põhimõtteline tulemus: 40-st mehest 26 allus käsule karistada ja karistas "laiska õppurit" 450 V vooluga (65%) · Philip Zimbardo (1971) - deindividualiseerimise efekt Osales 24 meest, kellest pooled mängisid "vangi" , pooled "vangivalvuri" rolli; põhimõtteline tulemus ca 30% "vangivalvuritest" näitas ülimat küünilisust ja psühhopaatsust käitumises III Neli olulist tegurit autoriteedile allumises Milgrami katsed näitasid seda, millised on olulisemad autoriteedile allumise tegurid: · "Kaugus" ohvrist · Autoriteedi "kaugus" · Autoriteetsuse aste · Konformuse aste sotsiaalses keskkonnas IV Tegurid, mis mõjutavad kuuletumist ja konformsust · Ülesande ebamäärasus ja inimese madal enesekindlus · Grupp ja tema omadused: Grupi suurus: maksimaalne mõju on 4-5 inimesel Üksmeelsuse tase
Humanistid peavad inimmõistust elu juhtivaks jõuks. Nad on ilmalikud ja soovivad ühiskonda vabastada religioossetest uskumustest, mis nende arvates vaid pärsivad inimprogressi. 9 Humanistid on materialistid, kes ei usu vaimsesse maailma; nad on empiirikud tunnetusküsimustes, arvates, et teadmiseni me jõuame meelte kaudu. Erinevalt kristlastest ei näe humanistid erilist väärtust ei usus, alandlikkuses, allumises Jumala käskudele ega enesesalgamises. Humanistlik kõlblus on inimlik kätumiskoodeks, mille inimene on koostanud iseenda hüvanguks. 10
sajandi keskel. Kuulsaim humanist oli sakslane Erasmus Rotterdamist (1466-1536). Ta parandas käibel olnud ladinakeelse piibli tõlget. Kaasaja filosoofias vaadeldakse humanismi kui optimistlikku maailmavaadet inimkonna tuleviku suhtes, uskudes täiustumisse, tarkusesse, sõprusesse, armastusse, tolerantsi, siiski on 20. sajand kahe maailmasõja ja paljude muude konfliktidega sellist usku kõigutanud. Erinevalt kristlastest ei näe humanistid erilist väärtust ei usus, alandlikkuses, allumises Jumala käskudele ega enesesalgamises. Humanistlik kõlblus on inimlik kätumiskoodeks, mille inimene on koostanud iseenda hüvanguks. 6. Palun tooge kaks näidet uuenduslikkest mõtlejatest, mille poolest nad tuntud olid? 7. Mis olid suurte maadeavastuste põhjused? Eurooplased tahtsid leida alternatiivse meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Oli vaja leida tulusaid ja uusi ühendusteid kaupade tranportimiseks. 8
armastusega autoritaarne kasvatusstiil kultiveerib suure tõenäosusega madalat enesehinnangut ja initsiatiivitust. Tõeliselt valusalt võib selline kasvatusstiil oma mõjusid eksponeerida alles kunagise lapse iseseisvaks saamise perioodil. Ühiskond, ja eriti läänelik turumajanduslik ühiskond eeldab ju, et inimene oleks iseseisev, initsiatiivikas, julge, loov. Sellistes tingimustes võib isikul, kelle lapsepõlv seisnes turvalises mitteotsustamises ning mitmesugustele keeldudele allumises, osutuda väga raskeks iseseisvalt toime tulla. 4. Eristada saab ka neljandat vanemlikku stiili, millel on lapse edaspidisele elule ja enesehinnangule omad mõjud. On peresid, millede ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat - laps on sisuliselt hüljatu-staatuses. Vanematepoolsetes käitumistes ja suhtumistes lapsesse puudub hoolitsus, armastus, toetamine, mõistmine, huvi ja kontroll lapse isiku ning tema tegemiste vastu. Varajane baasiliste lähisuhete puudumine
perekonnapead. Rikastes peredes seoti ja sandistati naiste rindu ja jalgu, sest kõik pidi olema kaunis, peen, sile ja väike. Naise nägu maaliti nagu portselanist maski. Naised elasid suletud elu, kuid võisid saada hea hariduse. Konfuutsiuse korralduste kõige olulisem printsiip oli pojalik lugupidamine, see oli iga hiinlase esmane ja kõige tähtsam kohustus. Varasest lapsepõlvest peale kasvatati lapsi täielikus ja vastuvaidlematus vanematele allumises ja nende austamises ning kasvades oli iseenesestmõistetav absoluutne allumine imperaatorile, kui kogu rahva isale. Ka imperaator pidi ise alluma Taevale kui Taeva Poeg. Tema õigused olid piiramatud, kuid ta pidi jälgima seadust, vastasel korral võis Taevas temast ära pöörata. Seisustest olid valitsevaks õpetlaste-ametnike seisus mandariinid -, kes jaotari selle järgi, kuidas nad olid sooritanud riigieksamid. Eksamisüsteem oli range, kuid mitte seisuslik. Eduka eksami
armastusega autoritaarne kasvatusstiil kultiveerib suure tõenäosusega madalat enesehinnangut ja initsiatiivitust. Tõeliselt valusalt võib selline kasvatusstiil oma mõjusid eksponeerida alles kunagise lapse iseseisvaks saamise perioodil. Ühiskond, ja eriti läänelik turumajanduslik ühiskond eeldab ju, et inimene oleks iseseisev, initsiatiivikas, julge, loov. Sellistes tingimustes võib isikul, kelle lapsepõlv seisnes turvalises mitteotsustamises ning mitmesugustele keeldudele allumises, osutuda väga raskeks iseseisvalt toime tulla. 4. Eristada saab ka neljandat vanemlikku stiili, millel on lapse edaspidisele elule ja enesehinnangule omad mõjud. On peresid, millede ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat - laps on sisuliselt hüljatu-staatuses. Vanematepoolsetes käitumistes ja suhtumistes lapsesse puudub hoolitsus, armastus, toetamine, mõistmine, huvi ja kontroll lapse isiku ning tema tegemiste vastu. Varajane baasiliste lähisuhete puudumine
kultiveerib suure tõenäosusega madalat enesehinnangut ja initsiatiivitust. Tõeliselt valusalt võib selline kasvatusstiil oma mõjusid eksponeerida alles kunagise lapse iseseisvaks saamise perioodil. Ühiskond, ja eriti läänelik turumajanduslik ühiskond eeldab ju, et inimene oleks iseseisev, initsiatiivikas, julge, loov. Sellistes tingimustes võib isikul, kelle lapsepõlv seisnes turvalises mitteotsustamises ning mitmesugustele keeldudele allumises, osutuda väga raskeks iseseisvalt toime tulla. 4. Eristada saab ka neljandat vanemlikku stiili, millel on lapse edaspidisele elule ja enesehinnangule omad mõjud. On peresid, millede ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat - laps on sisuliselt hüljatu-staatuses. Vanematepoolsetes käitumistes ja suhtumistes lapsesse puudub hoolitsus, armastus, toetamine, mõistmine, huvi ja kontroll lapse isiku ning tema tegemiste vastu.
A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmises (veenmine) Indiviid à Indiviid Indiviid à Grupp Grupp à Indiviid Grupp à Grupp Ühiskond > mõju> indiviid > mõju > ühiskond Sõnumite heterogeensus Psühholoogilise mehhanismi kujunemine Reaktsioonide kontrollimine, suundade valik (sotsiaalne roll, identiteet jne.) Sotsiokultuuriline mõju ja selle märkamine Sotsiokultuuriline ruum ja sõnumid mõjustamise kontekstis
ettevõtmiste vastu. seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida) · Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma kognitiivsete, sotsiaalsete ja lihastegevuse arendamisega. Kui täiskasvanud teevad takistusi sedalaadi tegevusele, ei julgusta last, suhtuvad sellesse halvustavalt, areneb lastel alaväärsustunne ja ebaadekvaatsuse tunne, mis võib väljenduda loobumises, tuimas allumises; destruktiivses vastuhakus ja agressiivsuses. seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) · Noorukiiga. Identiteet/identiteedi hajumine. Murde- ja noorukieas hakatakse aktiivselt huvi tundma oma sotsiaalse, tööalase ja soolise rolli vastu aga ka ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid
ettevõtmiste vastu. – seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida) Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma kognitiivsete, sotsiaalsete ja lihastegevuse arendamisega. Kui täiskasvanud teevad takistusi sedalaadi tegevusele, ei julgusta last, suhtuvad sellesse halvustavalt, areneb lastel alaväärsustunne ja ebaadekvaatsuse tunne, mis võib väljenduda loobumises, tuimas allumises; destruktiivses vastuhakus ja agressiivsuses. – seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) Noorukiiga. Identiteet/identiteedi hajumine. Murde- ja noorukieas hakatakse aktiivselt huvi tundma oma sotsiaalse, tööalase ja soolise rolli vastu aga ka ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid
“Ma loobun juba ette avalikult taotlusest tõestada teile, et tahtevabadus on olemas. Enim, millele ma loodan, on veenda mõningaid teist tunnistama koos minuga, et tahtevabadus on olemas, ning käituma selle kohaselt.” (James, Usutahe, lk 95.) James kirjeldas võimalikke seisukohti. Need on jäik determinism (ingl hard determinism), mille järgi vabadus on vaid illusioon; nõrk determinism (ingl soft determinism), mille järgi vabadus seisneb paratamatusele allumises, ning indeterminism, mille järgi maailmas ei ole kõik paratamatu ning inimene saab olla tõeliselt vaba. Jamesi arvates erinevad kaks esimest seisukohta ainult sõnale vabadus veidi erinevate tähendusnüansside andmises, mistõttu neil olulist vahet ei ole. Determinismi ja indeterminismi erinevust selgitas ta nii: “Mida väidavad deterministid? Nad väidavad, et maailmas on kõik absoluutselt ära määratud. Tulevik ei peida enda rüpes mingeid ebaselgeid võimalusi, sest
kasvatusstiil kultiveerib suure tõenäosusega madalat enesehinnangut ja initsiatiivitust. Tõeliselt valusalt võib selline kasvatusstiil oma mõjusid eksponeerida alles kunagise lapse iseseisvaks saamise perioodil. Ühiskond, ja eriti läänelik turumajanduslik ühiskond eeldab ju, et inimene oleks iseseisev, julge ja loov. Sellistes tingimustes võib isikul, kelle lapsepõlv seisnes turvalises mitteotsustamises ning mitmesugustele keeldudele allumises, osutuda väga raskeks iseseisvalt toime tulla. 4. Eristada saab ka neljandat vanemlikku stiili, millel on lapse edaspidisele elule ja enesehinnangule omad mõjud. On peresid, mille ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat– laps on sisuliselt hüljatu-staatuses. Vanematepoolsetes käitumistes ja suhtumistes lapsesse puudub hoolitsus, armastus, toetamine, mõistmine, huvi ja kontroll lapse isiku ning tema tegemiste
Ameerika psühholoog ja filosoof William James (1842-1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce´i nime kuulsaks. Kui Jumal on olemas, siis on maailmas kõik korras pragmatistliku teoloogia. Materialism, mis eitab Jumala olemasolu, kui ka teism, st. Religioosne arusaam maailmast, on kooskõlas mineviku ja oleviku faktidega. Jäik determinismi järgi vabadus on vaid illusioon; nõrk determinismi järgi vabadus seisneb paratamatusele allumises ning indeterminismi järgi maailmas ei ole kõik paratamatu ning inimene saab olla tõeliselt vaba. AJALOOFILOSOOFIA (KULTUURIFILOSOOFIA) O.Spengler (1880-1936) saksa fil. "Õhtumaa allakäik". Sp. Arvates on suur erinevus, kas uurida loodust või ajalugu. 1) looduse tunnetamist võib õpetada, ajaloo tundjaks aga sünnitakse.Ajaloolane nõistab inimesi ja fakte, tema tegevus on looming. 2) loodusteadustes
Psühhosomaatlistel haigustel ei ole ainupõhjust, nende taga on füüsilised kui ka psüühilised probleemid. Iga kehaline häire, tavalisest külmetusest vähini, on teatud määral psühhosomaatiline. Psühhosomaatilisi haigeid iseloomustab suurem passiivsus, teistest sõltuvus, vähesem eneseanalüüsi- ja eneseväljendusoskus, nad kalduvad haigusnähte ignoreerima. Tervisehäire nimetamine psühhosomaatiliseks tähendab, et esineb kehaline haigus, mille tekkes, kulus või ravile allumises on suur tähtsus psüühilistel faktoritel, milleks võivad olla traumeerivad sündmused, isiksuslik tasakaalustamatus või meeleolu muutus. Paljude seisundite põhjused on KNS-s, psüühikas ja emotsionaalsetes häiretes, kuid nende välised avaldusvormid on kehalised. Sel juhul kehalistel kaebustel puudub põhjuslik kehaline patoloogia.Psüühika ja käitumishäired meeleolu- ja ärevushäired,depressioon,Alkoholi kuritarvitamine,
Endale kuuluva, seega omandi ja laste suhtes ei kehti ebaõiglus üldises mõttes enne, kui nad jõuavad teatud ikka ja iseseisvuvad. Nad on nagu osa iseendast, aga iseennast ei kavatse keegi kahjustada -- seetõttu pole iseenda kohta käivat ebaõiglust. Siin pole ka riiklikku õiglust või ebaõiglust, sest selle aluseks on ju seadus ja see puudutab neid, kelle kohta seadus loomu poolest käib. Need on aga inimesed, kelle puhul kehtib võrdsus valitsemises ja valitsemisele allumises. Seetõttu seostub õiglus rohkem naise kui laste ja omandiga. See kuulub aga majapidamisõiguse alla ja on midagi muud kui riiklik õigus. 7. Riikliku õiguse puhul on osa loomulik õigus, osa seadustatud201. Loomulik on see, mis on kõikjal ühtmoodi jõus ja ei sõltu ühest või teisest arvamusest. Seaduslik aga ei erine alguses ühes või teises suhtes, kui aga on
süütunne sääraste riskidega seotud ettevõtmiste vastu. seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida) · Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma kognitiivsete, sotsiaalsete ja lihastegevuse arendamisega. Kui täiskasvanud teevad takistusi sedalaadi tegevusele, ei julgusta last, suhtuvad sellesse halvustavalt, areneb lastel alaväärsustunne ja ebaadekvaatsuse tunne, mis võib väljenduda loobumises, tuimas allumises; destruktiivses vastuhakus ja agressiivsuses. seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) · Noorukiiga. Identiteet/identiteedi hajumine. Murde- ja noorukieas hakatakse aktiivselt huvi tundma oma sotsiaalse, tööalase ja soolise rolli vastu aga ka ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus, hajevil olek, üleva meeleolu ja depressiooni perioodid
ning hüve. Religioosne hüpe ja eneseületamine/minetamine- maise elu piiridest välja murdmine, igavene elu leidmine ülima hüve saavutamiseks, maised hüved peab jätma maha ning valima Jumala. Eesmärgi (õndsus, lähedus Jumalaga) seadmine, mis ületab maise elu piiri. Romantismi eetika- õnn saavutatakse siis, kui inimene saab ennast teostada. Hüve on individualistlik. Eksistentsialistlik eetika- ülim hüve indiviidi mitte allumises kõigele sellele, mida meilt eeldatakse, mis on meie sünnijärgne kohustus, vabaduse taotlus, oma tahte teostus. Sotsiaalne eetika- sotsiaalsed hüved nagu perekond, kodumaa ja selle vabadus ning teenimine, poliitilised hüved jt, nende kohta öeldakse, et need ongi see ülim hüve, mida tahetakse saavutada ning selle poole püüeldakse, koos sellega saadakse õnnelikuks. Tähtis on austus ja au, tunnustuse teenimine, sest nendega saavutatakse õnnetunne. Inimelu ühiskonna teenistuses
kasvatusstiil kultiveerib suure tõenäosusega madalat enesehinnangut ja initsiatiivitust. Tõeliselt valusalt võib selline kasvatusstiil oma mõjusid eksponeerida alles kunagise lapse iseseisvaks saamise perioodil. Ühiskond, ja eriti läänelik turumajanduslik ühiskond eeldab ju, et inimene oleks iseseisev, initsiatiivikas, julge, loov. Sellistes tingimustes võib isikul, kelle lapsepõlv seisnes turvalises mitteotsustamises ning mitmesugustele keeldudele allumises, osutuda väga raskeks iseseisvalt toime tulla. 4. Eristada saab ka neljandat vanemlikku stiili, millel on lapse edaspidisele elule ja enesehinnangule omad mõjud. On peresid, millede ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat - laps on sisuliselt hüljatu-staatuses. Vanematepoolsetes käitumistes ja suhtumistes lapsesse puudub hoolitsus, armastus, toetamine, mõistmine, huvi ja kontroll lapse isiku ning tema tegemiste vastu
soov alustada oma tegevusi ise, kuid samas on küsimus, mis võib saada kui teha midagi lubamatut. Lapsed uurivad sel ajal hästi palju ning palju kasutatakse fantaasiat ning harjutatakse uusi rolle. Initsiatiivikuse tekkimine on eduka praktika resultaat. Kui mingil põhjusel jääb laps praktiseerimisest ülemäärase kaitse ja karistushirmu tõttu ilma, siis tekib süütunne. Süütunne hakkab avalduma eelkõige loobumises või tuimas allumises. Halvimal juhul võib see muutuda ka destruktiivseks vastuhakuks, agressiivseks käitumiseks -) 6-12 aastat töökus (usinus) & alaväärsus psühhosotsiaalse arengu erinevaid tahke nagu suhtlemist, õppimist, lihastegevust tuleb väga kiiresti arendada ning lapsed vajavad julgustamist ning kritiseerimine võib tekitada alaväärsus tunde ning edaspidi ei pruugita enam midagi kätte võtta. Aeg kus vaba mänguline tegevus tuleb allutada reeglitega tööle.
See vähendab oluliselt võimet juhtunut adekvaatselt tajuda ja selle kohta ütlusi anda. Siia juurde lisanduvad veel situatsiooni eripärad, mis võivad raskendada juhtunu tajumist (tugev müra, vähene valgustatus, sündmuste kiire vaheldumine jne). Mälukujutuste reprodutseerimisel ilmneb mõnedel inimestel kalduvus neid täiendada omapoolsete fantaasiatega. Negatiivset mõju avaldab ka suurenenud sisendatavus ehk sugereeritavus, mis seisneb ebakriitilises allumises võõrale mõjule (eriti laste puhul oluliste teiste mõjul). Mälukujutuste reprodutseerimine sõltub ka võimest vallata kõnet, mis võimaldab täpselt ja täielikult edasi anda informatsiooni. Kõik tunnistused võib jagada nende tõelevastavuse alusel kaheks: tõelevastavad tunnistused ja valetunnistused.Valetunnistused võivad aga omakorda pärineda kahest allikast, tegemist on kas teadmatu eksimisega või
annaabi.ee 
