1.Krohvpindade ettevalmistamine värvimiseks. · Parandage kahjustatud kohad krohvimördiga. Laske korralikult kõvenduda. Võib kasutada ka liivapahtlit, kuid siis jäävad pahteldatud kohad siledamad. · Pühkige lahtised osakesed ära. · Kruntige sobivat tüüpi värviga alküüd-, lateks- või lubivärviga. Silikaatvärvi korral kasutatakse spetsiaalset silikaatsideainet. · Värvige pind 1-2 korda valitud tüüpi värviga, liimvärviga ainult üks kord. 2.Betoonpindade ettevalmistamine värvimiseks. · Vajadusel pahteldage põrand. Kui seda tegite puhastage tolmust. · Töödelge põrandat betoonisöövituslahusega. · Värvige põrand vedeldatud värviga.( alküüdvärvipuhul lakibensiiniga. Lateksvärvi puhul veega.)
Seal on kirjas, missuguses ruumis ja kuidas seda kasutada, kas värv on sise- või välistöödeks. Välisvärvi ei tohi kasutada sisetöödel, sest selles leidub palju orgaanilisi lahusteid, mis hajuvad ruumi õhku ja kahjustavad tervist. Mõnikord on etiketil hoiatus, et värvi võib kasutada ainult hästi ventileeritavas ruumis ning ka pärast remonti peab ruumi hoolikalt tuulutama. Kõige sagedamini kasutatakse alküüd-, lateks- ja alküüd-lateksvärve. Värvidele lisatakse paksendajaid, kuivamist kiirendavaid aineid (näiteks koobaltiühendeid) ning lahusteid (amüülatsetaati, atsetooni, benseeni, tolueeni, dipenteeni, triklooretüleeni jm). Mõningate värvide ja lakkide kuivamisel eraldub formaldehüüd ehk metanaal. Käsi puhastatakse sageli tärpentiniga. Enamik loetletud keemilistest ainetest satuvad organismi peamiselt hingamiselundite, vähem naha kaudu.
enne tööde läbiviimist ülekoormusest tingitud väsimus, ületunnitöö hooletus, ettevaatamatus alkoholijoobes töötamine Paljud ehitusega seoses olevad tööd on ohtlikud. Seda enam on keelatud töötada alkoholi, narkootilistes või toksilises joobes. Maalritööd. Maalritööd tehes puutuvad töötajad kokku mitmesuguste värvidega, mis võivad avaldada toksilist (mürgistavat) või allergiat tekitavat toimet. Kõige sagedamini kasutatakse alküüd, lateks ja alküüdlateksvärve. Värvidele lisatakse paksendajaid ja kuivamist kiirendavaid aineid (näiteks koobaltühendeid). Värvide lahustamiseks ka orgaanilisi lahusteid (atsetooni, bensiini, touleeni, jne). Need võivad põhjustada mürgistust. Soovitav oleks kasutada rohkem vees lahustuvaid värve. Mõningate värvide ja lakkide kuivamisel eraldub formaldehüüd, mis tekitab allergiat. Rakendatakse ka pihustuvaid väeve, mis
Võib olla tuleb pind veel kord värvida. 12. Kuidas ära tunda vee ja veevaba värvi välispinnal? Veevaba puhul, minuteada ei ima pind vett endasse, vaid jätab pinna märjaks. 13. Krohvipinna ettevalmistus värvimiseks? 1. Parandage kahjustatud kohad krohvimördiga. Laske korralikult kõvenduda. Võib kasutada ka liivapahtlit, kuid siis jäävad pahteldatud kohad siledamad. 2. Pühkige lahtised osakesed ära. 3. Kruntige sobivat tüüpi värviga alküüd-, lateks- või lubivärviga. Silikaatvärvi korral kasutatakse spetsiaalset silikaatsideainet. 4. Värvige pind 1-2 korda valitud tüüpi värviga, liimvärviga ainult üks kord.
· Betooni värvimiseks nii sise- kui välisvärvid. · Alus peab olema märg, et tsement saaks kivineda. · Niisketes tingimustes püsivad, näiteks pesuruumides. Välisvärvid. Korrosioonivastased värvid · Kasutatakse nnn. korrosiooni tõkestavaid pigmente, mis takistavad korrosioonireaktsioone. · Sellisteks on baariummetaboraat, tsinkkromaat, tsingi- ja seatinatolm jms. · Kasutatakse alusvärvina, mille peale kantakse alküüd-, epoksüüd-, polüuretaan- või silikaatvärve. Tulekaitsevärvid Jaotatakse tule levikut tõkestavateks ja vahtutekitavatakes värvideks. · Tulelevikut tõkestavate värvide põhimõte on selles, et tule mõjul tekivad värvi koostisosadest gaasid, mis summutavad tuld. · Vahtutekitavad värvid on tuleohutuse seisukohalt põhilised. Nendega saab tõsta konstruktsioonide pindade tuleohutuse kategooriat, sest nad paisuvad
Akrüül värv kuivab veekindlaks, ega nõua välismõjude eest kaitsmist. Värvi kuivamisel tekib kile kiht värvi peale. Dekoratiiv värvimise puhul peab kasutama värvi aeglustit. Värv on veega lahustuv Kasutuskoht: sise-ja välis tingimused. Eelised: lühike kuivamisaeg (5 min). Miinused: Tänu kiirele kuivamisele akrüülvärvidele on väike imamisvõime. Alküüdvärvid: laustina kasutatakse enamasti lakibensiini. Tööstuslikult lisatakse lahustina klüseeni. Alküüd värvid võrreldes õlivärvid kuivavad võrreldes kiiremini. Alküüd värvide puhul kuivamise tulemusena moodustub mitte elastne kile. Kuna oksutiatsiooni protsess jätkub ka pärast lõpliku kuivamist, muutub kile aja jooksul hapramaks. Sobivad hästi eri tüüpi aluspindadele ( eriti puit ja metall). Kuna värvil on võime imenduda sügavale aluspinda, suur mehaaniline ning ilmastikukindlus, hea kattevõime ja tasanduvus. Lateks värv: tegemist on veega vedeldavate ehitusvärvidega
Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid,lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Värve kasutatakse erinevatel otstarvetel , enamasti ikka asjade kaunimaks tegemiseks ja Värvide koostis Sideaine moodustab alusega nakkuva kile ,milles paiknevad pigmendid ja värvi muud koostisosad . Sideaine määrab ära värvi omadused nagu : nakkuvus alusega ja värvi tugevus . Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid.Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täi...
Heledad värvitoonid. Värvida tuleb tihti. Silikaatvärvid Kivipindadele, ka mineraalsed krohvid ja betoon. On kõrge ilmastikukindlusega värvid, vastupidav õhusaastele. Samas võimaldavad veeauru ja CO2 difusiooni Sideaineks kaaliumvesiklaas. Korrosioonivastased värvid Kasutatakse nn. Korrosiooni tõkestavaid pigmente, mis takistavad korrosioonireaktsioone. Sellisteks on baariummetaboraat, tsinkkromaat, tsingi-ja seatinatolm jms. Kasutatakse alusvärvina, mille peale kantakse alküüd-,epoksüüd-,polüuretaan- või ailikaatvärve. Tulekaitsevärvid Jaotatakse tule levikut tõkestavateks ja vahutekitavateks värvideks. Tulelevikut tõkestavate värvide põhimõte on selles, et tule mõjul tekivad värvi koostisosadest gaasid, mis summutavad tuld. Vahtutekitavad värvid on tuleohutuse seisukohalt põhilised. Nendega saab tõsta konstruktsioonide pindade tuleohutuse kategooriat, sest nad paisuvad kuumenedes ja tekkinud poorne kiht ei lase kuumusel tungida kaitsekihi all
õhu suhtes vähepüsiv. Silikaatvärvid sidea kaaliumvesiklaas. Tsemendibaasilised värvid sidea port tsem või lubja tsem segu. Eriotstarbelised värvid: Kor vastased; Tulekaitse (tulelevikut tõkestavad- tek gaas, mis sum tuld; vahtutek- pais temp toim); Puidukaitse (alküüdbaasilised- puit jääb paistma, lahusti baasiga läbipaistev/matu). Värvikelme omadused: nake, painutatavus, veeauru läbilaskvus. Lakid tüübid samad, mis värvidel: õli, alküüd, uretaan, vesilahustuvad, veega vedeldatavad, kõvendajatega, veeslahustuvad piirituselakid, epoksülakid, tsellulooslakid. Tapeedid pabertapeedid: kuivadesse siseruumidesse, pestavad pabertapeedid, värvitavad pabertapeedid, vinüültapedid (PVC), klaasriidel vinüültapeedid, tekstiiltapeedid
millelt vana värv on põletamise teel või värvieemaldusainega eemaldatud. Samaaegselt lihvitakse aluspinda liivakiviga, et järgmine värvikiht nakkuks hästi aluspinnale. Seda menetlust kasutatakse tänapäeval vähe. Vahevärvimine Lihvitud pinna värvimine enne lõplikku värvikihi pealekandmist. Värvina kasutatakse lõpliku värviga sama tooni värvi. Vahevärvimise nimetust kasutatakse üldiselt alküüd- ja õlivärvidega värvimisel, teistel juhtudel räägitakse kaks või kolm korda värvimisest. Korrosioonitõrjevärvimisel on sellel etapil eriline tähtsus, kuna vahevärvimine lisab värvikihile paksust, mistõttu suureneb värvikihi kaitsev mõju. Lõplik värvimine Aluspõhja viimase värvikihi kohta kasutatakse viimistlusvärvimise mõistet. Lõplikult valmis värvipinda võidakse veel lakkida. Värvimise tööetapid:
Valmis alküüdvärvi omadused sõltuvad suuresti nii sideaineks kasutatud õli tüübist (nt linaseemne-, soja-, männi- või kookosõli) kui ka kogusest. Mida suurem on õli sisaldus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on moodustuv värvikile ning seda enam sarnanevad tema omadused õlivärvile. Väiksem rasvasisaldus tingib jäigema ning tugevama kile. Alküüdvärvi lahustina kasutatakse enamasti lakibensiini, tööstuslikult lisaks ka ksüleeni. Üldjoontes on alküüd- ja õlivärvide kuivamisprotsess sarnane. Alküüdvärvide puhul toimub see aga kiiremini. Kuivamise algetapis haihtub põhiosa värvikiles olevast lahustist, misjärel sideaine reageerib õhus oleva hapnikuga ning tulemusena moodustub mitteelastne värvikile. Kuivamine on seda intensiivsem, mida kiiremini lahusti aurustub. Kuna oksüdatsiooniprotsess jätkub ka pärast värvi lõplikku kuivamist, muutub kile aja jooksul hapramaks
Liitekohad tuleb armeerida võrkteibiga, vuugikohad tasantatakse ja lihvitakse. · Kipsplaadiga kaetud pinnad: Kruvipead tuleb pahteldada, vuukitesse pannakse vuugilint. Peale vuukide pahteldamist tuleb need lihvida. Ennem rullmaterjalide kasutamist on kipsitud pind soovitav üle kruntida, nii saab aluspinnale ühtlase tooni (õhukese tapeedi puhul) · Värvitud pinnad: Pind tuleb pesta enne eeltööde algust leeliselise puhastusvahendi vesilahusega. Alküüd-, õli- või emailvärvidega kaetud pinnad tuleb üle lihvida, nakkuse parandamiseks. · Tapeediga kaetud pinnad: Tapeete ei tohi kleepida üksteise peale üle kolme kihi. Allajääv tapeet peab sile olema, vana tapeet peab tugevasti seina küljes kinni olema. 36. Värvitavate seinakatete paigaldamine ja värvimine Kõiki värvitavaid tapeete paigaldatakse ühtmoodi liim kantakse seinale ja kuiv materjal pannakse selle peale
uus panna. Muster ei klapi: valesti lõigatud tapeet. Uus tapeet panna. Pistikute ümbrused: liiga suurelt lõigatud ümbrused. Kannatab lappida. Õhumullid: on sein märg/tolmune või pole liimi. Kõrvaldamine: kui on paan märg saab ära võtta. Kui on kuivanud pannakse süstlaga liimi. Töökoha põhimõtted: Vahendid: noad, süstal, käärid, mõõdulint, tapeetimislaud Materjalid: liimid, tapeedid Tööohutus: Kvaliteet: 34. võrdle akrüül ja alküüdvärvi Alküüd värvi eelised: nakkub hästi, imendub hästi, tugev ja vastupidav pind. Hea voolavus. Palju kasutusalasid. On saadaval ka veepõhiseid. Märjamaal on akso nobeli tööstus kus valmistatakse vähesel määral veepõhiseid alküüdvärve. Puudus: sisaldab lakibensiini. Akrüülvärv: nakkub hästi, palju värvitoone, veebaasil. Teise nimega lateksvärv. Mõlemad on sisetööde värvid. Alküüdi kasutatakse enamasti puitpindadel. 35. Erinevate aluspindade ettevalmistamised tapeetimiseks
Pahteldatud pind lihvida ühtlaseks, eemaldada pinnalt lihvimistolm. Pind kruntida 1 kord värviga Bindo Base. Tugevasti nakkuv kruntvärv valmistab kattevärvi tarvis sobiva aluspinna, parandab värvitava pinna hõõrdekindlust (seda eeskätt vesiemulsioonvärvide puhul), täidab aluspinnas olevaid poore ning ühtlustab aluspinna imavust. Toon- toonis kruntvärvi kasutamine aitab vähendada kattevärvi kulu. Kattevärvimine teostada sobiva vesiemulsioon-, alküüd- või akrüülvärviga. Enne ülevärvimist alküüd- või akrüülvärviga lasta krunditud pinnal kuivada vähemalt 12 tundi. 2.2.9. Seinte kattevärvimine Värviga Inova Glamour. Värvitud pind on pesukindel. Matt. Mittetilkuv, mis lihtsustab värvi pinnale kandmist. Laia toonigammaga. Antud toas kasutatakse beezi tooni. Hea kattevõimega. Kasutuskoht: Sisetööd. Sideaine: Akrüül-kopolümeer. Tihedus: 1,26 kg/l. Kuivaine sisaldus 37 %. Läikeaste: 7, Matt
lahustatakse lahustis ja kantakse peale lakina või polituurina Näited : Sellak – teatud troopiliste putukate elutegevuse jäägid Kampol – okaspuu vaigust Sünteetilised vaigud Keemiliselt kõvenevad materjalid Happelise kõvendajaga lakid (AC) Polüesterlakid Polüuretaanlakid Ultraviolettkiirguse toimel kõvenevad lakid Vesialuselised lakid Happelise kõvenemisega lakid Sideaineks on alküüd ja amiinvaik, mida on modifitseeritud nitrotselluloosiga Katalüsaatoriks on hape Katalüsaatori toimel vaik polükondenseerub Samal ajal lahusti lendub ja saadakse tugev lakkkate Eelised : Kiire kuivamine Hea kattevõime Saadud pinna suur kemikaalikindlus ja Kulumiskindlus Kõrge kuivainesisaldus Puudused : Kuivamise käigus eraldub formaldehüüdi Polüesterlakid Materjalid polüestervaigu baasil
Pintslid saab pesta tavalise kraaniveega Kruntlakk - Ühekomponentne veepõhine aluslakk aplikaatori, rulli või pintsliga pealekandmiseks. Sealmaster on vähelõhnav veepõhine aluslakk, mida kasutatakse parkett- ja puitpõrandate kruntimiseks enne vesipõhiste pindlakkide pealekandmist. Õlilakk - Õlilakid Traditsiooniline õlilakk koosneb fossiilsest puiduvaigust, linaseemneõlist ja tärpentinist. Tänapäeval asendavad looduslikke vaike sünteetilised, näiteks fenool-, alküüd- või polüuretaanvaigud ning lahustina kasutatakse lakibensiini. Õlilakid, mida nimetatakse sageli ka lahustipõhisteks lakkideks, kuivavad oksüdatsiooni tulemusel. Kui lahusti on aurustunud, reageerib õli õhus oleva hapnikuga ning muudab kuivanud lakipinna nii tugevaks, e see enam lakibensiiniga töötlemisel ei pehmene. Õli ja vaigu osakaal lakis mõjutab selle omadusi. Suure õlisisaldusega lakid on suhteliselt sitked, elastsed ja veekindlad
alumiiniumpigmenti ja pronkspigmenti. Metallpigmendid on hea korrosioonikaitse võimega. 7. Pigmendi kattevõime iseloomustab pigmendi minimaalset hulka, millega saab pinna ühtlaselt katta. Pigmendi värvimisvõime on pigmendi omadus anda värvitooni valgele värvisegule. 8. Õlilakid saadakse loodusliku- või tehisvaigu taimeõliga keetmisel ja lahustiga veeldamisel. Sõltuvalt vaigu liigist jagunevad õlilakid mitmesse alaliiki (pentafaal-, glüftaal-, alküüd-, perkloorvinüül- jne lakk). 9. Email on laki ja pigmendi segu. Õliemail erineb õlilakist selle poolest, et ta sisaldab ka pigmenti, glüftaalemailis on naturaalvärnitsa asemel glüftaalvärnits, alküüdemail on valmistatud polüestervaikude basil, bituumenemail saadakse bituumenlaki segamisel pigmendiga. 10. Õlivärvid saadakse värnitsa ja värnitsas lahustumatu pigmendi hoolikal segamisel. Mõnede pigmentidega ühineb värnits keemiliselt, andes vees
2.1. Käitlemine Konteinereid tohib avada vaid hästi õhutatud kohas. Kanna korralikku maski hingamiselundite kaitseks, kui valad või segad suuremates kogustes õlil baseeruvaid värve. Tee kindlaks, kas värvi ülejääk on lateksvärv (veebaasil) või õlil põhinev. Lateksile on nii ka peale kirjutatud või on seal instruktsioonis lahustina kirjas vesi. Õlil põhinevatele värvidele on lahustiks mõni keemiline lahusti. Sellistele värvidele on peale kirjutatud “alküüd”, “sisaldab lahusteid”, “emailvärv”, “õlivärv”. Vedelaid värvijääke võib uuesti kasutada juhul, kui need ei sisalda pliid. Et kindlaks teha, kas värv on kasutuskõlblik, värvi ära väike puhastatud proovi pind ja lase sel 48 tundi kuivada. Seejärel kleebi tükike teipi värvitud pinnale ja tõmba ära. Kui värv jääb teibi külge, on värv kasutuskõlbmatu. Kui soovid kasutuskõlblikku värvi pikemaks ajaks hoiule panna, pead värvipurgi pealt katma
9. Rühmitage plastid tarbe-, konstruktsiooni- ja kõrgsuutlikeks plastideks. a. PA konstrukt. b. HDPE tarbe c. PS tarbe d. PEEK kõrg e. PI kõrg f. POM konstrukt. g. ABS konstrukt. h. PPVC tarbe 10. Moodustage sobivad paarid kasutusvaldkonna alusel. a. Veetoru HDPE b. Pakkekile PP c. Külmkapi plastosad HIPS d. Kardinad PPVC e. Emailvärv alküüd f. Paberplasti sideaine MF g. Lennukiaknad PMMA h. Tiivik, liigend POM ?( mis üle jäi) i. Test 7 1. Nimetage polümeerid ja mõisted. a. PS polüstüreen b. PEE polüetüleeneeter c. PESU polüeetersulfoon d. EPR etüleenpropüleenkummi e. PP-GF klaaskiuga modifitseritud polüpropüleen 2. Moodustage paarid järgmistest sisult sobivatest mõistetest. a. Monomeer propeen b
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Ahti Lomp Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Metallid ............................................................................ 3 2. Materjalide omadused ............................................................ 4 3. Teras ............................................................................... 5 4. Malmid .............................................................................. 5 5. Plastid ............................................................................................. 6 6. Magnetmaterjalid ................................................................... 7 7. Vask ja vasesulamid ... ... ... ... ... ....
üldvalem on –(A–)n. b) kopolümeer- ehk heteropolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamalemonomeerile vastavad lülid. Protsessi, milles saadakse kopolümeerid, nimetatakse kopolümerisatsiooniks. ? 39. 40. polüestrid tekivad erinevate alkoholide ja süsihapete kondensatsioonil. Küllastamata polüestrid tugevdatakse tavaliselt klaaskiududega ja kasutatakse plaatide ja torude valmistamiseks. Polüesterplastide alaliike alküüd- ja glüftaalvaike kasutatakse värvide, lakkide ja tehisvarnitsate valmistamiseks. Polüesterplastmasse kasutatakse siseseina- ja laekonstruktsioonides. Samuti voib polüestrit kasutada vähenõudlikes väliskonstruktsioonides kulude kokkuhoiu eesmärgil. Polüester pinnakate talub üsna hästi vormimist, etanooli- ja veekindel kuid ei talu õlisid, kütuseid jm. Süsivesinikke. 41. Polüamiid (PA), millele on lisatud 3…5% grafiiti kannab ka nime kapron, niplon jms.
ka peitsi või pigmenti. Viimistluslakk valmistatakse põhiliselt šellakist, mis lahustatakse piirituslakis. Pehmeneb kui teda uuesti lahustiga töödelda. Lakikihid on õhukesed ning hea tulemuse saamiseks tuleb peale kanda mitu kihti. Õlilakk on tugev ja kulumiskindel, tuntud oma kõrgläike poolest. Traditsiooniline õlilakk koosneb fossiilsest puiduvaigust, linaseemneõlist ja tärpentinist. Tänapäeval asendavad looduslikke vaike sünteetilised, näiteks fenool-, alküüd- või polüuretaanvaigud ning lahustina kasutatakse lakibensiini. Õlilakid ehk lahustipõhised lakid, kuivavad oksüdatsiooni tulemusel (üsna kaua). Kui lahusti on aurustunud, reageerib õli õhus oleva hapnikuga ning muudab kuivanud lakipinna nii tugevaks, et see enam lakibensiiniga töötlemisel ei pehmene. Õli ja vaigu osakaal lakis mõjutab selle omadusi. Suure õlisisaldusega lakid on sitked, elastsed ja veekindlad (sobivad ka välitöödeks)
Kasutatakse nii välis- kui sisevärvina; pealtnäha ei erine tavalisest värvist. Vahtutekitavad värvid on tuleohutuse seisukohalt põhilised. Nendega saab tõsta konstruktsioonide pindade tuleohutuse kategooriat, sest nad paisuvad kuumenedes ja tekkinud poorne kiht ei lase kuumusel tungida kaitsekihi alla. Korrosioonivastased värvid. Kasutatakse nn. korrosiooni tõkestavaid pigmente, mis takistavad korrosioonireaktsioone. Kasutatakse alusvärvina, mille peale kantakse alküüd-, epoksüüd-, polüuretaan- või silikaatvärve. Puidukaitse värvid. Neid puiduliike, mis ei ole eriti mädanikutundlikud, kaitstakse puidukaitsevahenditega värvimisega. Need tungivad mõne mm sügavusele puu sisse ja kaitsevad seda. Kasutatakse sinimädaniku teket vältiva mürgiga värvimist enne kattevärviga värvimist. 47. Alküüdvärvid, lateksvärvid Alküüdvärvi omadused: • hea elastsusega • kõva pinnaga • püsiv mineraalsetes
Valmis alküüdvärvi omadused sõltuvad suuresti nii sideaineks kasutatud õli tüübist (nt linaseemne-, soja-, männi- või kookosõli) kui ka kogusest. Mida suurem on õli sisaldus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on moodustuv värvikile ning seda enam sarnanevad tema omadused õlivärvile. Väiksem rasvasisaldus tingib jäigema ning tugevama kile. Alküüdvärvi lahustina kasutatakse enamasti lakibensiini, tööstuslikult lisaks ka ksüleeni. Üldjoontes on alküüd- ja õlivärvide kuivamisprotsess sarnane. Alküüdvärvide puhul toimub see aga kiiremini. Kuivamise algetapis haihtub põhiosa värvikiles olevast lahustist, misjärel sideaine reageerib õhus oleva hapnikuga ning tulemusena moodustub mitteelastne värvikile. Kuivamine on seda intensiivsem, mida kiiremini lahusti aurustub. Kuna oksüdatsiooniprotsess jätkub ka pärast värvi lõplikku kuivamist, muutub kile aja jooksul hapramaks. Alküüdvärvid
irdub. Välisvärvides kasutatakse seente, hallituse ja pehkimise vältimiseks lisandeid. 47. Eriotstarbelised värvid tulekaitsevärvid, korrosioonivastased ja puidukaitse värvid Korrosioonivastased värvid. Kasutatakse nn. korrosiooni tõkestavaid pigmente, mis takistavad korrosioonireaktsioone. Sellisteks on baariummetaboraat, tsinkkromaat, tsingi ja seatinatolm jms. Nimetused vastavalt kasutatud pigmendile. Kasutatakse alusvärvina, mille peale kantakse alküüd, epoksüüd, polüuretaan või silikaatvärve. Tulekaitsevärvid. Jaotatakse tule levikut tõkestavateks ja vahtutekitavateks värvideks. Tulelevikut tõkestavate värvide põhimõte on selles, et tule mõjul tekivad värvi koostisosadest gaasid, mis summutavad tuld. Kasutatakse nii välis kui sisevärvina; pealtnäha ei erine tavalisest värvist. Vahtutekitavad värvid on tuleohutuse seisukohalt põhilised. Nendega saab
Liitekohad tuleb armeerida võrkteibiga, vuugikohad tasantatakse ja lihvitakse. Kipsplaadiga kaetud pinnad: Kruvipead tuleb pahteldada, vuukitesse pannakse vuugilint. Peale vuukide pahteldamist tuleb need lihvida. Ennem rullmaterjalide kasutamist on kipsitud pind soovitav üle kruntida, nii saab aluspinnale ühtlase tooni (õhukese tapeedi puhul) Värvitud pinnad: Pind tuleb pesta enne eeltööde algust leeliselise puhastusvahendi vesilahusega. Alküüd-, õli- või emailvärvidega kaetud pinnad tuleb üle lihvida, nakkuse parandamiseks. Tapeediga kaetud pinnad: Tapeete ei tohi kleepida üksteise peale üle kolme kihi. Allajääv tapeet peab sile olema, vana tapeet peab tugevasti seina küljes kinni olema. 2.Võrdle: klinkerplaadid ja poorsed plaadid Klinkerplaadid on valmistamisel põletatud üle 1000oC, aga poorsed plaaid alla 1000oC. Klinkerplaadid on vähem poorsed, külma ja happekindlad. Eksamipilet Nr
Kruntimine 2-3 kihti pintsli, rulliga, Värvimine 1-2 kihti pintsli, rulliga, õhuvabapihusti, õhkpihustiga (eriti masinaruumis) Pintsliga: aeganõudev, katab hästi Rulliga: mugav katta suuri, tasaseid pindu, pikendusvars, Pulverisaator: suur jõudlus, kulutab rohkem värvi, ei kata hästi, Värvid: Füüsiliselt kuivavad (pehme värv) lahusti aurustub välja ja pind muutub kuivaks Keemiliselt kuivavad (kõva värv) värvikihis toimub kuivamiseks keemiline protsess (alküüd ja epo värvid) Lahusti test lahustis niisutatud lapiga hõõrutakse testitavat värvi, kui lapp muutub värviseks on tegu füüsiliselt kuivava värviga, kui ei muutu on keemiliselt kuivanud värv Värvimise reeglid: Pehme värv värvitakse kõva värvi peale; Metall epo värvid akrüül, kloorkautsuk, polüretaan, bituumen ja mürkvärvid; Epovärvide peale ei värvita alküüdvärve. Alküüdvärvid: sideaineks on alküüdvaik, lahustiks lakibensiin, ksüleen
Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist Vaik tõuseb pinnale - peits ei märga pinda korrektselt, lakk ei nakku korrektselt Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist (valtsmasinate puhul) Tolm koguneb viimistletavatele pindadele Seetõttu on viimistlusliinid koostatud reeglina nii, et esimene seade on lihvpink. Happelise kõvenemisega lakid Sideaineks on alküüd ja amiinvaik, mida on modifitseeritud nitrotselluloosiga Katalüsaatoriks on hape Eelised: Kiire kuivamine Hea kattevõime Saadud pinna suur kemikaalikindlus ja kulumiskindlus Kõrge kuivainesisaldus Puudused: Kuivamise käigus eraldub formaldehüüdi Polüesterlakid Materjalid polüestervaigu baasil Polümeriseervuad kõvendajate toimel Eelised:
*erimass (väga erinevate erimassidega pigmentide koos kasutamise puhul värv kihistub kiirelt); *õlimahtuvus näitab värnitsa hulka, millega saab vajaliku konsistentsiga värvisegu; *mürgisus (mõned metallide ühendid on mürgised). 46. Eriotstarbelised värvid- tulekaitsevärv, korrosioonivastased, puidukaitse värvid Korrosioonivastased värvid. Kasutatakse nn korrosiooni tõkestavaid pigmente, mis takistavad korrosioonireaktsioone. Kasutatakse alusvärvina, mille peale kantakse alküüd-, epoksüüd-, polüuretaan- või silikaatvärve. Tulekaitsevärvid Jaotatakse tule levikut tõkestavateks ja vahtutekitavateks värvideks. Tulelevikut tõkestavate värvide põhimõte on selles, et tule mõjul tekivad värvi koostisosadest gaasid, mis summutavad tuld. Kasutatakse nii välis- kui sisevärvina; pealtnäha ei erine tavalisest värvist. Vahtutekitavad värvid on tuleohutuse seisukohalt põhilised. Nendega saab tõsta konstruktsioonide pindade
Valge või kollakas pulber, mida kasutatakse plastifitseeritud või plastifitseerimata kujul. Polüvinüülatsetaat (PVA) vinüülatsetaadi polümeerimisel. Läbipaistev, värvusetu termoplastne vaik. Turustatakse emulsioonina või sõmera materjalina ja kas. liimides, mastiksites, emulsioonides, polümeerbetoons jne. Polüpropüleen (PP) propüleengaasi polümeerimisel. Valge pulber, kasutatakse torude, kilede, korrosioonikindlate mat. jne. Polüestervaikude (PE) alaliigid alküüd- ja glüftaalvaigud ning küllastamata polüestrid. Polüestervaike kas. värvide, lakkide, tehisvärnitsate valmistamiseks. Epoksüüdvaigud (EPO) tahked kollakas-pruunid vedelikud. Baasil valmistatakse liime, mis kõvastumisel kahanevad vähe. EPO liimid on kas külmalt või kuumalt kõvastuvad. Polüuretaan (PUR) vee- ja happekindel, väikese hügroskoopsusega ja hea külmakindlusega materjal. Liime, lakke, vahtplaste, tehiskausuki jne. 53. Plastmassidest plaat- ja profiilmaterjalid
Kunstlik kuivatamine jaguneb konvektsioon- ja kiirguskuivatamiseks. Konvektsioonkuivatamisel on ruumi temperatuur 60...200°C. Ruumi temperatuur hoitakse vajalikul tasemel ettekuumutatud õhu või põlemisgaasi juhtimisega kuivatusruumi. Kiirguskuivatamise juures kasutatakse põhiliselt infrapunast kiirgust. Infrapunase kiirguse kasutamisel hakkab värv kuivama materjali pinnalt. Kuivamisel ei tekki värvikelmesse poore. Infrapunase kiirguse keskkonnas kuivavad hästi melamiin-, epoksüüd-, alküüd- ja karbamiidvärvid. Pindade ettevalmistamine Värvitav pind tuleb puhastada vanast värvist, korrosioonist, tagist, aluste, hapete ja muude kemikaalide jääkidest. Vana värvkate eemaldatakse mehaaniliselt või keemiliste lahuste abil. Kõige paremini eemaldab vana värvi naatriumhüdroksiidi kuum vesilahus. Rasv eemaldatakse pindadelt leeliseliste või orgaaniliste lahustega. Väga hästi eemaldab pinnalt rasva 150°C kuum aurujuga.
Kunstlik kuivatamine jaguneb konvektsioon- ja kiirguskuivatamiseks. Konvektsioonkuivatamisel on ruumi temperatuur 60...200°C. Ruumi temperatuur hoitakse vajalikul tasemel ettekuumutatud õhu või põlemisgaasi juhtimisega kuivatusruumi. Kiirguskuivatamise juures kasutatakse põhiliselt infrapunast kiirgust. Infrapunase kiirguse kasutamisel hakkab värv kuivama materjali pinnalt. Kuivamisel ei tekki värvikelmesse poore. Infrapunase kiirguse keskkonnas kuivavad hästi melamiin-, epoksüüd-, alküüd- ja karbamiidvärvid. Pindade ettevalmistamine Värvitav pind tuleb puhastada vanast värvist, korrosioonist, tagist, aluste, hapete ja muude kemikaalide jääkidest. Vana värvkate eemaldatakse mehaaniliselt või keemiliste lahuste abil. Kõige paremini eemaldab vana värvi naatriumhüdroksiidi kuum vesilahus. Rasv eemaldatakse pindadelt leeliseliste või orgaaniliste lahustega. Väga hästi eemaldab pinnalt rasva 150°C kuum aurujuga.
annaabi.ee 
