(E. Kikas ) Uurimused on kinnitanud, et PQ4R-i meetod sobib kasutamiseks keskkooli vanemates klassides. Nooremad õpilased ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada küsimusi oma arusaamise jälgimiseks ega palneerida õppimist jaotatud ajas, mis on vajalik õpitu kordamiseks. (Krull 2000: 372) Märkmete tegemine Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Märkmete tegemise võimalusi on palju: 1) Allajoonimine või markeriga ületõmbamine on küllaltki levinud nii õpilaste kui ka üliõpilaste seas. Õppemeetodina on see vähetõhus, sest ei nõua õppijalt erilist vaimset aktiivsust. Sageli muutub allajoonimine rutiinseks, kus valimatult joonitakse alla ka ebaoluline materjal. Allajoonimine aitab siis, kui seda tehakse mõtestatult. Uurimused näitavad, et kui õpilasel lasta alla joonida vaid üks kõige olulisem lause igas lõigus,
1.lugesin läbi Descartes'i 2.meditatsiooni ning rakendasin selle peal erinevaid tõlgendustehnikaid. Kõige paremini sobisid mulle enim levinud Teksti tõlgendamise tehnikad: Olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamine. See andis mulle kõige parema tervikliku pildi teksti sisust. Edaspidi hakkan kindlasti kasutama olulise allajoonimist ja teksti alateemadeks liigendamist. 1a)Eelnevalt oskasin ja rakendasin tehnikaid : olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks, lühikokkuvõtte kirjutamine, mõttekäikude übersõnastamine. 1b)Juurde õppisin jooniste -ja mõisteskeemide tegemise ning hermeneutilise ringi tehnika. Esimest ei ole varem rakendanud ja teisest lugesin esmakordselt. 2. Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Väited: 1)Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2)Kui mõtelda, siis peab ka olema.
Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused I Minu jaoks on kõige sobivamaks stiiliks allajoonimine, kuna see on kõige kiirem ning minu jaoks kõige lihtsam ning arusaadavam meetod. 1a) Tehnikad, mida eelnevalt kasutanud olen, olid allajoonimine, teksti liigitamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine. 1b) Tehnika, mida juurde õppisin, on Hermeutiline ring. Ei teadnud varem, kuidas see käib, ega sellest, et selline asi olemas on. II Väited 1. pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme a) Meeled võivad meid mõnikord petta 2. ma mõtlen, järelikult ma olen a) Kõik see, mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline
Kiirteed Wordis Erinevates arvutites ja programmi erinevates versioonides võivad mõned kombinatsioonid mitte toimida. Samuti sõltuvad osa kombinatsioone sellest, kas kasutusel on eesti või inglise klaviatuur. NB! +märk klahvide vahel tähendab, et need klahvid tuleb alla vajutada ja all hoida nende kirjapanemise järjekorras. Üldised klahvid Ctrl CTRL+B tähtede rasvaseks tegemine (Bold) CTRL+I tähtede kaldkirja panemine (Italic) CTRL+U tähtede allajoonimine (Underline) CTRL+C aktiveeritud teksti või objekti kopeerimine (Copy) CTRL+X aktiveeritud teksti või objekti lõikamine (Cut) CTRL+V teksti või objekti kleepimine (Paste) CTRL+Z viimase käigu tühistamine (Undo) CTRL+Y viimase käigu tühistamise tühistamine (Redo) CTRL+P printimise dialoogakna avamine (Print) CTRL+O dokumendi avamine CTRL+S kirjuta kettale (Save) Funktsiooniklahvid F10 aktiveeri menüüriba F12 kirjuta fail kettale Save As käsuga ALT+F4 akna sulgemine
Filosoofia vahearvestus I osa- Teksti tõlgendamise tehnikad Olulise allajoonimine See tehnika on ka mulle kõige enam tuntud. See aitab hiljem kiiresti meelde tuletada millest tekst oli, kuna ma ei ole osav diagonaalis lugeja, aitab see mul olulisemad mõtted ja seosed välja tuua. Märkuste tegemist kasutan, aga vähem, nende kahe kombineerimine andis väga hea tulemuse, lisaks olulise märkimisele mõtlesin hoolikamalt läbi pikemad mõtted, et need lühemate märkustena kirja panna, aitas teksti paremini läbi mõtestada. Teksti liigendamine alateemadeks
VAHEARVESTUS Martin Malm, VE II I OSA Tehnikad mida olen kasutanud ja kasutan edaspidi on olulise info allajoonimine ning märkmete tegemine. Need aitavad hiljem tähtsamad kohad üles leida ja muuta tekst arusaadavamaks. Tehnika, millest ma varem pole kuulnud ja mida ma varem kasutanud pole on hermeneutiline ring. 1a - Eelnevalt olen kasutanud olulise allajoonimist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja jooniste ning mõisteskeemide tegemist. 1b - Juurde õppisin kasutama hermeneutilist ringi mis tundub suhteliselt keeruline. II OSA Teema põhineb maailmamõistmisel
Filosoofia I. Osa Tõlgendustehnikatest sobis mulle kõige rohkem olulise allajoonimine ja jooniste ja mõisteskeemide tegemine. See aitab kõige paremini leida üles teksist olulise. Filosoofiliste tekstidega töötamisel hakkan kasutama ka mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist. 1a) Varasemalt teinud allajoonimist ja kõva häälega tekstide lugemist. 1b) Õppisin hermeneutilise ringi, mõttekäikude lihtsustava ümbersõnastamise, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamise kohta. II. Osa 1) K.R
FILOSOOFIA VAHEARVESTUS SANDER KUKK 140592 I OSA 1A) TEHNIKAD, MIDA EELNEVALT OSKASIN: Olulise allajoonimine Seda tehnikat olen ma kõige enam kasutanud. See aitab silmatorkavalt eristada olulisemaid mõtteid ja seoseid. Lisaks kasutan märkmeid ja märksõnu, et lahti seletada keerulisemad laused. Sageli muudab teksti raskesti mõistetavaks just lausete pikkus. Sel juhul püüan olulise mõtte alla joonida ning sedasi need lühemate märkustena kirja panna. Teksti liigendamine alateemadeks Seda tehnikat olen kasutanud eelkõige kirjandite ja esseede analüüsimiseks
FILOSOOFIA VAHEARVESTUS 1.OSA Tehnikatest sobisid olulisema teksti allajoonimine, kokkuvõtte kirjutamine. Üritan neid ka järgnevate tekstide puhul kasutada. 1a) Eelnevalt olen kasutanud olulisema teksti allajoonimist, erinevate värvide kasutamist ning märksõnade ja märkuste väljakirjutamist. Pikemate tekstide puhul olen jaganud teksti lõikudeks, et oleks parem ülevaade. 1b)Mõttekäikude lihtsustatud ümbersõnastamine, jooniste skeemide tegemine, hermeneutilise ringi koostamine. 2.OSA 1
Filosoofia vahearvestus I osa 1a) Eelnevalt olen pidevalt kasutanud olulisema allajoonimist ja lühikokkuvõtte kirjutamist. See aitab mul kiirelt vajaliku info ülesse otsida. Olen ka teisi meetodeid kasutanud, kuid nendest kõige rohkem sobisid mulle olulisema allajoonimine ja lühikokkuvõtte kirjutamine. 1b) Hermeneutiline ring on minu jaoks uus. Pole seda kunagi kasutanud. Loen harva mitu korda teksti läbi, pigem enne aeglaselt ja mõttega. II osa 2) 1. Väide ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on kindel, sest isegi selles väites kahtlemine tõestab selle väite tõesust. 2. Väites ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on vähe informatsiooni ja seegi info on brutaalselt lihtsustatud. 3
FILOSOOFIA VAHEARVESTUS I OSA Mulle sobivad mitmed erinevad teksti tõlgendamise tehnikad nagu näiteks olulise allajoonimine, mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine ja jooniste, mõisteskeemide tegemine. Proovinud olen erinevaid viise. Nagu igale inimesele omane, siis mis mõnele sobib, see teisele inimesele jällegi ei pruugi sobida. Samas proovin hakata kasutama rohkem jooniste tegemist, et tekst oleks veel arusaadavam ja lühidalt ära mõtestada tähtsaim. 1a.) Oskasin eelnevalt olulise allajoonimist, mõttekäikude lihtsustavat ümbersõnastamist ja jooniste tegemist. 1b
omandatud informatsiooni kasutada. 15) Millised tegurid mõjutavad info meeldejätmist? Kuidas on seda uuritud? Mida teha selleks, et suurt hulka materjali (näiteks eksamiks valmistumisel) efektiivsemalt omandada? Millised taktikad on suure tõenäosusega küllaltki kasutud (lühiajalise kasuga)? Materjali kordamine. Ei tohi hakata õppima alles enne eksamit vaid peab pikema ajajooksul materjali omandama. Materjali seostamine varajaste teadmistega Ebaefektiivne on oluliste asjade allajoonimine, mehaaniline kordamine või lugemine. 16) Kas see, kui miski ei meenu, annab alust väita, et seda ei ole mälus olemas? Miks? Ei pruugi seda tähendada. Lihtsalt antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral 17) Kuidas on omavahel seotud info salvestamine ja meenutamine? Milles seisneb kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Tooge näiteid. 18) Millest tulenevad mäluvead? Kuidas on võimalik nende kujunemist uurida? Millised ohud mäluvigade puhul varitsevad
arvutites nii kuvaril, kui ka printides. PDF failide vaatamiseks ja printimiseks on Adobe Systems loonud tasuta tarkvara Acrobat Reader, mida saab internetist vabalt alla laadida. 9 RTF RTF (Rich Text Format) on levinumaid standardeid teksti ja graafiliste andmete esitamiseks. See on Microsoft väljamõeldud tekstiformaat, mis võimaldab elementaarset kujundust nagu kaldkiri, allajoonimine, rasvane tekst jn. Mõeldud erinevate programmide ja operatsioonisüsteemide vaheliseks infovahetuseks. Dokument koosneb tekstist, kontrollsõnadest ja sümboleist, mis määravad teksti vormingu. RTF on masinloetav, toetab mitmekeelseid kirjamärke, mitmeid lehekülgi, suudab teatud määral säilitada laotust, kuid ei toeta vähegi keerukamat kujundust ning seetõttu ei sobi hästi selleks, milleks loodi. Dokumendi sisu saab kätte, kuid layout
kõrvaldada vasturääkivusi selles ja ürita kasutada omandatud tekstis tõstatatud probleemide lahendamiseks. 5. Arutle ja meenuta- korda õpitut, esitades endale küsimusi vastamiseks. 6. Korda üle- õpitu kinnistamiseks korda see veelkord üle esitades endale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti üle. Meetod sobib kasutamiseks keskkooli vanemates klassides. Märkmete tegemine on levinud meetodiks teksti lugemisel ja loengu kuulamisel. Allajoonimine on küllalt levinud õpilaste seas kuid õppemeetodina on see vähetõhus kuna see ei nõua õppijalt erilist vaimset aktiivsust, sageli rutiinne kus valimatult tõmmatakse alla ka ebaoluline materjal. Allajoonimine aitab kaasa kui seda tehakse mõtestatult. Allajoonimise tõhusust saab suurendada tekstile ääremärkusi tehes ja teksti võtmesõnade tähistamiseks. Konspekteerimine- sobib nii kirjaliku teksti kui ka loengutel märkmete tegemiseks. A) resümeerimine- lühikokkuvõtete tegemine
Algklassides konkreetsete oskuste ja vanemates klassides jälgimisoskuste arendamisele. 3. Millised on kolm üldiste õppimisoskuste liiki Hattie, Biggsi ja Purdie (1996) järgi? Kolm üldiste õpioskuste liiki ehk kolm õppimisoskuste kujundamise taset ehk sekkumise viisi: 1) Kognitiivne sekkumine. Kognitiivsel sekkumisel on tegemist konkreetse ülesande lahendamiseks vajaliku oskuse arendamise või täiustamisega (näiteks allajoonimine, märkmete tegemine ja resümeerimine). 2) Metakognitiivse sekkumise ülesanne on arendada õppimiseks tehtavate pingutuste planeerimise, teostamise ja jälgimise oskusi ning tingimuslikku teadmist (millal, kus, miks ja kuidas kasutada konkreetseid taktikalisi võtteid ning strateegiaid). 3) Afektiivne sekkumine puudutab õppimiseks vajalike emotsionaalsete seisundite, nagu õpimotivatsiooni ja enesekontseptsiooni kujundamist. 4
Koosneb 6 etapist: 1.Vaata üle ; 2.Esita küsimusi; 3.Loe; 4.Mõtle; 5.Arutle ja meenuta; 6.Korda üle. Sobib kasutamiseks keskkooli vanemates klassides. Nooremad ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada küsimusi oma arusaamise jälgimiseks ega planeerida õppimist jaotatud ajas, mis on vajalik õpitu kordamiseks. Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Võimalusi palju: allajoonimine; ääremärkused; kodeerivatemärgisüsteemide kasutamine teksti võtmesõnade, koostisosade, seoste tähistamiseks; konspekteerimine sobib nii kirjaliku teksti õppimiseks kui ka loengul märkmete tegemiseks. 15. Põhilised üldiste õppimisoskuste liigid Weinsteni ja Mayeri näitel Mõtlemisoskuste ja metakognitsiooni roll üldiste õpioskuste kujunemisel. Üldiste õppimisoskuste liigid(C.Weinsteini ja R.Mayeri näitel) ja nende tähendus.
probleemide lahendamiseks. Arutle ja meenuta- korda õpitut, esitades endale küsimusi vastamiseks. Korda üle- õpitu kinnistamiseks korda see veelkord üle esitades endale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti üle. Meetod sobib kasutamiseks keskkolli vanemates klassides. Märkmete tegemine on levinud meetodiks teksti lugemisel ja loengu kuulamisel. Allajoonimine on küllalt levinud õpilaste seas kuid õppemeetodina on see vähetõhus kuna see ei nõua õppijalt erilist vaimset aktiivsust, sageli rutiinne kus valimatult tõmmatakse alla ka ebaoluline materjal. Allajoonimine aitab kaasa kui seda tehakse mõtestatult. Allajoonimise tõhusust saab suurendada tekstile ääremärkusi tehes ja kodeerivate märgisüsteemide kasutamisel teksti võtmesõnade tähistamiseks. Konspekteerimine- sobib nii kirjaliku teksti kui ka loengutel märkmete tegemiseks. a)
Koosneb 6 etapist: 1.Vaata üle ; 2.Esita küsimusi; 3.Loe; 4.Mõtle; 5.Arutle ja meenuta; 6.Korda üle. Sobib kasutamiseks keskkooli vanemates klassides. Nooremad ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada küsimusi oma arusaamise jälgimiseks ega planeerida õppimist jaotatud ajas, mis on vajalik õpitu kordamiseks. Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Võimalusi palju: allajoonimine; ääremärkused; kodeerivatemärgisüsteemide kasutamine teksti võtmesõnade, koostisosade, seoste tähistamiseks; konspekteerimine sobib nii kirjaliku teksti õppimiseks kui ka loengul märkmete tegemiseks. 4.Üldiste õppimisoskuste õpetamise metoodilised süsteemis(D.Dansereau MURDER mudelite näitel). Lisaks üksikute õppimiseks vajalike oskuste õpetamisele on pedagoogid püüdnud leida ka üldisemaid käsitlusviise eelkõige õpilaste metakognitsioonivõime arendamiseks
trükitud sõnadele ja oma märkmetele. 6. Korda üle. Õpitu kinnistamiseks korrakse see veel kord aktiivselt üle, esitades iseendale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti järele. Märkmete tegemine on levinud õpimeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loendu kuulamisel. Kui õpitavat materjali tuleb ka edaspidi kasutada, aitavad märkmed õpitud põhiseisukohti hõlpsamini meelde tuletada ja üle korrata. Allajoonimine – aitab õppimisele kaasa, kui seda tehakse mõtestatult. Sageli on aga automaatne, vähetõhus. Ääremärkuste lisamine ja kodeerivate märgisüsteemide kasutamine Konspekteerimise puhul saab kasutada kahte lähenemist: - Resümeerimine – lühikokkuvõtte tegemine põhiideedest - Struktuuri kaardistamine – rangem kokkuvõte sisust 5. Konspekteerimisoskuste õpetamine koolis.
Seminaritöö-1 - ajapiirang 90 minutit Katse 1 ülevaade Finish review Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hi...
Abistavad võtted: I etapp: silpide, silbiridade lugemine; keerulisemate sõnade häälimine; sõnatulpade lugemine; sõnade lugemine eri käände- ja pöördevormides; sõnade kasvatamine – tähtede lisamine ette, lõppu, keskele; sõnade muutmine (… ala: kala, vala, hala, tala) jne Graafiliste orientiiride kasutamine lugemise hõlbustamiseks: värvid, sõnade ühendamine kaarekesega, lauselõpumärk lause ees, rõhutamist vajava sõna allajoonimine, sõnade liigendamine kõnetaktideks, liitsõna piiri tähistamine jne II etapp: eesmärk on harjutada sõnade kokkulugemist ja tempot: Ühenda (jooni alla), kus tegusõna laiend on põhisõnast kaugel; Ülekantud tähendusega väljendid; Sõnade sobitamised; Aimamisharjutused; Sõnahargmikud. III etapp: sõna ja lõpulünkadega teksti lugemine aimamisoskuse arendamiseks (Orav hüppas puult põõsa... . Orav hüppas ….. põõsale
Kaldkirjas kuvatakse võõrkeelsed sõnad, sh nende väiketähelised lühendid, tsitaadid ja dialoogid. Väldi paksult ja kaldu kirjutamist üheagselt. Teksti suurus Teksti suuruse muutmiseks vali soovitud number. Kahjuks lõppeb see 72pt'ga ära. Loomulikult saad sa ise soovitud arvu sisestada, kuid palju mugavam hoopis haarata hiirega kõrvalolevast ikoonist ning lohistada hiirt vasakule-paremale. Suurtäht kiri, kapiteelkiri, üla- ja alaindeks, allajoonimine ja läbikriipsutamine Selles valikus peaks enamus olema üheselt mõistetavad. Kapiteelkirja tahaks lähemalt tutvustada. Tegemist onn kirjavorminguga, kus väiketähed kuvatakse x-tähe kõrgusena ja suurtähtedena. See vormindus ei muuda numbreid ega suurtähtkirja. Kasutatakse akronüümide, initsiaalide, ajalooliste nimetuste nagu BC (Before Christ, eKr) ja AD (Anno Domini, pKr), ajaformaatide juures nagu AM ja PM ning artikli autorite puhul. Teksti venitamine
Koosneb 6 etapist: 1.Vaata üle ; 2.Esita küsimusi; 3.Loe; 4.Mõtle; 5.Arutle ja meenuta; 6.Korda üle. Sobib kasutamiseks keskkooli vanemates klassides. Nooremad ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada küsimusi oma arusaamise jälgimiseks ega planeerida õppimist jaotatud ajas, mis on vajalik õpitu kordamiseks. Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Võimalusi palju: allajoonimine; ääremärkused; kodeerivate märgisüsteemide kasutamine teksti võtmesõnade, koostisosade, seoste tähistamiseks; konspekteerimine sobib nii kirjaliku teksti õppimiseks kui ka loengul märkmete tegemiseks. Mõlemal juhul saab kasutada kahte erinevat lähenemist: resümeerimine – lühikokkuvõtte tegemine info põhiideedest; struktuuri kaardistamine – olemuselt resümeerimisega sarnane, seab õpilasele info põhiolemuse väljatoomisel rangemad piirid
numbriks hoopis 3! Mida teha? Sellisel juhul pead kirjutama kohandatud päise väljale &[Page]+2 (&[Lehekülg]+2) Miks nii? Asi selles, et selle +2-ga näitad ära, et programm peab olemasolevale lk. numbrile liitma kaks otsa. 68 Eelmise suure pildi A nupult saad teatavasti päist vormindada. Kogemustega Exceli kasutajale on siin juba tuttavad võimalused: kirja suurus, stiil, paksus, allajoonimine. Küll aga võiksid teada, et päis prinditakse alati mustas kirjas. Iga element koosneb & (ja) märgist. Kui tahad näiteks kirjutada Tipp & Täpp, siis pead kirjutama Tipp && Täpp! Arvatavasti siin lisatava info koguse piirangud puuduvad. Palju sa siis ikka paned mõned andmed ja vajadusel ka veidi suvalist teksti. Päiste sisuline loomine on asja üks külg. Teine osa tööst on päise lehele paigutamine: kui kaugele üla- või alaservast. Seda tööd teed: 1
annaabi.ee 
