Varieeruvus kui alleeli/genotüüpide/haplotüüpide sageduse muutumine. Põhilise töövõttena luuakse mudel (kasutades teatud eelduseid ja teadmisi vastavat protsessi mõjutavate tegurite kohta) ning selle tulemusi võrreldakse reaalsete populatsioonide vaatlemisel saadud tulemustega. Kui need langevad kokku, võib öelda, et mudel vastab antud populatsioonis toimunud protsessile. Samuti saab kasutada simnulatsioone, et uurida alleelisageduste muutuste dünaamikat pika aja jooksul. Parameeter on mudeli võrrandis olev muutuja või konstant, mis esindab mingit populatsiooni tunnust, see ei arvesta mõõtmisvigu, nt alleelisagedus. Parameetri hinnang on reaalne arv, mille leiame populatsiooni vaatlemisel või arvutame statistika abil andmetest välja – see on lähend tõelisele parameetri suurusele, seda tähistatakse väikese katusega parameetri kohal ( ). Hinnangud on alati ligikaudsed ning neid mõjutab varieeruvus
mendeli pärilikkuse seadused, mutatsioon, paarumismustrid, geenisiire, geenitriiv, looduslik valik ja populatsioonide struktureeritus. Need jõud kasvatavad, kahandavad ja modifitseerivad geneetilist varieeruvust. Näited meetoditest: Deduktiivne meetod – üldistest printsiipidest järelduste tegemine üksikjuhtumi kohta. üldised protsessid nagu triiv, muteerumine ja looduslik valik on esindatud mudelis parameetritena. Sellised mudelid ennustavad alleelisageduste muutust või tasakaalulist sagedust. Induktiivne meetod – üksikjuhtumi põhjal järelduste tegemine üldiste printsiipide kohta. Andmete kogumisel vaatluste, võrdluste ja eksperimentide käigus, saadakse empiiriline andmestik. Geneetiline muster populatsioonis omandab tähenduse, kui seda võrrelda mudeliga, mis on konstrueeritud üldistest printsiipidest ja spetsiifilistest eeldustest lähtudes. Näiteks võime modelleerida äädikakärbse
13.geenivool populatsioonide vahel: b)vähendab nende erinevusi. 14.mürgiastlaga putukad: c)on ereda värvusmustriga. 15.lamarkism: a)o aegunud evolutsiooniõpetus. 16.liigi uusi kohastumusi kujundab: b)olelusvõitlus täitke lünk sobiva sõnaga: 17.väikseim evolutsioneeruv üksus on POPULATSIOON. 18. populatsiooni isendite kõigi geenide/...GENOFONDIKS. 19.evolutsiooni esmase geneetilise materjali annavad MUTATSIOONID 20.geneetiline triiv seisneb populatsiooni alleelisageduste JUHUSLIKES muutustes. 21.loodusliku valiku peamiseks tagajärjeks on GENOFONDIDE SAGEDUSTE TÕUS. 22. sugupooltevahelisi erinevusi põhjustab SUGULINE valik. 23. kohanemine seisneb indiviidi fenotüübi OTSTARBEKAS muutumises. 24. liigitekke peamiseks tüübiks on ? liiigiteke.
Lamarkism... ...on aegunud evolutsiooniõpetus. Liigi uusi kohastumusi kujundab... ...suunav valik. Täida lünk sobiva sõnaga! Väikseim evolutsioneeruv üksus on... ...populatsioon. Populatsiooni isendite kõigi ...populatsiooni genofondiks. geenide/alleelide kogumit nimetatakse... Evolutsiooni esmase geneetilise materjali ...mutatsioonid. annavad... Geneetiline triiv seisneb populatsiooni ...suuna... alleelisageduste .......... muutustes. Loodusliku valiku peamiseks tagajärjeks ...liikide muutus. on... Sugupooltevahelisi erinevusi põhjustab ...suguline... .......... valik. Kohanemine seisneb indiviidi fenotüübi ...otstarbekas... ......... muutumises. Liigitekke peamiseks tüübiks on .......... ...erimaine... liigiteke. Vasta küsimustele! Miks saavad kohastuda populatsioonid, aga Seepärast, et üksikisend ei saa paljuneda mitte üksikisendid
Mikroevolutsioon on näiteks... Liigisisesed evolutsioonilised muutused. Alleelisageduste muutumine populatsiooni genofondis. Makroevolutsioon on näiteks... Uute geenide teke. Liigist kõrgemate organismirühmase teke ja areng. Kaks konvergentsi iseloomustavat näidet! Delfiinil ja hail voolujoonelise kehakuju tekkimine. Lennuse tekkimine lendkonnal ja lendoraval.
erineval ajal, et ei toimuks õietolmu kandumist ühelt taimelt teisele, geograafiline isolatsioon ristamine on takistatud ruumilise eraldatuse tõttu; Ameerikas ja Euroopas elavad naaritsad ei saa omavahel ristuda, liigitekke protsessid mutatsioonide teke, geograafiline isolatsioon, suunav looduse valik, ristumisbarjääri teke, mikroevolutsioon evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikide tekkele, alleelisageduste muutumine populatsiooni genofondis makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass), uute geenide teke, liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng, konvergents on bioloogias erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonna tingimuste toimel sarnaste tunnuste kujunemine, erineva päritoluga organismid sarnastuvad samasugustes elutingimustes; näit. lendorav ja nahkhiir, homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab
grupivalik ei prevaleeri indiviidi tasemel valiku üle. sooline valik – isendi valik paarduda mingi tunnuse põhjal, mis otseselt fitnessi keskkonna suhtes ei suurenda. nt lindude ehissuled. sooline valik tüüpiliselt isaste vastasseis, ekstreemsed katsed oma fitnessi demostreerida, kiire teisaste sugutunnuste evolutsioon. 2. Juhuslik geneetiline triiv (random genetic drift) genetic drift (geneetiline triiv) – juhusest tingitud alleelisageduste muutus populatsioonis (st kaovad alleelid, mis ei oma negatiivset efekti, on selektiivselt neutraalsed). prevaleeriv väikestes populatsioonides. geneetiline triiv on kumulatiivse efektiga, juba väikestel kõrvalekalletel 50/50 tasakaalust hakkab efekt ainult süvenema. pudelikaelaefekt – suure osa populatsiooni hävimine mingi katastroofi tulemusena ning populatsiooni taastootmine ellujääjate toel
· Geenivool populatsioonide vahel vähendab nende erinevusi · Mürgiastlaga putukad on ereda värvimustriga · Lamarkism on aegunud evolutsiooniõpetus · Liigi uusi kohastumusi kujundab suunav valik · Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon · Populatsiooni isendite kõigi geenide/alleelide kogumit nimetatakse genofond · Evolutsiooni esmase geneetilise materjali annavad mutatsioonid · Geneetiline triiv seisneb populatsiooni alleelisageduste juhuslikus muutustes · Loodusliku valiku peamiseks tagajärjeks on kohastumused · Sugupooltevahelisis erinevusi põhjustab suguline valik · Kohastumine seisneb indiviidi fenotüübi otstarbekas muutumises. · Liigiteke peamiseks tüübiks on ... liigiteke
Sünteetilise evolutsiooniteooria kujunemine muutis neodarwinismi enam kui pooleks sajandiks bioloogia valdavaks lähenemisviisiks. Sünteetilise evolutsiooniteooria järgi selle 1930. ja 1940. aastateks väljakujunenud kujul tekib geneetiline muutlikkus populatsioonides juhuslikult mutatsioonide tõttu (praegu teatakse, et mutatsioone tekitavad vead DNA replikatsioonis) ja rekombinatsiooni tõttu (see on homoloogiliste kromosoomide ristsiire meioosi ajal). Evolutsioon seisneb põhiliselt alleelisageduste muutumises põlvkondade lõikes geenitriivi, geenisiirde ja loodusliku valiku tagajärjel. Liigiteke leiab aset järk-järgult, kui populatsioonid geograafiliste barjääride tõttu reproduktiivselt isoleeruvad. Seitsmekümnendate alul tekkis Motoo Kimura populatsiooniteoreetilistele tööde põhjal neutralistlik evolutsiooniteooria. (Enamus toimuvaid mutatsioone on neutraalsed, ülejäänutest enamus negatiivsed kõrvaldatakse valikuga ja positiivse toimega võib olla vaid tühine osa
ü õ õ = 1÷ 2 f. Selektsioon ehk valiku eesmärgiks on suurendada populatsiooni soovitud omadusi määravate alleelide sagedust soovimatuid omadusi määravate alleelide sageduse arvel (nende samaaegse vähendamisega) ·Valik on üks kõige efektiivsemaid geenisagedust mõjutavaid faktoreid. Valik ehk selektsioon ·Valikuga ei ole võimalik luua uusi alleele (need võivad moodustuda ainult mutatsioonide teel), ·valikuga muudetakse lähtepopulatsiooni alleelisagedusi; alleelisageduste muutus toob endaga kaasa ka genotüübisageduste muutuse. ·Selektsiooniga eemaldatavat osa mingi genotüübiga loomade hulgast populatsioonis, võrreldes teiste genotüüpidega, nimetatakse selektsioonikoefitsiendiks s. Valik ehk selektsioon ·Selektsioonikoefitsient näitab tõenäosust, et antud genotüüp ei osale järgmise generatsiooni moodustamisel. ·Kui mingi genotüüp (AA, Aa, aa) eemaldatakse taastootmisest täielikult, siis s = 1, ·kui
järglasi, ei sarnane nendega). Kui jääks ära varieeruvus kohasuses, siis võib populatsioon kasvada üle oma kandevõime. Kunstlik valik või kandevõime on evo suunajad. 2. Millise valikutüübiga on tegemist? Selgita graafikuid. 1. suunav valik muutunud või uute keskkonna tingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid. Toimub kindlate alleelisageduste kindlasuunaline sagedusmuutus. Võivad fikseeruda ka retsessiivsed alleelid. Mida väiksem aju, seda kohasem 2. lõhestav valik soosib isendeid, kellel aju suurused on äärmuslikud. Võib viia uue liigi tekkeni, on aeglasem kui sv ja tulemused ei ole nii stabiilsed. Suurema kohasusega on 2 rühma. 3. valikut ei rakendu keskkond ei muutu ja samale keskkonnale paremini kohastunud vorme ei teki. Kohasus ei mõjuta aju suurust. 3. Mida tähendab, et mutatsioon on juhuslik evolutsioonitegur
Hüppab generatsiooni. X-seoseline dominantne – mõlemast soost haiged, rohkem naisi. Haigel mehel on tütred, mitte pojad haiged. Y-seoseline – haigestuvad ainult mehed, haiel poisil alati haige isa. HW valemi kohaselt vabalt ristuvas populatsioonis, mis on geneetilises tasakaalu seisundis on alleeli- ja genotüübisagedused konstantsed. Valem: p2 + 2pq + q2 =1, kus p ja q on alleelisagedused. Kasutatakse genotüüpide ja alleelisageduste väljaarvutamiseks. 52. DNA amplifikatsioon: PCR ja PCR-l põhinevad mutatsioonianalüüsi meetodid (3 erinevat), nende eelised ja puudused, restriktaasid ja nende kasutamine DNA analüüsil. Kasutatakse puhastatud DNA polümeraasi, oligonukleotiidseid parimereid ja dNTP-sid. Põhineb kolmel järjestikulisel reaktsioonil erinevatel temperatuuridel ning tsükleid korratakse umbes 30 korda. Kõigepealt denatureeritakse temperatuuri tõstmisega (tavaliselt 95C kraadi)
vähenemine, sigivuse langus, pärilike defektide ilmnemine; Lähiristumissurutis on lähiristumisest põhjustatud isendite kohasuse langus, millega kaasneb suurem suremus, väiksem paljunemisvõime (väiksem seemnerakkude arv ja õietolmu hulk, seemnete/järglaste arv, seemnete idanevus), suurem tõenäosus kahjulike alleelide mõjulepääsemiseks jms. geenitriiv - (nihe) (genetic drift) – iga järgnev generatsioon kannab endas koopiaid vaid teatud osast eelmise generatsiooni geenidest. - alleelisageduste juhuslik muutus populatsiooni uutes põlvkondades populatsiooni pudelikael (geneetiline pudelikael) - Populatsioonis on toimunud järsk arvukuse langus (näiteks haiguse, loodusõnnetuse vms tõttu) ja populatsiooni geneetiline mitmekesisus väheneb, sest osasid (enamasti haruldasi) alleele kandvad isendid on kas surnud või ei saa paljuneda geenivoog ehk geenisiire - isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel Kordamisküsimusi ja –teemasid
Selektsioon, kus sõltuvalt tingimustest eelistatakse järglaste andmisel tunnuse varieerumisrea äärmuslike tunnustega isendeid. 140. Stabiliseeriv valik. Kõrvaldatakse äärmusvormid. Toimub, siis kui populatsiooni keskväärtusega tunnusel on kõrgeim ja äärmusvormidel madal kohastumusmäär. 141. Selektsioonikoefitsient. (s) Arv, mis mõõdab genotüübi kohasust, võrreldes populatsiooni edukama genotüübiga. 142. Juhuslik geenitriiv. Alleelisageduste muutus väikese ristuva populatsiooni põlvkondades juhuslike kõrvalekallete tõttu. 143. Pudelikaelaefekt. Geenitriivi erivorm, mille puhul populatsiooni arvukus on ajutiselt drastiliselt alanenud. 144. Rajajaefekt. Ehk asutajaefekt ehk arendajaefekt. Emapopulatsioonist irdunud indiviidide grupp, kes paneb aluse uue populatsiooni tekkele. Geenitriivi erimehhanism. 145. Pöidlaküüdiefekt. Alleeli eeldatust sagedam olemasolu, sest ta
28. Geneetika ja liikide tekkimine. Geneetilises mõttes seisneb evolutsioon populatsioonis esinevate alleelisageduste muutumises ning kromosoomide kombineerumises. Populatsioon evolutsioneerub loodusliku valiku tulemusena, mis toimib läbi geneetilise muutlikkuse. Populatsiooni geneetiline koostis muutub pidevalt ning mõnikord on muutused nii ulatuslikud, et viivad uue liigi tekkele. Uute liikide tekkimisel eristatakse kahte vormi. Ühel juhul toimub liigisisene areng kindlas suunas ning vana liik asendub uuega. Sellist liigitekke vormi nimetatakse füleetiliseks liigitekkeks (phyletic specification)
Täpsemalt: Populatsiooni efektiivne arvukus Ne on isendite hulk antud populatsiooni ideaalses variandis. Ideaalne populatsioon diploidsete võrdse edukusega suguliselt sigivate organismide panmiktiline populatsioon, kus põlvkonnad ei kattu, on püsiv arvukus ja võrdne sugude suhe, puuduvad ränne, mutatsioonid ja looduslik valik. Geenitriiv - iga järgnev generatsioon kannab endas koopiaid vaid teatud osast eelmise generatsiooni geenidest. - alleelisageduste juhuslik muutus populatsiooni uutes põlvkondades. Geneetilise triivi tagajärjel võib osa alleele (geenivariante) kaduda, nii et geneetiline mitmekesisus väheneb. Geenitriivi mõju on seda suurem, mida väiksem on populatsioon. Populatsiooni pudelikael - Populatsioonis on toimunud järsk arvukuse langus (näiteks haiguse, loodusõnnetuse vms tõttu) ja populatsiooni geneetiline mitmekesisus väheneb, sest osasid (enamasti haruldasi) alleele kandvad isendid on kas surnud või ei saa paljuneda
Sellega sai evolutsiooniteooria aluseks populatsioonigeneetika. Neodarvinismi kohaselt on Darwini poolt võimalikuks peetud pangeneetiline pärandumine (s.t., et ka elu jooksul omandatud tunnused võiksid päranduda järglastele) võimatu. Geneetiline tekib muutlikkus populatsioonides juhuslikult mutatsioonide tõttu ja rekombinatsiooni tõttu (see on homoloogiliste kromosoomide ristsiire meioosi ajal). Evolutsioon seisneb põhiliselt alleelisageduste muutumises põlvkondade lõikes geenitriivi, geenisiirde ja loodusliku valiku tagajärjel. Liigiteke leiab aset järk-järgult, kui populatsioonid geograafiliste barjääride tõttu reproduktiivselt isoleeruvad. Postulaadid: Populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslikult mutatsioonide ja rekombineerumise tulemusel (st. mitte adapteerumisest tingituna); Populatsioonid arenevad/muutuvad tänu geenisageduste muutustele, mida põhjustab juhuslik geneetiline triiv
Hardy-Weinbergi seaduste tõestus : Eeldus : · vaatame autosoomset geeni, mis esineb geenifondis 2 alleelina.(!) · Uue põlvkonna moodustumisel osalevad spermid ja munarakud(mõlemad võivad kanda nii dominantset kui retsessiivset geeni. Järeldus : · ideaalses populatsioonis on alleelide sagedus põlvkonniti jääv suurus. · Ideaalses populatsioonis on genotüüpide sagedus põlvkonniti jääv suurus. Populatsioonigeneetika seaduste rakendamine : 1. pärilike haiguste alleelisageduste arvutamine 2. heterosügootide arvukuse määramiseks 3. kasutatakse tõuaretuseks. Tegurid, mis muudavad alleelide sagedust geenifondis : 1. uute alleelide tekitajad · mutatsioonid (mutageeni tähtsust ei saa üle hinnata) - enamik mutatsioone on kahjulikud - mutatsioonide sagedus on tavaliselt väike - suur hulk mutatsioone esinevad varjatult. · geenisiire e. isendite sisseränne
moodne evolutsiooniteooria, d) on katastrofismiteooria. 16. Liigi uusi kohastumusi kujundab: a) stabiliseeriv valik, b) olelusvõitlus, c) suunav valik, d) mutagenees. Sobiv sõna lünka. 17. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. 18. Populatsiooni isendite kõigi geenide/alleelide kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. 19. Evolutsiooni esmase geneetilise materjali annavad mutatsioonid. 20. Geneetiline triiv seisneb populatsiooni alleelisageduste suuna muutustes. 21. Loodusliku valiku peamiseks tagajärjeks on liikide muutus. 22. Sugupooltevahelisi erinevusi põhjustab suguline valik. 23. Kohanemine seisneb indiviidi fenotüübi otstarbekas muutumises. 24. Liigitekke peamiseks tüübiks on erimaine liigiteke. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Miks saavad kohastuda populatsioonid, aga mitte üksikisendid? Seepärast, et üksikisend ei saa paljuneda ning sedasi oma liiki aktiivsena hoida, seega
.... Ristumisbarjääri teke 10.14. Millised alljärgnevatest protsessidest iseloomustavad makroevolutsiooni ja millised mikroevolutsiooni? Märkige tabelisse sobivad tähed. 4 punkti A- liigisisesed evolutsioonilised muutused B- uute geenide teke C- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng D- alleelisageduste muutumine populatsiooni genofondis Mikroevolutsioon Makroevolutsioon 61 10.15. Joonisel on kujutatud konvergentsi. Selgitage selle nähtuse olemust.
olelusvõitlus (ingl. Struggle for existence)- Populatsiooni isendite vaheline võitlus ellujäämise ja järglaste andmise nimel. 7. Valiku tüübid a. Suunav valik b. Lõhestav valik c. Stabiliseeriv valik 8. Selektsioonikoefitsient selektsioonikoefitsient, s (ingl. Selection coefficient, s)- Arv, mis mõõdab genotüübi kohasust, võrreldes populatsiooni edukama genotüübiga. 9. Juhuslik geenitriiv juhuslik geenitriiv (ingl. Random genetic drift)- Alleelisageduste muutus väikese ristuva -populatsiooni põlvkondades juhuslike kõrvalekallete tõttu. 10.Evolutsioonitegurite toime populatsiooni tasakaalule 11. Suhteline kohastumuslikkus suhteline kohastumuslikkus (ingl. Relative fitness)- Eri ökosüsteemides on erinevate tunnustega isendite kohastumuslikkus erisugune (nt. kohastumine eluks põllul ja metsas). 12. Pudelikaela efekt pudelikaelaefekt (ingl. Bottleneck effect)- Geenitriivi erivorm, mille
2 punkti Kasutage reastamisel numbreid. ....... Suunav looduslik valik ....... Mutatsioonide teke ....... Geograafiline isolatsioon ....... Ristumisbarjääri teke 10.14. Millised alljärgnevatest protsessidest iseloomustavad makroevolutsiooni ja millised mikroevolutsiooni? Märkige tabelisse sobivad tähed. 4 punkti A- liigisisesed evolutsioonilised muutused B- uute geenide teke C- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng D- alleelisageduste muutumine populatsiooni genofondis Mikroevolutsioon Makroevolutsioon 62 10.15. Joonisel on kujutatud konvergentsi. Selgitage selle nähtuse olemust. 3 punkti ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ ..............................................................
• Negatiivne ehk puhastav valik eemaldab kahjulikke mutatsioone ja vähendab geneetilist varieeruvust populatsioonis. Ehk negatiivne valik liigub tunnuse kaotamise suunas. • Positiivne valik on jõud mis juhib kasulike tunnuste leviku suurenemist. Positiivne valik viib uue tunnuse tekkeni, uue mutatsiooni kinnistumisele populatsioonis. • • Geenitriiv; positiivse valiku ja geenitriivi eristamine • Geenitriiv on geeni alleelisageduste muutus väikese ristuva populatsiooni põlvkondades juhuslike kõrvalekallete tõttu. • Geenitriivi näide: b on valge karvavärvus jänestel, B on pruun karvavärvus. Geenitriivi tagajärjel b-alleel kaob ning B-alleel triivib ainsa populatsiooni alleeli positsiooni suunas. Esimeses generatsioonis esinevad alleelid võrdsete sagedustega. Ainult pooled isenditest paarituvad ning teises generatsioonis on B alleelisagedus palju suurem kui b alleelisagedus
Hardy-Weinbergi seaduste tõestus : Eeldus : · vaatame autosoomset geeni, mis esineb geenifondis 2 alleelina.(!) · Uue põlvkonna moodustumisel osalevad spermid ja munarakud(mõlemad võivad kanda nii dominantset kui retsessiivset geeni. Järeldus : · ideaalses populatsioonis on alleelide sagedus põlvkonniti jääv suurus. · Ideaalses populatsioonis on genotüüpide sagedus põlvkonniti jääv suurus. Populatsioonigeneetika seaduste rakendamine : 1. pärilike haiguste alleelisageduste arvutamine 2. heterosügootide arvukuse määramiseks 3. kasutatakse tõuaretuseks. Tegurid, mis muudavad alleelide sagedust geenifondis : 1. uute alleelide tekitajad · mutatsioonid (mutageeni tähtsust ei saa üle hinnata) - enamik mutatsioone on kahjulikud - mutatsioonide sagedus on tavaliselt väike - suur hulk mutatsioone esinevad varjatult. · geenisiire e. isendite sisseränne - populatsiooni saabuvad teiste populatsioonide isendid, ja rstuvad kohalikega. 2
Kui laps saab 2 erinevat homoloogilist kromosoomi ühelt vanemalt, siis on tegu heterodisoomse UPD-ga (näitab viga meioosi I lahknemises). Kui aga laps saab 2 identset homoloogilist kromosoomi, siis on tegu homoloogse UPD-ga (viga meioosi II lahknemises). 82. Hardy - Weinbergi printsiip ja tasakaal Briti matemaatik Goldfrey.H.Hardy(1877-1947) ja saksa arst Wilhelm Weinberg(1862-1939) avaldasid 1908. aastal sõltumatud uurimustööd, kus esitati populatsioonides alleelisageduste ja genotüübisageduste vastastikused sõltuvussuhted. Vastavat suhet nimetatakse tänapäeval Hardy-Weinbergi seaduseks või printsiibiks ja see võimaldab vabalt ristuvad populatsioonis ennustada genotüüpide sagedusi järglaspõlvkondes, lähutudes vanempõlvkonna alleelisagedustest. 83. Polügeenne pärandumine Polügeenne pärandumine (epistaas) tähendab, et mitu geeni mõjutavad teatud tunnust. Tänapäeval seotud mõistega nagu kvantitatiivse tunnuse lookus
annaabi.ee 
