Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Algustähed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
autasud, ajakirjad, auhinna, ehitistel, teostel, kaupadel, pealkirjad, taevakehad, ühendused, auhinnad, kaubad, algustäht, metafoorid, arstiteaduskondNimede esiletõstmiseks muust tekstist kasutatakse läbivat suurt tähte, esi-. Suurtähte ja jutumärke. Algustähe ortograafias on vaja eristada NIME (pärisnime), mis on alati individuaalne ning antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne. Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakehad · Ehitised · Tähtkujud · Riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik; Ameerika Ühendriigid)
Kirjandus Maarja Vaino artiklit „Rist ja Rõõm.“ Õige: Keel ja Kirjandus Allikas: Maaleht 09/17 2. Ajakiri Pere ja kodu annab nõu, kuidas käituda, kui töökaaslane kipub sind lapse kasvatamisest tekkinud kohustuste tõttu hukka mõistma. Õige: Pere ja Kodu Allikas: Naistekas 10/17 Reegel: Raamatute , tele- ja raadiosaadete, sarjade ja rubriikide pealkirjad kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides. 1. Paroodiasaade "Su Nägu Kõlab Tuttavalt" pälvis tabeli esikoha ning saadet vaatas 204 000 inimest. Õige: „Su nägu kõlab tuttavalt“ Allikas: Delfi 10/17 2. TV3 müüs klientidele tasutud uudisklippe "Seitsmeste Uudiste" saatesse, jättes saates märkimata, et algab tasutud uudislõik. Õige: „Seitsmeste uudiste“ Allikas: Delfi 09/17
käändub: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar Keelerühmad Filipiini keeled, Kaukaasia keeled Asutused, ettevõtted, Ilmarine, Helios, Esmar, Koop organisatsioonid & Pojad, AS Hiiu Vill Riigid ja riikide ühendused, Saksamaa Liitvabariik, Texase osariigid, läbiv suur täht Osariik, Prantsusmaa Isikute nimed Juhan, Tiit-Rein Kivi, Muri, Vanapagan, Mars, Personifikaadid Saatus, Surm, Kivist Külaline, Jumal, Suur Tundmatu Ülekantud tähenduses isikunimi Andresed ja Pearud, uus Jaan Üksikud üldnimestunud
pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Sina ja Mina, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross 3. jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad. Nimi või suurtäheline nimetus võib olla: 1) kohal, ehitisel, 2) asutusel, ettevõttel, organisatsioonil, ühendusel, 3) riigil, osariigil, 4) isikul, olendil, 5) perioodikaväljaandel, 6) teosel, dokumendil, sarjal, rubriigil, 7) ajaloosündmusel, 8) autasul, 9) üritusel, 10) taimesordil, 11) kaubal, 12) sõidukil jne. 1. Kohad, ehitised Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s
rahvused jaapanlane, eestlane asutuste, koolide, seltside, liitude ametlikud nimed üritused olümpiamängud, laulupidu, vabariiklik Eesti Rahvusraamatukogu kõnevõistlus tänavad (jalg, kaar, kael, kang, käik, põik) Taevase taime-ja loomanimetused sügisõun, hundikoer Rahu väljak ameti- ja aunimetused arhitekt, kuningas, president ajalehed, ajakirjad, almanahhid lasteleht Mõmmi õppeained inglise keel teatrid, raadiod, firmad, poed, baarid, parteid jms usundid budism, luteri usk Kuku raadio isikunimi üldnimetusena morse, napooleonikook, barbi asutuste nimed Tehnikaülikooli majandusteaduskond ilmakaared kagu, loe, põhi kaupade, toodete, sõidukite nimed Eesti juust
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt)
KEELENÕU
Keelenõu
* Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731.
* ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/
* ,,Eesti keele käsiraamat"
* ,,Eesti ortograafia"
* ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3)
* www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee
* ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel
ÕSi kasutamine
+ liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane
. vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima
' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's
{ } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur
parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
< > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city
Soome Vabariik ja Soome vabariik, Soome. Osariigid: Ametlik keelekasutus - Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa Tavakasutus - Põhja-Dakota osariik, Tasmaania osariik, Schleswig-Holstein, Alam- Austria · Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: Ajalehed - Eesti Päevaleht, Oma Saar, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees; Ajakirjad - Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika. Kino, Eesti Arst, Elu Pilt; Muud perioodikaväljaanded - Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu, Kaubalehe Metsaleht, õpilasalmanahh Oma Sulega · Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda, Rooside sõda, Laste ristisõda.
Kuningriik Kadri, Toomas-Hendrik 4) Isikud, olendid Ka kujuteldavad Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan v.a sidesõna (ja, või jne) Eesti Ekspress, Pärnu 5) Ajalehed, ajakirjad Postimees, Pere ja Kodu v.a liigisõna (laev, auto, kakao Meie Mark, laev 6) Kaubad, sõidukid kakao, leib, sai jne) Tormide Rand, ESISUURTÄHT ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi 1) Teosed, dokumendid, sarjad Kirjutatakse jutumärkides valimise seadus", ballett
3) Riigid Ühendriigid, Rootsi Kuningriik Kadri, Toomas-Hendrik 4) Isikud, olendid ka kujuteldavad Ilves, Kaval-Ants, Vanapagan v.a sidesõna (ja, või jne) Eesti Ekspress, Pärnu 5) Ajalehed, ajakirjad Postimees, Pere ja Kodu v.a liigisõna (laev, auto, kakao Meie Mark, laev 6) Kaubad, sõidukid kakao, leib, sai jne) Tormide Rand, ESISUURTÄHT ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi 1) Teosed, dokumendid, sarjad kirjutatakse jutumärkides valimise seadus", ballett
töötatud = väljatöötatud juhend. Sama moodi: tema otsus oli ette aimatav = etteaimatav. Alati lahku:veel kord, kas või,mis tahes, kogu aeg just nagu, kes iganes, aastast aastasse Kokku: järkjärguline, sammsammuline Sidekriipsuga: võib-olla, nii-öelda, järk-järgult, päev-päevalt, samm-sammult. 3 SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega isikud ja olendid: Evelin Ilves, Elmo Nüganen, Vanapagan, Richard Lõvisüda taevakehad, maailmajaod, kohad, linnad, veekogud, ehitised: Veenus, Jupiter, Kaljukitse tähtkuju, Euroopa, Kreeka, Viljandi, Narva jõgi, Paks Margareta Nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse sidekriipsu abil: Ida-Euroopa, Lõuna-Aafrika, Tsaari-Venemaa, Kaval-Ants. Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Läti laev, Hollandi juust,Soome kelk.
liigisõna suure algustähega, teisel juhul väikesega või jäetakse ära: Soome Vabariik ja Soome vabariik, Soome. Osariigid: Ametlik keelekasutus - Texase Osariik, Alam-Austria Liidumaa Tavakasutus - Põhja-Dakota osariik, Tasmaania osariik, Schleswig-Holstein, Alam- Austria · Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: Ajalehed - Eesti Päevaleht, Oma Saar, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees; Ajakirjad - Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika. Kino, Eesti Arst, Elu Pilt; Muud perioodikaväljaanded - Eesti Kaubamärgid, Loomingu Raamatukogu, Kaubalehe Metsaleht, õpilasalmanahh Oma Sulega · Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda, Rooside sõda, Laste ristisõda.
3) Riigid Ühendriigid, Rootsi Kuningriik Kadri, Toomas-Hendrik Ilves, 4) Isikud, olendid Ka kujuteldavad Kaval-Ants, Vanapagan v.a sidesõna (ja, või jne) Eesti Ekspress, Pärnu Postimees, 5) Ajalehed, ajakirjad Pere ja Kodu v.a liigisõna (laev, auto, kakao, leib, kakao Meie Mark, laev Tormide 6) Kaubad, sõidukid sai jne) Rand, ESISUURTÄHT ,,Tõde ja õigus", ,,Presidendi
pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt ,,Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda; 2) läbiv suurtäht algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime või nimetuse sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater, Sõltumatute Riikide Ühendus, ajakiri Kodu ja Aed, Hea Lootuse neem, Viie Veski kross; 3) jutumärgid, millesse pannakse pealkirjad. Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Nt · territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Saarimaa, Krasnojarski krai, Põlva maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald; · linnad, külad: Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Velikije Luki, Punase Lageda,
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamak
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
