................................6 Looduskaitse............................................................................................................................... 7 Inimtegevus.................................................................................................................................7 Asend Haanja kõrgustik on Eesti kõige "mägisem" ala. Ta paikneb vabariigi kagunurgas ning ulatub lõunas Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ka Ida-Vidzeme kõrgustikuna. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk- ja põhjaosa, kus üsna suurel alal ulatuvad küngaste laed üle 250 m üle merepinna. Siin asub Baltimaade kõrgeim koht -- Suur Munamägi (317 m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas -- Vällamägi (304 m). Viimane on ühtlasi Eesti suurima suhtelise kõrgusega looduslik pinnavorm, mille lagi kerkib jalamil oleva Perajärve pinnalt 88 m kõrgusele
lisajõgedega. Pinnakatte materjaliks on viirsavid, mereliivad ja turvas. [3] Lõuna-Eesti maastikuvaldkond Kagu-Eesti lavamaa-põhilised ürgorgudest liigestatud moreentasandikud, kus aluspõhi asub valdavalt 2-8 m sügavusel. Lavamaa äärealadel paikneb kohati mõhnastikke (Välgi, Selgise, Karilatsi, Mustoja) Vooremaa-omanäoline maastikurajoon, mis koosneb peaaegu kogu ulatuses suurvoortest. Haanja kõrgustik-jätkub Lätis Aluksne kõrgustikuna, on Eesti kõige kõrgem ja ka suurimate kõrgusvahedega piirkond. Karula kõrgustik-ainulaadne mitmesuguste korrapäraste reljeefivormide poolest. Siin on domineerivaks moreenkünkad, mõhnad ja liivikud. Otepää kõrgustik-väga vaheldusrikka reljeefiga, absoluutkõrguselt ainult saja meetri võrra madalam kui Haanja. Sakala kõrgustik-maastiku üldilmelt sarnane Kagu-Eesti lavamaaga, kuid on viimasest paarikümne meetri võrra kõrgem.
II - Viru-Harju Plateau: 1 - Ordovician Escarpment; 2 - Pandivere Elevation; 3 - Ahtme Eminence. III - Livonian Lowland: 1 - West-Estonian Lowland; 2 - Depression of the Gulf of Riga. IV - Middle-Devonian Plateau: 1 - South- Sakala Elevation; 2 - Otepää Elevation; 3 - North-Vidzeme Depression. V - Central-Estonian Lowland and Depression of Lake Võrtsjärv. VI - Lake Peipsi Depression. VII - Valga and South-Estonian lowlands. VIII - Upper- Devonian Plateau: 1 - Haanja-Aluksne Elevation; 2 - Karula Eminence; 3 - Vidzeme Elevation; 4 - Devonian Escarpment; 5 - East-Latvian Lowland. Raukas, A. 1988. Eestimaa viimastel aastamiljonitel. lk. 177 Pinnakate Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol. välisjõududega mujalt kohale kantud. Pinnakate on kujunenud kvaternaaris (s.o. viimase 2 milj. aasta jooksul), mis jaguneb: * pleistotseeniks e
Kuna maastiku iseärasute tõttu oli raske pidada kindlat rindejoont, siis põhines Eesti poolne tegevus transpordisõlmede ja maastikuoludest tingitud võimalike suuremate rünnakusuundade aktiivsel kaitsel. Lõunarinde juhatajaks oli selleks hetkeks määratud 2. diviisi ülem alampolkovnik Puskar, kellele allutati lisaks jala- ja suurtükiväe üksustele ka soomusrongide divisjon kapten Anton Irve juhtimisel. Vastase pealöök oli suunatud Marienburgi (Aluksne), Petseri ja Võru vallutamiseks. Tänu punasteägedale survele ja arvulisele ülekaalule olid Eesti väed sunnitud 28. veebruariks 1919 maha jätma Marienburgi ja selle lähema ümbruse. Vastane jätkas selt rünnakut Võrusuunal Riia - Pihkva maantee ümbruses. Tänu kohale jõudnud reservidele leitnant OttoSternbecki juhtimisel suudeti vastane peatada. Väga keeruliseks kujunes olukord ka Petseri - Pihkva suunal. Visa vastupanu osutades olid Eesti väed sunnitud taanduma jättes vastasele 11
aastal. 2.3 Valga-Mõniste Valga- Mõniste liini ehk ,,Liivi raudtee" ehitamist alustati 1898.aastal, alaline liiklus algas 1903.a. Tsaari Venemaa ajal kulges 17 km pikkune lõik Valga ja Koikküla jaamade vahel läbi praeguse Läti territooriumi. 1923.a. ehitati Valgast Koikkülani uus haru, vältimaks kulukat sõitmist läbi Läti Vabariigi. Eesti territooriumil asus raudteest 47 km, 39-ndal kilomeetril asuv Mõniste jaam oli Eesti lõigu viimane, edasi kulges raudtee Lätis läbi Ape ja Aluksne jaamade Gulbene linnani. 2.4 Keila-Haapsalu Keilast kujunes algusest peale oluline vahejaam Haapsalu kuurorti sõitjatele. Keila jaama tagant algas kohalike elanike leivaallikas - suvitajate sõidutamine hobuveokitega Haapsallu. Aurikuühenduse kõrval oli see ainsaks viisiks, kuidas supelsaksad "Venemaa esimesse põhjakuurorti" pääsesid. Balti Raudtee Seltsile oli see loomulikult teada ning juba esimese raudteeliini valmimisel kavandati selle laiendamist ka Keilast Haapsaluni
· Tagavokaalidega koos venepärane l : kolu, palotas 'põletab' · Tugev h: külh 'küll', pur'oh 'purjus' · Teatud sagedased sõnad muutunud tagavokaalseteks: arq 'ära', õt 'et' · Järgsilbis o Morfoloogia ja süntaks · St-lõpuline saav kääne: umblõjast 'õmblejaks' · Tagaeitus: naka_ai naka_i 'ei hakka', putu_us putu_s 'ei puutunud' (eitussõna on põhiverbi järel) Lõunaeesti keelesaared Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Aluksne rajoonis, läänevõrulised jooned. Arvatakse, et siit on edasi levinud. Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned. Kraasna: Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodskoje piirkonnas, setupärased jooned. Keel kadunud umbes 20nda sajandi alguses. Kõige paremini aru saada, sest eripärasid kõige vähem Leivu · Mõjutused läti keelest · Helilised klusiilid, sibilandid, afrikaadid: baaba 'eit, naine', azundus 'asundus', üdzi 'süsi'
Selline tegutsemisviis on üllatav, kuid seda on põhjendatud sellega, et Rootsi tahtis liituda Osmanite riigiga, et siis üheskoos Venemaad rünnata. Venemaa pakkus isegi mingite tingimuste alusel Rootsile rahu, kuid Rootsi keeldus. Venemaa kartis, et pärast Poolaga Vaherahu sõlmimist siirduvad Rootsi väed tagasi põhja poole. Seepärast kasutas Venemaa lääne piiril põletatud maa tehnikat: talupojad aeti elamistest välja, külasid põletati, mitmete linnade Tartu, Narva, Valga, Aluksne (Läti) kodanikke küüditati Venemaale (mitte Siberisse). Sellise taktika valimise põhjus: taheti olla kindlad, et linnakodanikud ei toetaks Rootsi vägesid, kui nad peaks Venemaad ründama tulema. See kõik toimus 1708. aastal. Tartu linn hävitati täielikult. (Seepärast polegi olemas keskaegset Tartut, vaid 19. sajandi klassitsistlik Tartu). 1708. aasta sündmuse jäädvustas Puhja köster Hans Kes (tuntud ka kui Käsu Hans). Tema kirjutas pika
a oli Poola sunnitud Rootsiga sõlmima Altranstädti rahu, selle tulemusena Poola väljus sõjast. Rootsi vastu jäi sõdima aiult Venemaa. Vene tegi isegi rahuettepaneku Rootsile, aga selle lükkas Rootsi tagasi. Vene kartis, et Rootsi toob oma väed tagasi Baltikumi, sest Baltikumist jooksis piir Rootsi ja Vene vahel. Selleks otsustas kasutada põletatud maa taktikat, piiri äärest küüditati mõningate linnade elanikud Venemaale Narvast, Valgast, Läti aladelt Aluksne ja Tartu. Tartu puhul ei piirdutud 1708.a ainult küüditamisega vaid terve linn lasti õhku. Sellepärast ei olegi säilinud keskaegset Tartut. Selle sündmuse kohta on Puhja köster (Hans Kes / Käsu Hans) kirjutanud luuletuse, seda tuntakse Käsu Hansu nutulaulu nime all. Seda peetakse esimeseks eestlase poolt kirjutatud luuletuseks. Rootsi väed suundusid hoopis Ukraina aladele, sest Krimm ja Musta mere põhjarannik kuulus
Rootsi väed olid Poola vägedest tugevamad *1706 sõlmis Poola Rootsiga Altranstädti rahu -Selle tulemusena Poola väljus sõjast *Venemaa jäi üksi sõdima Venemaa tegi rahuettepaneku Rootsile *Karl XII lükkas ettepaneku tagasi *Venemaa kartis, et Rootsi toob väed tagasi Baltikumi *Venemaa otsustas kasutada põletatud maa taktikat -Mõningate linnade elanikud (sakslased) küüditati 1708 Venemaale -Narva, Valga, Aluksne, Tartu -Lisaks lasti Tartu linn õhku (selle tõttu ei ole säilinud keskaegset Tartut) -Puhja kihelkonna kiriku köster kirjutas küüditamise kohta luuletuse -Hans Kes või Käsu Hans -"Käsu Hansu nutulaul" -Peetakse esimeseks eestlase poolt kirjutatud luuletuseks Rootsi väed suundusid Ukraina aladele *Ukraina alad Venemaa omanduses *Krimm ja Musta mere põhjarannik oli türklaste omanduses
Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv. Aastal 1963 moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kus muuhulgas asuvad Võhanu jõe liivakivipaljandid, milledest kõrgeim Viira veskimüür. · Haanja kõrgustik on Eesti kõige "mägisem" ala. Ta paikneb vabariigi kagunurgas ning ulatub lõunas Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ka Ida-Vidzeme kõrgustikuna. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk- ja põhjaosa, kus üsna suurel alal ulatuvad küngaste laed üle 250 m ü.m.p. Siin asub Baltimaade kõrgeim koht -- Suur Munamägi (317 m) ning tema naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas -- Vällamägi (304 m). Viimane on ühtlasi Eesti suurima suhtelise kõrgusega looduslik pinnavorm, mille lagi kerkib jalamil oleva Perajärve pinnalt 88 m kõrgusele
* positiivselt mõjutas sõja käiku ka välisabi (Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud) ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine * sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatud J. Laidoner muutis sõjategevuse sihipäraseks * 7. jaan 1919 algas Rahvaväe vastupealetung - vabastati Tartu ja Narva * 31. jaan 1919 Paju lahing (Eesti vs Punaarmee) - Eesti võit (üks verisemaid lahinguid) - vabastati Valga, Võru (pisut hiljem ka Petseri ja Aluksne) - eesti oli võõrvägedest puhastatud * veebruari keskel alustas Punaarmee uusi katseid Eesti vallutamiseks - lõpuks jäi peremeheks siiski Rahvavägi Landeswehr'i sõda: 5. juuni 1919 3. juuli 1919 * Lätis tegutsevate Saksa vägede juht seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes seejärel sõlmida Vene-Saksa sõjalise liidu Atlandi vastu * baltisakslased korralidasid Lätis riigipöörde ja kukutasid sealse valitsuse - ärevus ja viha sakslaste vastu Eestis
Kuperjanov. 1. veebruar - Eesti väed vallutavad Valga ja Võru. 1. veebruar Andres Larka sai sõjaminstri abiks. Eestlased said enda kätte Valga ja Võru. 4. veebruar - Eesti väed vallutavad Petseri. 16. veebruar - Punaarmee alustab Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutab Heinaste. Algas Saaremaa töörahva ülestõus. 19. veebruar - Punaarmee vallutab Irboska. 21. veebruar - Eesti väed vallutavad Marienburgi (Aluksne) linna. 22. veebruar Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatates selleks kõik teised ründeoperatsioonid Vene Läänerindel. 24. veebruar Jaan Soots sai ülemjuhataja staabiülemaks. 11. märts enamlased vallutasid Petseri ning jõudsid Võru ligidale. 29. märts - Eesti väed vallutavad Petseri tagasi ning enamlased taandusid Pihkva suunas. 4. aprill Ernst-Johannes Põdder määrati Eesti 3. Diviisi ülemaks. 25. aprill - Punaarmee vallutab Ruhja
Zemgale: Kemeru (1997) 38 165 ha Kurzeme: Sliteres (2000) 26 490 ha Latgale: Raznas (2007) - 59 615 ha CESIS · 1206/1224 · Hansa linn · Läti lipu sünnimaa · Cesu õlletehas SIGULDA · Gauja rahvuspargi keskus · Turaida · Laulupeo mägi · Turaida Roos ALUKSNE · 200 m üle mere pinna · J. E. Glück piibli tõlkija · Piirilinn LÄTI MAATUNDMINE · 2 tammepuud SALASPILS · Vanim paleoliitikumi asula Lätis 9000 eKr · Liivlaste külad · Salaspils memoriaalkompleks - 25 ha IKSKILE · 9.saj liivlaste küla · Esimene Saksa ristirüütlite ehitatud müürist hoone Baltikumis
Tänu inglaste abile oli Eesti rannik julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga. Suurima vabatahtlike hulga lähetas Soome, kokku 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist. Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon, mille esialgseks eesmärgiks oli vaid Volmari (Valmiera) ja Mariendburgi (aluksne) hõivamine. Eesti ratsaväe läbimurre kujunes aga oodatust sügavamaks, punaarmee alustas kiiret taganemist ning teoks sai ligi 200- kilomeetrine retk Võru alt Jakobstadti (jekabpils). Seega oli põhiline osa Lätist enamlastest 22 puhastatud. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia: saksa okupatsioon Eestis http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da (05.04.2006)) Landeswehri sõda
töökollektiivid demonstreerisid patriootlikkust. Edasi järgnesid sündmused Kubija lauluväljakul, kus kell 17.30 kõlasid fanfaarihelinad. Peotule süütamine kuulutas nii juubelipidustuse kui ka äsja valminud lauluväljaku avatuks. Ligi kolmetunnilisel kontserdil esinesid laste-, nais-, mees- ja segakoorid, tantsurühmad, puhkpilliorkestrid ja sõjaveteranide ansamblid (Foto 10). Erilist tähelepanu tõmbasid ka laulu- ja tantsuansambel ,,Istra" Moskva oblastist ning Aluksne rahvatantsijad. Sõna sai juubelipidustuste organiseerimiskomisjoni esimees Elmar Tiit. Meeleolukal õhtul oli oodata veel ka ilutulestikku. Foto 10. 11. augusti juubelipidu Kubija lauluväljakul. Laval esinevad tantsuhoos segarühmad. Autor Kalev Annom, 1984. Foto on skäneeritud ajalehest Töörahva Elu (14. august 1984. a.) 12. augustil jätkusid suured pidustused Kubija lauluväljakul. Esinesid segakoorid Arvo Sika ja Sale Vare juhatamisel
22.jaanuar Venemaalt Liivimaale 40 000 meest (arv ebaselge ja erinev). Krahv Ali oli vägede eesotsas. Pihkvamaalt tullakse Tartu piiskopkonda, algab rüüstetegevus. Kuu aja jooksul liigutakse läbi piiskopkonna. Virumaa kaudu liigutakse tagasi Venemaale 19. veebruaril. Põhiline rüüstamine, röövimine, põletamine. Andrei Kurbski oli vene vägedega kaasas ning kirjutab, et Venemaale tagasi jõudes on kaasa võetud suurel hulgal rikkusi. Teine suund on tänaselt Läti alalt 23.jaanuaril, Aluksne kandist üle tulnud. Samuti röövinud, põletanud ja lahkunud. Kõige väiksem grupp, ca 300 meest, tuli 25.jaanuaril üle Narva jõe, rüüstas Alutaguse kanti. Peamiselt Jõhvi ja Vaivara kihelkonnad saanud kannatada. Tegemist esimesel kuul rüüstamisena. Liivimaalased polnud kokku puutunud khaaniriikide vägedega, kes oli kordades julmemad kui senised vastased. Sõja algusest hakkavad levima teated äärmisest julmusest. Esimesel kuul mingit vastupanu ei osutatud
· Jalam 65 m kõrgusel · Pinnamoes domineerivad Devoni liivakividesse ulatuvad ürgorud: Tänassilma-Viljandi- Raudna, Auksi-Võistre-Karula, Ärma, Õisu-Rimmu, Kõpu, Loodi-Sinialliku, Halliste. Kõrgustevahed võivad olla ca 30 m. · Väikevoored ja oosid künklikum on Holstre, Hummuli, Tuhalaane ja Kärstna ümbrus. Väikevoored eelkõige kõrgustiku servaalal. Sinialliku oos asub ürgoru põhjas Haanja kõrgustik · Jätkub Lätis Aluksne kõrgustikuna · Valdab irdjääs kujunenud reljeef · Nõlvu liigestavad arvukad jäärakud (tsorid) · Jää sulamisvee äravooluorud HAANJA KÕRGUSTIKUL ON AINULT ORUD (?); MITTE ÜRGORUD (Kütiorg, Pärlijõe, Rõuge ja Piusa) · Kõrgem on keskosa, künagstikud Holstal, Meremäel, Luhamaal · Kütiorg kõige sügavam org Eestis Otepää kõrgustik · Piiritleb 100 m kõrgusjoon · Kõrgustiku jagab kaheks Pühajärve nõgu
05. Moglinos võitlus soomusrongide vahel. PA oli sellest löögist väga vapustatud ja ei osutanud vastupanu Velikaje jõel. 31.05 anti Pihkva linn üle vene valgete väesalga juhile Bulak-Balahhovitsile. Irgoska kõrgendike joon looduslikult soodne kaitsepositsioon. Pealetung lõuna suunas. Algas 27.05. Ratsaväereid Petseri-Võru-Vastseliina. Eesti rahvaväe koosseisus võitles läti väeosa. Operatsiooni esialgseks sihiks vallutada Marienburg, Aluksne. Algusest peale eesmärk pärast Marienburgi vallutamist jätkata pealetungi lõuna suunas nii kaugele kui võimalik. Eestlaste pealetung väga edukas ja kiire. 28.05 langes Marienburg- Aluksne. Marienburgis sai kapten Gustav Jonson üsna ebamäärase korralduse: vastavalt oma äranägemisele jätkata pealetungi lõuna suunas, võimalusel võtta Gulbene linn, mis oli oluline raudteede sõlmpunkt. Jonson täitis seda käsku väga aktiivselt, siis ratsaväe edasi, 31.05 hõivati Gulbene. 05
Rahvaväe strateegiline pealetung. Ülemjuhataja Laidoner oli juba jaan kaalunud viia sõjategevus välja Eesti piiridest. Eesmärgid olid puht sõjalised. See tähendaks seda, et Eestit hoitaks sõjapurustusest väljaspool. Samuti tähendaks see seda, et rahvaväe kätte läheb initsiatiiv. Kolmandaks, Eesti rahvaväe koosseisus moodustati mitu välismaabrigaadi ja eesmärgiks oligi viia sõjategevus Läti ja Venemaa territooriumile. Jamburgi, Pihkva ja Aluksne operatsioon. Jamburgi operatsioon - seda Jamburgi operatsiooni on mõnikord nimetatud ka Petrogradi operatsiooniks. Kuid tegelikult mai kuus Petrogradi operatsioonist oleks üleliigne rääkida, sest eesmärgid olid tagasihoidlikud. Eesmärgiks minna teele Narva jõe juurest ja viia väed Pljussa ja Luuga jõeni. Tähtsamaks eesmärgiks oli Jamburgi linna vallutamine. Põhjakorpuse pealetung algas 13. mail ja alustas kohe üliedukaks. Luuga jõele jõuti juba esimese pealetungi õhtuks
Suri 20% elanikonnast. Sellest hoolimata viidi Eestist vilja Rootsi. LINNAD JA KAUBANDUS Säilisid linnade omavalitsused Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus. Väiksemad linnad läänistati aadliperekondadele. 16. sajandini olid eesti linnad saanud suurt kasu reekspordist venemaale, kuid 16. sajandi lõppus hakati kaupu venemaale viima Arhangelski kaudu. Oma kaupu transportisid laevadega põhiliselt inglased. Maismaa kaubatee läks läbi Vastselinna ja Marienburgi (Aluksne) Pihkvast Riiga. 17.sajandi teinepool oli Narva linna õitseaeg. Linn kasvas kiiresti ja sinna ehitati palju uusi maju barokk stiilis. Rootsi riigi tähtsaim linn. Linna asus elama ka inglasi ja hollandlasi. Põhiline kaubandus idast-läände käis läbi Narva. Liivimaal oli ainult Riial õigus oma münte vermida. Läänepoole viidi vilja, lina, kanepit, mett, vaha. Eesti eksportis kõige rohkem vilja (Tallinnas 2/3 kogukaubast). Baltikumi nimetati Rootsi riigi viljaaidaks
korral Petrogradi ja Riiat ähvardav oht sundis Punaarmee juhtkonda siinset rindelõiku tugevdama. Eesti piiridele koondati kolm armeed - Läti Punaarmee, Eesti Punaarmee ja 7. armee (Narva all) - mille käsutusse anti suur osa Punaarmee strateegilistest reservidest. Veebruari keskel Punaarmee esimene suurrünnak oli edukas- Soomusrongid pidasid vastu, kuid jalavägi ei suutnud vastase survet taluda ja taandus ning seejärel soomusrongid pidid taganema. Punaarmee alustas pealetungi Aluksne- Võru sihis. Eestlased sunniti taanduma ning punaväelased jõudsid Haanja kõrgustikuni vallutades Rõuge ja Suure Munamäe. Punaarmee lähenes Valgale. Langenute ja haavatute kõrval kaotati üha enam mehi ka haiguste ja üleväsimuse tagajärjel. Sellega kaasnes meeleolu langus. Katastroofi vältimiseks toodi rindele vägesid Narva alt ja kohalikud Kaitseliidu üksused. tänu sellele suruti märtsi lõpus vaenlane uuesti Eesti etnilise piiri taha ja hõivati Petseri. Aprilli keskel alustas
annaabi.ee 
