+ Palju maavarasid sh. Naftat Vaikne ookean on kalarikas Mitmekesised kliimaolud võimaldavad kasvatada paljusid kultuurtaimi, millest tähtsamad on puuvillapõõsas ja kohvipuu. Hästi arenenud tekstiilitööstus. Turism hästi arenenud Palju vaatamisväärsusi, näiteks: võimas loodus, salapärased paigad, võimsad templid, müstilised mägilinnad, grandioossed kõrbejoonised. - Riikilikud ja eraülikoolid on kättesaadavad vaid väga vähestele, kõige rohkem algharidusega elanikke 89% elanikkonnast on kirjaoskajad Vaene, must ja tolmune arengumaa Austatakse pigem valge inimese raha, kui oma muistset pärandit. KÕIK MÜÜGIKS! Palju vargusi.
Leedus 9,9lt 11,1le. Maal ja linnas elavate inimeste oodatava eluea vahe on Lätis stabiilne 1990 2aastat, 2000 2,4 aastat ja 2008 2,2aastat. Leedus 2000 3,3 aastat, 2009 3,1aastat. Eestis tehti viimati selline uuring 1989 ja siis oli meestel vahe 2,1 ja naistel 1,7. Eluea erinevused on peamiselt tingitud maal elavate meeste enneaegsest suremusest. Naistel maal veresoonkonna haigused ja vähesem tervishoid. Lätis on kõrghariduse ja algharidusega 25-aastaste meeste seas eluea vahe 12,6 aastat ja samas vanuses naiste seas 7,1 aastat. Leedus 30-aastaste meeste eluea vahe 11,3 aastat. 2000. aastal oli kõrgharidusega mehel eeldus elada 13,1 aastat kauem kui algharidusega mehel, naistel 8,6. Aastatel 2001-2004 oli 30-aastasel kõrgharidusega, abielus ja linnas elaval leedulasest mehel veel elada keskmiselt 47,7 aastat, vastanditel 27,3 aastat. Naiste puhul oli see 55,8 ja 40 aastat. 4. Rahvaarv Balti riikides 1995-2009
" See väärtus on puhtalt liberaalne, igaühe sotsiaalsed huved on tema enda teha. Indiviidil on vabadus ja lõpmatud võimalused. Nagu vanarahvas ütleb pole halba ilma heata, siis ka siin on mõned negatiivsed küljed. Sotsiaaldemokraatias näen mina ebavõrdsena seda, kui inimesed, kes saavad rohkem palka, peavad maksma rohkem makse, et ära toita õpitud abitusega inimesi. Haritud, intelligentsed inimesed peavad toetama rahaliselt algharidusega alkohoolikuid ja see pole minu arvates õiglane. Tegemist on väga äärmusliku näitega, aga kui seda ei oleks, siis ei pruugitaks mind mõista. Liberalismis on negatiivseks aspektiks see, et liiga kõrged maksud pärsivad ettevõtluse arengut, näiteks FIE maks, firmat luues on vaja palgata lisatöölisi ning maksud selleks on kõrged, ainus võimalus, kuidas ettevõte püsib konkurentsis on hoida palgamäär madal, see viib aga töötajate rahulolematuseni.
võrdsus maksude tasumisel. Tsunftide kadumine ja nende tootmisreeglite tühistamine võimaldasid kodanlusel piiramatult oma tegevust arendada. Revolutsioon tõstis esikohale riigi sekulariseerimise- ühiskondlik poliitika, mis püüdis kiriku mõju vähendada kõikidel elulaadidel, eriti hariduses. Samuti võttis ühiskonnalt sellle religioosse vundamendi: kirik ei olnud enam riigikirik ning kaotas monopoli hariduses. Konvert ei tegelenud algharidusega, kuid tegi uuendusi põhi- ja kõrghariduses, rajades rakenduslikke kõrgkoole. Administratiivse ühtlustamise käigus asendati vana korra aegne haldusjaotuslik korratus kaheksakümne kolme departemanguga, kus tavade asemel hakkas kehtima seadus. Ühtlustamine toimus ka majandusvallas. Sisetollide kaotamisega moodustus Prantsusmaal ühtne turg, mis tegi võimalikuks mitu korda tihedama raha ja kaupade liikumise ning suurema kasumi.
Selleks et säilitada meeste-naiste tasakaalu tehakse kampaaniaid, ei peeta enam kinni ühelapsepoliitikast ja soodustatakse tütarde saamist. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selledemograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamine. Regionaalpoliitika on riigi poliitika mõj. eri piirkondade majandus. Põhja lõuna haridus Kõrge haridustase, üldine Kirev, palju algharidusega kõrgharidus ja kirjaoskamatuid hõive A väike ,I kesk., T suur A langeb, I tõuseb, T kõrge tööpuudus Massiline ja püsiv(10-15% Väike, varjatud ( struktuurne tööpuudus(30%) Oskustööliste puudumisel kasutatakse Lõunas võõrtöölisi. Kõige edukamad Lõuna
Üldkeskharidus Keskeriharidus pärast keskharidust Kutseharidus Kõrgharidus Suurimal arvul inimestel on üldkeskharidus kuna see oli kohustuslik ENSV. Üldpõhiharidus suuremal osal inimestel kuna see on kohustuslik praegu Eestis. Algharidusega inimesed on kolmandal kohal, kuna on üpriski palju lapsi kes pole veel põhiharidust omandanud ja võibolla ka osad vanurid, kellel jäi haridus pooleli sõja/küüditamise tõttu. Kutsehariduse on omandanud suuremal osal inimestest kui võtta erinevad harud kokku. Kõrgharidus on juba praegugi omandatud üpriski plajudel inimestel, kuid järjest rohkem noori seab oma teid kõrghairduse poole. Kool Narva linna rahvastiku iseloomustus
muutnud suurelt globaalseks nähtuseks. 20. sajandi keskpaika saab kõnelda hariduskriisi perioodiks, mis võrreldes tänapäevaga on totaalselt muutunud, mida valgustas ka selgelt A.H.Tammsaare kirjutatud romaan ,,tõde ja õigus" II osa. Antud teosest võis välja lugeda, et suureks probleemiks 20. sajandi alguses oli hariduskriis. Inimestel oli raske omandada haridust, suurelt pidi leppima kõigest algharidusega. Alles aastatel 1949 muutus haridus kättesaadavamaks ja muutus kohustuslikuks 7-e klassi hariduse omandamine. Tänapäeval tuleb noorukil omandada vähemalt põhiharidus või käia koolis, kuniks õpilane saab 17 aastaseks. 20. saj alguses oli tugev erakool (võrdsustatud tänapäeva gümnaasiumiga) kättesaadav vähestele ja ainult poistele. Tänapäeval saavad kõik soovijad keskkooli minna, olenemata soost. 20
haiguse puudumist. Tervis on Ülemaailmse mehed elavad 9,5 aastat kauem kui Tervisehoiuorganisatsiooni poolt madalama sotsiaalse klassi mehed. Ka defineeritud kui füüsilise, vaimse ja Eesti uuringud näitavad, et kõrgharidusega sotsiaalse heaolu seisund. meeste oodatav eluiga on enam kui kümme Eeva: 1989. aastal oli eesti meeste aastat pikem, kui algharidusega meestel. keskmine oodatav eluiga sünnil 65,55 Stella:Rääkides meeste tervisest kitsamalt, aastat.Pärast majanduskriisi ja radikaalseid võib väita, et mees on bioloogiliselt reforme aastatel 2000-2004 langes see nõrgem sugu. Poisslapsed on suures 60,52 eluaastani. Naised elasid selle ülekaalus katkenud raseduse puhul. Poisse perioodi hulga kergemini üle, kuigi ka sureb enam esimestel eluaastatel. Loodus nende eluiga langes 70,8 aastani
väike või töökoht puudub pole millegagi peret ülal pidada. Statistika näitab, et Eesti Vabariigis on esimese ja teise lapse pealt makstav lastetoetus vaid närused 19 eurort kuus. Kas selle raha eest peaks saama osta lapsele vajalikud toidu, riided ja mähkmed? Palgad on Eestis ju väikesed ja inimene tuleb vaevu oma palgaga ots- otsalt kokku. Kui sellele olukorrale veel väike laps juurde lisada, on eelarve ületamine enam kui kindel. Samal ajal teises leeris saavad algharidusega maanoored lapsi just selleks, et elada emapalgast ja lastetoetustest. Aeg, mil emapalk hakkab lõppema on just paras selleks, et järgmine laps ilmale tuua, sest nii tuleb maakohas odava korteriga kenasti ots- otsalt kokku, lihtsalt lapsed ei saa endale lubada komme, uusi riideid ning ilusaid mänguasju. Vanematel on elu ilus, saab vahepeal äkki isegi pudeli viina lubada, kuid lapsed kannavad vanemate õdede ja vendade riideid ning elavad lubamatutes tingimustes.
Neile sündis perre kuus last ja nad lapsendasid neli lähisugulaste orbu. Luther pidas oma viimase jutluse 14. veebruaril 1546. Ta suri 18. veebruaril 1546 Eislebenis ning maeti Wittenbergi. LUTHERI PANUS HARIDUSSE Luther avaldas lastele õppimiseks mõeldud piltidega Katekismuseid. Luther leidis , et andekamatele tuleb anda rohkem haridust . Pärast reformatsiooni hakati laiemalt andma haridust ka tütarlastele, peamiselt oli küll siiski tegemist vaid algharidusega. 4 Helen Kant Martin Luther Maarahva õpetamiseks soovitas ta, et iga poeglaps õppigu päevas vähemalt kaks ja tütarlaps ühe tunni. LISAD Martin Luther 5 Helen Kant Martin Luther Katharina Von Bora ( Lutheri naine ) KOKKUVÕTE Martin Luther on oma eluaja jooksul jätnud suure ja tähtsa jälje usuga seotud
1 print : lithograph, color. Lutheri panus haridusse Reformatsioon tõi kaasa rahvakoolide laia leviku ja koos sellega kirjaoskuse kasvu Luther leidis, et andekatele tuleb anda rohkem haridust. Nt lõi kirjaoskuse levik eelduse nii mõnelegi andekale noorele läbimurdeks kõrgemate haridusastmete juurde. Pärast reformatsiooni hakati laiemalt andma haridust ka tütarlastele, peamiselt oli küll siiski tegemist vaid algharidusega Inimeste võrdsuse idee levik Luther avaldas lastele õppimiseks mõeldud, piltidega Katekismuseid Endisest suuremal määral pöörati tähelepanu õpetajatele Maarahva õpetamiseks soovitas ta, et iga poeglaps õppigu päevas vähemalt kaks ja tütarlaps ühe tunni. 3
Kehtestati ühiskooli nii nais kui mees õpilastele. (Eestisse jõudis see küll hiljem) Kogu reform mis kehtestati oli läbi imbunud V.I.Lenini ideoloogiast. Leenini eesmärk oli tõestada, et kodakondlik kool on läbi imbunud klassitsismist ja õpetab kapitalistidele teenistusvalmis sulaseid ja taibukaid töölisi ning et uus Nõukogude kool seda ei ole. Tegelikult aga ühendati just siis õppetöö tootva tööga. Kuigi õppetöö oli; üldkätte saadav ja maksuvaba, üldise ja sundusliku algharidusega, ilmaliku õpetusega (usuõpetuse keeld), õpilasorganisatsioonidega, uute näitlike õppemeetoditega. Leidus ka mõningaid tugevaid kõrvale kaldeid normaalsest kooli hariduse omandamisest, nagu tootva töö ülehindamine, koduste tööde keeld jne. 1920 a. Anti välja esimene õppeplaan. 1929 aastaks kujunes N-Liidus välja järgmine kooli süsteem: a) I. Astme kool (4.a) b) 7-a. Kool (vabriku koolid, maanoortekoolid) c) Tehnikumid 4- a. d) Töölisfakuldeedid 3-4 a
rohkem (2,5 protsendipunkti) kui meeste oma (2,1 protsendipunkti). Riskirühmi vaadates paranes 2012. aastal noorte olukord tööturul märgatavalt. Riskirühmana võib vaadelda selliseid noori, kes on töötud või mitteaktiivsed, kuid mitte õpingute tõttu ning jäeti välja ajateenijad, rasedus-või lapsehoolduspuhkusel olijad, välja arvatud need, kes olid eelnevalt töötud. Haridustaseme järgi oli 2012. aastal kõrgharidusega tööjõu töötuse määr 6,3%, keskharidusega 12% ja algharidusega 30%. Eestlaste töötuse määr oli 2012. aastal 7,3% ja mitte-eestlaste oma 15,8%. Mitte-eestlaste hulgas oli töötus suurem määratlemata kodakondsusega inimeste hulgas. Oma rolli mängib siin vähene eesti keele oskus, kuid ka elamine Ida-Virumaal, kus töökohti luuakse vähem kui Eestis keskmiselt ( need mõjurid ei selgita kogu töötusmäära erinevust). Minu arvates mõjutab siin ka töötusemäära elukoht.
· Postindustriaalne ühiskond hõivatus teeninduses ja teadme tööstuses kasvab · Struktuurne tööpuudus - tekib olukord, kus kindlad erialal on liiga palju või vähe spetsialiste. · Põhja riikides on kõrge haridustase, hõivatus põllumajanduses on väike, hõivatus teeninduses ja teabetööstuses on suur. · Lõuna riikides on haridustase väga kirev - leidub nii kõrgharidusega ja kirjaoskamatuid · Lõunas on levinuim algharidusega tööjõud, inimesed suunduvad tööstustesse. Põllumajanduse osatähtsus langeb, kuid on endiselt kõrge. Hõivatus tööstuslikus harudes pole suur, suur on see teenuste osutamisel. Varjatud tööpuudus. · Deindustriaaliseerimine protsess, kus hõivatus tööstuses väheneb ja vabanenud tööjõud suundub teenindusse. · Struktuurne tööpuuds olukord, kus töökohti on, aga töötajaid pole.
vähe tööjõudu *Industriaalühiskonnas uuenesid põllutööriistad ja vajati vähem põllumajanduslikku tööjõudu. *Postindusriaalses ühiskonnas hõivatus tööstuses väheneb ning suureneb teenindus ja teabetöötluses. *Põhjas kõrge haridustase, hõivatus põllumajanduses väike, peamiseks hõivealaks on teenindus ja teabetöötlus. *Lõunas kirju haridustase (kirjaoskamatud ja kõrgharidusega), ülekaalukalt on algharidusega inimesi, hõivatus põllumajanduses langeb, kuid on siiski kõrge, hõivatus tööstuses ei ole kõrge, suur hõivatus on teenuste osutamisel (ei ole teenindus!), varjatud tööpuudus. Asulastik Asulate areng ja linnastumine Asula on kompaktsete perede (talude, elamute) paigutusega asustatud koht; asulad Eesti terriooriumil on linn, alev, alevik või küla. Asulad ühendavad inimesi ja soodustavad nende tööoskuste ja teadmiste arengut nng levikut.
o Kultuuritaseme tõusule aitasid kaasa leedu, läti ja eesti keele uuendamine, samuti loomeliitude rajamine. Profesionaalse kõrgkultuuri kõrval püsis ja traditsiooniline rahvakultuur. Rahvas osales selles väga aktiivselt. o Haridus ja teadus Haridussüsteem o Aluseks sai ühtluskooli põhimõte, mis tagas kõigile lastele edasipääsu madalamast kooliastmest kõrgemasse. Loodi emakeelsed alg-ja keskkoolid. o Leedus piirduti alguses 4-klassilise algharidusega, mis muudeti kohustuslikuks 1930.a. 1936.a. muudeti kohustuslikuks 6-aastane algharidus. Lätis ja Eestis kehtestati kohustuslik 6-klassiline algharidus juba omariikluse algaastail. Rahvuslikud kõrgkoolid o Leedus tegutsesid Kaunase ülikool ning põllumajandusakadeemia, veterinaarakadeemia, kunstiinstituut ja konservatoorium jt. o Lätis avati Riia polütehnilise instituudi baasil loodud Läti ülikool, mille kõrval töötasid
moodustades suuruselt 6. rahvusrühma. 4 300 200 100 0 100 200 300 2798 inimest oli (sega)abielus, 970 vallalised, 527 lesed, 311 lahutatud ja 7 perekonnaseis oli teadmata. Alla 35 aasta vanuseid oli 1361 (29,5%) ja alla 15 aasta vanuseid 522 (11,3%). 2186 inimest oli kõrgharidusega (+166 lõpetamata), 658 keskeri-, 656 kesk-, 276 mittetäieliku kesk-, 302 algharidusega ja 163 alla selle (sh 7 analfabeeti). 206 last ei käinud veel koolis. Kõrgharidusega inimeste osakaal oli 47,4%, koos lõpetamata kõrgharidusega 51%, s.o üle poole kõigist juutidest. Emakeeleks oli jidis 570 (12,4%) ja vene keel 3614 inimesel (78,3%), 2. keeleks vastavalt 108 ja 601. Eesti keelt valdas 1. kee- lena 389 (8,4%) ja 2. keelena 1202 juuti. Kokku valdas rahvuskeelt 678, vene keelt 4215 ja eesti keelt 1591 inimest.
omadustega · Vägistamist soodustavateks isiksuslikeks teguriteks on alkoholism, sadism, huligaansus, psühhoemotsionaalne lodevus; 58% vägistajatest on kuriteo sooritamise ajal purjus · Grupivägistajad on suhteliselt noored mehed, neil on madal haridustase ja madal seksuaalkultuuri tase, nende suguelu on korratu, nad ei püsi kaua ühel tööl ning tarvitavad sageli alkoholi · 78% vägistajatest olid alla 30 aasta vanad, 60% olid algharidusega, 59% olid alkoholijoobes, 15%-l oli diagnoositud psüühikahäired, umbes 14%-l juhtudest on vägistajaks ohvri enda abikaasa · Vägistajatel esineb sageli seksuaalhäireid erektsiooni ja seemnepurske puudulikkus, probleemid abielus, kõigi naiste vastu generaliseerunud agressiivsus Paljud vägistajad valivad oma elukaaslaseks nende üle domineeriva naise, kellele nad perekonnas vastuvaidlematult alluvad. See aga omakorda rõhutab meeste alaväärsust,
1932. a. loodi passisüsteem, mille alusel jäeti talupojad üldse passidest ilma. Kulakutelt konfiskeeriti masinad, ehitused ja seemnevili. Saadeti vanglatesse ja sunnitöölaagritesse. Valitses suur nälg. Kollektiviseerimise käigus oli hukkunud 7-10 miljonit inimest. NÕUKOGUDE RIIGI SISE-JA VÄLISPOLIITILINE OLUKORD 1930. AASTATEL. Administratiiv-käsumajandus. Kõrgetel ametikohtadel olevate ametnike haridustase oli väga madal, tegemist võis olla isegi algharidusega. Terror, hirm, desinformatsioon, riigiasjade salastatus, harimatus ning ajalooliselt väljakujunenud ettekujutus tugevast keskvõimust - kõik see lõi olukorra, kus rahvas ei osutanud vastupanu võimupüramiidi tipule. Välispoliitiliseks saavutuseks oli 1932.-1933. a. mittekallaletungilepingud Soome, Läti, Eesti, Poola, Prantsusmaa ja Itaaliaga. 1933. a. kujunesid diplomaatilised suhted USA-ga. 1934. a. võeti NSV Liit vastu Rahvasteliidu liikmeks. 1939.a
Eelmisel aastal oli Eesti enesetappude poolest Euroopas üheksandal kohal, sel aastal on meie koht arvatavasti veelgi langenud. Enesetappude vähenemise põhjuseks on elu muutumine stabiilsemaks, lisaks ei ole hingeprobleemidega abi otsiv inimene enam häbimärgistatud, ka ravi on muutunud paremaks ja kättesaadavamaks. Meetmed enesetappude välitmiseks: Riigi tasandil on oluline jälgida eri riskirühmade (nt töötud, vallalised, algharidusega pensionile siirdujad, lesed, immigrandid, pikaajalises depressioonis olevad inimesed) enesetappude suhtarvu ja selle trendi ajas, eriti meeste puhul. Rahvastiku tervise arengukavas aastateks 2009–2020 on märgitud vajadus edendada inimeste teadlikkust vaimsest tervisest, suunates sealhulgas tähelepanu depressiooninähtude varajasele äratundmisele ja kvaliteetsete raviteenuste kättesaadavusele. Omavalitsuste tasandil on vaja alustada partnerlusel põhinevate tervisenõukogude ja terviset.
all vahetud käsu- täitjad. Kõrgem poliitiline juhtkond ei õhutanud rahva loovat algatust, vaid avaldas käskudega survet administratiivaparaadile, mis omakorda nõudis käskude täitmist oma alluvatelt. Lõpptulemusena oli tähtis vaid see, et täitmine oleks vormistatud paberil, milline oli aga tegelik olukord, see polnudki tähtis. Ka oli kõrgetel ametikohtadel olevate ametnike haridustase tihti väga madal, piirdudes vaid algharidusega. Tihtipeale olid need inimesed vaid sõnakuulelikud käsutäitjad, kes oma peaga polnud suutelised mõtlema. Rohkemat neilt aga ei nõutudki. Peamine oli pime ustavus kõrgemale juhtkonnale. Terror, hirm, desinformatsioon, riigiasjade salastatus, harimatus ning ajalooliselt väljakujunenud ettekujutus tugevast keskvõimust - kõik see lõi olukorra, kus rahvas ei osutanud vastupanu võimupüramiidi tipule. 1936. a
maapoisid, kellest said hiljem tuntud kultuuritegelased: Tammsaare, Kõpp. Neil oli tänu Treffneri gümn võimalus gümn lõpetada. Kui tahtsid kroonukooli, siis oli kehtestatud kindel vanusepiirang, kui sa oma võimete tõttu polnud jõudnud teat klassi tasemele, vanus oli ületatud, oli võimatu jätkata õpinguid. See oli periood, kui paljud talud olid päriseks ostetud, oli tekkinud esimene taluperemeeste põlvkond, olid võlgu. Keeruline oli tol ajal lapsi kasvatada, piirduti algharidusega. Nõudis suurt pingutust, et anda kõrgem haridus. Õppimine sageli mis järgnes kihelkonnakoolile, nõudis ekstra pingutust. Toidumoon, õppemaks, rent elukohale linnas jt. Seetõttu ei saanud paljud pered lubada järjepidevat koolitust. Paljudel ärkastel poistel oleks jäänud seetõttu haridustee pooleli, Treffneris vanusepiirang puudus. Treffneril oli hea oskus välja selgitada vanemate rahaline seis ja vastavalt sellele oskas ta neilt poistelt raha küsida. Kui raha oli vähem võttis
mõtsan / mõtsas). See uurimus näitab mitte niivõrd sünkroonilist pilti, kuivõrd toimuvat keelemuutust. Olulised tulemused on lühidalt järgmised. Sotsiaalsetest teguritest on olulised vanus, sugu ja haridus: - -h-lõpulisi vorme kasutati vanemas põlves (sündinud kuni 1929) 76%, -n-lõpulisi vorme 23%, keskmises rühmas (1939-63) vastavalt 45% ja 44% ja nooremas rühmas 18% ja 72%; - naised eelistasid -n ja mehed -h (58/33% ja 38/56%); - algharidusega informantidel oli 87% -h vorme, põhiharidusega 67%, keskharidusega 46% ja kõrgharidusega 22%; - kirjakeelse -s-lõpu (metsas) kasutus tõuseb hüppeliselt keskmises põlves (vanem 1%, keskmine 11% noorem 10%) ja vastavalt kasutaja haridusele (alam haridus 1%, põhiharidus 35%, keskharidus 8% ja kõrgem 12%). Teine rühm tegureid oli situatiivsed: teema, kõnestiil (neutraalne/emfaatiline/vastused), teksti tüüp (narratiiv/dialoog):
· Parteiliikmete vanenemine - kui 1950. aastatel on tegemist u 40-aastastega, siis 1980. aastatel on tegemist pensioniealistega. See läks kokku üldise riigijuhtimisega Kremlis, alla 60. aastane ei saanud poliitbüroosse kuuluda. · Haridutase. Mida aeg edasi, seda keskmiselt kõrgema haridusega parteiliikmed on. Sõjajärgsel ajal oli haridustase madal, kõrgharidusega olid ainult üksikud liikmed, enamus olid algharidusega. · Sotsiaalses mõttes tööliste osakaal vähenes. Teatud mõttes paradoksaalne lugu - tegemist oli tööliste parteiga. Mida aeg edasi, seda keerulisem oli töölisi parteisse saada. 1970.-1980. oli olukord selline, et kui korralik tehasetööline tahtis parteisse astuda, siis suure tõenäosusega oli see võimalik. Aga kui kõrgharidusega ajalooõpetaja tahtis parteisse astuda, siis see oli talle tunduvalt keerulisem. Haritlasel
annaabi.ee 
