Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde
käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde
OD saab pestud ja talle saadad riided selga. Nausikaa soovitab OD-il minna kuningalossi tema ema ja isa juurde sest nad aitaksid merehädalist. OD jääb vastsi Nausikaa vankrist maha ja jääb linna imetlema. OD palvethad Athena ees ja tänab teda ning seepeae muudab Athena ta nähtamatuks ja paneb ta vaikima. OD küsib juhuslikult möödujalt teed, kelleks oli Athena ja ta juhatas ta kuningalossi. 7. laul OD jõuab kuningalossi ja kui ta jõuab kuninganna Arete(kuningaks oli Alkinoos) juurde põlvitama muutub ta jälle nähtavaks. OD võetakse külalislahkusega vastu, antakse süüa ja lubatakse järgmisel päeval viia ta sinna, kuhu iganes ta tahab. 8. laul pime laulik Demodokos laulab trooja sõjast ja OD poetab pisara. Alkinoos peatab lauliku ja tahab ODiga jõudu proovida. OD lennutab ketta kaugemale kui ükski sealne elanik eales oli heitnud. Saadi aru et OD on kangelane. Neil oli kokkulepe, et hiljem ütled OD oma nime. Saabus uus
surmast. Odüsseia vanakreeka Homeros Odysseus, Hermes, Kalypso, Odysseuse eksirännakud pärast u. 650 a. eKr. Penelope, Telemachos, Menelaos, Trooja sõda. Alkinoos, Athena Gilgames akkadi Sin-leke-Unninni Arurule, Enkindu, Shamati, Gilgamesi kangelasteod. Arvatavasti 27. saj. eKr. Humbamba, Istar,Anu,Ellil,Samas, Utnapistim Kalevipoeg eesti Friedrich Robert Kalevipoeg, Kalev, Salme, Linda, Kalevipoja vanemate ja päritolu
Lõpuks saab ta teada, kuidas Trooja langes ja jumal Proteuselt saadud viimase teate kohaselt pidavat Odysseus Kalypso juures vangis vaevlema. *Odysseusel on aga kaitsjaid ja üheks neist on Athena, kes palub Zeusil vabastada Odysseus Kalypso käest. *Odysseus ehitab laeva ja seilab 17 päeva merel, kuni Poseidon teda jälitama hakkab. Jumalate abiga pääseb Odysseous ja maabub rannal, kust leiab ta Alkinoosi kuningatütar Nausika. *Alkinoosi õukonnas jutustab Odysseous oma rännakutest. *Alkinoos aitab tal koju pääseda, toimeetades magava Odysseuse ta kodusaarele Ithakale. *Seal peab ta kosilastega võitlema, abiks ka teiste seas Athena. Nende abiga suudab ta kõigist kosilastest jagu saada ja hea pääseb võidule. *Odysseus saab tagasi kangelase väärikuse, naise ja poja.
viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Faiaagid olid muinasjutuliselt õnnelik rahvas, kes elas Scheria saarel. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab Odysseus oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale ilma, et Odysseus seda ise teaks. Jumalanna Athena tunneb kangelase ära
nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetadaPylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. JumalannaAthena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde
käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde
käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast
käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele jaSpartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut Faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloopPolyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke , allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde
vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus
Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde
Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab
Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde
Agamemnon – Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane Hektor – Trooja prints ja troonipärija Menelaos – Atreuse poeg, Agamemnoni vend Nestor – vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest Odysseus – Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. Patroklos – Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu Odüsseuse tegelased: Odysseus, Telemachos, Penelope, Menelaos, Alkinoos, Lüürika mõiste, kujunemine, liigid, teemad, autorid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Mitmed lüürikažanrid pärinevad antiikkirjandusest eleegia jamb ja meelika. Lüürika teemad on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Tuntumad autorid on Solon ja Sappho
Zeus saadab Hermese Kalypso juurde teatega, et koju igatsev Odysseus tuleb vabastada. Sangar valmistab parve ja asub koduteele. Poseidon saadab tormi ja mees langeb merre. Jõudnud kuivale maale, heidab sangar jõekese suudmes magama. Sealt leiab tema faiaakide maa kuninga Alkinoose nooruke tütar NAUSIKAA, kes juhatab sümpaatse merehädalase oma isa lossi. Alguses varjab Odysseus oma nime, kuid peolauas, kuulnud laulu puuhobusest ja Trooja vallutamisest, ei pea ta vastu ja puhkeb nutma. Alkinoos näeb külalise pisaraid ja pärib, kes ta on. Odysseus ütleb oma nime ja alustab oma eksirännakute kirjeldamist. William McGregor Paxton. Nausikaa avastab mererannas Odysseuse. Erakogu. Baltimore (USA) __________ 1 Aineias [ai´neias] roomlaste Aeneas [ääneas], Homerosel Trooja sangar, Vergiliusel eepose ,,Aeneis" peategelane; karjus Anchisese ja Aphrodite poeg; jumalanna armus imekaunisse karjuspoissi sedavõrd, et sünnitas temalt poja;
takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia": Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde
Kuidagi purustas torm Odysseuse laeva ja ta kaaslased läksid kaotsi. Peale pikki seiklusi ehitas Odysseus parve ja asus uuesti merereisile. Kuid Poseidon, kes jälitas teda Polyphemose pimedakspistmise pärast (Polyphemos oli Poseidoni poeg), purustas Odysseuse parve. Ainult ühe merejumalatari tõttu õnnestus Odysseusel jõuda tundmatule saarele ja pääseda. Sel saarel elas muinasjutuline faiaakide rahvas, kes olid osavad meresõitjad. Selle rahva kuningas Alkinoos võttis Odysseuse lahkesti vastu, jagas talle ohtrasti kinke ja varustas tema jaoks laeva kojusõiduks. Sel ajal, kui Odysseus võitles Trooja linna all ja rändas, käis ta naisel Penelopel palju kosilasi. Nad arvasid, et Odysseus ei pöördu enam iial tagasi, Penelope aga uskus oma mehe tagasipöördumist ja lükkas kõik kosilased tagasi. Odysseuse poeg Telemachos, kes Odysseuse lahkumisel Itakast oli alles nooruke, oli kasvanud tugevaks, õitsvaks noormeheks
nakud“ Tema poeg Telemachos purjetab isa otsingutele pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid odysseuse ithakale. Jumalanna Athena moondab odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma
O mäetippu, kuid samal ajal märkas Poseidon, kes Etioopiast tuli, O'd ning saades teiste jumalate teost sotti, pani ta merel taas kohutava tormi möllama. O'le tuli appi Ino, kunagine Teeba printsess. Ta kinkis O'le oma loori, mis pidi teda vees kaitsma. O parv purunes ning Poseidon, arvates, et O on hukkunud, läks ära. Athena sai nüüd lained maha rahustada ning O ujus 2 ööpäeva kuniks ta rannale jõudis. O viibis faiaakide maal. Need oli lahked meresõitjad. Kuningas Alkinoos ja kuninganna Arete tütar Nausikaa läks hommikul pesu pesema, kui habetunud O ärkas. Tüdruk korrastas O'd ning käskis mehel hiljem linna järgi tulla, muidu võidakse arvata, et O on Nausikaa peigmees. O mingu otsejoones lossi, tema ema juurde. Kui ema O'le armu annab, on kõik hästi. Kõik läks hästi ja O jutustas oma eksirännakutest: Kõigepealt sattusid O ja tema mehed tormi käest lootosesööjate maale ning
kuid samal ajal märkas Poseidon, kes Etioopiast tuli, O’d ning saades teiste jumalate teost sotti, pani ta merel taas kohutava tormi möllama. O’le tuli appi Ino, kunagine Teeba printsess. Ta kinkis O’le oma loori, mis pidi teda vees kaitsma. O parv purunes ning Poseidon, arvates, et O on hukkunud, läks ära. Athena sai nüüd lained maha rahustada ning O ujus 2 ööpäeva kuniks ta rannale jõudis. O viibis faiaakide maal. Need oli lahked meresõitjad. Kuningas Alkinoos ja kuninganna Arete tütar Nausikaa läks hommikul pesu pesema, kui habetunud O ärkas. Tüdruk korrastas O’d ning käskis mehel hiljem linna järgi tulla, muidu võidakse arvata, et O on Nausikaa peigmees. O mingu otsejoones lossi, tema ema juurde. Kui ema O’le armu annab, on kõik hästi. Kõik läks hästi ja O jutustas oma eksirännakutest: Kõigepealt sattusid O ja tema mehed tormi käest lootosesööjate maale ning need
Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde
vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks
käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb
tema au ei luba, leidis aset Hektori ja Acielluse kahevõitlus. Tappis Hektori, otsustas Hektori surnukeha rüvetada, pani laiba kaariku taha ja tegi halba. Jumalad saatsid talle Hermesega sõnumi et antku keha tagasi. Poeet eeldab et üldine trooja lugu on kõigile teada. Hektor oli põhine trooja kaitsja. Odüsseias ka kättemaks, teda hoiab kinni nümph Kalypso, laseb ta lõpuks minna, Odüsseus heidetakse Faiaagide saare randa kus on imetabane ühiskond kus valitseb Alkinoos, seal jutustab tagasivaatavalt oma kümmne aastastest eksirännakutest.Samal ajal keeruline olukord Ithaka saarel naine Penelope, keda kõik tahvad kosida , poeg Telemachos, kosilased ei austa odüsseuse maja, söövad tema asju , magavad tema teenijatega.Poeg läheb retkele otsima teateid oma isast ja jõuab tagasi kodusaarele , panevad faiaagid odüsseuse ithaka saarel maale, jõuavad samal ajal kodusaarele tagasi ise üksteist teadmata, aphrodite abiga muundub ta kerjuseks
käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna palju aastaid eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Odysseus sattus lotofaagide maale, kus imeline lilletoit ajas osa meeskonnast pöördesse ja ta pidi nad tagasi laevale tirima. Siis sattusid lambakasvatajast kükloobi juurde, kes sõi mõned mehed ära, aga O mõtles meestega välja plaani. Tegid ta pimedaks, kükloop küsis: kes tegi? Odysseus ütles: mu nimi on Ise Tegin. Teised kükloobid said vastuse: ise tegin! Hommikul
kes merel lendlevad ringi ja otsivad endale toitu. Koopa võlvikal suul aga põimlesid viinapuu väädid, rohked ja lokkavad, kõik täis raskeid rippuvaid tarju. Värsket helkivat vett neli allikat sealsamas andsid üksühe kõrval ja neist vesi voolas siia ja sinna aasadel pehmeil, kus kannike õitses ja selleriheinad... Homerose ODÜSSEIA, lk 90: Alkinoos'e aed. Õuest väljudes ning väravaist, nägid määratut aeda, mis neli vakamaad suur, igalt poolt tarast piiratud kõrgest. Palju ses kasvamas lopsakaid puid, täis kõiksugu vilju: pirne, granaate ja häid helekülgseid, helkivaid õunu, viigipuu maitsvaid marju ja lokkavaid, haljaid oliive. Kas suvi olgu või talv - läbi aasta nad kannavad vilja;
annaabi.ee 
