hetkest inimese surmani. *kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus,keskkond ja kavatus. Vastsündinu oskab: keerata pead inimhääle suunas, tunda ära ema hääl, eristada ema lõhna. Imikuiga ei mäleta, sest puudub seostatud kõne, seoseid närvirakkude vahel vähe, puudub mina- tunne. Psühhosotsiaalne areng(Erik H. Erikson): 1.Usaldus või usaldamatus 0-1 eluaastad 2.Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3 a. 3.Initsatiiv(algatuslikkus) või süü 4-5 a. 4.edukus või alaväärsus 6-11 a. 5.identsus või rolliähmasus varane noorukiiga 6.intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7.generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga 8. integraalsus või meeleheide hiline täiskasvanuiga Teadvuse seisundid: Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod) Tahtlikult esile kutsutud seisnundid(meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastitest tingitud seisundid) Unehäired: *unetus
o Soodus keskkond rahvusvaheliste kaubandus-majandussuhete arendamiseks 5.3 Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes Alameesmärgid: o Konsulaarkaitse asukohamaades o Kodanike õiguste edendamine (reisimis-, töötamis-, viibimis- jne) o Konsulaar- ja välissuhete alase info kättesaadavus o Toimetulek piireületavate probleemidega. 5.4 Eesti mõjukus ja hea maine Alameesmärgid: o Algatuslikkus rahvusvahelistes organisatsioonides o Innovaatilise riigi kuvand o Asjatundlikkust jagav ja globaalteemades kaasarääkiv riik o Eesti hea maine o Rahvusvahelist vastutust jagav ja panustav riik 5.5 Demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum. Alameesmärgid: o Demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid taotlevate rahvusvahelise õiguse normide edendamine
Paraku pole see siiski piisav. Ometi on kodanikuühiskond meile kõigile vajalik ja seda eelkõige järgmistel põhjustel: 1. Kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Seega hoiab ta ära võimu monopoliseerumise. Tugev kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil liialt domineerida. Sel viisil on ta otsekui omapoolseks demokraatia kestmajäämise garantiiks. 2. Kodanikuühiskond arendab ka demokraatiale vajalikke väärtusi nagu sallivus, algatuslikkus, koostöövõime. 3. Kodanikuühiskond aitab levitada informatsiooni, ilma milleta pole võimalik edukalt poliitikas kaasa rääkida. Seega võib öelda, et tugev kodanikuühiskond on demokraatlikule valitsemisele nii eelduseks kui tagatiseks. Tänapäeval levib järjest enam põhimõte, et nii omavalitsused kui riigiasutused sõlmivad kodanikuühendustega lepinguid teenuste osutamiseks (kultuuriüritused, koolitus jne). Eelnevat arvestades võib öelda, et kodanikuühiskond
aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAGi. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Krossi poeediisikupära kujunes 30ndate aastate kõrgetasemelise luule baasil. Krossi esikkogu "Söerikastaja"(1958) algatuslikkus seisnes sisulistes uuendusimpulssides. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, avalik hukkamõist möödunule. Luuletuskogu "Kivist viiulid" (1964) väljendab kümnendivahetuse optimistlikke meeleolusid, ühiskondlike ning tunnetuslike horisontide avardumist. "Kivist viiulite" temaatika ning ideeline tuum on kokku võetud raamatut lõpetavas poeemis "Maailma avastamine". Sõit tundmatusse, mereleminek ja avasturetked olid 60ndate aastate esimesel poolel eesti luule meelismotiive.
võimude tegevuse üle. Miks on kodanikuühiskond vajalik ja kasulik: * erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid * huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada, luua koalitsioone * hoiab ära võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda * piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest *arendab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, algatuslikkus, koostöövõime (kogemused aitavad kaasa hilisemale poliitilisele karjäärile) Kodanikuühiskonna analüüsimise kaks võimalust: * Kodanikuühiskond poliitilises tähenduses * Kodanikuühiskonna majanduslik mõõde Skeem õp. lk. 35. Kodanikuühiskond ja kasum: Partnerlus avaliku ja kolmanda sektori vahel (põhimõtted): *Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad
Erikson). APsühhosotsiaalse arengu astmed: areng toimub epigeneetilise printsiibi järgi, areng sõltub eelmisest läbitud fraasist. ·Usaldus ja usaldamatus - sünnist kuni 1a.. Laps peab omandama arusaama, et ta võib maailma usaldada. Vanemad peavad andma lapsele piisavalt hellust. ·Autonoomia või kahtlemine ja häbi -1-3a. Tähtis saada vanematelt kiitust ja toetust. Laps peab tundma, et ta suudab tegutseda. Laitmine võib lapse kahtlusi suutlikkuses suurendada. ·Initsiatiiv (algatuslikkus) või süü -4-5 a. Keele kasutusoskus ja füüsiline aktiivsus arenenud. Laps hakkab esitama erinevaid küsimusi. Kui vanem nendele vastab, siis algatusvõime areneb, kui küsimusi eiratakse areneb süütunne. ·Edukus ja alaväärsus - 6-11a. Ülekaalus vaimsed küsimused. Kui last kiidetakse ja julgustatakse, areneb ta töökus ja ettevõtlikus. Kui mitte, võib tekkida kujutlus, et ta ei suuda midagi hästi teha. ·Identsus või rolliähmasus -varane noorukiiga
Soodus keskkond rahvusvaheliste kaubandus-majandussuhete arendamiseks 3. Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes, mille alameesmärkideks on: Konsulaarkaitse asukohamaades Kdanike õiguste edendamine (reisimis-, töötamis-, viibimis- jne) Konsulaar- ja välissuhete alase info kättesaadavus Toimetulek piireületavate probleemidega 4. Eesti mõjukus ja hea maine, mille alameesmärgid on: Algatuslikkus rahvusvahelistes organisatsioonides Innovaatilise riigi kuvand Asjatundlikkust jagav ja globaalteemades kaasarääkiv riik Eesti hea maine Rahvusvahelist vastutust jagav ja panustav riik 5. Demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum Seatud alameesmärkideks on: 5
2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1.-3.a Kui laps on vanemaid usaldama õppinud, siis hakkab ta nende toel ja oma arengule vastavalt tegutsema. Eakohaste ülesannete lahendamine arendab lapse iseseisvust. Kui ülesanded on liiga keerulised või vanemate tugi puudub, tekivad lapsel kahtlused, kas ta suudab toime tulla. Tähtis on saada vanematelt kiitust ja toetust. Vanematepoolne häbistamine ja laitmine võivad lapse kahtlusi oma suutlikkuses ainult suurendada. 3. Initsiatiiv (algatuslikkus) või süü 4.-5.a Lapse füüsiline aktiivsus ja keele kasutamise oskused on oluliselt arenenud. Tema ettevõtlikkus kasvab, ta hakkab üha enam katsetama ja vanematele küsimusi esitama. Kui vanemad soodustavad sellist tegevust, vastavad tema küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime jõudsalt. Kui lapse küsimusi peetakse rumalateks, võib temas kujuneda süütunne. 4. Edukus või alaväärsus 6.-11.a Kooliikka jõudmine toob kaasa vaimsete küsimuste esitamise
Seitsme- kaheksa aastaselt õppis Valter teivast hüppama, üheksa aastaselt sai selgeks tõkkejooksu ja kõrgushüppe flopi, kümneselt kettaheite tehnika. Ainult kuul oli see ala millest lihtsalt jõud veel üle ei käinud. Kuna ei tehtud veel eritreeningut füüsiliste võimete tõstmiseks, sest see paistis tüütuna nii noorelt alustada sellega. Väiksemana meeldis Valtrile üle kõige pallimängud, tõkkejooks aga rohkem võistlusmomentidel. Igas asjas ning alal oli tohutu oma algatuslikkus, ei pidanud käskima ega sundima midagi tegema, alati tegi ise ilma sundimata. Tänu sellele suutsid Valter ja poisid terve suve, päevad läbi rassida. TV olümpiastartide aegu esinemiste tegevus üha laienes, kas see tõi kaasa olulisi muudatusi ettevalmistuses ? Kaheteistkümne aastaselt andis Valtril ikka tunda põlvevigastus, mistõttu ei saanud joosta. Tuli ka tohutu juurdekasv pikkuses ligi 12 sentimeetrit ja tänu neile teguritele jäi treening suhteliselt
Kõminal kui võnguks." (1947) otsekui isikukohaseks proloogiks ,,Sõerikastajale". Krossi poeedi-isikupära kujuned 30 ndate aastate kõrgtasemelise luulebaasil, võttes vastu mõjustusi ka maailmakirjandusest. Luuletajal ei tulnud kaasa teha seda tasalülitamist, mis leidis aset 40. - 50 ndail aastail. Teravalt sotsiaalne luulesõnum, mille tõi ,,Söerikastaja" , oli kirjutatud elukogenud ja vilunud käeg 2.2 2.2. ,,Söerikastja" (1958) Jaan Krossi esikokgu algatuslikkus seisnes eeskätt sisulistes uuendusimpulssides. Mitte sedavõrd poeetiline, kuivõrd kodanikujulgus seletab luuletuskogu erkordne kõlajõud. ,,Söerikastja" oli ajalaulude raamat, senikuulmatult avalik hukkamõist möödunule, muutuva mõtteviisi, uue eest peetava võitluse avaldus. Krossi sotsiaalsed värsid kõlasid kaasa stalinismivastasuses ning demokratiseerimise taotluses. Lugejapoolne luulehuvi sai uue hoo, ajastu
Arenguvestlus eeldab vastavate küsitlusvormide väljatöötamist. 5. Töötatakse välja hindamiskriteeriumid. - töösooritus * kvaliteet (täpsus, kiirus, veatus, täiuslikkus) * vastutus (otsustavus, sõnapidavus) * koostöö (tolerantsus, teistega arvestamine) * organiseerimisvõime (oskus asju liikuma panna, läbi suruda, leida õigeid inimesi ja panna neid tegutsema) * kommunikatiivsus (verbaalne võimekus, seltsivus) *initsiatiiv (algatuslikkus) - töösse suhtumine *hoolsus * distsipliin *enesekontroll * enesekriitilisus *suhtumine korraldustesse -töö tulemuslikkus *kvaliteet * kvantiteet *kompetentsus 3 -meeskondlikkus *läbisaamine juhtide, kolleegide ja alluvatega -loomingulisus * ideederohkus -lojaalsus * ausus tööandja suhtes 6
1.Usaldus võ usaldamatus- sünnist kuni aastaseks saamiseni; laps peab arusaama,et ta võib ümbritsevat maailma usaldada; kui vajadused rahuldatud ja vanead hellitavad,usaldab maailma. 2.Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3 eluaastad;eakohaselt ülesannete lahendamine,kuid kui puudub vanemate tugi või ülesanded liiga keerulised,tekivad kahtlused,kas suudab toime tulla,tähtis on vanemate kiitus ja toetus. 3.Initsatiiv(algatuslikkus)või süü 4-5 eluaastad;füüsiline katiivsus ja keeleline kasutamine;hakkab vanematelt küsima küsimusi;vanemad peaksid soodustama,kui peetakse küsimusi rumalaks võib tekkida süütunne. 4.Edukus või alaväärsus 6-11 eluaastad;last julgustatakse hästi tegema või asju lõpule viima,areneb töökus ja ettevõttlikus,kui koheldakse kui tüütajat,tekib süütunne,siis ei suuda lapsed tegevust nautida 5.Identsus või rolliähmasus varane noorukiiga;füüsiline küpsus ja saadakse
Seos tekib hiljem. Psühhosotsiaalne areng Erik H. Eriksoni järgi läbib inimene selles arengus 8 astet. Iga eelnev aste on ettevalmistus järgmiseks. Igas etapis on nii negatiivseid kui ka positiivseid ilminguid. NB ! Peamine on see, et üheski etapis ei jääks ülekaalu negatiivsed kogemused. 1) Usaldus või usaldamatus sünnist kuni aastaseks saamiseni. 2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi aastad 1-3 3) Initsiatiiv (algatuslikkus) või süü aastad 4-5 4) Edukus või alaväärsus aastad 6-11 5) Identsus või rolliähmasus varajane noorukiiga 6) Intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7) Generatiivsus või stagnatiivsus täiskasvanuiga 8) Integraalsus (terviklikkus) või meeleheid hiline täiskasvanuiga Mehe ja naise erinevused · füüsilised · psühholoogilised · intellektuaalsed Käitumise erinevused tulenevad erinevatest kasvatustest.
häbi keerulised või vanemate tugi puudub, tekivad lapsel kahtlused, kas ta 1.-3.a suudab toime tulla. Tähtis on saada vanematelt kiitust ja toetust. Vanematepoolne häbistamine ja laitmine võivad lapse kahtlusi oma suutlikkuses ainult suurendada. Lapse füüsiline aktiivsus ja keele kasutamise oskused on oluliselt 3. Initsiatiiv arenenud. Tema ettevõtlikkus kasvab, ta hakkab üha enam (algatuslikkus) katsetama ja vanematele küsimusi esitama. Kui vanemad või süü soodustavad sellist tegevust, vastavad tema küsimustele, siis areneb 4.-5.a lapse algatusvõime jõudsalt. Kui lapse küsimusi peetakse rumalateks, võib temas kujuneda süütunne. Kooliikka jõudmine toob kaasa vaimsete küsimuste esitamise. Last 4. Edukus või julgustatakse asju hästi tegema, neid lõpule viima, teda kiidetakse
See hoiab ära võimu monopoliseerumise ja stabiliseerib ühiskonda. Kodanikuük piirab riigivõimu, st kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest Tänau kodanikuorg-de tegevusele saab poliitikat mõjutada teistegi vahenditega peale valimiste, siin avanevad poliitilised võimalused ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele. Arendab dem-le vajalikke väärtusi nagu sallvus, algatuslikkus ja koostöövõime Levitab infot vaba ajakirjanduse kaudu Riik, mis kaitseb seadusega kodanike iseseisvust ja algatust, pälvib rahva lugupidamise ja lojaalsuse. Kodanikuük institutsioonid Kodanikualgatuslikud organisatsioonid: Mittetulundusühingud (kõige rohkem) Sihtasutused (Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond) Seltsingudmitteformaalsed ühendused, mida ei registreerita; ka virtuaalseltsingud postilistid)
ühiskonda; 11 o kodanikuühiskond piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest tänu kodanikuorganisatsioonide tegevusele saab poliitikat mõjutada teistegi vahenditega peale valimiste, siin avanevad poliitilised võimalused ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele; o kodanikuühiskond arendab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, algatuslikkus, koostöövõime; o kodanikuühiskond levitab informatsiooni vaba ajakirjanduse kaudu; o riik, mis kaitseb seadustega kodanike iseseisvust ja algatust, pälvib rahva lugupidamise ja lojaalsuse. Kodanikuühiskonna põhialuseks on omaalgatus. Paljudes riikides toetavad nii keskvõim kui ka kohalik võim kolmandat sektorit märkimisväärselt ning on loodud süsteem nende rahaliseks toetamiseks. Kasulik ja vajalik on ka ärisektori ja kolmanda sektori koostöö. 12
koalitsioone. See hoiab ära võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda; ·kodanikuühiskond piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest; tänu kodanikuorganisatsioonide tegevusele saab poliitikat mõjutada teistegi vahenditega peale valimiste, siin avanevad poliitilised võimalused ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele; ·kodanikuühikond arendab demokraatiale vajalikke väärtusi nagu sallivus, algatuslikkus, koostöövõime; ·kodanikuühiskond levitab informatsiooni läbi vaba ajakirjanduse; ·riik, mis kaitseb seadustega kodanike iseseisvust ja algatust, pälvib rahva lugupidamise ja lojaalsuse. Tänapäeva ühiskondade üks olulisemaid probleeme on jätkusuutliku arengu tagamine. Jätkusuutlik areng tähendab sellist arenguteed, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, ilma et seataks ohtu tulevaste põlvkondade samasugused huvid.
koalitsioone. See hoiab ära võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda; ·kodanikuühiskond piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest; ·tänu kodanikuorganisatsioonide tegevusele saab poliitikat mõjutada teistegi vahenditega peale valimiste, siin avanevad poliitilised võimalused ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele; ·kodanikuühikond arendab demokraatiale vajalikke väärtusi nagu sallivus, algatuslikkus, koostöövõime; ·kodanikuühiskond levitab informatsiooni läbi vaba ajakirjanduse; ·riik, mis kaitseb seadustega kodanike iseseisvust ja algatust, pälvib rahva lugupidamise ja lojaalsuse. Tänapäeva ühiskondade üks olulisemaid probleeme on jätkusuutliku arengu tagamine. Jätkusuutlik areng tähendab sellist arenguteed, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, ilma et seataks ohtu tulevaste põlvkondade samasugused huvid. Kaasaegne
koalitsioone. See hoiab ära võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda; ·kodanikuühiskond piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest; ·tänu kodanikuorganisatsioonide tegevusele saab poliitikat mõjutada teistegi vahenditega peale valimiste, siin avanevad poliitilised võimalused ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele; ·kodanikuühiskond arendab demokraatiale vajalikke väärtusi nagu sallivus, algatuslikkus, koostöövõime; ·kodanikuühiskond levitab informatsiooni läbi vaba ajakirjanduse; ·riik, mis kaitseb seadustega kodanike iseseisvust ja algatust, pälvib rahva lugupidamise ja lojaalsuse. Tänapäeva ühiskondade üks olulisemaid probleeme on jätkusuutliku arengu tagamine. Jätkusuutlik areng tähendab sellist arenguteed, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, ilma et seataks ohtu tulevaste põlvkondade samasugused huvid. Kaasaegne arusaam jätkusuutlikust
lõhesid tasandada, luua koalitsioone. See hoiab ära võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda. Kodanikuühiskond piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest. Poliitikat saab tänu kodanikuorganisatsioonide mõjutada teistegi vahenditega peale valimiste. Avavad poliitilisi võimalusi ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele. Kodanikuühiskond arendab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, algatuslikkus, koostöövõime (kogemused aitavad kaasa hilisemale poliitilisele karjäärile) kodanikuühiskond levitab informatsiooni (vaba ajakirjandus, teabepoliitika) riik, mis kaitseb seadustega kodanike iseseisvust ja algatust, pälvib rahva lugupidamise ja lojaalsuse. Majandussfäär. 4 Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid. Seetõttu peab iga ühiskond
annaabi.ee 
