Allergia mis see on ja miks ta tekib Allergia on inimese organismi ebatavaline reageering mingile välisele või organismisisesele ainele. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsioonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud ainete
Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib
Allergia Allergia ehk ülitundlikuse all mõeldakse organismi ebatavalist reaktsiooni mingile välis või organismis olevale tegurile ehk allergeenile. Inimorganis püüab mitmete välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Allergia on see, kui mõnel inimesel on oma loomulik reageerimismehhanism häiritud ja kaitsereaktsioonid kulgevad teisiti, kui tavaliselt. Selle mõjul kujuneb välja ülitundlikkus ehk allergia. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid
1. Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud
...............................................4 Kodutolmulestad.............................................................................................................................4 Õietolmud.......................................................................................................................................4 Taimede õietolm.............................................................................................................................4 Loomsed allergeenid.......................................................................................................................5 Putukad...........................................................................................................................................5 Allergilised haigused...........................................................................................................................5 Astma...........................................................................
Allergia Pärtel Toompere Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale ainele. (http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.htm) Allergiat põhjustavad allergeenid, mis on organismile võõrad ained, mis satuvad organismi keskkonnast (nagu näiteks õietolm) või organismist endast (kehavalgud). Kui allergeen satub organismi esimesel korral, tekib sinna antikeha. Kui allergeen satub organismi korduvalt, siis nuumraku kest, millel antikeha asetseb, puruneb ning eralduvad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained, mis põhjustavad allergianähtusi. (,,Tea Entsüklopeedia 1. köide", ,,Tea kirjastus", Tallinn 2008, lk 370) Sümptomid
ALLERGIA Referaat SISSEJUHATUS Allergia - see on organismi harilikust suurem tundlikkus või ülitundlikkus mingi teguri - allergeeni suhtes. Allergeenid on organismile võõrad ained, mis pärinevad väliskeskkonnast (kemikaalid jm.). Antigeen (allergeen) vallandab organismis immuunsusreaktsiooni, hiljem reageerib ta antikehaga ning vallandub aeglane või kiire allergiline reaktsioon. Oma referaadi koostasingi ma teemal allergia. Kirjutan selles pikemalt, mis on üldse allergia, ms seda põhjustab, millised on sümptomid jne. Referaat hõlmab eri valdkondi allergia vallast, käsitletud on ka elustiili, millest mõnda punkti peaks täitma ka allergik, kellel esineb seda vähe. Allergia teema valisin ma sellepärast, kuna mul endal on ka allergia. Sellest valdkonnast tean ma üsna palju, kuid mulle meeldib uut infot otsida ning alati tuleb ju kasuks, kui midagi rohkemat teada saab. SISUKORD SISSEJUHATUS 1
Allergia Mis on allergia? Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Seni ei ole veel täiesti selge, miks immuunsüsteem nii tugevalt reageerib. Allergia on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. Termin "allergia" tuleb kreekakeelsetest sõnadest (teistsugune) ja (tegutsen). Sõna-sõnalt tähendab see "teistsugune toime" või "teistsugune töö". Kuidas tekib allergia? Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained,
Millest oleneb ks südamerikkega lapse seisundi prognoos. südamerikke anatoomiast ... Mida nimetatakse müokardiidiks? Müokardiit e südamelihase põletik. Miks võib tekkida lapsel müokardiit? 1. infektsioosne ja infektsioos-allergiline, 2. viiruslik (polio-, Coxackie, echo-, gripi-, punetiste viirus), 3. bakteriaalne (sarlakid), 4. seentest põhjustatud 5. allergiline, 6. autoimmuunne - põhjuseks ravimid, 7. vaktsiinid, 8. sidekoehaigustega kaasnev Millised on müokardiidi avaldumistunnused imikul? Kongenitaalse müokardiidi puhul esinevad haigustunnused juba sünnil või tekivad esimestel elunädalatel. Suremus kuni 30%. 1. subfebriilne (37-38 kraadi) temperatuur, 2. isutus, 3. oksendamine, 4. kehamassi langus, 5. hingeldus, 6. kahvatus, 7
Krooniline haigus inimene ei tervistu täielikult, mingid kõrvalekalded normist jäävad püsivalt, kusjuures need muutused on aluseks haiguse ägenemisele. Krooniline haigus kulgeb tavaliselt ägenemiste (retsidiivide ehk eksatserbatsioonide) ja vaibumiste (remissioonide) vaheldumisena. Oluline on vähendada retsidiive ning pikendada remissiooniperioode. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: 1. ägeda haiguse sümptoomidevaene kulg 2. ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi (mittesobiv ravim või ravimi annus) 3. haigustekitaja resistentsus 4. algselt kroonilised haigused (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid) Kroonilise haiguse staadiumid: · Remissioon- haigusnähtude ajutine taandumine · Retsidiiv - krooniliste kuluga haiguste korral haigusnähtuste taasteke Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt
8. Imiku tervisliku toitumise põhimõtted.Toitumissoovituste eesmärk on anda juhised toidu koostamiseks, arvestades kaasaegse teaduse seisukohtade ja teadusuuringute tulemustega, mis tagavad toiduenergia ja toitained organismi optimaalseks kasvuks, arenguks, funktsioneerimiseks ja hea tervise kogu eluea jooksul.Laste toiduenergiavajadus on erinev täiskasvanute omast. Esimesed kuus kuud on oluline, et imiku toitainete ja energiavajadused rahuldatakse peamiselt rinnapiimaga. Rinnapiima mittesaavate imikute toitmisel tuleks juhinduda toitainete vajadusest vastavalt tabelis 16 toodule. Laste (eriti imikute) 2 toiduenergiavajadus on väga suur, sest lisaks põhiainevahetusele, soojuse tekkeleja kehalisele tegevusele kulub energiat ka kasvamiseks. Eriti suur on toiduenergiavajadus esimesel eluaastal. Seoses kasvukiiruse langusega langeb aasta jooksul energiavajadus pidevalt. 6.-9
sõmerate olemasolule. Agranulotsüüdid (u 65%) ja granulotsüüdid (35%). Neutrofiilseid granulotsüüte ehk neutrofiile leidub veres kõige rohkem. Neutrofiilidele on omane hästi väljakujunenud fagotsütoosivõime ning neid nimetatakse mikrofaagideks, nad fagotsüteerivad peamiselt mikroobe, kuid põletikukolletes ka väikesi võõrkehi ja rakurususid. Eosinofiilsed granulotsüüdid osalevad organismi kaitserekatsioonideks võõrvalkudele, samuti allergia (pidurdavad histamiini eraldumist basofiilidest) ja anafülaksia korral. Basofiilid osalevad histamiini ja hepariini ainevahetuses – põhjustavad allergiliste reaktsioonide korral turset. Lümfotsüütidest Iseärarasused erinevates kudedes Rohkem kui pooled kõigist lümfoidrakkudest paiknevad gastrointestinaal- ning respiratoorsete teede limaskestades - MALT e limaskestadega assotseeruv immuunsüsteem.
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
Tekib reesuskonflikt – avaldub hemolüüsis loote vereringes. Kui antikehasid on vähe, pole erilisi tagajärgi. Kui raseduse ajal on rohkesti hemolüüsi, avaldab see mõju lootele või loode hukkub raseduse ajal, võib sündida ka ajukahjustusega laps. Võib avalduda ka esimestel elupäevadel. Loote enda punalibled hemolüüsuvad, jäävad hapnikuvähesusse. Vastsündinu muutub kollaseks. Kui pigment satub plasmasse, värvib naha ja limaskestad kollaseks. IV. SÜDA JA VERESOONED A. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, jääb rinnaku taha, vasakule. Südame tipp jääb tavaliselt vasaku rinnanibu joonele, 5. roidevahemik (ülevalt poolt lugedes). Süda kokkutõmbudes annab tipuga tõuke vastu rindkere sisemist seina – tiputõuge. Seda on ka käega tunda, lastel võib seda isegi palja silmaga näha. Südamel on 3 kesta:
loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest. Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos.
eessagarasse, kus nad mõjutavad hormoonide vabanemist. Gonadotropiini vabastajahormoon tagab hüpofüüsi eesmises sagaras gonadotropiinide s.o. 1) folliikleid stimuleeriva hormooni (FSH) ning 2) luteiniseeriva hormooni (LH) sünteesi ja vabanemist. Hüpofüüsi eesmises sagaras toodetakse ka prolaktiini (PRL). FSH mõjutab folliiklite kasvu munasarjas ja östrogeensete hormoonide toodangut munasarjas. LH kutsub esile ovulatsiooni ning soodustab kollaskeha moodustumist. PRL mõjutab rinnapiima teket. Hüpofüüsi tagasagaras toodetakse aga vasopressiini, mis tõstab vererõhku ning oksütotsiini, mis kutsusb esile emaka kokkutõmbeid ning mõjutab piima eritumist rinnanäärmest. Gonadotropiinid (FSH, LH) talitlevad hüpotaalamuse ja munasarjade vahelise ühenduslülina. Munasarjade poolt toodetavateks hormoonideks, mis reguleerivad menstruaaltsüklit on steroidhormoonid: östrogeenid, kollaskehahormoon e. progesteroon ning androgeenid e. meessuguhormoonid Gonadotropiinide ja
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
mikroorganism ise, vaid selle toksiin. Kujunenud seerumi-ideoloogia pinnal leiti, et immuunsus tähendab eelkõige organismis vastumürgi olemasolu. Eelmisel sajandivahetusel mõlemad suunad seoti ühtsesse konteksti, leiti, et keemiline olukord oleks see, mis paneb leukotsüüte, lümfotsüüte jms rakke, haigustekitajaid ründama. Samaaegselt pandi tähele, et selline reaktsioon võib olla ka organismile raske tekkis allergia mõiste (von Pirquet). 1924. aastal avastati, et ka astmat võib tekitada reaktsioon mikroorganismide (nt hallitusseente) vastu. Paul Ehrlich (1854-1915) lõi kunstlike antikehade filosoofia, süstematiseeris immuunsuse konsteptsioonist lähtuvalt kemoteraapia (mis viis lõppkokkuvõttes oluliste arenguteni ravimitööstuses vt ka ptk ??). Idee seisnes selles, et teatava keemilise ühendiga seotakse 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
