27.02.2010] (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaamet. [RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009] (3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta; 3) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest; 4) kontrollida keskkonnamõju hindamise litsentsi olemasolu eksperdil;
on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib ulatuda teise maakonda, piiriveekogule või merele või olla piiriülene. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistus (edaspidi keskkonnateenistus). (3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta; 3) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest; 4) kontrollida keskkonnamõju hindamise litsentsi olemasolu eksperdil; 5) kontrollida keskkonnamõju hindamise menetluse vastavust õigusaktide nõuetele;
.. Tartu 2015 Sisukord Keskkonna mõju hindmise skeem...........................................................................3 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 4 Keskkonna mõju hindmise skeem Kasutusloa taotlemise esitamine kjlöcfk Taotluse vastuvõtmine KMH algatamata jätmine KMH algatamine Otsusest teavitamine KMH programmi koostamine KMH programmi avalikustamine KMH programmi avalikkuse tulemuste arvestamine KMH programmi heakskiitmata KMH programmi heakskiitmine jätmine Otsusest teavitamine
Otsustaja Otsustaja on tegevusloa andja. §10. Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja (1) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja on Keskkonnaministeerium, kui Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib ulatuda teise maakonda, piiriveekogule või merele või olla piiriülene. (2) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta; 3) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest; 4) kontrollida keskkonnamõju hindamise litsentsi olemasolu eksperdil; 5) kontrollida keskkonnamõju hindamise menetluse vastavust õigusaktide nõuetele;
eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju võib olla riigipiiri ülene, on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeerium. [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010] (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaamet. [RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009] (3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta; 3) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest; 4) kontrollida keskkonnamõju hindamise litsentsi olemasolu eksperdil; 5) kontrollida keskkonnamõju hindamise menetluse vastavust õigusaktide nõuetele;
keskkonnamõju võib olla riigipiiri ülene, on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeerium. [RT I 2009, 3, 15 jõust. 1.02.2009] (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaamet. [RT I 2009, 3, 15 jõust. 1.02.2009] (3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta; 3) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest; 4) kontrollida keskkonnamõju hindamise litsentsi olemasolu eksperdil; 5) kontrollida keskkonnamõju hindamise menetluse vastavust õigusaktide nõuetele;
keskkonnamõju võib ulatuda teise maakonda, piiriveekogule või merele või olla piiriülene. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel on keskkonnamõju hindamise järelevalvaja Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistus (edaspidi keskkonnateenistus). (3) Keskkonnamõju hindamise järelevalvaja ülesanded on: 1) vajaduse korral kontrollida kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse õiguspärasust; 2) kontrollida keskkonnamõju hindamise programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning teha otsus keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmise kohta; 3) teavitada avalikkust keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmisest; 4) kontrollida keskkonnamõju hindamise litsentsi olemasolu eksperdil; 5) kontrollida keskkonnamõju hindamise menetluse vastavust õigusaktide nõuetele;
kohustus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitada kohtule OÜ/AS pankrotiavaldus. Pankrotimenetlusega algatamise otsustab kohus määrusega 10 päeva jooksul arvates pankrotiavalduse esitamisest. Kui kohus peab algatamise otsustamiseks eelistungi, otsustab ta 10 päeva jookul istungi aja ja saadab kutsed pankrotiavalduse esitajale ja võlgnikule. Kui võlausaldaja eelistungile ei ilmu, jätab kohus pankrotimenetluse algatamata. Võlgniku mitteilmumise korral võib kohus pankrotimenetluse algatamise otsustada tema osavõtuta. 1 PankrS § 15 lg 3 sätestab asjaolud, mille esinemisel kohus jätab menetluse algatamata. See juhtub näiteks siis, kui võlgnik ei tunnusta nõuet ja kohus leiab, et nõude saab lahendada väljaspool pankrotimenetlust; nõue on pandiga täielikult tagatud; võlausaldaja nõude suurus
b) SMH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb alati teavitada (ametlikud teadaanded, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku küsib kooskõlastust vajalikelt asutustelt ja regionaalne meedia, kirjadega) laadi põhjustel, võib strateegilise institutsioonidelt SMH algatamata jätmisest (kui otsustati planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Avalik keskkonnaaruanne Avalik keskkonnapoliitika c) algatab SMH koos dokumendi koostamise eelhindamise tulemusel) tuleb samuti teavitada, Valitsuse nõusolekul.
4) SMH järelevalve teostaja 5)Avalikkus (public) 6) Keskkonnakaitseorganisatsioonid (NGO, nongovernmental organizations) 7) Kooskõlastusasutused 8)Dokumendi kehtestaja Dokumendi koostamise korraldaja a)vastutab SMH teostamise ja dokumendi koostamise eest b) SMH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel küsib kooskõlastust vajalikelt asutustelt ja institutsioonidelt c) algatab SMH koos dokumendi koostamise algatamisega d)teavitab SMH algatamisest/algatamata jätmisest f) vastutab SMH korraldamise eest g) katab SMHga seotud kulud h) teatab dokumendi kehtestamisest (teavitab avalikkust) Dokumendi koostaja* 1.esitab SMH programmi ja aruande järelevalve teostajale kooskõlastamiseks 2.korraldab SMH programmi ja aruande (sh dokumendi eelnõu) avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu 3. esitab SMH programmi ja aruande järelevalve teostajale heakskiitmiseks
tuse küsimisel ilma nende formaalsete otsustusteta. Kui probleemiks on väljaspool formaalset eel- uurimist tehtavate toimingute lõppemise määramatus, siis (lisaks KS § 92 lg-te 2 ja 3 alusel asja algatamise otsusest teavitamisele) peaks analoogselt HMS § 35 lõikega 2 ja § 43 lõikega 2 menet- luse eeluurimistoiminguid teostanud distsiplinaarasja algatamise õigust omav isik kohtunikku teavita- ma ka otsusest jätta tema suhtes menetlus algatamata. Menetluse algatajate lai ring Eestis tekitab küsimuse menetluse alustamise pädevuse jagamisest, kui info kohtuniku väidetava distsiplinaarsüüteo kohta jõuab samaaegselt mitmele menetluse algata- mise pädevust omavale isikule või kõigile neile. Tõendite kogumine korraga kuni nelja eri subjekti poolt raiskab menetluse algatajate ressursi ning koormab uuritavat kohtunikku. Olukord võib muutu-
märtsi 1978. aasta otsus kohtuasjas 106/77: Simmenthal, EKL 1978, lk 629, punkt 24). Kolleegium lisab, et kui õigusvaidlust lahendavas kohtus peaks Eesti õiguse EL-i õigusega kooskõla kontrollimisel selguma, vajadusel Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise abiga, et Eesti õigus on vastuolus EL-i õigusega ja et seda vastuolu ei ole kooskõlalise tõlgendamise teel võimalik kõrvaldada, siis peab kohus jätma selle sätte kohaldamata põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatamata (vt selle kohta Riigikohtu halduskolleegiumi eespool viidatud määrus kohtuasjas nr 3-3-1-85-07, punkt 38). Võimalusel tuleb taolises kohtuasjas kohaldada vahetut õigusmõju omavat EL-i õigust. Tuleb märkida, et mingi sätte vastuolu EL-i õigusega ei tähenda iseenesest selle sätte vastuolu põhiseaduse või põhiseaduse täiendamise seadusega. Kohtutele ei ole aga antud pädevust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust
mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 4) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus; 5) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 6) andmed arendaja kohta ning eksperdi nimi või eksperdirühma koosseis Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuses peavad olema 1)otsustaja nimi ja kontaktandmed; 2) kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk; 3) kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendus; 4) piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise korral teave piiriülese keskkonnamõju hindamise algatamise kohta; 5) teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta; 6) teave vajalike keskkonnauuringute kohta
Esimees Mati Kadak Pankrotihaldur on kohtu usaldusisik, kes kontrollib maksejõuetu võlgniku majandustegevust, valitseb pankrotivara ja kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve. Ta on võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel tehinguid pankrotivaraga ja esindab teda varalistes vaidlustes Kohtutäitur sundtäidab täitedokumente. Täitedokumentideks on kohtulahendid ja muud dokumendid, mida võib kohtuasja algatamata sundtäitmisele võtta: mitmesugused haldusaktid (sh maksuvõlad, parkimistrahvid) ja ka mõned lepingud (sh notariaalselt tõestatud lepingud, milles pooled kohustuvad lepingu täitmata jätmise korral alluma kohesele sundtäitmisele). Tavaliselt tähendab sundtäitmine varaliste nõuete sissenõudmist (täitur arestib ja müüb võlgniku vara), kuid see võib hõlmata ka näiteks eluruumist väljatõstmist, lapse äravõtmist ja üleandmist jm
Kas on võimalik parandada ning hiljem täpsustatakse. Keskkonnamõju strateegiline hindamine käesoleva seaduse tähenduses on: 1) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajaduse tuvastamine ja vajaduse olemasolul selle algatamine strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral; 2) keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse tuvastamise korral käesoleva seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutuselt ja isikult seisukoha küsimine, algatamise või algatamata jätmise otsuse ja selle põhjenduste avalikustamine Keskkonnajärelevalve - loodusressursse kasutava isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine; 2) keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine
kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba vm eldatavalt keskkonnamõjuga tegevust lubavat dokumenti. Arendaja on - eraprojektile loa taotleja - projekti algatav avalik-õiguslik isik Arendaja peab hankima info, selle esitama ja kandma kulud. Protsess: - arendaja esitab tegevusloa väljaandjale e otsustajale tegevusloa taotluse - otsustaja otsustab kas algatada või algatamata jätta ning teatab sellest arendajale ning avalikult (Ametlikud Teated). - Eksperdid koos arendajaga koostavad kkm hindamise programmi, mis avalikustatakse ja korraldatakse arutelu - arendaja esitab programmi koos arutelu ettepanekutega järelvalvajale (kkamet või kkministeerium), kes teatavad programmi heakskiitmisest avalikult - eksperdid koostavad vastavalt programmile kkmõju hindamise aruande, mis avalikustatatkse - arendaja estab keskkonnamõju aruande järelvalvajale
4) Siseaudiitori täiendõppe programm Järelevalve NK pädevus on üpris lai. Mõned näited pädevuse osas: 1) Korraldab ja juhib järelevalve tegevust 2) Juhatuse poolt väljatöötatud standardite ja nende tõlgenduste heakskiitmine 3) Kutseeksamiküsimuste ja näidisvastuste avalikustamine 4) Järelevalve kvaliteedikontrolli üle ja distsiplinaarmenetluste üle 5) Audiitorkogu juhatuse distsiplinaarkaristuse määramise asja lõpetamise või algatamata jätmise otsuse kooskõlastamine 6) Uurimistoimingute läbiviimine audiitorkogu, selle liikme, residendi, juhatuse ja revisjonikomisjoni liikme ning kolmandate riikide vandeaudiitorite osas, kes on kantud Eesti registrisse. (volituste andmine uurimistegevuseks audiitorkogu liikmele) 7) Audiitorkogu juhatusele ettepanekute tegemine ja korralduste andmine 8) Peab korraldama kutseeksami ning rahvusvaheliste standardite ja muude dokumentide tõlkimise
Oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkon- nataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultu- uripärandi või vara. (KeHJS 5). Keskkonnamõju hindamise menetlus: 1. Arendaja esitab tegevusloa väljaandjale tegevusloa taotluse. 2. Otsustaja vaatab taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Otsus teatatakse avalikult. 3. Pärast algatamist koostab ekspert/ekspertrühm koos arendajaga keskkonnamõju hindamise pro- grammi. Programm avalikustatakse; korraldatakse avalik väljapanek ja avalik arutelu. 4. Arendaja esitab programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega keskkon- namõju hindamise järelvalvajale heakskiitmiseks. 5
Kohtutäiturid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik. Koja liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud. Koja kõrgeimad organid on ametikogu, kuhu kuuluvad kõik kohtutäiturid ja kutsekogu, kuhu kuuluvad kõik pankrotihaldurid. Kohtutäituri ametitegevus Kohtutäitur sundtäidab täitedokumente. Täitedokumentideks on kohtulahendid ja muud dokumendid, mida võib kohtuasja algatamata sundtäitmisele võtta: mitmesugused haldusaktid (sh maksuvõlad, parkimistrahvid) ja ka mõned lepingud (sh notariaalselt tõestatud lepingud, milles pooled kohustuvad lepingu täitmata jätmise korral alluma kohesele sundtäitmisele). Tavaliselt tähendab sundtäitmine varaliste nõuete sissenõudmist (täitur arestib ja müüb võlgniku vara), kuid see võib hõlmata ka näiteks eluruumist väljatõstmist, lapse äravõtmist ja üleandmist jm
ülkoosoleku toimumise ajaks kohustustest vabastamise avaldus.Võib olla kohe pankrotiavalduses. *Menetluse algatamise otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel või pärast haldurilt aruande saamist tema ettepanekul raugemise tõttu. Kui esineb alus menetluse raugemiseks kuulutab kohus pankroti välja kui ei esine alus selle mitte tegemiseks. Võlausaldajal on õigus eistada vastuväide ja kohus võib jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata nt kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid, rikkunud muid kohustusi või muul seadusest tuleneval alusel. (võlgnik võib kaebuse esitada otsuse peale). *Kui menetlust on algatatud nimetab kohus võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik peab tegema makseid, kes need jaotusettepaneku kohaselt võlausaldajatele välja maksab.
Paar aastat tagasi nenditi, et kümne aastaga on hukkunud või vägivaldse surma leidnud 584 last, uurimist alustati ainult 44 korral, kohtuni jõudis 17 juhtumit (Kadri Ibrus: "Kes vastutab lapse surma eest?" EPL 25. 06. 2014; vt ka EPL juhtkirja "Õlakehituse saatel surma" 26. 06. 2014). 2015. aastal jäi Eestis kadunuks 42 inimest, iga neljas neist on/oli laps (Kadri Paas: "Eestis kaovad inimesed jäljetult, politsei jätab aga enamasti kriminaalasja algatamata" EPL-ED 13. 04. 2016). Kui palju on Eestis mõrvasid, mis on jäänud selgusetuks? Mõni mõrv taastatud Eesti riigi algusaastatest on jätnud mitte üksnes õiguskaitseorganitele suutmatuse, vaid ka tahtmatuse kahtlused, eriti kui näib, et mõrvadel, väidetavatel enesetappudel ja õnnetusjuhtumitel on varjatud või ilmne poliitiline mõõde. Üks selline on pastor Harald Meri ja tema majapidajanna mõrvamine, selgitamata jäänud mõrvad saadavad ka pangaskandaale ja Estonia uppumist
KMH järelevalvaja: 1) kkministeerium (KM ulatub teise maakonda või üle piiri) 2) kkteenistus. Ekspert vastava litsentsiga füüs isik, kes viib KMH läbi, kaasab spetsialiste. Menetlus: 1) tegevusloa taotlus (sealpeab olema esialgne KM, mille alusel otsust KMH ulatuslikkus) 2) algatamine (loetletud rida tegevusi, mis on olulise kkmõjuga/mille kohta peab analüüsima krit põhjal, kas on oluline) 3) algatamata jätmise põhjend 4) algatamisest / algatamata jätmisest teatamine ATs 5) ekspert koostab hindamise progr (avalikustamine, avalikustamise tulemuste arvest, progr heakskiitmine või mitte ja sellest teatamine) 6) progr alusel obj hindamine 7) hindamise aruanne 8) aruande avalikust 9) heakskiitmine või mitte 10) otsustaja peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama KMH tulemusi ja
Julgeolekunõukogu on võtnud vajalikud meetmed rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks” ❏ ÜRO harta kohaselt ei õigusta ligiolev rünnak või selle oht relvastatud jõu kasutamist ❏ Jätkuvalt räägitakse nii ennetava kui ka välistava relvastatud jõu kasutamisest: - ennetav enesekaitse viitab operatsioonile, mis toimub ligioleva, kuid seni algatamata rünnaku vastu (nt on olemas riik A ja riik B. Riik A koondab piiriäärde olulisi relvastatud üksusi ja riik B hakkab pelgama, et siit on relvastatud rünnak tulemas. Vaadates piiriäärde koondunud relvajõudu üksusi, arvestades enda relvajõudusid, samuti seda, et kui see löök peaks tulema üllatusena, siis riik B leidis, et kui nad on sunnitud vaid löögile reageerima, siis äkki nad ei jõua üldse vastulööki
Põhjus: pankrotimenetluse kaudu tuleb välja selgitada nõude ning kontrollida, kas ei ole võimalik võlgniku vara kuidagi suurendada (äkki on vara kuhugi kõrvale toimetatud jne). 2. Taoltus peab olema esitatud kohe koos pankrotiavaldusega (kui pankrotiavalduse esitab võlgnik ise) või hiljemalt esimeseks võlausaldajate üldkoosolekuks. 171 lg 2 annab alused, mille esinemisel kohus võib (aga ei pea!) jätta VVM-i algatamata. Kui tingimused täidetud, siis algatatakse VVM (mis on täiesti eraldi menetlus!). 10.2.2 Usaldusisik Haldurisse ei puutu see, mis toimub VVM-is. Küll aga võidakse selleks menetluseks määrata usaldusisik (või -isikud). Usaldusisiku ülesandeks on vahendada võlgnikult saadud raha ja võlausaldaja nõuete rahuldamist (vastavalt jaotusettepanekule). Usaldusik võidakse jätta ka määramata
Renditasu maksmine nähti ette kostja poolt esitatavate arvete alusel (lepingu punkt 4.7.). Kostja esitas esimese kuue kuu jooksul arveid õigeaegselt ning nimetatud arvete alusel hageja 189 tasus renditasu 60 000.- krooni. Alates juulist kostja arveid ei esitanud, jättis ettevõtte äriregistrisse ümberregistreerimata, jättis omal initsiatiivil likvideerimismenetluse algatamata. Kohtulikult määratud likvideerija võttis rendivara tagasi ning esitas hagiavalduse rendivõlgnevuse 60 000.- krooni nõudes. Leiame, et nõue ei vasta seadusele. Renditasu maksmises tekkis segadus kostja hooletuse tõttu. Käibemaksuseaduse paragrahv 24 sätestab üheseltmõistetavalt arvete esitamise kohustusse. Nimetatu on oluline raamatupidamise algdokument vastavalt Raamatupidamise seaduse paragrahvile 8. Ilma algdokumendita ei ole
annaabi.ee 
