Gustav Adolfi Gümnaasium KULTUURIPÄEVIK (silmaringimapp) 12. klass I poolaasta 1. Näitus "Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940 1991)" Kumu näitusesaalides/ kuraator: Anu Allas /12.10.16 2. Arutlus Euroopa tulevikust+ "Euroopa Liit jaguneb tulevikus tõenäoliselt kaheks"/John Playle/Postimees/30.10.17 3. Arutlus Eesti alkoholi poliitikast+ "Aidake eelarve täis juua"/Olaf Suuder/Postimees/16.11.17 4. Isiklik tsitaadikogumik Koostas: Getlin Vain Klass: 12.a Juhendaja: Anu Kell Tallinn 2017
Aino Kallas Kadrina Keskkool Ergo Sukk Elust ● Sündis Krohnide perekonda. ● Lapsepõlv Helsingis, Kiiskiläs, Viburi lahe ääres. ● Isa ja vanavanemad surid, kui Kallas oli veel noor. ● Kiiskilä mõis müüdi maha. ● On öeldud, et rohked surmamotiivid Aino Kallase loomingus on mõjutatud raskest lapsepõlvest. Kirjanikukarjäär ja abielu ● Abiellus folkloristi ja kellemehe Oskar Philipp Kallasega. ● 1903. aastal jutustas Carl Allas (abikaasa onu, kellamees) teoorjusest ning rõhumisest eestlaste ajaloos. o Allas on prototüübiks novellis “Lukkari ja kirkkoherra” ● Üks kirjanikest, kes on püüdnud luua silda eesti ja soome rahva vahele. ● http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-lugu-aino-kallas-reigi-opetaja?id=511 50530 Looming Luulekogud ● 1942 “Surmaluik” ● 1943 “Kuu sild” Novellikogud ● 1904 - 1905 (1. ja 2. osa) “Meren takaa” - esimene kunstiliselt õnnestunud
Millised on kakuliste iseloomulikud tunnused? Kuidas nad välja näevad? Kuidas kakulised toituvad? Mida söövad? Kuidas nende välimus ja toitumisviis seotud on? Kus nad elavad ja pesitsevad? Kuidas tunda kakulistele sobivat elukohta ära? Mis neid ohustab? Vastuste leidmiseks kasutasin nelja raamatut ja kuute internetilehekülge. 1. KAKULISED JA NENDE ISELOOMULIKUD TUNNUSED Kakulised (ladina keeles strigiformes) on öise eluviisiga röövlinnud (Allas jt, 2007:12). Kakulisi pesitseb Eestis regulaarselt seitse liiki: kõrvukräts, sooräts, värbkakk, händkakk (pilt 1), karvasjalg-kakk, kodukakk ja kassikakk. Neist viis viimast on metsaliigid (Kontkanen jt, 2004:68). Juhukülalisena käib Eestis lisaks kivikakk ning karmidel talvedel, kui põhja pool on vähe toitu, tulevad siia ka habekakk, lumekakk ja vöötkakk. Suurim kakuline on kassikakk (Eesti... 2011). Pilt 1 Händkakk (Kontkanen jt, 2004:75)
Hotell Pärnu Rüütli 44 05.01.2011 80010 Pärnu Koolituse korraldamine Lugupeetud Reana Aabna Oleme väga rõõmsad, et soovite kasutada Strand Spa & Konverentsihotelli. Pakume Teile hea meelega konverentsiruumi koos kohvipausidega ning majutusteenust. Hinnakiri kogu paketi kohta on lisatud manusesse. Palun andke teada, kas meie pakkumine sobib Teile. Lugupidamisega Lily Allas Strand Spa & Konverentsihotell müügijuht +372 447 5373 lily.allas@strand.ee
Anett Allas 11. klass Tähis- Mg Ladinakeelne nimetud- Magnesia Sulab temperatuuril 648,8 °C Keemistemperatuur on 1107 °C või 1095 °C Hõbevalget värvi ja läikiv Keemiliselt küllaltki aktiivne Reageerib kergesti halogeenidega Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 20 25 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes Arvatakse, et magneesiumipuudulikkus võib suurendada ateroskleroosi ja rütmihäirete riski Päevas vajavad mehed umbes 350 mg ja naised umbes 280 mg magneesiumi, lapsed mõnevõrra vähem Tähtsamad magneesiumi allikad on puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsad) Magneesiumi saadakse ka teraviljasaadustest, piimast ja lihast Meditsiinis kasutatakse Magneesiumi ühendeid laha...
Maavärin Liivia Narvik, Anneliis Sooba ja Robin Allas Toimumise aeg ja koht Jaapan 11.03.2011 kell 14:46:23 Kestvus: 6min 8,9 magnituudi 130 km Sendaist 38.297°N, 142.372°E 24,4 km sügavusel Maavärina epitsenter Maavärina epitsenter Geoloogiline asend Piirkonna üldiseloomustus Epitsenter 130km Sendaist. 373km Tokyost. Hüpotsenter u 24,4km sügavusel. Tihedalt asustatud piirkonnas (1304 in/km2) Selles piirkonnas pidevalt maavärinaid Maavärinatega kaasnevad üldiselt tsunamid Tagajärjed
majanduslik keskus. Linna läbib PeterburiPihkvaRiia raudtee ValgaPetseri raudteelõik ja TallinnTartuVõru Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Võrus räägitakse põhiliselt eesti ja võru keelt. Võru tunnuslause on "Üts ummamuudu liin". Võrus on mõõdetud Eesti soojarekord 35,6 °C, mis registreeriti 11. augustil 1992. Võru kaitsepühak on Püha Jüri[viide?]. Võru linnapea on Anti Allas. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna
Perekond kui rühm. Suhtlemise eripära tänapäeval! Koostasid: Ain Allas, Daniil Konopljov, Vello Lääts, Siim Suitsev, Mardo Tuul, Margus Vapper, Rauno Viljas Perekond kui sild Perekonnas omandab laps sotsiaalse suhtlemise formaalsed ja mitteformaalsed normid. Sotsiaalse käitumise, aga ka hoiakute, väärtushinnangute ning eetiliste normide kujundamine toimub perekonnas nii teadliku kasvatuse kui vanemate otsese eeskuju kaudu. Seega võime perekonda pidada teatud mõttes sillaks, ühiskonna mikro- ja makrotasandi vahel.
Lisaks pani meie peakokk kokku 25. augusti õhtuks rikkaliku õhtusöögi meie à la carte restoranis. Meelelahtuseks on kõigile meie hotelli klientidele piiramatu spaa-keskuse külastus võimalus hotellis viibimise ajal, mis on ideaalne lõõgatus pärast pikka tööpäeva. Täname Teid huvi tundmast meie hotelli vastu, täiendavate lisaküsimuste saamiseks palume lahkesti uuesti ühendust võtta. Ootame Teie vastust hiljemalt 25.06.2012. Tervitades, Lily Allas Müügi- ja turundusjuht Strand Spa & Conferece Hotel Telefon: +372 447 5373 E-mail: lily.allas@strand.ee Kodulehekülg: http://www.strand.ee/est/ Majutus 25.-26.08.2012 Ühene tuba 116 6 tuba 1 öö 696 Kahene tuba 74 42 tuba 1 öö 3108 Hind kokku: 3804
Lõuna ameeriaka oli väga suure puuvilja ja tubakaistundatusi. Oli vaja palju tööjõudu. Aafrikast hakasid laevadega orju tooma. 1775 a. Ameerika koloonides elasid 2 miljonit valget ja pool miljonit negreid inimesi. Ameerikas elu läks lihtsamaks peaegu iga võiks osta maat. Ameerika kolooniades kujunes kodanlik ühiskond. Üleskihis olid juristid, suured kaubamehed ja suurte maaomanikud. Kesk kihis olid arstid, õpetajad, kirikutöötajad, käsitöölised ja väikesed kauba mehed. Allas kihis olid meremehed ja lihttöölised. Inglismaast Ameerikase valitses kuberner. Igal koloonial oli omavalitsus. Mida heljem seda rohkem kuberneri ja Inglismaa võim nõrgenes ja Ameeriklased hakkasid ent tundma iseseisvaks. ---------------------------------------------------------------------- ------ 18. sajandil Inglismaa tõusis maksud. See ei meeldinud Ameeriklastele ja nad tahtsid sõja alustama. Algas isesisvuse sõdu sõda. 4. Juulil 1776 aastal
Paljud neist said ainult mõne mängu mängida, kuid Evald Tipner tegi lausa 67 mängu. Teised mängijad nii palju mänge ei mänginud. Kõige lähemale Tipnerile jõudis mängude arvuga Eduard Eelmaa, kes mängis 58 mängu ja lõi 21 väravat. Väravavaht Tipner tõrjumas. . 1923. aasta Eesti koondis Hetkel kuuluvad Eesti jalgpalli koondisse: M. Poom, R. Klavan, D. Kruglov, R. Piiroja, A. Stepanov, T. Allas, T. Rähn, J. Lindpere, M. Reim, S. Terehhov, I. Zelinski, A. Oper, K. Viikmäe, T. Neemelo, T. Kink, E. Jääger, A. Kotenko. Eesti jalgpalli koondis . Saavutused. Eesti jalgpalli koondis on osalenud olümpia valikmängudel, kus Eestil ei läinud väga hästi, nimelt kaotati kõik mängud. Eesti mängis 7 mängu, ning kõige tasavägisem oli mäng USA-ga, mille lõppskooriks jäi 0:1, kui USA lõi penalti sisse.
temast tehti intervjuu, mida filmiti laval ja näidati läbi projektori suurele ekraanile, samal ajal vaatas Alexandre renditud pere seda televiisorist ning kommenteeris pildilt näidatut. Kunstnikuna töötas Maarja Meeru. Kostüümid tundusid tänapäevased ning jätsid jõuka mulje. Ott Sepa mootorrattakiiver oli kaasaegne, kuid kui oleks tahetud rõhutada, et ,,Härra Amilcar" on kirjandusena vanem, siis oleks antud talle ka vanem kiiver. Valgustusega said väga hästi hakkama Siim Allas ja Andres Sarv. Kõige paremini jäi meelde algus, sest rõhutati salapäralikkust ning meenutas detektiivifilmi. Pärast iga lõiku, kui toimus olustiku muutus, kostis kõlaritest prantsuseteemaline muusika ning tuled kustusid. Eesriiet ette ei tõmmatud kunagi. Läksin vaatama komöödiat, kuid tuli välja, et nägin hoopis koomilist draamat, mis käskis pea tööle panna ning sügavuti kaasa mõelda. Näidend oli huvitav, sest lavastuse poolest ei suuda ma sellele
esemete valmistamiseks nagu mündid, kööginõud ja ornamendid. (Leelo Laurits jt, 2004) Kuigi puhas vask on paljudeks otstarveteks liiga pehme, moodustab ta teiste metallidega segatult kõvu ja tugevaid sulameid nagu messing ja pronks. Messing on tina ja vase sulam. Pronks sisaldab tsinki. (Leelo Laurits jt, 2004) 3 1. VASE KASUTAMISE AJALUGU Vanad egiptlased kasutasid vaske juba 7000 aastat eKr, nad valmistasid sellest kaunistusi (Anu Allas jt, 2008). Inimeste pilku püüdsid erksavärvilised mineraalid – punased, rohelised, sinised; sealhulgas ka rohelise värvusega ehe vask. Vanimad vaskesemed on avastatud Iraani ja muistse Anatoolia (nüüdis-Türgi Aasia-osa) territooriumilt (H.Karik, 1984). Kivikirvega tagumisel ei purunenud ehe vask kildudeks nagu tulekivi, vaid muutis kuju ja läks teravamaks. Sellistest tähelepanekutest võis alguse saada metallide külmtöötlemine. Hiljem
Talvik. - 1988.a. 21. jaanuar - ETV aastapreemiad pälvisid 1. Juhan Aare (looduskaitse), 2. Urmas Ott ("Teletutvus"), - 1988.a. 5. mai - NSVL Ajakirjanike Liidu loomingulise konkursi laureaadiks tunnistati Urmas Ott ("Teletutvus"). - 1988. aastal valiti Urmas Ott üleliidulise Kesktelevisiooni populaarseimaks saatejuhiks. 1984.a. 5. mai - Konkursi "Minu miilits" laureaatide seas olid Urmas Ott, Riho Raie, Leo Karpin ja Jevgenia Haponen, ergutuspreemia pälvisid Ain Allas ja Peeter Peetsalu. RAAMATUD: Elulooraamatud: Käbi Laretei, Neeme Järvi, Tunne Kelam, Erika Salumäe, Vardo Rumessen, Karin Saarsen jt - Urmas Ott. Playback venekeelse väljaande esitlus New Yorgis 1995. aasta aprillis - Urmas Ott. Carte blanche: 33 valitud intervjuud TV-sarjast "Carte blanche"/ SE&JS Meedia- ja kirjastuskompanii, 1995 Kirjastaja tekstist raamatukaanel: "Urmas Ott, selle raamatu autor, elab tagasitõmbunult ühes
X 10. §19. Juutide usk ja kombed Vana Testament juutide püha raamt. 1. Juutide püha raamat, Piibli vanem osa 2. Sisaldab iisraeli rahva pärimusi, uskumusim seadusi ja õpetusi Jahvest 3. Raamat algab jutustusega sellest, kuidas jumal lõi maailma. 4. Heeabreakeelne. 5. Hiljem räägib see Jahve sõlmitud lepinugst ning iisraellastest. 6. Kirja pandud pika aja jooksul 7. Esimesed kirjapanijad Taaveti ja Saalomoni ajast, lõpliku kuju omandas raamat aga allas 150 a eKr. 8. Erinevate osade ühteliitlmist toimetasid Jeruusalemma preestirid. 9. Tänu Vanale Testamendile teame me tänapäeval juutidest ja Iisraeli rahvast väga palju Jahve juutide ainujumal 1. Ainuke jumal juutide jaoks 2. Jahvet kutsuti Isandaks või lihtsalt Jumalaks. 3. Jahvet kujutatakse ette inimesesarnasena. 4. Austada tohtis üksnes Jumalat ennast, mitte tema pilti. 5
Suure-Jaani kalmistule. 9 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE Johann Köler sündis 08. märtsil (vana kalendri järgi 24. 02.) 1826 Viljandimaal Vastemõisa vallas Kõõbra Tõnise talus saunikute Peet ja Kai Köhleri 9-lapselise pere seitsmenda lapsena. Temast vanemad olid õed Anu (s. 1811), Ann (s. 1821) ja Mall (s. 1824) ning vennad Tõnis (s. 1812), Ado (s.1814) ja Jüri (s. 1819), nooremad vend Andres (s.1828) ja õde Liiso (s. 1832). (Allas, Abel 2001: 102) Akvarell ,,Isamaja" 1863. Vaevalt orjusest pääsenud talurahva elu oli tol ajal veel üsna algeline ja nii elasid ka Köleri vanemad üsna kehvalt, kuigi olid töökad ja karsked. Vanemad olid laste vastu leplikud, kuid pidasid siiski kindlat korda. Igapäevase toiduna polnud pakkuda midagi peale aganaleiva, puhast rukkileiba söödi ainult pühadel.
Suure-Jaani kalmistule. 9 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE Johann Köler sündis 08. märtsil (vana kalendri järgi 24. 02.) 1826 Viljandimaal Vastemõisa vallas Kõõbra Tõnise talus saunikute Peet ja Kai Köhleri 9-lapselise pere seitsmenda lapsena. Temast vanemad olid õed Anu (s. 1811), Ann (s. 1821) ja Mall (s. 1824) ning vennad Tõnis (s. 1812), Ado (s.1814) ja Jüri (s. 1819), nooremad vend Andres (s.1828) ja õde Liiso (s. 1832). (Allas, Abel 2001: 102) Akvarell „Isamaja“ 1863. Vaevalt orjusest pääsenud talurahva elu oli tol ajal veel üsna algeline ja nii elasid ka Köleri vanemad üsna kehvalt, kuigi olid töökad ja karsked. Vanemad olid laste vastu leplikud, kuid pidasid siiski kindlat korda. Igapäevase toiduna polnud pakkuda midagi peale aganaleiva, puhast rukkileiba söödi ainult pühadel.
aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias. Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Kuulsamad laskesuusatajad Eesti kuulsaimad laskesuusatajad on Priit Vislapuu , Rene Zahkna , Avely, Agne ja Auno Allas , Kadri Lehtla jne. Maailma kuulsaimad laskesuusatajad on meestest Arnd Peiffer , Martin Fourcade , Emil Hegle Svendsen , Andrei Makovejev ning naistest Magdalena Neuner , Kaisa Mäkäräinen , Anastassija Kuzmina , Olga Zaitseva , Helena Ekholm , Andrea Henkel jne. Seega laskesuusatamine on raske spordiala ning ainult vähesed tegelevad sellega. Kadri Lehtla Kadri Lehtla (sündinud 3. mail 1985 Tallinnas) on eesti laskesuusataja.
keskkonnaolukorda, kuna praegused keskkonnaprobleemid on selles piirkonnas olemas. Ma ootan vastamiseks need küsimused nagu,misugused keskkonaprobleemid on juba lahendatud ja mida meid ootab tulevikus? Avalik mina Teised iseloomustavat mind nii: ma olin tagasihoidlik, tundlik, sõbralik,tark,ilus ja kohustuslik inimene. Võrdlus teistega ma olin parem,minu arvates,et ma hoolas, lihtne õppida, oma eesmärgi saavutamine,aga jään allas, et ma kardan suhelda võrras keelega,milline keel ei ole minu emakeel. Iga päev ma mängin üliõpelasi rolli, mulle tundub, et ma saan selle rolliga hästi hakkama,sest et ma olin kõikidel tunnil,kõik kodu tööd toon ajal, töötan rühmas ja kuulan aine õppetaja tähelepanelikult. Ka ma mängin ostja rolli, et ma saan selle rolliga halvem hakkama, sest ma palju raha kulutan. Teised minu elus Mulle on tähtsad on minu vanemad,sest et nad saavad mind aru,aitavad alati, tihti hoiavad mind
Võru Täiskasvanute Gümnaasium. Nobeli preemia laureaat Sigrid Undset Referaat Koostaja: Kirsika Kusnets Juhendajad: õpetaja Ester Allas õpetaja Kristel Plakso Võru 2008 Sisukord Sisukord. ___________________________________________________2 Sissejuhatus.________________________________________________3 Elulugu._____________________________________________________4 Looming._____________________________________________________6 Romaanitriloogia ,,Kristiina Lauritsatütar".__________________7 Pildid.______________________________________________________8
3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia talle sõja. Poola vallutamist ära hoida ei suudetud. 17.sept sisenes Poola NSVL- vallutasid Poola isaosa (Lääne-Ukraina, Lääne-Valgevene). Sept lõpus andsid poolakad alla. Poola jagati Saksa ja NL vahel ära ja Leedu läks NL-le. NSVL *1939 novembri lõpp. Talvesõda. Soomlased säilitasid iseseisvuse aga pidid loobuma Karjalastja Viiburi linnast. (6.dets 1917 sai Soomest iseseisev vabariik. Teised riigid nõustusid seda tunnistama allas pärast NL-tu. Punaarmee ei lahkunud Soomest, sellest sai punaste põhiline toetaja. NL tahtis muuta Soome kommunistlikuks ja liita Nlga. Soome valitsus rajas Põhja- ja Kesk-Soomes oma tugila. Iseseisva Soome riigi pooldaja ja sõjaväe ülemjuhataja oli Gustav Mannerheim. Tema väed saavutasid võidu punasoomlaste ja vene enamlaste üle. 1918 sai Mannerheimist riigihoidja. Tegi põhiseaduse, millega Soome nim. Vabariigiks. Sõda NL lõppes 1920 Vene-Soome Tartu rahuga
Tallinna 32. Keskkool Anna-Liisa Allas EESTI, EKSIIL JA VÄLIS-EESTI Teadusliku teksti refereering Juhendaja: Kerstin Vessik Kernu 2008 SISUKORD Sisukord............................................................................................1 Sissejuhatus.......................................................................................2 Kodanlik ja demokraatlik Eesti............................................................
Toomas Tamm 37812030000 Toomas Tamm 03 12 78 Ülle Ümarik 46111220000 Ülle Ümarik 22 11 61 Pille Pilvik 45502220000 Pille Pilvik 22 02 55 Malle Maasikas 45804250000 Malle Maasikas 25 04 58 Urmas Uusmaa 38307140000 Urmas Uusmaa 14 07 83 Ain Allas 35808130000 Ain Allas 13 08 58 Ants Antson 37909300000 Ants Antson 30 09 79 Juhan Juurikas 38511130000 Juhan Juurikas 13 11 85 Eevi Hein 47906300000 Eevi Hein 30 06 79 Sirje Suviste 47903160000 Sirje Suviste 16 03 79 Valve Viigi 47205280000 Valve Viigi 28 05 72
rohkem valmis kompromisse looma. Mõistetav on, et päris tasuta ju tööd ei saa teha, kuid samas seada teise inimese vara ohtu raha puudumise tõttu, on ka vale. Olukordades, mis on ohtlikud peaks reageerima kiiremini ning mitte eeskätt mõtlema ainult kasumi teenimisele. Kuid siiski jääb kripeldama küsimus kas tõesti oleks lastud mehe majal põlema minna kuna tal ei olnud raha kinni maksta fiidrist voolu sisse ja välja lülitust. Karmen Tamm 155144TABB24 Kasutatud allikad Allas, A. Kaua võib. (2016). [WWW] http://tv3play.tv3.ee/sisu/kaua-voib/693695? autostart=true (06.03.2016) Sotsiaalse vastutuse ja säästva arengu aruanne. Eesti Energia. (2014). [WWW] https://www.energia.ee/-/doc/10187/pdf/concern/csr_report_2014_est.pdf (06.03.2016)
tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem oli reaktoreid USA-s (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (53) ja Venemaa (31). Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam Leningradi oblastis, mis on lähim Kirde-Eestile, Loviisa tuumaelektrijaam Soomes, mis on lähim Tallinnale ja Ignalina tuumaelektrijaam Leedus (on suletud 31.detsembril 2009.a.). 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allas, A., Einasto, H., Kasesalu, A. jt 2008. TEA Laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn TEA Kirjastus. 2. Backe, H. 1984. Retk füüsikasse. Tallinn. Valgus. 3. Baxter, N. 2001. Tuhat küsimust ja vastust. Tallinn. Sinisukk. 4. Gladkov, K.1977. Aatomi ABC. Tallinn. Valgus. 5. Kabardin, Q. 1990. Koolifüüsika käsiraamat. Tallinn. Valgus. 6. Kedrov, F. 1975. Irene ja Frederic Joliot-Curie. Tallinn. Valgus. 7. Kindersley, D. 2000. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Tallinn. Avita. 8
Võru Täiskasvanute Gümnaasium Nobeli preemia laureaat Sigrid Undset Referaat Koostaja : Julia Mäesaar Juhendajad: õpetaja Ester Allas õpetaja Kristel Plakso - Võru 2009 - Sisukord Sisukord. ___________________________________________________2 Sissejuhatus.________________________________________________3 Elulugu._____________________________________________________4 Looming._____________________________________________________7 Romaanitriloogia ,,Kristiina Lauritsatütar".__________________8 Pildid
2.12.2012 Kõrvits Referaat Õppejõud: Koostajad: Mariliis Allas Kuressaare 2008 2.12.2012 Eessõna Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerikat, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaanilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi
paprikaga. Cayenne`i pipar kasvab põõsastaimena mis kannab väikeseid kaunu, mida kasutatakse maitseainena kuivatatult ja jahvatatult. Tänapäevaks on cayenne`i pipar levinud ka Aasiasse ja on idapärase köögi tähtis maitseaine. Tugev, tuline maitseaine. Kasuta ettevaatlikult, et se ei peidaks toidu teisi maitseid! Õige kasutuse korral annab toidule pikantse maitse. Cayenne`i pipra maitset ei ole tunda toidu esmasel maitsmisel, põletav maitse tuleb allas hiljem. Seepärast lisa seda ettevaatlikult, lase toidul mõni minut maitsestuda ja maitse uuesti. Maitseaine segu Garam Masala Garam masala on India köögist pärinev vürtsisegu. Sõna 'masala' tähistabki Indias vürtsisegu, 'garam' tähendab aga tulist ehk vürtsist (ing k hot). Garam masala ei ole õigupoolest kindel vürtsisegu, pigem on variatsioone sama palju kui india toite valmistavaid kokkasid. Garam masala koostisesse võivad kuuluda 12 vürtsi, sealhulgas
· töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud; · ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele; · õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud; · töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise. Uus riskianalüüs tuleks koostada uue versioonina või lisada olemasolevale lisasid. Eelmised versioonid, mida muudeti tuleb allas jätta ja säilitada 55 aastat. Töökeskkonnavolinik valitakse 4 aastaks. Töökeskkonnavolinik valitakse üks iga 10 töötaja kohta. 2 2014 Riski- ja ohutusõpetus Mis on töötervishoiuteenus? Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja
Rakvere Maksimarketi eesmärgid on: · Olla suurim ETK keti liige, hoida seda kohta ja jääda selleks. · Kliendi jaoks olla alati esimene valik ostude tegemiseks. · Soov laieneda ja kanda kinnitada ka Tallinnas. Oma hindamise aluseks võtsime me Smart mudeli. Ettevõtte eesmärk on konkreetne, kokkulepitud kõigi Järva TÜ liikmetega, kes pürgivad igapäevaselt nende suunas. Kindlasti on visioon realistlik, kuid seda allas pikemas perspektiivis. Ettevõtte eesmärgi puudusteks on Smart mudeli järgi mõõdetavuse läbimõtlematus ning ajaline määratlematus. Meie pakutud ettevõtte eesmärgid oleks: · 2016. aastaks laiendada Järva TÜ piire Pakri saarteni. · Tagada meie klientide usaldus ning soov oma oste meie juures edasi sooritada. Neid eesmärke hinnates Smart mudeli järgi, leidsime, et meie visioon vastab peaaegu mudeli omadustele. Kuigi visiooni mõtlesime välja ennem, kui üldse erinevate
ajella ringi sõita ajokeli teeolud alahylly alumine riiul alakaappi alumine kapp alakerta alumine korrus alas alla alhaalla all alkaa alata, (peale) hakata, alustada alku algus alkupala eelroog alla all, allpool allas kraanikauss; vann allekirjoitus allkiri aloittaa alustada aluksi, (alku) alustuseks alusvaate aluspesu ambulanssi kiirabi Amerikka Ameerika amerikkalainen ameeriklane amfiteatteri amfiteater ampua lasta, tulistada ansaita teenida; ära teenida
ee ttamm @mail.ee ÜLLE Ümarik Ülle Ümarik [email protected] ylle.ymarik @mail.ee Pille pILVIK Pille Pilvik [email protected] pille.pilvik @gmail.com Malle Maasikas Malle Maasikas [email protected] mallem @hotmail.com uRMAS Uusmaa Urmas Uusmaa [email protected] uusmaa @mail.ee Ain ALLas Ain Allas [email protected] ainallas @hot.ee ants antson Ants Antson [email protected] antsants @mail.ee Juhan Juurikas Juhan Juurikas [email protected] juss @gmail.com EEVI hEIn Eevi Hein [email protected] eevih @gmail.com Sirje Suviste Sirje Suviste [email protected] sirje_s @hot.ee
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm
külaskäigule Viljandisse. Kuna viimastel aastatel on Viljandi rajooni ühiskondlike autoinspektorite kollektiiv saavutanud häid tulemusi võitluses liikluseeskirjade rikkumiste vastu, tundsime huvi eeskätt selle üle, kuidas seal on korraldatud organisatsiooniline töö. Tõime Viljandist kaasa nii mõndagi kasulikku, mida meie rajooni ühiskondlike autoinspektorite nõukogu edaspidi tegevuses rakendada saab (Allas: 1961). Taolised retked on kasulikud kogemuste omandamiseks - vahetamiseks. Üheskoos saab muuta sõiduteedel liiklemise ohutumaks. Inimesed võivad küll liikluseeskirju teada, aga sõitmisel võivad need hetkega ununeda, kui tekib keeruline olukord, kus on vaja kiiret reageerimisvõimet. Uudistes on palju juttu olnud liiklusõnnetustest tähelepanematuse või aeglase reageerimisvõime tõttu. Nagu muiste, nii ka täna on liiklusjärelevalve vajalik, et sõidukijuhte distsiplineerida. 27
Ojakääru kogust Foto 2. Kurt Strobel (1979) Foto 3. Victor Compe 312 Fotodel, kus muusikute asetus võib põhjustada loetelu vääriti mõistmist, on sulgudes lisatud pill. 140 Eesti Filmiarhiiv313 Foto 4. The Murphy Band Marcelle’i laval (1925). Vasakult: Arved Kappet, Jakov Sahharov, Eugen Allas, Kurt Strobel, Rolf Eichwald, Victor Compe ja Konstantin Paalse Eesti Filmiarhiiv314 Foto 5. The Murphy Band’i suur koosseis Estonia Punases saalis (1928). Vasakult: Jaak Randva, Jakov Sahharov, Eugen Allas, Arved Kappet, – , Rolf Eichwald, Leonid Ernits, Willi Kiausch ja Victor Compe 313 0-80401 314 0-80402 141
Eero Haldre II 212 620 2158 Eero Ivask Raja 15-145 620 2259 Elmet Orasson Raja 15-210 620 2263 Enn Õunapuu Raja 15 - 408 620 2307 Ennu Rüstern II 316 620 2104 Erki Eessaar Raja 15-409 620 2306 Erki Suurjaak II 305 620 2109 Ermo Täks Raja 15 - 136 620 2302 Eva Keerov II 221 620 2159 Evi Allas II 410 620 2356 Evi Arais Raja 15 - 137 Frederick Rang II 203 620 2168 Galina Rang II 226A 620 2161 Gert Jervan Raja 15-229 620 2261 Gert Toming Akad.tee 15A-111 534 94320 Grete Lind Raja 15 - 409 620 2306 Gunnar Piho Raja 15-403 620 2300 Hadi El Daou Akad.tee 15A-111 Hanno Lurje Raja 15-307
Eerik Lossmann II 401 620 2360 Eero Haldre II 212 620 2158 Eero Ivask Raja 15-145 620 2259 Elmet Orasson Raja 15-210 620 2263 Enn Õunapuu Raja 15 - 408 620 2307 Ennu Rüstern II 316 620 2104 Erki Eessaar Raja 15-409 620 2306 Erki Suurjaak II 305 620 2109 Ermo Täks Raja 15 - 136 620 2302 Eva Keerov II 221 620 2159 Evi Allas II 410 620 2356 Evi Arais Raja 15 - 137 Frederick Rang II 203 620 2168 Galina Rang II 226A 620 2161 Gert Jervan Raja 15-229 620 2261 Gert Toming Akad.tee 15A-111 534 94320 Grete Lind Raja 15 - 409 620 2306 Gunnar Piho Raja 15-403 620 2300 Hadi El Daou Akad.tee 15A-111 Hanno Lurje Raja 15-307 Harri Lensen Raja 15 - 307 620 2255
annaabi.ee 
