium esineb sagedamini päikesel ja teatud tähtedel kui Maal. Skandium on 50-s kõige
olema õigsuse mõttes sarnased. Proovide mõõtmine teostati mõõtelaud LINTAB-i abil, mis omakorda oli ühenduses TSAPWin programmiga. Mõõdetud andmete analüüs toimus programmides: Excel ja TSAPWin. Mõõdetud tulemused näitavad sarnaselt varem tehtud uuringutele, et rabamändide aastane juurdekasv on olnud oluliselt suurem perioodil 1960-1990. Sama periood iseloomustab ka põlevkivi kasutuse kõrgperiood, kus aluselise ja toitainete rikka saaste kogused olid suured. Peale 1990 aastat on puude aastane juurdekasv üldjoontes püsinud stabiilsena ja kahanevana. Tulenevalt näiteks rabade kaugusest saasteallikatest, puude vanusest, kuivendustest olid ka juurdekasvu suurenemised saasteperioodil erinevad. Otsene seos on puude vanuse ja juurdekasvu vahel, mida omakorda võimendab toitainete ja happelist rabavett neutraliseeriva aluselise saaste sisse kanne. Nooremad puud on saastele tunduvalt
HCl + NaOH H2O + NaCl Na OH + H Cl H OH + Na Cl Punase kapsa mahl Neutralisatsioonireaktsiooni võrrandi koostamine · Koostame lähteainete valemid, kasutades ioonilaenguid · Kirjutame välja saadused soola ja vee · Koostame soola valemi, kasutades ioonilaenguid · Tasakaalustame võrrandi Neutralisatsioonireaktsiooni tähtsus · Soolade valmistamine · Happeliste muldade ja veekogude neutraliseerimine lubjaga · Happelise või aluselise keemiareostuse likvideerimine · Esmaabi hapete või leeliste sattumisel nahale, riietele · Maomahla ülehappesuse neutraliseerimine
üks või mitu vesinikku alles: Cu(HCO3)2, NaH2PO4 naatrium- divesinikfosfaat, Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat... Nimetuste andmisel kasutame mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral nimetuses o.a-sid. Näiteks: FeCl3 raud(III)kloriid ja FeCl2 raud(II)kloriid; Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid ning CuOH vask(I)hüdroksiid. Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O reageerimisel tekib sool + vesi 2 NaOH + SO3 Na2SO4 + H2O
üks või mitu vesinikku alles: Cu(HCO3)2, NaH2PO4 – naatrium- divesinikfosfaat, Na2HPO4 – naatriumvesinikfosfaat... Nimetuste andmisel kasutame mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral nimetuses o.a-sid. Näiteks: FeCl3 – raud(III)kloriid ja FeCl2 – raud(II)kloriid; Cu(OH)2 – vask(II)hüdroksiid ning CuOH – vask(I)hüdroksiid. Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O
Karboksüülhapped Karboksüülrühma kuuluv hape. Nimi konstrueeritakse vastavalt süsinike arvule. Happed reageerivad (ka. karboksüülid): 1) alustega 2) metallidega 3) metallioksiididega 4) nõrgema happe (aluselise) soolaga HCOOH- sipelghape (metaanhape) CH3COOH- äädikhape (etaanhape) CH3CHOHCOOH- piimhape HOOC-COOH- oblikhape (etaandihape) Karboksüülrühmas on kõigil C, kahe sidemega O ja ühe sidemega OH HCl vees on H+Cl Vesinikioon on happelisuse kandja. Ainete omaduseld sõltuvad sellest, millest nad koosnevad:D HCl+NaOH--- NaCl+H2O HCOOH+ NaOH--- HCOONa+ H2O HCl+ Zn--- ZnCl2+H2 CH3COOH+ Zn--- (CH3)2COOZn+ H2 Fe2O3+ HCl --- FeCl3+ H2O Fe2O3+HCOOH --- Fe(HCOOH)3 + H2O
SO2 ja Al2O3 Vääveldioksiidi füüsikalised omadused Värvusetu gaas Terava lõhnaga Mürgine gaas Sissehingamisel võib tekitada allergiat Vääveldioksiidi keemilised omadused Reageerib veega Reageerib aluselise oksiidiga Vääveldioksiidi kasutusalad Keldrite, ladude desinfitseerimine Väävelhappe tootmine Tekstiili-ja paberitööstus Vääveldioksiidi allikad Vulkaanid Metsatulekahjud Tööstus ja transport Alumiiniumoksiidi füüsikalised omadused Normaaltingimuselt sulab temp. 2054°C Keeb temp. 2980°C Valge värvusega Tahke aine Alumiiniumoksiidi keemilised omadused Veega ei reageeri Vastupidav hapete ja leeliste suhtes
Kamakad, rähk, klibu, tolm, veeris, liiv, kruus, ibe. 6.Jaota mullad lõimise järgi 3 rühma. Kirjuta juurde lühendid. Kerged: Keskmise raskusega: Rasked: liivmullad l, kergeliivsavi ls1, raske liivsavi ls3, saviliivmullad sl. keskmine liivsavi ls2. Savimullad s. 7.Mida näitab mulla reaktsioon? Milline on pH näitaja aluselise, happelise ja neutraalse reaktsiooni korral? Mulla reaktsioon näitab lubjasisaldust ja happesust. Tugevalt happeline kuni 4,5 mõõdukalt happeline 4,6...5,5 nõrgalt happeline 5,6...6,5 neutraalne 6,6...7,2 leeliseline üle 7,2 8.Kuidas hinnatakse mulla happesust? Enamik kultuurtaimi eelistavad neutraalset või nõrgalt happelist mulda,mille puhul on head tingimused toitainete omastamiseks taimejuurte abil 9.Joonista sõmeralise struktuuriga muld 10.Mis on sõrmeproov?
Reageerivad väga aktiivselt veega ning saadusena tekib leelis (tugevalt aluseline hüdroksiid). Li2O, K2O, BaO, Na2O, CaO CaO + H2O → Ca(OH)2 - nõrgalt aluselised oksiidid on vähemaktiivsete metallide oksiidid. Ei reageeri veega. CrO, Fe2O3, FeO, NiO, CuO, ZnO b) REAGEERIMINE HAPETEGA - aluseline oksiid + hape= sool+vesi Tugevalt aluseliste oksiidide korral toimub reaktsioon väga energiliselt. Nõrgalt aluselise oksiidide korral vajalik kuumutamine. BaO + 2HCl →BaCl2 + H2O 2. HAPPELISED OKSIIDID a) REAGEERIMINE VEEGA - enamik reageerib veega, moodustades vastava happe. SO2, NO2, CO2, P4O10, SO3 Veega ei reageeri SiO2 (liiva põhiline koostisosa). SO2 + H2O →H2SO3 - REAGEERIMINE ALUSTEGA Happeline oksiid + alus = sool + vesi SO3 + 2 NaOH →Na2SO4 + H2O 3. ALUSELISTE JA HAPPELISTE OKSIIDIDE OMAVAHELINE
· Saadud lahust aegamööda teise nõusse filtreerima. · Filterpaberi peale jäid seebi tahked tükikesed. · Need tükikesed korjasime filtreerimise lõpuks kokku ja surusime nad omavahel kokku suuremaks tükiks. · Seebiga proovisime pesta ka plekke maha mis oli eelnevalt tehtud, aga seep ei andnud oodatuid tulemusi, ei eemaldanud ühtegi plekki ( mustikas, pastakas, jumestuskreem jne ) Meie seebi pH oli 10, seega oli tegemist tugevalt aluselise seebiga. Seebi pH langetamiseks oleks olnud võimalus seda segada äädikhappega, mida meie ajapuuduse tõttu kahjuks ei teinud.
Rähkmullad e rähksed redsiinad Rendsiinmullad levivad põhiliselt Harjumaal,Läänemaal,Saaremaal ja Lääne-Virumaal. Rendsiinmullad on karbonaalsed ehk aluselise koostisega. Rendsiinasid jaotatakse huumusehorisondi ja peeneslise mullakihi järgi:väga õhukesed õhukesed,keskmise sügavusega ja sügava rendsiinad.Viimaseid nimetatakse rähkmuldadeks. Rendsiinad on tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul või fluvioglatsiaalsetel setetel
Ei esine lahustes ioonidena, vaid lahuses on molekulid või aatomid. Oksiidid, lihtained, enamus orgaanilisi aineid. Hüdrolüüs ainete reagreerimine veega, tekib happeline, aluseline või neutraalne keskkond. Lahuse keskkond 1) Oksiidid aluseline (IA ja II alates Ca) Na2O+H2O --> 2NaOH Happeline(mittemetallioksiidid, v.a. SiO2) N2O5+H2O--> 2HNO3 2) Happed lahustuvad vees ja annavad happelise keskkonna 3) Alused leelised lahustuvad vees ja annavad aluselise keskkonna. Rasklahustuvad alused ei lahustu vees ja annavad neutraalse keskkonna 4) Soolad Na2CO3 NaOH H2CO3 Tugev alus nõrk hape Aluseline keskkond Orgaanilises keemias Aluseline amiinid(NH2) Happeline orgaanilised happed (COOH), alkoholid(OH) lahus neutraalne
Oksiid - on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. 1) aluselised oks. - reageerib happelise oksiidi ja hapetega, veega tugevalt aluseline. 2) happelised oks. - reageerib alustega, aluselise oksiidiga ja veega. 3) amforteersed oks. - reageerib hapete ja alustega. saamine : *lihtainete vaheline reaktsioon * hüdroksiidide ja soolade lagundamine kuumutamisel Alus - on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. OM.- *sööbiv toime, *reageerimine hapetega, *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid - on mitte- molaarne kristalne aine. Leelis - vees lahustuv tugev alus. Sool - kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest.
Vees lahustuvad alused muudavad punase või lilla lakmuslahuse siniseks või värvusetu fenoolgaleriini lillakasroosaks. Kuna tugevalt aluselistel ainetel on söövitav toime, tuleb vältida nende sattumist kätele, riietele või töölauale ja eriti silma. Tugevalt aluselise aine sattumisel kätele või riietele tuleb need kõigepealt kiiresti ära pesta ja vajaduse korral loputada kahjustatud koht üle lahustatud äädikhappe lahusega ning seejärel uuesti veega. Kätele sattunud alust ei tehta kahjutuks mõne tugeva happe abil, kuna ka happed on tervisele ohtlikud. Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone. Kõik alustele iseloomulikud omadused, nagu sööbiv toime, võime muuta indikaatorite värvust ning libedus on tingitud nende
Metaanhape e sipelgahpe HCOOH värvusetu, vedel, läbipaistev, hapuka lõhna ja maitsega, lahustub vees, söövitab, Leidub sipelgates ja on mesilasmürk. Etaanhape e. Äädikhape CH3COOH(eraldi rühm) vedelik, läbipaistev, värvitu, hapu maitse ja lõhn, lahustub vees, söövitav. Tekib käärimisel..kasutatakse toidu maitsestamiseks, säilitamiseks. Karboksüülhapped on tüüpilised happed. Nad võivad reag: 1.Alustega 2HCOOH + Ba(OH)2 (HCOO)Ba + H2O baariummetanaat 2.aluselise oksiidiga CH2COOH + CaO (CH3COO)2Ca + H2O kaltsiummetanaat 3. reag sooladega(nt puhastamine) CaCO3 + CH3COOH (CH3COO)2Ca + H2CO3 4. reag metallidega(pingereas vasakul reageerib!!) 2HCOOH + Zn (HCOO)2Zn + H2 Saamine: CH3CH2OH + O2 CH3COOH+ H2O
[NaOH, Ca(OH)2] Oksiid Hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. [Li2O, SO3] Sool Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest (näiteks Ca2+) ja happe anioonidest (näiteks SO42-). [K2S04, Na2CO3] Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid. Happelised oksiidid võivad reageerida aluse, aluselise oksiidiga või veega. [SO3, CO3] Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid). [KOH, NaOH] Valemite koostamine: Alumiiniumsulfiid - Karbonaatioon - Naatriumsulfit - Kaaliumoksiid - Raud (II) hüdroksiid - Vask (II) katioon Leia aineklass ja nimetus: Aineklass Nimetus H2S Al2(SO4)2 Fe(OH)3 Li2O SO3 CrO3 K2SO4 Soola teke Hape + metall = sool + H2 Hape + aluseline oksiid = sool + H2O Hape + alus = sool + H2O
mitmesuguseid aineid ja vahendeid, millel on otsene seos keemiaga. Need ained võivad olla nii looduslikud kui inimese poolt loodud. Pesemisvahendid Pesemisvahendite hulka kuuluvad seebid, sampoonid ja pesupulbrid. Vanimaks pesemisvahendiks on seebid. Seebid · Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga · Ei pese hästi karedas vees ja merevees · Pesevad hästi soojas vees · Ei saasta loodust mikroorganismid lagundavad seepi · Tekitavad vees aluselise keskkonna (pH=910) Värvid ja liimid Argielus läheb sageli tarvis värve ja liime. Mõlemad on tarbekeemia tooted ja neil on palju ühiseid jooni: · on polümeerid · on algul vedelad ja kasutamise käigus kõvastuvad · nakkuvad tugevasti pinnaga, millele neid kantakse Värv kaitseb pinda välismõjude eest ja muudab pinna ilusamaks, lim liidab omavahel kaks pinda. Läbipaistvat heledat värvi nimetatakse lakiks. Lakile värvainet lisades saame emaili.
Kõrb ja Ariidne(kuiv) ja semiariidne(niiske), Aurumise ülekaaluga Õhuke A-B-C-D Sooldumine, mullad Vajavad niisutamist ja poolkõrb aurumine ületab sademeid tunduvalt, aluselised. aluselise reaktsiooni sademed alla 250 mm aastas. neutraliseerimist. Vihmamets Pidevalt soe ja niiske, aurub palju, kui Läbiuhteline. 6-10 m O...(E,B) C-D Ferralisatsioon ja erosioon. Vihmametsade sademete hulk tunduvalt suurem
Ei reageeri veega! Reageerivad: happega Happelise oksiidiga sool Li2O + SO2 Li2SO3 · Happelised oksiidid- Enamus mittemetallioksiide. Happelised on ka metallioksiidid, milles metallil on kõrgeim o.a Nt CrO3 Enamik neist on molekulaarsed ained. Erandid: CrO3 ja SiO2 Reageerivad: alusega sool + H2O Veega hape ( Veega ei reag SiO2) Aluselise oksiidiga sool SO2+ Li2O Li2SO3 CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 P4O10 H3PO4 N2O5 HNO3 N2O3 HNO2 · Amfoteersed Nendel oksiididel avalduvad nõrgalt nii happelised kui ka aluselised omadused. Hapete ja alustega reageerivad raskesti. Veega ei reageeri üldse. ZnO, Al2O3 , Fe2O3 , Cr2O3
sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn. Leidub: Setumaal Meremäe vallas Kaardil: Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Leidub:Tartus Emajõe ürgoru kaldapealsel, Kalmistu paljandis, Naissaarel, Piusal. Kasutatakse ehitusliivaks. Kaardil: Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim. Kasutatakse telliste valmistamisel. Leidub: Pakri poolsaarel. Kaardil: Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim. Seda kasutatakse välistingimustes, näiteks sillutise- ja hauakividena ning köökide kujunduses. Leidub: Sigulas, Padas. Kaardil: Dioriit Dioriit on keskmise koostisega süvakivim. Kasutatakse ehitusel. Migmatiit Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim. Leidub: Saaremaa rannikul ja mujal Eesti kivistel rannikutel. Kasutatakse kivitaieste tegemisel. Kaardil: Leiukohad
prootoneid) Hüdroksiid- Anorgaaniline ühend mille koostisse kuuluvad hüdroksiidioonid OH või hüdroksiidrühmad Leelis – Vees hästilahustuv tugev alus (ehk hüdroksiid) Neutralisatsioon – Aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi Aluste saamine – Leelise saamine metalli reageerimisel veega (Veega reageerivad ainult aktiivsed metallid. Se on redoksreaktsioon, mille käigus eraludb vesinik). 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 (lendub) Leelise saamine tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega. Siis saadakse leelis kui vesi reageerib metalliga, mis asub IA-s või IIA metallidega, mis on Ca,Sr,Ba BaO + H2O Ba(OH)2 Aluse(hüdroksiidi)kaudne saamine soola reageerimisel leelisega NiSO4 + 2NaOH Ni(OH)2 + Na2SO4 Aluste keemilised omadused Kõik alused reageerivad hapetega ning tekib sool ja vesi KOH + HCl KCl + H2O Kõik alused reageerivad happeliste oksiididega ning tekib sool ja vesi Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O
Samuti kasutatakse meie töös substraadina sahharoosi, mille hüdrolüüsiproduktideks on glükoos ja fruktoos. Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Töös leiab kasutamist kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon-B kompleksi. Reaktiiv lõpetab ensüümireaktsiooni ja tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise keskkonna. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub punase sademena eralduv Cu2O. Reaktsioonil vabaneb vaba triloon-B, mille kogus määratakse tiitrimise teel. Tiitrimiseks kulunud CuSO4 mahu järgi leitakse kaliibrimissirgelt taandavate suhkrute
preparaadi toimel - Vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus Sahharoosi hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide (glükoosi ja fruktoosi) koguse kindlakstegemiseks kasutatavad meetodid: 1. KOMPLEKSOMEETRILINE MEETOD: - Põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus sisaldab vask(II)- triloon B kompleksi: a) Tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile toimib ta invertaasile, mile pHopt4,8, inaktiveerivalt. Lõpetab ensüümreaktsiooni b) Tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise kk-a ja vask(II)-triloon B kompleksi Kompleksi valmistamine:
7 9,81 0,198 0,1512 8 11,11 0,161 0,1230 9 11,76 0,151 0,1153 Graafik: Graafiku maksimumpunktiks saan: (6,1;0,37) Järeldus: Antud katse tulemusel saan zelatiini isoelektriliseks täpiks pH=6,1. Kirjandusest leidsin, et happelise hüdrolüüsi produkti zelatiin A isoelektriline punkt pH=7-9 juures ning aluselise hüdrolüüsi produkti zelatiin B isoelektriline punkt pH=4,7-5,3 juures. Minu saadud tulemus jääb täpselt nende kahe vahele. Kuna ei tea, kuidas zelatiinilahus valmistatud oli, loen oma tulemuse normaalseks. Kasutatud kirjandus: Praktikumi juhend http://www.ttu.ee/public/m/materjaliteaduse-instituut/physchem/oppetoo/praktikum/lisad.pdf http://www.med.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=865940/Farm.+tehnol. +7.+semester+Kovakapslid+2010.ppt
2. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. 3. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. 4. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18.sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. 5. Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Millest koosneb? Seepi valmistatakse väga paljude Seep koosneb aluselise sortidena: ühendiga seotud rasvadest Majapidamis ja õlidest. Sauna Tükiseepides on aluseliseks Tualett ühendiks Laste naatriumhüdroksiid, Kosmeetilised vedelseepides Ravimseebid(tõrv, vaik, kaaliumhüdroksiid. glütseriin jt). Seepidel on head puhastavad ja rasvastustavad omadused. Seebi negatiivsed omadused Aluselisuse tõttu ärritab tundlikku nahka.
Keemiat käsitletakse kahjuks mingite ohtlike ainetega ja paugutamistega seotud teadusharuna, millel pole reaalse igapäevaeluga mingit pistmist. No olgu, riided, autod ja puhastusvahendid - niipalju küll. Tegelikult ükskõik, mida me sööme sh säilitusained, mitte et ülejäänud on puhas ja säilitusained "puhas keemia", kõik on seotud keemiliste protsessidega. Kui hambad on oma füüsilise tegevuse lõpetanud, jätkavad süljenäärmed aluselise süljega toidu niisutamist ning algab sahhariidide lagunemine. Seda saab imelihtsalt testida, kui hoida leiba mõnda aega suus, varsti on tunda glükoosi maitset. Aga toit sisaldab suurt osa perioodilisusetabelist. Sealhulgas metalle, mis reguleerivad meie elu ja mille puudusel tunneme väsimust, kahvatust, isutust jne. Keemilised ühendid mis on meie ühiskonnas enim tuntud on näiteks : Na2CO3-hape, Etaanhape ehk Äädikhape on esimene hape, mida inimene tundma õppis.
rauasoolasid Keemiline sadestamine Protsess, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud ainetest eraldusvõimeline heljum (sete) Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend Pärast reovesi filtreeritakse Neutraliseerimine Happelise reovee korral: Filtreerimine läbi lubjakivi (CaCO3) kihi Lubja (CaO) lisamine Seebikivi (NaOH) või sooda (Na2CO3) lisamine Aluselise reovee korral: Süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine Väävel- või soolhappe lisamine (H2SO4;HCl) Gaaside eraldamismeetodid Absorptsioon (gaasi neeldumine vedelikus või tahkises) Puhastusprotsess seisneb heitegaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega (absorbentidega) Selle tulemusel heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses Väävli kõrvaldamine Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääris saab vähendada: Väävli eemaldamine kütusest
..3 tilka fenoolftaleiini. Lahuse värv muutub fuksiaroosaks, mis tähendab, et lahus on aluseline ja pH>9,9. Hüdrolüüsi kulgemisest annab meile märku vaid see,et soola vesilahus ei ole neutraalne. Nõrga aluse ja tugeva happe soola vesilahus on happeline. Tugeva aluse ja nõrga happe soola vesilahus on aluseline. Gaasi teke Katse 5 1...2 ml 0,2 M Na2CO3 lahusele lisatakse mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Saadud lahus on fuksiaroosat värvi, mis tähenab, et tegu on aluselise lahusega, mille pH>9,9. Aluselise keskkonna tingivad aluselised ioonid, mis tekivad Na 2CO3 (nõrga elektrolüüdi) osalisel lagunemisel. Lahusele lisatakse tilkhaaval 1 M HCl lahust. Na 2 CO3 + HCl NaCl + H 2O + CO 2 CO32- + H + CO 2 + H 2O Saadud lahus muutub värvituks. HCl neutraliseerib Na 2CO3 lahuse ning see tingib fenoolftaleiini värvi muutuse. Soolhappe lisamisel on näha ka eralduva gaasi (CO2) mullikesi. Kompleksühendi teke Katse 6 1..
2. igal ainel on kindel koostis ja struktuur 2.Annavad reaktsiooni indikaatoriga (aine ehitus, sidemed ja aatomite paigutus) metüüloranz- punane, lakmus-roosa, a)kvalitatiivne koostis näitab, mis universaalindikaator- punane elementidest aine koosneb 3.CH3COOH+Zn=(CH#COO)2Zn+H2 b)kvantitatiivne koostis näitab aatomite HCOOH+Mg=(HCOO)2Mg+H2 arvu 4. aluselise oksiidiga 3.aine omadused sõltuvad aine koostisest CH3COOH+CaO=(CH3COO)2Ca+H2O ja struktuurist 5. alusega 4. aatomid avaldavad molekulis üksteisele CH3COOH+HOH=CH3COOK+H2O mõju 6. tugevam hape tõrjub nõrgema happe 5. molekulidel on vastastik mõju Näiteks- välja alco molekulid annavad vesinik sidemeid CH3COOH+CaCO3=(CH3COO)2Ca+H2 omavahel CO3
omadusi, et neid õigesti kasutada. Pesemisvahendid Pesemis-vahendite hulka kuuluvad seebid, shampoonid ja pesupulbrid. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid ning tema efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappe- sooladest Seebid Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga Ei pese hästi karedas vees ja merevees Pesevad hästi soojas vees Ei saasta loodust - mikroorganismid lagundavad seepi Tekitavad vees aluselise keskkonna (pH=9-10) Värvid ja liimid Nii värvide kui ka liimide peamiseks koostisosaks on polümeerid. Neid iseloomustab vedel olek, kõvastumine kasutamise käigus ning kleepumine pinnaga, millele neid kantakse. Ravimid, taimekaitse ning putukatõrje vahendid ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase
Selles seedekulgla osas muudetakse sööda seedunud toitained täielikult vees lahustuvaks nõnda, et nad võivad pääseda verre ning vere kaudu kudedesse ja rakkudesse. Soolkanalis allub soolesisu tugevale keemilis-ensümaatilisele toimele ja mõningal määral ka bioloogilisele töötlemisele. Peensooles mõjutavad soolesisu 3 seedemahla: soolenõre; pankrease e kõhunäärmenõre; sapivedelik. Kõik kolm on aluselise reaktsiooniga (pH 7,4-8,3) ja sisaldavad mitmesuguseid seedeensüüme, sapp aga ainevahetusjääke ning ainevahetust soodustavaid aineid. Pankrease- ja soolenõre ensüümide ning sapi mõjul jõuab peensooles lõpule kõikide toitainete hüdrolüüs ja siin toimub ka lahustunud ainete peamine imendumine. Peensoolele järgnevas osas, jämesooles, jätkub seedimine võrdlemisi intensiivselt mäletsejalistel ja hobusel, ainult osaliselt seal
Mõisted · Mustus pinnal esinev aine või ainete segu, mis: vähendab või takistab pinna kasutamist; kahjustab pinda; on ebaesteetiline; on tervistkahjustav; mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist. · Pesemine enamasti sünteesiproduktide pesemine veega või muu lahustiga või happelise või aluselise lahusega; sisuliselt on see ekstraktsiooniprotsess. · Seep pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. · Vaht keemias pihussüsteem, kus tahkesse ainesse või vedelikku on pihustatud/pihustunud gaasi. · Aluseline lahus lahus, milles hüdroksiidioonide sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH>7. · Ester - orgaaniline ühend, mis tekib happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega
CO32- + H2O HCO3- + OH- Kaaliumnitraadi pH≈7 Hüdrolüüsi ei toimu, kuna tegu on tugeva aluse ja happe soolaga, mis on tekkinud neutralisatsioonireaktsioonil, mis pole pöörduv. Alumiiniumsulfaadi ja ammooniumkloriidi hüdrolüüsil tekivad H+ ioonid, mis muudavad keskkonna happeliseks. Alumiiniumsulfaat võib mingil määral edasi hüdrolüüsuda, mis põhjendab ka tema madalama pH. Naatriumkarbonaadi puhul tekib hüdrolüüsil hüdroksiidioone, mis põhjustavad aluselise keskkonna. Tugevamini hüdrolüüsuvad kõrge laenguga väikeste mõõtmetega ioonid nt Al 3+. 2. Temperatuuri mõju hüdrolüüsile. Katseklaasi valan ~2 cm3 CH3COONa-lah↔ust ja lisan 2 tilka fenoolftaleiini ja kuumutan kuni keemiseni. Toatemperatuuril on lahus värvusetu, keemistemperatuuril muutub lahus roosakaks. CH3COONa ↔ CH3COOˉ + Na+ CH3COOˉ + Na+ + H+ + OHˉ ↔ CH3COOH + NaOH (aluseline kk)
Marmorit saab vahatada ja kristalliseerida GRANIIT (MAAKIVI, RAUDKIVI) Kõva ja suhteliselt tihe materjal Tuntav kvartsi kristallidest moodustuva tähnilisuse järgi Tavaliselt läikivaks lihvitud Värviline mustus võib tungida sügavale pinna sisse ja tekitada jäädavaid plekke GRANIIDI HOOLDAMINE Hoolduspuhastus niiskelt pühkides Põhipesu vastavalt vajadusele happelise või aluselise ainega (neutraliseerimine) Plekke võib heledal graniidil pleegitada klooriga, tumedal materjalil põhjustab kloor plekke Kaitsta vahatamisega KERAAMILISED PLAADID Valmistatud erinevate tehnoloogiatega savist Glasuuritud või glasuurimata Siledad või reljeefsed Ühevärvilised, pilt, mosaiik või porteplaadid Põrandatele ja seintele Kasutatakse igasuguste niiskete ruumide seinte ja põrandate katmiseks
annaabi.ee 
