Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. 3. Milliste meetoditega uuritakse aju tänapäeval? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? Tänapäeva meetodid võimaldavad hämmastava täpsusega kindlaks määrata, milline aju osa on aktiivne mingi konkreetse ülesande lahendamise puhul. 1. Elektroentsefalograafia EEG Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja suletud silmadega, valitsevad alfalained. Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul. 2. Kompuutertomograafia CAT Kitsas röntgenikiir suunatakse läbi uuritava isiku pea ning ajukihi taga paikneva detektori abil mõõdetakse kiiritusintensiivsust
Võib eristada nelja teadus seisundit: ärkvelolek, uni, hüpnoos, meditatsioon (narko laks, enese hüpnoos). Inimene magab sest 1) kaitseb sel ajal kui ärkvelolemine ja ringikäimine oleks ohtlik. 2) seesmiste jõuvarude taastamiseks. 3) aju vajab aega pooleli jäänud materjali läbi töötamiseks. Aeglane uni: kergeuni 2 min, võib näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, kaovad ärkvelolekul valitsenud alfalained, keha lõdvestub üha enam, südame töö ja hingamine aeglustuvad; uinumis aste südame töö ja hingamine aeglustuvad, esinevad veidi suurema sagedusega lained kui esimeses staadiumis, silmad võivad laugude taga pikkamisi liikuda; deltaune e. sügavune staadium aju on aktiivne ja lihaste toonus pole oluliselt muutunud, siis on uneskäimine ja rääkimine võimalikud, inimene puhkab väsimusest, aju töötleb enne magamajäämist saadud infot. Kiire e
Vastava seadeldise abil mõõdetakse peaaju bioelektrilist aktiivsust. Uuritava isiku peanahale, vahel ka aju pinnale või isegi ajju (loomade uurimisel) asetatakse elektroodid, mis registreerivad aju toodetavaid elektrilaineid. Saadakse elektroentsefalogramm e EEG. Võnkesageduse järgi jagatakse aju elektrilained: · deltalained () - sagedus 0,5-3 Hz · teetalained () - sagedus 4-7 Hz · beetalained () - sagedus 14-30 Hz · alfalained () - sagedus 8-13 Hz Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja suletud silmadega, valitsevad alfalained. Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul. Aju bioelektriline aktiivsus kujuneb lõplikult välja puberteedieas ja on isikuti erinev. Kasutatakse langetõve, ajukasvajate, teadvushäirete uuringuteks
Pärast poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk kehavereringes suuhtes arterites 70-80 mmHgni ja kopsuvereringe arterites 8-10 mmHg- ni. Vatsakeste maht diastoli täitumisfaasis suureneb kuni 140-150 ml-ni(lõppdiastoolne maht), süstoli ajal pumpab kumbki vatsake sellest ringesse ~ 70ml( löögimaht). ELEKTROENTSEFALOGRAAFIA ... on meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. EEG lained Sagedus min-1 Amplituud Millal esinevad Alfalained 8-13 50 Ärkveleolek, suletud silmad, pimendatud ruum, vaimne rahu Beetalained 14-30 20-25 Ärkvelolek, avatud silmad,
Minu eesmärk selles uurimustöös, on teada saada, kui palju peavad inimesed magama, et tunda end puhanuna ja värskena ning mida tähendab uni inimese jaoks? Esimene mõte vastates sellele küsimusele seostub rahuliku unega, mis kestab keskmiselt 7-8 tundi ja toimub ilma segavate faktoriteta. Nii nagu nädalas on erinevad päevad, on ka unel erinevad staadiumid. Kokku 5 astet. · 1. aste Kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Kaovad ärkveloleku ajal kogetud alfalained. · 2. aste - Uinumine, kestusega umbes 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. · 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. · 4. aste - Sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja rääkimine. · 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni
2. EMBRÜONAALPERIOOD 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad 3. LOOTEPERIOOD 9n kuni sünnini, meenutab juba inimest 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) Ärkvelolekuteadvus, unistamine, uni, unenäod, hüpnoos, meditatsioon. 6. Närviraku ehitus Dendriidide kaudu saabub impulss närvirakku ja aksoni kaudu antakse see edasi teisele närvirakule. 7. Unefaasid ja seisundid; jaguneb: AEGLANE uni 4 faasi: 1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine 2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes rääkimine, käimine KIIRE ehk REM-uni Silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine. Aeglane ja kiire uni vahelduvad 90-100 min tsükkel, 4-5 tsüklit öö jooksul. 8. Unehäired (4tk) Insomia, uneapnoe, narkolepsia, unes kõndimine. 9
aparaati. Aparaat võimendab biovoolu ning kirjutab üles liikuvale paberile (või ekraanile). Üleskirjutist nimetatakse elektroentsefalogrammiks. Elektroentsefalogrammil on näha erineva kuju ja sagedusega laineid. Sarnased lained esinevad rühmiti. Neid sarnaseid lainete rühmi kutsutakse rütmideks. Eristatakse nelja rütmi: 1) alfa koosneb tsinusoidaalse kujuga korrapärastest lainetest. Nende amplituud, mis väljendub laine kõrguses, on 50-100 mikrowolti mW, sagedus 8-13Hz. Alfalained domineerivad aju kukla piirkonnas ja iseloomustavad puhkeseisundit. Neid saab silmade kinnipanemisega esile kutsuda. Kui silmad lahti teha, siis alfalained kaovad ja asenduvad beetalainetega. Alfarütme iseloomustavad ka orientatsioonirefleksid. Orientatsioonirefleks seisneb vastuses olukorra muutusele (nt vaatad ruumi sisenevat inimest). 2) beeta ebakorrapärase kujuga, madala amplituudiga. Nende sagedus on 14-30 Hz. Beetalained iseloomustavad ajukoore aktiivset seisundit
Kui tal on eneseteadvus, saab ta aru, et tegu on tema endaga ja katsub oma enese otsaesistel punast laiku, üritab seda maha nühkida või aru saada, mis see on jne. Peeglitesti on läbinud edukalt simpans ja orangutan. Alla 2-aastastel lastel ei ole veel eneseteadvust kujunenud. 8. Kirjelda une staadiume? 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, ärkveloleku ajal valitsenud alfalained hakkavad asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid. 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1). 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse
aeglase unega, mille käigus aju elektriliste lainete võnkeperiood suureneb. Kuna aju elektriline aktiivsus muutub une ajal pidevalt, siis jagatakse aeglase une seisund omakorda neljaks staadiumiks. Esimeses staadiumis valdab inimest unisus. See kerge une staadium kestab umbes 2 minutit ja selle ajal võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet, võpatada või tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Esimese staadiumi jooksul kaovad ärkvelolekul valitsenud alfalained, keha lõdvestub üha enam ja siis jõutakse ligi 20 minutiks teise ehk uinumise astmesse, millele on tüüpilised veidi suurema sagedusega lained. Kahes esimeses staadiumis aeglustuvad südame töö ja hingamine, silmad võivad suletud laugude taga veidi liikuda. Seejärel läbitakse kiiresti 3. aste ja jõutakse kiiresti sügava une staadiumi ehk deltaune staadiumi. Kolmandat ja neljandat astet iseloomustavad aeglased suure amplituudiga deltalained. Tavaliselt käsitletakse neid koos
silmaliigutusteta uni ja REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. 1.1 Rahulik ja kiire uni 1.2 Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: Rahulik ehk aeglane uni: 75–80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. 1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast. 3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast. 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10–15% kogu uneajast. Sel ajal on
vähenemisena. Tekib, kuna... 30. Mis tähendab EEG ja kuidas seda registreerida? EEG tähendab elektrontsefalograafiat, mis on meetod ajutegevusega kaasuvate elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. 31. Mille alusel eristatakse EEG laineid? Lainepikkuse alusel, esinemise aja alusel (uned, ärkvelolekul) jne 32. Millal asenduvad tavaliselt -lained -lainetega? Siis, kui inimene teeb örkvelolles silmad lahti (alfa-lained vaid suletud silmadega), vaimse pingutuse ajal. Alfalained 8-13 Hz Beetalained 13-30 Hz 33. Millised lained esinevad EEG-s une ajal? Teetalained 4-6 Hz (lastel ja magavatel täiskasvanutel) Deltalained 0,4-4 Hz (täiskasvanutel varastes unefaasides, imikutel ka ärkvelolekus) 34. Mida tähendab REM-uni? REM uni ehk kiirete silmaliigutuste uni on üks unefaas, milles enamasti nähakse und. 6
Aeglane ja kiire uni Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul (1). Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: Rahulik ehk aeglane uni: 75-80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained (1). 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1). 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast (1). 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast
Joonis 1. Täiskasvanu unestruktuur (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni.htm) 4 Rahulik ehk aeglane uni (NREM Non-Rapid Eye Movement): 75-80% kogu uneajast. Sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. · 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. · 2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. · 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. · 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada
Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega ka kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus. Uni jaguneb viieks astmeks: Esimesed neli saadiumit on mitte-Rem-uni. Une esimene staadium: See on kerge uni kestusega kuni 2 minutit. Teeta-lainete ilmumine kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained, keha lõdvestub. Une esimesest staadiumist toimub üleminek ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid sellele, mis esinevad ehmumisel. 2 Une teine staadium - uinumine, kestusega umbes 20 minutit. Aeglased kõrgevoltaazilised negatiivse järelsakiga lained (K-kompleksid)
1.2 Une faasid ja astmed Une võib jagada kaheks põhifaasiks: NREM (no rapid eye movements) on rahulik une faas, mille ajal silmad ei liigu, ja REM uni (rapid eye movements), mille ajal silmad kiirelt liiguvad ja kus inimesed tavaliselt unenägusid näevad. Käbinääre mõjutab une- ja ärkvel olemise tsüklit(Egle blogi, kehakeel.ee 2014, 24.04.2015). Une astmed on järgmised: 1. aste - kerge uni, kestusega 2 minutit, mille ajal keha lõdvestub ja kaovad ärkveloleku ajal olnud alfalained (vaba mõttevoo lained, mis tekivad kui ollakse piisavalt lõõgastunud). 2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit, südametöö ja hingamine aeglustuvad, silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda, see aste hõlmab 45% - 55% uneajast. 3. aste - üleminek deltaune staadiumisse, tekivad suure amplituudiga deltalained (tekivad sügava unenägudeta une ajal), hõlmab 3% - 8% uneajast. 4
· Inimene läbib öö jooksul kokku 45 REM-une faasi · Selles uneperioodis esinevad ka unenäod 12. Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Rahulik ehk aeglane uni: 7580% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. · 1. aste kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. · 2. aste uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 4555% kogu uneajast. · 3. aste Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 38% kogu uneajast. · 4. aste sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada
Ööpäevaste biorütmide muutustele kaasnevad vanemas eas sageli ka unerütmi ehk unefaaside muutused. Teame, et normaalne uni koosneb faasidest. Une aktiivne ja passiivne faas vahelduvad öö jooksul mitu korda. Eakatel inimestel nõrgeneb sügava une ehk passiivne faas, mistõttu uni on pinnalisem ja sageli ärgatakse. 43. Unefaasid. 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. 45-55% 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on
Uni Mis on uni? On ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus Funktsioon on töövõime taastamine Kasvuhormoonide eritamine Vajalik puhkuseks Kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ja REM (rapid eye movement) Rahulik ja kiire uni Eristatakse viit astet 1. aste kerge uni (2 min) 2. aste uinumine (20 min) 3. aste üleminek deltaune staadiumisse (3-8 % uneajast) 4. aste sügav uni ehk deltauni (10-15 % uneajast) 5. Aste ehk REM uni REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine Unenägude nägemine 70-90 min pärast uinumist esimese unetsükli lõpus Magava inimese aju ei lülita ennast välja Iseloomustus Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused Esineb imetajatel ja lindudel Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis seonduvad õppimisega Öö jooksul 4-4 REM - une faasi Unenäod Tänan kuulamast!
40. Dennetti video. http://www.ted.com/talks/dan_dennett_on_our_consciousness.html . 41. Baarsi arusaam teadvusest. Baars: Global workspace theory. Teadvus nagu teater. Lava, näitlejad, fookuses, annab tähendusi toimuvale, publik, mis omakorda kommenteerib toimuvat, teadmised, lavastaja, lavatagused jõud, kontekst. 42. Une rütmid. I aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. II aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. III aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. IV aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast
Seejuures igas tsüklis saavutatav une sügavus reeglina vastu hommikut väheneb, nii, et lõpuks E-staadiumi enam ei saavutata või, kui , siis väga lühikeseks ajaks. Normaalse une puhul esinevad REM-staadiumidumbes iga 1,5 tunni järel. Nende kestus on keskmiselt 20 minutit ja öö jooksul see pikeneb. On tõestatud, et unenäod esinevad sageli või peamiselt REM- une ajal. 51. Une tüübid 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast
Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. · Vaikne ehk rahulik uni 80 85% unest. Selle vältel toimub üldine lõõgastumine: aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse ja hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. Staadiumid: 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 4555% kogu uneajast. 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 38% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 1015% kogu uneajast
annaabi.ee 
