K:lõdvendada esmalt pealmist niiti, siis pingutada alumist. 2.Niidiaasad riide aluspinnal P:niitide ebaõige pinge(alumine niit pingul, pealmine lõtv) 3.Pingul õmblus(kroogib) P:mõlema niidi ülemäärane pinge K:lõdvendada mõlemat niiti alates alumisest 4.Lõtvõmblus P:mõlema niidi vähene pinge K:pingutada mõlemat niiti alates alumisest 5.Pistete vahelejäämine P:-nüri või kõver nõel -nõela tüüp või number on valesti valitud
Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 12 4. Tõmbamine rullidega voodi peatsi suunas: nihutada patsient rullidega koos jalgade tööga peatsi suunas (pilt 13). Võtta rullid patsiendi alt ära. Pilt 13 5. Patsiendi alt rullide ära võtmine: ühel abistajal asetada käsi patsiendi puusa- ja õlaliigesele ning julgestada patsienti. Teisel abistajal haarata keskosa all olevast rullist kinni alumisest osast ja rullida rull patsiendi alt välja (pilt 14). Samuti haarata ülakeha alla olevast rullist kinni alumisest osast ning rullida rull patsiendi alt ära (pilt 15, 16). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 14 Pilt 15 Pilt 16 6. Sirutada patsiendi jalad. Patsiendi jalga kõverda ja siruta õigest kohast haarates, samal ajal jälgida oma keha asendit ja jalgade tööd. 6.8.2
1.jahautussüsteemi ül. Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) säilitada mootori ühtlane töötemp. 2. tahketäidis termostaat: kui temp on piisavalt suur siis tahketäidis sulab ja avab jahutusvedeliku suure ringi. 3. Väike ring: Mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C. Suur ring: Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak. 4. Jahutusventilaatori ül. on jahutada radiaatoris olevat vett et mootor üle ei kuumeneks. 5
Jahutussüsteem KRISTJAN TEEARU Ülesanne Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Liigitatakse : Vedelikjahutus, Õhkjahutus Jahutusvedelikuna kasutatakse : Vesi, Tosool, Antifriis Ehituslikult koosneb Suur ring - Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. Jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak Väike ring - mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C Termostaat
Sisepõlemise mootoreid on kahte liiki: neljataktilised ja kahetaktilised. Levinum on neljataktiline sisepõlemismootor, tema töö põhineb neljal, üksteisele kindlas järjekorras korduval protsessil ehk taktil. Esimene takt on sisselasketakt, kus on avatud sisselaskeklapp, kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, tema kohale jäänud silindriosa ruumala suureneb, tekib alarõhk ja õhu segu imetakse silindrisse. Teine takt on survetakt, kus liigub pöörleva hoorattaga ühendatud kolb alumisest surnud seisust ülemisse – küttesegu surutakse kokku. Kolmas takt on töötakt, kus alguses toimub küttesegu plahvatus – segu paisub ning kolb liigub taas ülemisest surnud seisust alumisse. Ainult sell ajal teeb silindris asuv gaasiline küttesegu oma paisumise tõttu tööd. Neljas takt on väljalaske takt, kus kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse, selle takti vältel on avatud väljalaskeklapp ja silindris asuv töötanud ning jahtunud gaas juhitakse silindrist välja –
eemale juhtima(jahutusvedelikuga) *Säilitada mootori ühtlane töötemp. 1.2 Jahutussüsteemi liigitus : *Vedelikjahutus *Õhkjahutus 1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse: *vett *antifriise *tosoole 1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist: *väike ring *suur ring 1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring: *Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. *jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak 1.7 Termostaatklapp: *reageerib vedeliku temperatuure *asubsuure ja väikse ringi vahel
Renoir' kehakuju Silueti tasakaalustamiseks ja salendamiseks: Keskne punkt pihast kõrgemale; Vastukaaluks alumisele poolele laiendada õlapiirkonda; Tähelepanu juhtida alumisest piirkonnast kõrvale. Soovitused: Otsaõmmeldud varrukad; Ülaosas kergelt sissetöödeldud, allosa suunas veidi laienev; Alumises osas pehmelt langevatest materjalidest neutraalsetes või tumedamates toonides rõivad; Paatkaelused, kapuutsid, suured kraed; Rinnataskud; Õlapassed; Toon-toonis keskmise suurusega lillelised/abstraktse mustriga ülaosas; Erinevalt seotud sallid; Ampiirkleidid; Boolerojakid;
osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valu kanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus. Juhendaja : Mari-Liis Kuuse Paul Treier Tallinn 2014 Valand vormitatakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest. Selleks, et tagada hõlbsa eemaldamise vormist ja säilitada detaili kvaliteedi asetame vormi vertikaalselt. Valandi siseõõnsus kujundame vormi asetatava kärni abil. Mudeli vertikaalpindadele paneme valukalded, mis kergendavad mudeli eemaldamise vormist ja need valukalded pärast freesitakse. Valukanalite süsteem tagab metalli juhtimise vormiõõnsusesse ja kvaliteetse valandi saamise, seepärast paneme liivvormile valulehtrit ja püstkanalit.
Turvas Teke: Turbasammaldel pole juuri. Turbasamblad ülevalt otsast pidevalt kasvavad ja alumisest otsast kõdunevad. Turbakihi moodustavad taimede ja loomade jäänused. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti lagunevad sõnajalad, osjad. Keskmiselt lagunevad tarnad ja villpead. Kõige aeglasemalt lagunevad turbasamblad ja puhmad näiteks (kanarbik, leesikas ja sookail). Turba moodustumine on väga aeglane protsess - igal aastal tekib juurde maksimaalselt 1 mm turvast. Kuna tihedas turbakihis pole piisavalt õhku siis tekibki just turvas mitte muld.
UKULELE Taave VII Ukulele mõiste Ukulele on kitarri meenutav Hawai i päritolu keelpill. Ehitus Ukulele koosneb: roobist, kaelast, peast, kaanest, keeltest, kõlakastist, astmevahe märgistusest, kõlaavast, alumisest sadulast, ülemisest sadulast, sõrmlauast, krihvidest ning pingutist (põhimõttelt väike kitarr nelja keelega). Ehituse skeem Ajalugu Esimesed ukuleled (cavaquinho) on arvatavasti valmistatud juba 1880. aastatel Madeira saarel Portugali puutööliste poolt. Migreerudes Hawaiile võtsid nad ukulele kaasa ning peagi oli Hawaii rahvas pisikese pilli võlust lummatud. Nad andsid talle nime Hüppav kirp. Hiljem hakati teda kutsuma Hawaii keeles uku (kingitus, preemia) lele (tulema, saabuma). 20
valmistamiseks, sest kahepoolne aaskarus, eriti puuvillastel riietel annab hea hügroskoopsuse ja ka hea soojapidavuse. Kahekihiline Kootakse viiest lõnga süsteemist, kus on kolm ehk kahekordne lõime ja kaks kudet. Kaks põhilõime põimudes kumbki oma koega moodustavad kaks iseseisvat paralleelset riide kangast. Karuse lõim aga liigub alumisest kangast ülemisse ja vastupidi, sidudes nad omavahel. Kudumisteljel asetsev nuga lõikab karusekihi (lõime) kahe riidekihi vahelt läbi. Niiviisi saadakse kaks karusega kangast. Selline kahelõuendiline meetod on sameti kudumiseks rohkem levinud. Azuurne Karusega riiete eriliik, mis on aasalise, tihti kahepooolse karusega. Siduse moodustavad kaks
läbi mõelda, Põhjav -vett läbi laskev k, vett kandev, vett pidav Saarkaared-l. -de põrkum. pressitakse välja saared Skäärr. -skääride ja lahtederikas rannik Süvik -ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik Termokliin -õhukeveekiht,eraldab ülemist soojaveekihti alumisest külmaveekihist Tulvavesi -ootamatu lühikest aega kestev kõrgvesi Veereziim -vooluhulga muutus aasta jooksul Vooluhulk -veehulk, mis läbib jõe ristl, teatud ajal Ülemjooks- voolukiirus suurim, põhjaerosioon Pooluste poole>>temp lang, soolsus poolustelt30>>lang, tihedus ekvaatori poole minnes väheneb
Elemendisümbol tähed (Cl) Elektronidearv/Prootonitearv ülemine (17) Neutronitearv alumisest lahutan ülemse (18) Tuumalaeng - +ülemine (+17) Massiarv - alumine(ilmakomata) (35) Elektronikihtidearv nr.vasakul (3) Elektronidearv välisk. roomanr. (7) Elektronskeem kaarekesed Cl+17 |2)8)7) Elektronvalem tähtedele tleb ülemine.nr saada 1s2s2p3s3p4s3d4p5s4d5p (tähtede peal väiksed numbrid) Räni Si. 1s2s2p3s3p Elektronkiht-3 Paardumata elektronid-2 p-elektrone 8 Elektronpaarid 6 Väliskihi elek. 4 s-orbitaalid 3
Anu- taevajumal, jumalate isa. Enlil- tuule-, tormi-, vihma ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. Enki- tarkuse, viljakuse ja käsitöö jumal Apsu maaaluse magevee kehastus Tiamat algselt ookeani jumalanna, kui puhkeb sõda, siis Marduk lõikab ta pooleks ja tema ülemisest kehapoolest tekib taevas ja alumisest maa Ištar taeva kuninganna, füüsilise armastuse ja viljakuse kehastaja Marduk Babüloni kaitsejumal Millal ja kus said tsivilisatsioonid alguse? Esimesed tsivilsatsioonid said alguse u3000a tagasi suurte jõgede ääres. Eufrati, tigrise ja niiluse vahel. Kirjelda üldiselt Egiptuse ja Mesopotaamia jumalaid (kuidas neid kujutati,millist rolli mängisid ühiskonnas jne.) Egiptuse jumalaid kujutati tavaliselt loomapeadega, enamasti mõne linnu peaga
söögisooda. Pane filterpaber lehtrisse ja vala segu läbi lehtri kolbi. Tulemused: Sade jäi filtri peale, puhas aine tilkus kolbi. Järeldus: Vasksulfaadilahuse ja söögisooda kokkusegamisel tekib sade, mille saab eraldada puhtast ainest filtreerimisega. Katse nr. 3 Vildikatest värvainete eraldamine (kromotograafia) Katsevahendid: Filterpaber, keeduklaas, klaaspulk, vesi, vildikad Töökäik: Tee harilikuga õrnalt filterpaberi alumisest äärest 1 cm kõrgusele triip. Triibu peale tee kolm täppi eri värvi vildikatega. Pane paberi ots vette (keeduklaasi) ja vaata, mis juhtub. Tulemused: Lillat värvi täpp valgus laiali ja muutus roosaks ning siniseks. Roosa täpp valgus samuti laiali, kuid sellest ei eraldunud teisi värve. Kollane täpp valgus laiali ja sellest eraldusid roheline ja sinine värv. Järeldus: Lilla värvaine koosneb peamiselt lillast, roosast ja sinisest värvist.
maakividele. Kuna hoone asub kruusasel pinnasel, on vajumine olnud väike, kuid aja jooksul on tekkinud otsa seina äärde (pildil paremal) ´´´kultuurikiht´´,mis tuleks eemaldada. Vundamenti täiustama ei pea. Seinad (Halvas seisukorras) - Aida seinad on ehitatud palkidest, nurgad on ühendatud järsknurktapiga. Palkide omavaheliseks kokkusobitamiseks on kasutatud lahtist vara. Palgid tuleb osaliselt välja vahetada. Mädanenud on paar palki kahest alumisest palgireast ning ühes otsaseinas vajaksid väljavahetamist umbes pooled palgid. Varad vajaksid tihendamist. Vahelaed (Rahuldavas seisukorras) - Vahelaetaladena on kasutatud palke. Vahelaed on ehitatud servamata laudadest. Mõningad lauad tuleks välja vahetada, kuna katus on läbi sadanud. Põrandad (Heas seisukorras) - Põrandad on ehitatud servatud plankudest (pole omavahel ühendatud). Põrandad on terved, vajaksid vaid hooldust.
Metalli maht väheneb üleminekul vedelast olekust tahkesse seega peab mudel olema kahanemisühiku võrra suurem, kui valand. Kasutades hallmalmi peab mudel olema 1% võrra suurem valandist. Kärnide valmistamine Kärne valmistatakse kärnkastides liiva ja sideaine segust. Valukanalite süsteem valuvormi kanalite ja osade süsteem metalli juhtimiseks vormiõõnde. Hallmalmi vähese kahanemise tõttu kasutatakse kompensaatoreid vaid suurte valandite korral. Vorm koosneb ülemisest ja alumisest vormi poolest. Vormkasti asetatakse mudel ning vormisegu tihendamise teel saadakse mudeli jäljend. Vormisegu liiva ja sideaine segu. Metalli sulatamine hallmalmi valutemperatuur 1200...1400 °C. Valamine vormi sulametalli ei tohi vormi valada liiga kiiresti ega ka liiga aeglaselt. Aeglaselt valades tardub metall mõnes vormi osas enneaegselt ning kiiresti valades tekivad gaasipoorid ja sisepinged. Seega tuleb valida optimaalne vormi täitmise aeg.
Eduard Kimmari 18.märts 2012 Töö eesmärk ja ülesanded: Töö eesmärk on koostada vastavalt variandile detaili, mudeli, valandi ning koostejoonise eskiisid ning anda lühiülevaade vormi valmistamise protsessist. Valandi materjaliks on hallmalm ning valamisest kasutatakse masinvormimist, ül variant nr 18. Liivvormvalu Liivvormvalu puhul vormitakse valand liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib mudeli kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest. Valandi kvaliteet sõltub suuresti valandi asendist vormis, seetõttu juhindutakse asendi valikul nõuetest ja soovitustest. Valandi vastustusrikkad osad paigutatakse vormi alumisse ossa, mis tagab parema kvaliteedi. Loomulikult määrab valandi asendi mudeli eemaldamise võimalikkus. Mudel on puidust, alumiiniumsulamist, vahtplastist või plastist koostatud valandi jäljend, mis erineb valandist ümardatud nurkade, valukallete ning suuruse poolest.
h keskmine süsinikoksiidi kontsentratsioon oli 2011. aastal 1,6 mg/m³ (16.02) , 2010. aastal aga 1,2 mg/m³. Maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine süsinikoksiidi kontsentratsioon 2011. aastal oli vastavalt 2,6 mg/m3 (15.01) ja 0,99 mg/m3 (16.02), aasta tagasi olid maksimaalsed tasemed 1,8 mg/m3 ja 0,73 mg/m3. 2011. aasta keskmine süsinikoksiidi sisaldus välisõhus oli 0,22 mg/m³, aasta varem 0,21 mg/m³. 2011. aastal olid kõik CO 8 tunni keskmised kontsentratsioonid madalamad alumisest hindamispiirist (5 mg/m3). Kõrgeim 8 h keskmine süsinikoksiidi kontsentratsioon 2012. aastal oli 1,0 mg/m³ (11.02) (Joonis 21), aasta varem aga 1,6 mg/m³. Maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine süsinikoksiidi sisaldus 2012. aastal oli vastavalt 1,7 mg/m3 (07.03) ja 0,56 mg/m3 (07.03), 2011. aastal olid maksimaalsed tasemed 2,6 mg/m3 ja 0,99 mg/m3. 2012. aasta keskmine süsinikoksiidi sisaldus välisõhus oli 0,20 mg/m³, aasta varem 0,22 mg/m³. 2012. aastal
h keskmine süsinikoksiidi kontsentratsioon oli 2011. aastal 1,6 mg/m³ (16.02) , 2010. aastal aga 1,2 mg/m³. Maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine süsinikoksiidi kontsentratsioon 2011. aastal oli vastavalt 2,6 mg/m3 (15.01) ja 0,99 mg/m3 (16.02), aasta tagasi olid maksimaalsed tasemed 1,8 mg/m3 ja 0,73 mg/m3. 2011. aasta keskmine süsinikoksiidi sisaldus välisõhus oli 0,22 mg/m³, aasta varem 0,21 mg/m³. 2011. aastal olid kõik CO 8 tunni keskmised kontsentratsioonid madalamad alumisest hindamispiirist (5 mg/m3). Kõrgeim 8 h keskmine süsinikoksiidi kontsentratsioon 2012. aastal oli 1,0 mg/m³ (11.02) (Joonis 21), aasta varem aga 1,6 mg/m³. Maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine süsinikoksiidi sisaldus 2012. aastal oli vastavalt 1,7 mg/m3 (07.03) ja 0,56 mg/m3 (07.03), 2011. aastal olid maksimaalsed tasemed 2,6 mg/m3 ja 0,99 mg/m3. 2012. aasta keskmine süsinikoksiidi sisaldus välisõhus oli 0,20 mg/m³, aasta varem 0,22 mg/m³. 2012. aastal
koordinaadist Xmin: PP-3: X = 6475557,035 6475551 = 6,035 (m) Y= 657537,628 657538 = -0,372 (m) SM-6: X = 6475550,609 - 6475551 = -0,782 (m) Y= 6575475,200 657538 = 7,2 (m) Arvutan saadud baaspunktide väärtused cm-sse vastavalt mõõtkavale 1:50 kasutades ristkorrutist: PP-3: X= , Y= SM-6:X=, Y= Joonestan baaspunktid joonisele, võttes joonestamisel arvesse, et X ja Y väärtust cm-s mõõdetakse kõige alumisest vasakpoolsest ristikesest. Samas tuleb meeles pidada, et x-i loetakse vertikaalteljelt, y-t horisontaalteljelt. Tõmban abijoone PP-3 ja SM-6 vahele. Seejärel arvutan kõigi eelmises praktikumis mõõdetud punktide (1-15) väärtused meetrites sentimeetritesse vastavalt oma mõõtkavale 1:50. Näiteks punkti 2 kaugus 2,514 m, ristkorrutisega saan Seejärel paigutan malli keskpunkti punkti SM-6 ning suunan malli PP-3 suunas. Saadud suunalt loen kraade päripäeva
15. sajandi rüütlist. Enne kulus mitu sajandit, kuni kiriku, kangelaslugude ja kaunite daamide mõjutusel kujunesid välja tõeliselt õilsate kommetega rüütlid. Rüütlid erinesid varanduse ja võitlusoskuste poolest ning see andis neile ühtekuuluvustunde, mis viiski hiljem rüütliordude tekkele. 11.-12. sajandi rüütlilinnus. Esimesed linnused olid puitehitisest tehtud mis koosnesi kõrgendikule ehitayud tornist ja alumisest hoovist, kus asusid majandushooned ja elasid teenijad.
tükki). Kolb oma mõõtmetelt on kooniline ja ovaalne ning kuumenedes muutub ta silindriliseks ja ringikujuliseks. Kolvisõrm- valmistatakse legeeritud terastest mille pind on karastatud.Kolvisõrm on ujuvtüüpi kui ta liigub kepsu ülemise pea pronkspuksis ja kuumalt ka kolvisilmas.Mitteujuv kolvisõrm liigub ainultkolvisilmas ja ühendatakse kepsuga ette kuumutades(kuumpress). Keps- ühendab kolvi liikuvalt väntvõlliga.Stansitud(legeeritud) terasest.Keps koosneb alumisest lahtivõetavast ja ülemisest mitte lahtivõetavast peast ja neid ühendab säär. Alumise lahtivõetava peas paiknevad liuglaagrid(e. liuad, e.saaled).Laagriliud on tehtud lehtterasest ja seest kaetud antifriktsioon sulam.
Venelased on meisterlikud valetajad Matrjoskad Matrjoska (oletatavasti hellitusvorm nimest Matrjona, mis tähendas "tähtsat daami") on vene rahvuslikuks sümboliks peetav puust mänguasi:kirevalt maalitud nukk, mille sees on samalaadsed väiksemad nukud. Tavapäraselt on nukke üksteise sees vähemalt kolm. Peaaegu alati on matrjoska munakujuline, lameda põhjaga ning koosneb kahest osast: ülemisest ja alumisest. Traditsiooniliselt kujutatakse matrjoskal naisterahvast punases sarafanis ja kollases kleidis. Tänapäeval on maalingute teemad mitmekesised: muinasjutukangelased, Venemaaga seotud või perekonnad. Levinud on ka poliitikute paroodiad see teema erineb suuresti matrjoskade tavapärasest maalingust, millel kujutati naist, mitte meest. Tänan kuulamast!
Katusekattematerjalid Katus Katust nimetatakse mõnikord maja viiendaks fassaadiks. Sellega tahetakse öelda, et katust ei tohi jätte unarusse, see nõuab vähemalt sama palju tähelepanu ja hoolikust kui fassaadid. Katus koosneb tavaliselt kahest kihist: peamisest. Mis võtab vastu sademete `esimese löögi` ning tõkestab päikesekiirgust, ja alumisest kihist mis kannab pealmist ning kaitseb maja katusekihtide vahele sattuva vähese veekoguse ja võimaliku kondensatsioonivee eest. Katusekivid. Katusekive toodetakse savist ja betoonist. Keeramilisi katusekive on valmistatud tuhandeid aastaid ja need on olnud ka kaasajal peamine katusekattematerjal ligikaudu kuni 1960. aastaseni, kui turg muutus betoonkatusekivide jaoks soodsamaks ning nende läbimüük kasvas. Plekkkatusd Terasplekk Tsinkplekk Alumiiniumplekk Vaskplekk
2. Võrdle sammas- ja narmasjuurestiku ehitust ja teket. Sammasjuurestik on siis kui idujuurest areneb üks peajuur ja sellest saavad alguse külgjuured, mis omakorda harunevad.Külgjuured on samasuguse ehitusega nagu peajuur aga peenemad.Narmasjuurestikul on palju enamvähem ühesuguseid juuri ja ta kujuneb teisiti kui sammasjuurestik.Seemne idanemisel areneb ja haruneb idujuur nõrgalt, kuid peagi kasvab varre alumisest osast hulgaliselt lisajuuri. 3. Iseloomusta juurevöötme ehitust ja teket. Külgjuurte vöötmes moodustuvad külgjuured,mis võivad omakorda haruneda. Imevvöötmes esinevad juurekarvad. Vee omastamine mullast toimub OSMOOSI teel. Kasvuvööde asub juure otsas, kasvukuhikus on paljunemisvõimelised rakud ja juure otsa katab juure kübar. 4. Kuidas hangib taim mullast vett ja selles lahustunud aineid? Toimub OSMOOSI teel, vett võetakse juurtega. 5
puudub raskusjõud D. puudub soojusjuhtivus soojendava keha ja vee vahel 6. Milline järgmistest väidetest on õige? A. metall on väga hea soojusisolaator B. külma ja sooja keha molekulid liiguvad sama kiiresti C. ükski aine ei saa olla temperatuuril -1000ºC 7. Milline väide ei ole õige? A. päikesekiirgus jõuab Kuule peamiselt soojusjuhtivuse teel B. soe õhk läheb toast välja avatud akna ülemise osa kaudu külm õhk tuleb sisse avatud akna alumisest osast C. kui veekeetjas poleks küttekeha mitte anuma põhjas, vaid kaane lähedal, siis vesi ei soojeneks ühtlaselt 8. Millistes keskkondades ei saa tekkida konvektsiooni? A. vedelikes B. gaasides C. tahketes kehades 9. Missugune järgmistest nähtustest ei ole seotud vedelike kondenseerumise nähtusega? A. kõrgel taevas lendava lennuki järel on valge jälg B. kui külma ilmaga õues välja hingata, siis on hingeaur nähtav C
milleks on niit ja maa. Njuutoni I seadus! Keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni talle ei mõju teised kehad.Njuutoni I seadust saab käsitleda ka kui inertsiseadust.Inerts on nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumiskiiruse. Inertsus on keha omadus, mis tuleneb inertsist ja mis kuulub keha kiiruse muutumiseks vastastikmõju tagajärjel mingi aja jooksul Joonis: -alumisest niidist järsult tõmbamisel , katkes alumine niit, sest kuulike oma suure inertsuse tõttu ei suutnud märgatavalt suurendada oma enda kiirust. -aeglasel tõmbamisel katkes ülemine niit, sest alumise niidi tõmbejõud koos kuulikese enda massiga mõjutasid ülemist niiti.(sõidukite turvavöö) Njuutoni II seadus! See määrab ära keha kiirenduse.(joonis) Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.Jõudu
aksonid sidekoeliste struktuuride varal ühendatud närvikiudude kimpudeks, need omakorda närvideks. · Tavaliselt sisaldavad närvid nii aferentseid kui ka eferentseid kiude. · Kraniaalnärve on 12 paari. · Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimbust, mis kulgevad läbi sõelluu · Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni · Kolmiknärv koosneb kolmest harust: ülemisest, keskmisest ja alumisest, ehk siis silmanärvist, ülalõuanärvist ja alalõuanärvist. · Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest. · Esiku-teonärv on närv, mida mööda levib sisekõrvast kuulmis- ja asendiimpulsse. · Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis osalevaid lihaseid; · Uitnärv annab kiude kõigile rinna- ja kõhuõõne siseelunditele kuni jämesooleni.
paigutada kuni 1G väärtuses andmeid (kõige tavalisem on siiski 650MB ketas). Info salvestamiseks kasutatakse materjali, milles on süvendid. Rada on CD-ROM-l spiraali kujuline ja spiraali pikkuseks umbes 5km ning andmete lugemine toimub optililiste vahenditega. CD- ROM-il on kolm erinevat kihti: 1. Alumine kiht on ülitugevast polükarbonaadist 2. Keskmiseks kihiks on õhuke metallkelme mille ülesandeks on laserkiirte peegeldamine 3. Kõige pealmine on lakist kaitsekiht, mis erinevalt alumisest kihtidest pole eriti vastupidav mehhaanilistele vigastustele. Süvendi sügavus on ¼ lainepikkusest. Kui laseri kiirest osa peegeldub ketta pinnalt ja osa süvendist, siis läbib süvendist peegeldunud kiir kaks korda ¼ lainepikkuse võrra pikema tee. Seega on need kaks osa kiirest nüüd vastasfaasis ja kompenseerivad teineteist.Tuntakse ära mitte süvendid, vaid hoopis üleminekud. Info salvestamisel kasutatakse spetsiaalset 14 bitist koodi, kus ei ole kunagi kõrvuti kahte ühte
Kodukeemia: Nõudepesuvahend 2. Otstarbekas oleks olnud loobuda poest ostetud veest, sest minu Tallinna kodu vesi maitseb väga hästi. 3. Minul väljas uuringupäeval kasutusest ainult 1 pakend veepudel, mille panin kodus taarakotti, mis igal nädalal taarapunkti viiakse. VESI 1. Minu vanemate kodus, (Tallinnas) Nõmmel, tuleb joogivesi põhjaveest. Minu Tallinna kodu puurkaevuvesi on pärit ülemisest ordoviitsium-kambriumi ja alumisest kambrium-vendi veekihist. Vee hind 1 m3 kohta on 2,08 (koos km-ga). 2. Minu Tallinna kodus suunatakse reoveed Ülemiste veepuhastusjaama, kus need puhastatakse. Esimese asjana lastakse reovesi läbi võrede, et eemaldada veest suuremad jäätmed. Seejärel sadestatakse veest liiv ja setitakse välja muld. Siis algab bioloogiline puhastus, mille käigus lagundavad mikroorganismid biolagundava aine, toimub ka reovee õhustamine. Viimasena toimub reovee järelsetitus
tõuseb. Rõhu suurenemine toimub mootori soojenemisel, jahutusvedeliku paisumise tagajärjel. Suletud süsteem võimaldab tõsta jahutusvedeliku keemistemperatuuri vältimaks õhumullide teket silindri kõige kuumemas kohas, see on põlemiskambri piirkonnas. Väikese rõhu hoidmine süsteemis toimub süsteemi sulgeva korgi sisse ehitatud auru- õhuklapi abil. Radiaator: Radiaatori abil toimub soojuse edasiandmine välisõhku, seega on radiaator soojusvaheti. Ta koosneb ülemisest anumast, alumisest anumast, südamikust ja kinnitusdetailidest. Termostaat: Termostaadi ülesandeks on kaasa aidata mootori kiirele soojenemisele peale mootori käivitumist ning hoida automaatselt temperatuuri vajalikul tasemel. Mootori kiire soojenemine toimub põhimõttel, et jahutussüsteemist lülitatakse radiaator välja, see tähendab, et termostaat suleb oma klapiga jahutusvedeliku pääsu radiaatorisse, suunates seda ringlema vaid mootori jahutussärgis. Vastavalt sellele, kuidas mootoris
aknale ette nagu müüri mis ei lase külma aknast sisse kui aga Radiaatorid asuksid kuskil mujal aga mitte akna all oleks se mõttetu Radiaatorite kulutamine sest enamust külmast pääseb aknast sisse , Aga miks ei võiks Radiaatorid asuda akende peal ? Kui Radiaatorid asuuksid akende peal oleksid need väga mõttetud sest nad ei soojenda tuba grammigi siis oleks tuba külm ja laeall soe selleks paigaltatakse need ikkagi akende alla kus nad võtavad toa alumisest osast kylma õhku ja se soojeneb ning kerkib üles . Oma toa mõõtmeid on alati hea teada , sest kui sa hakkad tegema toas remonti või ostad mööblit vms , pead teadma kas se ka su tuppa/majja ära mahub selleks on vaja teada su toa mõõtmeid Näiteks: Mart käis poes ja nägi väga sootsa hinnaga toa mööblit ta ei hakkanud pikemalt mõtlemagi ja ostis selle ära mõtlemata sellele kas se ka ära mahub , suuresumma väljakäinud mart oli lõpuks
Hind: 170 inimene Transport: Buss Ööbimine: Dodo Hotellis Dodo Hotell Üldinfo Riia on Baltimaade suurim linn, mis asub Daugava jõe alamjooksul. Riia ajalooline kesklinn kuulub 1997.aastast UNSECO maailmapärandi nimistusse. Meie pakume Läti kultuurreisi. Kus käime ja naudime Läti tähtsamaid ja huvitavamaid kohti. Saame osa Riia kultuurielust ja melust. Reisikava: 1.Päev Kogunemine ja väljasõit toimub Tartu Vanemuise alumisest parklast. Suuna võtame Turaida lossi ja muuseumi. Turaida on 42ha suurune pindala mis on rikas arheoloogia- , arhitektuuri-, ajaloo-ja kunstimälestiste poolest, mis jutustavad sündmustest alates 11.sajandist. Sellel territooriumil paikneb Turaida keskaegne linnus, luterikirik, kirikumägi. Turaida Peale seda suundume me lõunasöögile Läti kohaliku kööki ''Zalumnieku Piestätne'', kus pakutakse Läti rahvustoite
Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine. Skeem 1. s = kontroll 2 at 2 Töö käik 1.1 Lülitage ajamõõtmise süsteem vajalikule reziimile 1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C teatud arv lisakoormise massiga m1. 1.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C´ algasendis. Nullige ajamõõtja. 1.5 Laske süsteem liikuma. Registreerige aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni põrkeni platvormiga G. 1.6 Korrake mõõtmisi vähemalt kolme teepikkusega s, mõõtes iga teepikkuse läbimiseks kulunud aega viis korda. 1.7 Arvutage süsteemi kiirendus ja viga. 2
Joonis 3 4. Valuvormi eskiis Joonis 4 5. Vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus käsivormimisega liivvormis 1. Mudelite valmistamine mudelil on valandi väliskuju geomeetria, kuid kuna metalli maht väheneb üleminekul vedelast olekust tahkesse peab mudel olema kahanemisühiku võrra suurem, kui valand. Kasutades silumiini peab mudel olema 1% võrra suurem valandist. 2. Vormi valmistamine Vorm koosneb ülemisest ja alumisest vormi poolest. Vormkasti asetatakse mudel ning vormisegu tihendamise teel saadakse mudeli jäljend. Segusse tehakse nõelaga õhukanalid, mis parandab gaaside läbilaskvust. 3. Kärnide valmistamine Kärne valmistatakse kärnkastides liiva ja sideaine segust. 4. Valukanalite süsteem Valuvormi kanalite ja osade süsteem tehakse metalli juhtimiseks vormiõõnde. 5. Metalli sulatamine Silumiini valutemperatuur on ligikaudu 700...900 °C. 6
katta suuri ruume. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige olulisemad termid ja amfiteatrid. Termides olid higistamisruumid, basseinid ja suured saalid. Roomlased armastasid vaatemänge, mis olid tihti väga verised. Gladiaatorite võitlusteks ehitati areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Inimeste lõbustamine oli tähtis ja 1.saj ehitati Roomas suurim amfiteater Colosseum. See oli nelja korruseline ja mahutas üle 50 000 vaataja. Iga korrus mõjus alumisest kergemana. 1 korrusel olid dooria sambad, 2 korrusel joonia, 3 korintose ja 4 pilastri taolised poolsambad. Peamise tugevuse andsid kaared. Templitel oli sügav sammastele toetuv eeskoda, aga seinu liigendasid poolsambad, millel puudus konstruktiivne tähtsus. Omapärane oli triumfikaar. See oli kõrge ühe või kolme kaarega massiivne väravataoline ehitis. Neid püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad
Peaülekande vahetus ei kuulu hooldusprogrammi. Seega ei ole peaülekandes õli väljalaskeava. Õli taset tuleb perioodiliselt kontrollida. Selleks on vaja samuti tähik võtit. Õlitaseme kontrollimisel peab auto olema võimalikult horisontaalselt. Auto tõstmise korral peavad olema esimene ja tagumine osa samal kõrgusel. Siis tuleb eemaldada õli kontroll- täiteava kork. Õlitase on õige kui selle pind on 10mm kontrollava alumisest servast allpool. Painuta traadist suvaline sobiv mõõtevarras oma väikeste kätega. Vajadusel lisa õli, ja millist õli lisada sellest oli eelnevalt kenasti juttu.
Metalli maht väheneb üleminekul vedelast olekust tahkesse seega peab mudel olema kahanemisühiku võrra suurem, kui valand. Kasutades hallmalmi peab mudel olema 1% võrra suurem valandist. Kärnide valmistamine Kärne valmistatakse kärnkastides liiva ja sideaine segust. Valukanalite süsteem valuvormi kanalite ja osade süsteem metalli juhtimiseks vormiõõnde. Hallmalmi vähese kahanemise tõttu kasutatakse kompensaatoreid vaid suurte valandite korral. Vorm koosneb ülemisest ja alumisest vormi poolest. Vormkasti asetatakse mudel ning vormisegu tihendamise teel saadakse mudeli jäljend. Vormisegu liiva ja sideaine segu. Metalli sulatamine hallmalmi valutemperatuur 1200...1400 °C. Valamine vormi sulametalli ei tohi vormi valada liiga kiiresti ega ka liiga aeglaselt. Aeglaselt valades tardub metall mõnes vormi osas enneaegselt ning kiiresti valades tekivad gaasipoorid ja sisepinged. Seega tuleb valida optimaalne vormi täitmise aeg.
Ainete peenestamiseks kasutatakse uhmreid. 9) Ainete kaalumiseks kasutatakse kaaluklaase. Need on õhukeseseinalised lamedapõhjalised ja kaanega suletavad klaasikesed. 10) Gaaside saamiseks kasutatakse laboratooriumis Kippi aparaati. Kippi aparaadi keskmisesse ossa asetatakse tahke aine tükikesed, mille reaktsioonil happelahusega tekib gaasiline saadus. Kui kraan on keskmises osas suletud, surub tekkiv gaas happelahuse alumisest osast ülemisse ja reaktsioon lakkab. Kraani avamisel väljub gaas keskmisest osast, happe lahus oma raskuse mõjul surutakse keskmisesse ossa, reaktsioon algab uuesti. 11) Mõõtevahendeid kasutatakse laboratooriumis vedelike ruumala mõõtmiseks. Sõltuvalt vajalikust mõõtmistäpsusest, kasutatakse mitmesuguseid vahendeid- mensuurid, mõõtekolvid, pipetid ja büretid. 12) Laboratoorsetel töödel tuleb sageli midagi soojendada või kuumutada
3. Silmaga vaadates näeme, et veepiisk on ümmargune, atmosfäris langeva tilga kuju on aga kas kerakujuline või siis kergelt deformeerunud. Õhutakistuse mõjul püüab tilk omandada kuju, mille puhul oleks õhutakistus minimaalne. Pindpidevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. 4. Kõige lihtsam ja ilmekam viis tilkade saamiseks ongi lasta vedelikul aeglaselt välja voolata vertikaalse toru alumisest otsast. Kui vedeliku pealevool on piisavalt aeglane, on hästi näha, kuidas veepind hakkab tasapisi allapoole kumerduma. Pealetuleva vedeliku pind venib raskusjõu toimel üha allpoole ja järsku annab miski järele. Tekkinud tilk kukub alla. eraldunud vedelikukogus võtab kiiresti kera kuju ja pole langedes sugugi ,,tilgakujuline". Paigalseisvad tilgad (kastepiisad) ja vabalt langevad või hõljuvad tilgad (vihmapiisad) on siiski kerakujulised, kiiremal langemisel
· Raamile on paigutatud platvorm, mille kuju ja mõõtmed sõltuvad käru otstarbest. · Rattaid on 2...4, kusjuures osa on pöördrattad, et anda paremat manööverdust. · Kandevõime on erinev · Võib olla ka metallraamist ja puidust platvormiga, kus käru esiosas on käepide ja pöördrattad Lihtsad kärud Spetsiaalkärud Tungraudkäru on tõstetava platvormiga käsikäru e. tungraudkäru e. käsikahveltõstuk ( rahva keeles ,,rokla") Koosneb: alumisest osast kärust (raam ja rattad) ülemisest osast tõstetavast platvormist. · Seda saab hüdraulise tõsteseadme abil tõsta. · kasutatakse kaubaalustel olevate kaupade teisaldamiseks Mootorkärud tõstukid · koosneb alusraamist, mille peal on platvorm kauba ja juhi tarvis, juhi juures juhtimispult Transportöörid · kasutatakse kaupade teisaldamiseks horisontaalsuunas või väikese nurga all kaldu. · Jagunevad: linttransportöörid
kõrvalda see (hästi leitav külma ilmaga). Pidage meeles et peale mootori seiskumist võib ventilaator (elektrimootor) lülituda iseenesest töösse. Paisupaagi korki ära ava kuuma mootori korral. Jahutusvedelik on mürgine. Jahutusvedelik ei tohi sattuda värvitud ja lakitud pindadele Vahetamiseks, vastavalt remondijuhendile ava paisupaagi kork, tõsta auto ülesse, võta ära karteri kaitse ning asetades alla trehtliga nõu ava radiaatori alumise paagi kork (kui on) või alumisest paagist väljuv lõdvik. Samuti tuleks mootorisse panna uus jahutusvedelik kui vahetad termostaadi, plokikaane jne sest vana jahutusvedelik ei taga korrosiooni vastast kaitset uutele detailidele. Jahutusvedelik vahetatakse tavaliselt 2-3 aasta järel (ls. 60 000 km). Kui vana vedelik oli sogane siis peske süsteem läbi. Termostaat eelnevalt eemaldada. Uhad niikaua kui tuleb puhas vesi. Uue sissevalamisel jälgige ettenähtud kogusest, sulgege
𝑚 𝑇 = 2π 𝑘 , (1) kus m- kuulikese mass [1 kg] ja k- vedru elastsustegur [1 N/m]. Katse käik: 1) Ava simulatsioon ja vali kolmas aken “Lab”. Paremal üleval pane linnuke kastikestesse “Unstretched Length” ja “Resting Position”. Tõsta paremal kõige alumisest hallist kastikesest välja sinine stopper. 2) Vali ülevalt “Spring Sternght 1” liugurilt vedru elastsus ja kirjuta see “Mõõtmistulemuste” all toodud tabelisse. NB! Liuguril vali asend ja vastvalt asendile kirjuta selle labori lõpus olevast tabelist välja elastsustegur. 3) Pane verdu otsa raskus. Nüüd tõsta see raskus nii ülesse või venita alla, et sa näeksid kogu rohelist joont. Kui sa nüüd raskuse lahti lased, siis peaks see võnkuma hakkama.
KAMBALUGU RAAMATU SISU Lugu algas sellega kui Susanna, Larissa hoidja, helistas tüdruku vanematele Kandasse, et teatada, et tüdruk on sattunud haiglasse. Śokis vanemad seavad tee kodupoole esimesel võimaluse. Esmalt jõudis ema haiglasse ning järgmisel päeval jõudis ka Härra Brandt. Esmalt rääkis raviarst vanematele šokist ja mingist tundmatust narkootilisest ainest mida Lari oli tarbinud. Mingi aja jooksul ärkas Lari üles, kuid ta ei suutnud siiski täpselt rääkida või ei tahtnud rääkida mis temagajuhtunud oli. Ema püüdis teda mitte ärritada ning lasi tal juhtunu kirja panna. Nii selgus, et kõik algas siis, kui Lari pidevalt oma ajakirjanikest vanematest lahus olles tutvus endast vanema Chrisiga. Chris kutsus ta hea klaverimängijana kooli rockbändi. Seal aga algas tubli ja koduse Lari jaoks hoopis uus ning võõras elu. 1.1 Larissa uus elu Alates sellest kui Lari koolibändi astus muutus ta elus palju. Ta oli bändi noorim liige ning ta ...
Pilt 5 4. Tõmbamine rulliga voodi peatsi suunas: nihutada patsient rulliga koos jalgade tööga peatsi suunas (pilt 6). Võtta rull patsiendi alt ära. Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 6 5. Patsiendi alt rulli ära võtmine: ühel abistajal asetada käsi patsiendi puusa- ja õlaliigesele ning julgestada patsienti. Teisel abistajal haarata rullist alumisest osast ning rullida rull patsiendi alt ära (pilt 7, 8). Pilt 7 Pilt 8 6. Sirutada patsiendi jalad. Patsiendi jalga kõverda ja siruta õigest kohast haarates, samal ajal jälgida oma keha asendit ja jalgade tööd. 6.9. Patsiendi nihutamine rulliga voodi peatsi suunas tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: . 1. Ettevalmistavad tegevused:
- stantsiste suurem täpsus, - suurem tootlikkus, Puudusteks on: - suurem hind (kuni kolmekordne), - ettevalmistusoperatsioonid ei ole võimalikud tuleb kasutada eelprofileeritud toorikuid. Pressistantsid Pressidel vormstantsimisel on dünaamilised koormused tunduvalt väiksemad kui vasaratel stantsimisel. Seetõttu puudub massiivsete tervikstantside kasutamise vajadus. Kasutatakse koostatavaid stantse, mis koosnevad ülemisest ja alumisest vaoklotsist, mis monteeritakse juhtsammastega stantsi plokki. Stantsi plokk koosneb ülemisest (1) ja alumisest (2) plaadist, mis on omavahel ühendatud juhtsammaste (3) ja juhtpukside (4) kaudu. Komplekt vaoklotse (5) tehakse iga vao jaoks eraldi. Vaoklotsid toetuvad plaadile (1) ja (2) kulumist vähendavatele alusplaatidele (6) ning kinnitatakse liistudega (7). Vaoklotside komplekte stantsi plokis asendades saab stantsi kiirelt häälestada ühelt tootelt teisele.
jaolt rinnaõõne vasakpoolses osas. Tal eristatakse laia osa - põhimikku, kitsenenud osa - tippu ja kolme pinda - eesmist, tagumist ja alumist. Inimese süda on neljakambriline. Pikivaheseinaga on süda jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks, mis ei ole omavahel ühenduses. Paremas pooles voolab venoosne ja vasakus pooles arteriaalne veri. Kumbki südamepool koosneb kahest kambrist: ülemisest - kojast ja alumisest - vatsakesest, mis on omavahel ühenduses koja-vatsakese - ehk atrioventikulaarsuudme kaudu. Mõlema koja sein moodustab väljasopistise, mida nimetatakse koja kõrvaks. Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks
nurgad kolmnurkadena maha. 7. Pööra kott ümber, st pane käsi pealiskangaste vahele ja tõmba need väljapoole. Kohenda kihte nii, et vooder jääb kenasti pealiskangaste vahele. Nurkade väljalükkamiseks kasuta tömpe kääre. 8. Pressi kotisuu tükid pikemat külge pidi pooleks (parem pool väljapool) ja võta need siis uuesti ühekordseks lahti. Mõõda paelaava jaoks mõlemal tükil ühest alumisest (lahtisest) servast üles 3 cm ja tee pliiatsi või kriidiga märked; nendest omakorda 2 cm kõrgemal tee järgmised märked. 9. Aseta kaks kotisuu tükki teineteise peale, pahemad pooled vastamisi. Jälgi, et mõlema tüki märgetega kohad jääksid kohakuti. Õmble tükkide lühemad küljed kokku, kuid ära õmble kinni märgete vahelisi kohti (mõlemas servas üks 2- sentimeetrine lõik). 10. Pressi õmblusvarud lahku
moodetuna voltides, pustisel teljel aga vastavad voolutugevuse vaartused. (tehtud) 11. Kirjelda oma valitud joont? Skitseeri (joonesta vaba kaega) graafik siia lehele Vastus: Graafikul on joon mis liigub diagonaalselt ulespoole. 12. Arvuta iga moodetud pinge ja voolutugevuse jaoks nende jagatised. Kanna need tabeli kolmandasse ritta. Mida markad? Vastus: Koikide jagatiste vastusteks on 5 13. Kliki lambil ning loe ekraani alumisest servast, mis sinna on kirjutatud? Vastus: Ekraani alumises servas on kirjutatud takistus 10 Ohmi 14. Muuda esimese lambi takistus 2 korda suuremaks ja teise lambi takistus 2 korda vaiksemaks ning jalgi kuidas muutub pinge lambi klemmidel ja kuidas voolutugevus lambis. Kirjelda ka elektronide liikumist. Voolutugevus jaotus roopuhendusel 2-ks. Vastus: Pinge lambi klemmidel ei muutunud. Pinge lampide klemmidel oli U1 = ____50______________V ja U2 =
annaabi.ee 
