· Jälgi, kas lehm hakkab vasikat lakkuma. · Aita lehmal vasikat puhastada, kasutades karedat rätikut, põhku või vana vaipa. · Vasika kuivatamine on oluline, sest muidu võib ta külmas laudas ära külmuda ning sellepärast on vaja ta vereringe kiirelt tööle saada. · Jälgi kas vasikas saab ise idarast joomisega hakkama. · Kui vasikas ei saa ise imemisega hakkama , siis anna ternespiima esimese elutunni jooksul. · Jälgi et vasikas ei külmetaks, kata ta allapanuga. 3.Vasika söötmine ja pidamine · Vasikate tervist ja heaolu kontrolli kaks korda päevas. · Kuni kolme kuu vanuseni jooda vasikat piimaga. · Kuue kuu vanuseni jooda lõssiga. · Piimsööta võib vasikas saada 8-10 nädalat, maximaalselt 12. · Ära pea vasikat lõastatult, see on rangelt keelatud!! · Üksiksulus võib olla vasikas 8 nädala vanuseni. · Kuni 2 nädalase vasika sulg on 1,2m x 0,8 m ja 3-8 nädalasele vasikale 1,6m x 0,9m.
veega ja desovahenditega väljapestud sõnnikut. Erinevad uurimused on tõestanud, et oht keskkonda reostada on sellise kraami puhul väga suur. Probleemiks tuleks kindlasti pidada ka ravimite, peamiselt antibiootikumide koos sõnnikuga põllumulda sattumist. Kõige tuntumateks on aiapidajale veise-, kana- ja hobusesõnnik. Aiapidajate lemmikuiks on olnud aga läbi aegade nn soe hobuse- ja lambasõnnik, mis oma kuivainesisalduse tõttu lähevad isegi vähese loomadele allapanuga kiiresti käärima ja eraldavad soojust. Sellist sõnnikut kasutatakse nii nn külmlavade kütmiseks kui ka väetamiseks. Lihtsaks ja arusaavaks näiteks on, et korraliku sõnnikupõhjaga lavas oli võimalik kasvatada taimi ette, kaitsta neid varakevadiste jahedate ööde korral ja saada varasemat saaki. Heaks käärimisprotsessi kandjaks on ka veisesõnnik, kuid see vajab pisut rohkem korraliku allapanu. Sõnniku kvaliteet sõltub seega väga palju loomadele allapanust
Kirjeldus Üleöö tekkinud tugev longe, soe kabi, tugevnenud pulss sõrgatsi piirkonnas ja turses jalg on väga tüüpilised kabjamädaniku sümptomid. Enamasti saab kabjamädanikku diagnoosida tüüpiliste sümptomite põhjal, võttes appi kabjatangid. Ebaselgetel juhtudel tuleb teha röntgenpilt. Põhjused Mädanik tekib, kui vigastusest kabja põhjas (piisab väikesest praost) mustus kabja sisemusse pääseb ja sinna pidama jääb. Kehvad hoiutingimused porine koppel või märja allapanuga boks ning ebaregulaarne kapjade puhastamine muudavad kabja põhja pehmeks ja see võib soodustada mädaniku teket. Ravi Ravi seisukohalt on kõige tähtsam mädaniku avamine. Kui kabjatangidega on võimalik kolde asukoht kindlaks määrata, on selle avamine kabjanoaga enamasti lihtne. Osad mädanikud avanevad kabjapiirdest iseenesest. Tüüpiline jala hoiak kabjamädaniku puhul. KIILUMÄDANIK Kirjeldus Kiilumädanikuks nimetatakse kabja kiilu degeneratsiooni, millega sageli
mulda viiakse. Seega rikastab ja mitmekesistab sõnnik mulla mikrofloorat, mis on üks tähtsamaid tegureid saakide edasisel suurendamisel. Sõnniku kasutamise peamiseks eesmärgiks ongi mulla huumusvarude taastootmine, energeetilise seisundi korrastamine, mikrobioloogilise tegevuse aktiveerimine ja rikastamine taimetoiteelementidega. Sõnnikulautadest saadakse laudasõnnik, mille kuivaine sisaldus on üle 20%. Looma väljaheidete allapanu (põhk, turvas, saepuru jt) lisamisel saadakse tahe ehk allapanuga sõnnik, kuivainesisaldusega vähemalt 17% (soovitav 20...25%). Veise- ja sealautades ning kanalates, kus loomadele allapanu ei kasutata, saadakse vedelsõnnik, kuivaine sisaldusega alla 8%. Sõnniku kui olulisema orgaanilise väetise kvaliteet sõltub looma liigist, pidamisviisist, kasutatud söötadest, allapanu liigist ja kogusest ning sõnniku säilitamise tehnoloogiast. Allapanuga ehk tahe sõnnik Tahedat ehk allapanuga sõnnikut jaotatakse : I
mille ülemise serva kõrgus looma seisutasapinnast on maksimaalselt 750 mm. Loomade jootmiseks tohib kasutada vaid töökorras (mitte lekkivaid) ning kergesti puhastatavaid jootureid.Jooturite puhtust tuleb kontrollida vähemalt üks kord ööpäevas. Jooturid peaksid paiknema kohtades, kus vee reostumisoht sööda-, allapanu jms. materjalidega on minimaalne.Jootureid ei ole soovitav paigaldada söödalavale, kuna söövad ja joovad loomad hakkavad üksteist segama ning (sügav)allapanuga alale, kuna selle ümbrust on raske kuivana hoida. Vabapidamisega lautades peaks jooturi tahajääva käigu laius olema vähemalt 3...3,5 m. 8. Veiste sõnnikumajandus (tahesõnnik, vedelsõnnik, sõnniku eemaldamine). Tahesõnnik liigitatakse vastavalt kasutatavale allapanule turba-, põhu, põhu-turba või saepurusõnnikuks. Tahesõnniku säilitamisajast ja tingimustest sõltuvalt eristatakse värsket ehk käärimata ja käärinud (komposteerunud) sõnnikut.
Lüps ise toimub lüpsiplatsil, kuhu lehmad pääsevad läbi ooteala. Lüpsiplatsi kasutamine vähendab lüpsiga seotud töökulu, sest üks lüpsja suudab teenindada märgatavalt enam loomi kui torusse või kannulüpsil. Enamasti on levinud sügavallapanuga või individuaalsete puhkelatritega puhkealad. Sügavaallapanuga puhkeala kujutab endast suuremat ruumiosa, kust sõnnikut laudaperioodi jooksul ei eemaldata, vaid kaetakse perioodiliselt uue allapanuga. Sügavallapanust enam on vabapidamisel levinud individuaalsed puhkelatrid, sest siis kasutatakse puhkeala pinda efektiivsemalt ja allapanu kulub vähem või ei kulu üldse. Puhkealale kogunev sõnnik eemaldatakse regulaarselt kas traktoriga. Söötmisala on laudaosa, kus lehm saab suva järgi söömas käia. See on söötmiskäigust eraldatud piiretega, et lehmad ei saaks tallata sööta ega rikkuda seda. Söötmiskäigus antakse loomadele ette
metsa- ja niidu-karjamaadel 0,3...0,5 ammlehma. 2. Kui puudub karjamaa, võib veiseid sööta lauda kõrval söötmisplatsil. 3. Karjamaa peab olema tarastatud, karjatada tuleb kopliviisiliselt. 4. Talvised söödad on (kuiv)silo, teraviljapõhk, hein, juurvili, söödateravili. 5. Laut võib olla kergehitis, kust loomad saavad soovikorral minna jalutusaeda või söötmisplatsile. 6. Loomi pidada vastavalt vanusgruppidele rohke allapanuga kuival asemel. 7. Piisavalt peab olema valgust, hea ventilatsioon, ei tohi olla tuuletõmbust. 8. Iga vasikaga lehmale peaks laudas olema ruumi vähemalt 7m². 9. Peaks olema poegimissulud mõõtmetega 2,5 X 3 m. 10. Joogivee kättesaadavus, külmal ajal eelsoojendusega jootmisnõud. Mitmesugused variandid lihaveisekasvatuse alustamiseks 1. Poolvereste lihatõugu pullvasikate ostmine. Kasvatada üles käestjootmismeetodil, nuumata nad 14..
külmetushaigusi. TEMP- sobiva mikrokliima saavutamiseks laudas lüpsilehmadel +10'C, vasikalaudas +12. Temperatuuri suhtes tundlikud. Piimatoodang väh. Järsult kui temp tõuseb üle +24'C, tingitud sellest, et üleliigse kehasoojuse tootmise alandamiseks tarbivad lehmad vähem sööta. Madal temp mõjub soodsalt tervisele ja sigivusele. Söödakulu suureneb 100kg kehamassi kohta. 49. Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine-Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja kaetud allapanuga, milleks kasutatakse põhku, seapuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas. Käsitsi puhastamine kammi ja harjaga, karvkatte ja naha puhul täidab massaazi ülesannet. Harjaga algul pea, kael, turi ja seljaosa kuni sabani, seejärel kere, külg ja jalad ülevalt alla. Sõnnikused kohad tuleb veega pesta ja siis kuivatada, sõnniku kuivamist karvkatte külge saab vältida selle pügamisega
toit, liikumine ja hooldus. Lisaks igapäevasele kapjade puhastamisele peaks hobust iga 6 nädala tagant värkima või rautama. · Kapju oleks kasulik määrida: eriti kuival suvel, mil kabi võib kergelt praguneda. Rasvatada võiks 1-2 korda nädalas. Kabi rasvatatakse kuni piirdeni. · Hobuse boksi korrashoid mõjutab samuti kapjade hooldust. Mustas boksis võib hobune väga kergelt saada kiilumädaniku. Liialt kuiva allapanuga boks aga kuivatab kapja. HOBUSE PESEMINE · Hobust peaks pesema peale rasket treeningut kui ta on ohtralt higistanud. Kui hobune on olnud kerges treeninus piisab kui puhastate käsnaga higised kohad. · Hobust pestakse alati leige veega, sest liiga külm vesi võib tekitada peale rasket treeningut lihaskrampe. Külma vett tohiks kasutada ainult väga kuuma ilmaga. · Hobuse pesemiseks kasutatav shampoon peab olema suhteliselt pehme
lõputust ketist ühes kraapidega. Kraapkett liigub põrandasse valatud kanalis elektrimootori jõul ja toimetab sõnniku tavaliselt sigala ühepoolsesse otsa. Sõnniku võib koguda ka hoone keskele. See oleneb sõnniku eemaldamise korraldamisest. a) Osalise restpõrandaga ja sõnnikuskreeperiga sigala. b) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulus. c) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulu teeninduskäigus. d) monoliitpõrandaga ja allapanuga sigala 18. Seasõnniku hoiustamine. Kui tahkesõnnikut saab vastavate tingimuste täitmisel ladustada ja säilitada suhteliselt lihtsalt (aunas), siis poolvedel ja vedelsõnniku nõuetekohaseks ladestamiseks ja säilitamiseks on vajalik hoidla. Sõnnikuhoidla peab olema kõikidel sigalatel, kus peetakse üle 60 nuumiku või 20 emise. Sõnnikuhoidla tüübi ja mahutavuse kalkuleerimisel lahtutakse: · loomade liigist, vanusest ja arvust; · hoiustamisperioodi pikkusest;
Optimaalne õhu relatiivne niiskus veisekasvatushoonetes on 50-70%. Temperatuur. Sobiva mikrokliima saavutamiseks laudas on lüpsilehmadele sobiv temperatuur +10oC. Vasikalautades kuni +12oC. Lehmad on kõrge temperatuuri suhtes väga tundlikud, mis võib põhjustada piimatoodangu vähenemist või söödakulu suurenemist. 49. Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine. Puhtus on looma tervise, toodangu ja sigivuse tähtsaim eeldus. Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja ase kaetud allapanuga. Allapanuks kasutatakse põhku, saepuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas. Puhastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enamlevinud on käsitsi puhastamine. Harjaga puhastatakse algul pea, kael, turi ja seljaosa kuni sabani, seejärel kere, külg ja jalad ülalt alla. Kui üks pool on puhas, tehakse samasuguses järjekorras puhtaks teine külg. Saba on otstarbekas läbi kammida ja seejärel harjaga pärikarva puhastada.
Vasikalautades kuni +12oC. Mida kõrgemale tõuseb temperatuur, seda raskem on loomadel vabaneda ülearusest kehasoojusest. Piimatoodang väheneb järsult, kui temperatuur tõuseb üle 24oC. Madalatel temperatuuridel suureneb lehmade söödakulu 100 kg kehamassi kohta. 49. Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine - Puhtus on looma tervise, toodangu ja sigivuse tähtsaim eeldus. Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja ase kaetud allapanuga. Allapanuks kasutatakse põhku, saepuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas, kui seda regulaarselt puhastada. Puhastamist ei ole soovitav teha vahetult enne lüpsi või lüpsiajal, sest karvadest lenduv tolm ja mustus võib sattuda piima sisse. Puhastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enamlevinud on käsitsi puhastamine. Naha ja karvkatte puhastamine kammi ja harjaga täidab ühtlasi massaazi ülesannet
või kahest lõputust ketist ühes kraapidega. Kraapkett liigub põrandasse valatud kanalis elektrimootori jõul ja toimetab sõnniku tavaliselt sigala ühepoolsesse otsa. Sõnniku võib koguda ka hoone keskele. See oleneb sõnniku eemaldamise korraldamisest. a) Osalise restpõrandaga ja sõnnikuskreeperiga sigala. b) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulus. c) sõnnikukanal asub sulu tasapinnas ja sulu teeninduskäigus. d) monoliitpõrandaga ja allapanuga sigala 18. Seasõnniku hoiustamine. Kui tahkesõnnikut saab vastavate tingimuste täitmisel ladustada ja säilitada suhteliselt lihtsalt (aunas), siis poolvedel ja vedelsõnniku nõuetekohaseks ladestamiseks ja säilitamiseks on vajalik hoidla. Sõnnikuhoidla peab olema kõikidel sigalatel, kus peetakse üle 60 nuumiku või 20 emise. Sõnnikuhoidla tüübi ja mahutavuse kalkuleerimisel lahtutakse: • loomade liigist, vanusest ja arvust; • hoiustamisperioodi pikkusest;
Niite-haljasväetis Haljasmass pärit teiselt põllult. Haljasmass niidetakse ja veetakse väetatavale põllule, kus see sisse küntakse Ädal-haljasväetis Haljasväetise esimene niide juunis-siloks. Ädal küntakse mulda sügisel. 54. Orgaanilised väetised, nende liigid ja kasutamine Orgaaniline väetis tuleb mulda viia viivitamatult peale laotamist, et vältida toiteelementide kadusid. Orgaanilineväetis laotada väga ühtlaselt. Allapanuta väetis viia mulda koos põhuga. 1)Tahe-allapanuga sõnnik - loomadele antakse allapanu mis seob väljaheited 2)poolvedel-allapanuta- 3)vedel- allapanuta ja sõnnik uhutakse laudast veega välja 4)Läga- väga rohke veega vedelsõnnik, 55. Mineraal- ja lubiväetised Mineraalväetised Lämmastikväetised Fosforväetised Kaaliumväetised Magneesiumväetised Lubiväetised Kasutatakse mulla liigse happesuse neutraliseerimiseks tolmpõlevkivituhka, lubjakivijahu ja dolomiidijahu 56
See eeldab, et emise küna asub söödakäigu ääres, ulatudes servaga söödakäiku. Poegimissulg • Nädal enne arvatavat poegimist tuleb poegimissulgu paigutatud emisele anda sobivat pesamaterjali. • Emisel peab olema võimalus takistusteta põrsaid imetada. • Põrsastel peab olema pidevalt vaba juurdepääs emise juurde. • Põrsastel peab olema võimalus vajadusel emise eest peitu minna. • Põrsastel peab poegimissulus olema mati või kohase allapanuga kaetud magamisala, kuhu kõik põrsad mahuvad samaaegselt lamama. • Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt. Emiste lõas pidamine on keelatud. Tiinestunud emiseid (4 näd. pärast seemendamist) tuleb pidada rühmana kuni poegimisele eelneva nädala alguseni. 3) Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid. Emisepiim rahuldab esimestel elunädalatel põrsaste kõikide toitainete tarbe peale raua ja vee
1) tahe (mitte tahke!!) sõnnik kuivaine üle 17%, soovitav üle 20% (20-25%) 2) poolvedel sõnnik kuivainet 8-14% 3) vedel sõnnik e. läga alla 8% kuivainet (virts vedelsõnnik) 14-17% kuivainet sisaldav sõnnik on tehnoloogiline praak kuna tahke sõnniku toomisel liiga vedel ja vedela käsitlemisel liiga tihe. See sõnnik tuleb ümber teha, kas allapanu või vett lisades. ,,Pole kala ega liha". I TAHE SÕNNIK Tahe sõnnik saadakse kui väljaheidetele lisatakse allapanu (allapanuga sõnnik). Kuivaine sisaldus peaks olema vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. Tahesõnnikut on võimalik jagada: a) Vastavalt kasutatud allapanule liigitatakse : turbasõnnik, põhusõnnik, põhu- ja turbasõnnik, saepurusõnnik jne. Saepurusõnnik pole hea. Eriti tuleks vältida okaspuusaepuru, sest see on mullas halvasti lagunev, sisaldab aeglaselt lagunevaid aineid (vahad, tärpentin..). b) Vastavalt loomaliigile: veisesõnnik, seasõnnik, linnusõnnik jne.
· Puhkelatter koosneb kahest erineva funktsiooniga alast: loomade lamamisasemest ja ülestõusmiseks vajalikust peatsoonist (lamamisaseme ees olev täiendav pind). · Puhkelatrite asemed võivad olla ehitatud väga erinevatest materjalidest · * Betoonist lamamisasemed - lihtne ehitada, kuid looma jaoks ebamugavad ja kahjustavad jalgu (eriti põlvi). Kahjulikku mõju saab tunduvalt vähendada rohke allapanuga, veelgi parema tulemuse annavad betoonpinnale kinnitatud madratsid või ca 5 cm paksused kummimatid · * Kummist asemematid - ca 1 cm paksused kõvad kummimatid, mis ei pehmenda oluliselt looma aset ning muutuvad märjaks saades libedaks · *Pinnasasemed - ehitatakse savist, odavad ning vajavad vähe hooldust. Aeg-ajalt tuleb tekkinud konarused ja lohud siluda, lisades vajaduse korral täiendavat pinnast. Parema mugavuse tagamiseks tuleb kasutada rohket allapanu
alla külvatud punane ristik . 54. Orgaanilised väetised, nende liigid ja kasutamine Orgaanilised väetised 1. Veisesõnnik - kõige parem sõnnik 2. Hobusesõnnik - väga hea väetis 3. Kanasõnnik kontsentreeritud, kuivainerikas 4. Seasõnnik - tihti muudab põllumulla halvemaks Vee sisaldus on seasõnnikus väga kõrge orgaanikat väga vähe sisaldab väga suurtes kogustes umbrohuseemet Sõnniku liigid ja kasutamine Tahe- ehk allapanuga sõnnik ( kuivainet 17...25%) saadakse allapanu kasutamisel ulatuses, mis seob loomade tahked ja vedelad väljaheited Poolvedel ehk allapanuta sõnnik (kuivainet 8...14 %) on saadud puhaslautades, kus allapanu ei kasutata või seda kasutatakse ainult loomade magamisasemetel Vedelsõnnik (kuivainet alla 8 %) saadakse lautades, kus allapanu üldse ei kasutata ja väljaheited eemaldatakse laudast veega Läga (kuivainet alla 5 %) on rohke vee kasutamisel saadud vedelsõnnik (sarnaneb reoveega)
Piimatoodangu vähenemine on tingitud sellest, et üleliigse kehasoojuse tootmise alandamiseks tarbivad lehmad vähem sööta. Madal temperatuur ei vähenda piimatoodangut, vaid vastupidi, mõjub soodsalt lehmade tervisele ja sigivusele. Madalatel temperatuuridel suureneb lehmade söödakulu 100 kg kehamassi kohta. 44. LEHMADE PUHASTAMINE JA SÕRGADE HOOLDAMINE Puhtus on looma tervise, toodangu ja sigivuse tähtsaim eeldus. Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja ase kaetud allapanuga. Allapanuks kasutatakse põhku, saepuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas, kui seda regulaarselt puhastada. Puhastamist ei ole soovitav teha vahetult enne lüpsi või lüpsiajal, sest karvadest lenduv tolm ja mustus võib sattuda piima sisse. Puhastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enamlevinud on käsitsi puhastamine. Naha ja karvkatte puhastamine kammi ja harjaga täidab ühtlasi massaazi ülesannet
Piimatoodangu vähenemine on tingitud sellest, et üleliigse kehasoojuse tootmise alandamiseks tarbivad lehmad vähem sööta. Madal temperatuur ei vähenda piimatoodangut, vaid vastupidi, mõjub soodsalt lehmade tervisele ja sigivusele. Madalatel temperatuuridel suureneb lehmade söödakulu 100 kg kehamassi kohta. 44. LEHMADE PUHASTAMINE JA SÕRGADE HOOLDAMINE Puhtus on looma tervise, toodangu ja sigivuse tähtsaim eeldus. Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja ase kaetud allapanuga. Allapanuks kasutatakse põhku, saepuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas, kui seda regulaarselt puhastada. Puhastamist ei ole soovitav teha vahetult enne lüpsi või lüpsiajal, sest karvadest lenduv tolm ja mustus võib sattuda piima sisse. Puhastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enamlevinud on käsitsi puhastamine. Naha ja karvkatte puhastamine kammi ja harjaga täidab ühtlasi massaazi ülesannet
kehasoojuse tootmise alandamiseks tarbivad lehmad vähem sööta. Madal temperatuur ei vähenda piimatoodangut, vaid vastupidi, mõjub soodsalt lehmade tervisele ja sigivusele. Madalatel temperatuuridel suureneb lehmade söödakulu 100 kg kehamassi kohta. 5.2.3. LEHMADE PUHASTAMINE JA SÕRGADE HOOLDAMINE Puhtus on looma tervise, toodangu ja sigivuse tähtsaim eeldus. Looma puhtana hoidmiseks peab laut olema puhas ja ase kaetud allapanuga. Allapanuks kasutatakse põhku, saepuru, höövlilaaste või purustatud freesturvast. Kuiva allapanu korral püsib loomade karvkate puhas, kui seda regulaarselt puhastada. Puhastamist ei ole soovitav teha vahetult enne lüpsi või lüpsiajal, sest karvadest lenduv tolm ja mustus võib sattuda piima sisse. Puhastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enamlevinud on käsitsi puhastamine. Naha ja karvkatte puhastamine kammi ja harjaga täidab ühtlasi massaazi ülesannet.
õhureziimi. Orgaanilised väetised aktiveerivad ka mullas toimuvaid mikrobioloogilisi protsesse ja loovad soodsad tingimused taimede toitumiseks ning suurendavad ka mineraalväetiste efektiivsust. 2. Orgaaniliste väetiste jaotus Sõnnik on orgaanilistest väetistest tuntum, tema põhikomponentideks on loomade või lindude väljaheited (roe, uriin) ja allapanu. Lähtudes loomakasvatuses kasutatavatest tehnoloogiatest saadakse ka erineva konsistentsi ja omadustega sõnnikuliigid. Tahe- ehk allapanuga sõnnik ( kuivainet 17...25%) saadakse allapanu kasutamisel ulatuses, mis seob loomade tahked ja vedelad väljaheited. Poolvedel ehk allapanuta sõnnik (kuivainet 8...14 %) on saadud puhaslautades, kus allapanu ei kasutata või seda kasutatakse ainult loomade magamisasemetel. Vedelsõnnik (kuivainet alla 8 %) saadakse lautades, kus allapanu üldse ei kasutata ja väljaheited eemaldatakse laudast veega.
annaabi.ee 
