laulud". „Kandilised laulud“ (1962) Olin kahekümne nelja aastane neitsi, kui rukkimasindamise ajal Kaarna Arvet, too ilus poiss, mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga. Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse. Manivald sai õpetatud loomatohtriks, võttis naise ja ehitas alevisse maja. Ma kandsin neile liiva. Poeg oli ilus ja kuri, mini oli ilusam ja veel kurjem. Maja jäi kitsaks, nii kitsaks, et panin käed rinnale risti ja kolisin siia, nende mändide alla. „Tants aurukatla ümber“ (1971) ● Mats Traadi esinduslikum teos. ● Romaan, mis tugineb eesti talupojaromaani traditsioonile. ● 5 peatükki, kus valgustatakse "tantsus" läbi
Konstantin Päts Koostajad: Rühm: Ta sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Haridus Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja noore Konstantini õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Võitlus eestlaste õiguste eest Kuna puudus eestikeelne ajakirjandus, sai Pätsile selgeks, et eestlaste olukorra
Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga Tumanova pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja tema õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis.1898. aastal lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. 19011905
oleva mõisa, kus õhtul peetakse suur pidu esimese võidu puhul. Ants, saades Karakulli käest teada, et Marta ja Marta talu asub lähedal, läheb ööseks Marta poole. Hommikul tagasi tulles, on samuti kõik jälle muutunud. Punased on üle võtnud mõisa, milles eile peeti suur pidu. Tapetud on mitmed tähtsad tegelased: Karakull ja Konsap. Ants suudab koos Martaga põgeneda eestlaste ja 2.rühma juurde tagasi, kuid põgenemise käigus Marta kaob alevisse. Aga Ants suudab kokku saada 2. Rühmaga kus ööbitakse lähedalolevas kuuris. Hommikul kuuldes Käsperi käest, et suured liitlasväed ja eestlased on läinud Tartut tagasi vallutama, siis liituvad ka koolipoisid, kes lähevad koos Reinoki ja Vassiljevi omadega suurele teele. Nad jäävad ootama, kuni punaste abiväed lähevad Tartut kaitsma, nende ülessanne on neid takistada. Kuid abivägi on suur ja mitmekordne koolipoistest mille tõttu hakkavad koolipoisid neile alla jääma
Pätsil oli kaks äärmuslikku rolli: esiteks positiivne osa novembris 1918, kui oli otsustamisel vastloodud Eesti Vabariigi iseseisvuse kaitsmine Punaarmee pealetungi eest ning teiseks negatiivne roll septembris 1939 Moskva baasidelepingu nõudmiste vastuvõtmisel, loobudes omariikluse kaitsest relva jõul. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Pätsi koolitee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Raeküla alevisse kolides jätkusid tema õpingud Pärnu Nikolai koolis. Hiljem õppis Päts Riia Vaimulikus Seminaris ning Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900. a asus Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Tol ajal oli läbilöögivõimelisi eestlastest haritlasi Tallinnas vähe ja puudus ka eestikeelne ajakirjandus. Pätsile sai selgeks, et
Roger Ackroydi mõrvamine Agathe Christie 1.Milline kuritöö aset leidis? King´s Abboti alevikus tapeti Roger Ackroyd, üliedukas tööstur, kes tootis vagunirattaid. 2.Kuidas sattus detektiiv asja uurima? Detektiiv Hercule Poirot oli hiljuti asunud King´s Abboti alevisse elama ja Roger Ackroydi vennatütar ja ühtlasi ka ta kasupoja kihlatu teadis,et Poirot oli King´s Abbotisse elama tulnud ja palus,et ta seda juhtumit uurima hakkaks. 3.Kes olid kahtlusalused ja miks? · Ralph Paton Roger Ackroydi kasupoega, kuna ta oli peale oma kasuisa surma põgenenud ja ta polnud pikka aega välja ilmunud ja kuna Ralph oli olnud kogu aeg rahapuuduses ,siis pärast oma kasuisa surma oleks ta saanud päranduseks palju raha ja maid. · Mr
Eesti Vabadussõja ajal 1918. aasta lõpul toimus Punapargi juures (7 km Kilingi- Nõmmest) kokkupõrge Eestist taanduva Saksa väeosa ja Eesti kaitsesalga vahel. Samas kohas toimus 1919. aasta alguses lahing peale tungivate Vene enamlastega. Vaenlased löödi taganema. Täheks, et siin enamlaste vägede edasitungimisele Eestis piir pandi, seati Voltveti Punaparki 1934. a. üles inimeste jõul kohale veetud kivimürakas. Kihelkonna keskusesse Kilingi-Nõmme alevisse püstitati I Maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenud Saarde sõdurite mälestuseks A. Starkopfi poolt valmistatud mälestussammas 1933. aastal. Mõlemad mälestusmärgid hävitati peale II Maailmasõda võimule tulnud kommunistide poolt. Punapargi mälestuskivi taastati nn. ,,laulva revolutsiooni" päevil, Kilingi-Nõmme südames paiknenud sammas on nüüdseks endisel kujul taastatud. Aastal 1998-2010 oli Kilingi-Nõmme Euroopa kultuurikülade programmis. Eestit
Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad kolisid Raeküla alevisse. Seal õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi läks ta Riia vaimulikku seminari, kust ta lahkus ilma kooli lõpetamata ja läks edasi Pärnu Gümnaasiumi. 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist Konstantin advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. 1901.a. 10.novembril hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht "Teataja". Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. K
on must tint või sinine. "Kas see on must tint või sinine ?" "See on mustjassinine." "Ah mustjassinine !" Ent Reet oleks meelsasti tahtnud sinakasmusta, sinakasmust võib-olla on ilusam. "Kas teil sinakasmusta ei ole?" "On küll sinakasmusta." Urbak valas mustjassinise tindi potist välja ja sinakasmusta asemele. "Kas see on kah hea tint?" "Oi, see on kah hea tint. Paremat tinti enam ei olegi." Reet seisis tulbana leti ees, liikumatult. Nagu väsinud oli ta alevisse tulekust, nagu kahju oli vähimastki liigutusest. Suurräti august paistis ainult nina, mustad silmakoopad liikumatute silmadega. Vaatas tindipotti ja peas elasid varjatud mõtted. Ka sulgi oleks ta hädasti vajanud ... "Lubage mulle ka sulgi." Valis kastist kuldse sule, "Kas see on hea sulg?" "Oi, see on hea sulg!" Ei teadnud Urbak, kas ostja veel midagi ostab. Ei teadnud seda Reet isegi. Kuid sulepea oli kodus kadunud, oli küll hoolega otsinud, aga kätte ei saanud. Ehk leiab
"Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993) Näidend "Päike näkku" (1981) Novellikogu "Sarviku armastus" (2007) Kandilised laulud (1962) Helmi Sell Olin kahekümne nelja aastane neitsi, kui rukkimasindamise ajal Kaarna Arvet, too ilus poiss, mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga. Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse. Manivald sai õpetatud loomatohtriks, võttis naise ja ehitas alevisse maja. Ma kandsin neile liiva. Poeg oli ilus ja kuri, mini oli ilusam ja veel kurjem. Maja jäi kitsaks, nii kitsaks, et panin käed rinnale risti ja kolisin siia, nende mändide alla. M. Varik Tsirgusilma algkooli juhataja Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi ja seepärast õpetasin lastele aastal 1915, et tsaar on jumalast ja sakslased on meie surmavaenlased. Aastal 1930 õpetasin lastele, et iseseisvus on suur saavutus ja enamlased on ta surmavaenlased.
Jannsenil oli juba algusest peale ka tösisemaid kavatsusi. Samal aasta, mil ilmus tema esikraamat, tegi ta katset saada ajalehe väljaandmise luba, ja kui sellele tuli eitav vastus, pani köima poolperioodilise rahvaraamatu ,,Sannumetoja", mida ilmus kokku seitse annet. Elu Vändra smuutus üha ebameeldivamaks. Rahapuudus ja halvad suhted oma patrooniga panid Jannseni peas küpsema kolimismötte. See otsus sai teoks aprillis 1850, mil ta kolis Pärnu Ülejöe ehk Rääma alevisse kooliöpetajaks. Üsna varsti pärast Pärnu asumist, oktoobris 1850, tegi Jannsen Laakmanni kaudu uue katse hankida luba eestikeelse kuukirja ,,Marahwa Kulehhed" väljaandmiseks, mis aga tolleaegseis erakoldselt julma tsensuuriterrori tingimustes jälle saamata jäi, kuid Jannsen ei matnud maha eesti ajalehe mötet. Kokku sisaldasid tema kirjutatud teosed 1003 laulu. Jannseni koorilauluharrastus seadis ta vajaduse ette soetada eestikeelset ilmalikku repertuaari
Kirderanniku ja keskmurde erinevused Vältevaheldus puudub Vältevaheldus Palatalisatsioon vähene Palatalisatsioon Lõpu- ja sisekadu piiratud Lõpu- ja sisekadu järjekindel Vokaalharmoonia Vokaalharmoonia taandunud Je- või lõputa illatiiv Sse-illatiiv Kodoje, alevi, hamba Kodusse, alevisse, hambasse Isi- või iksi- konditsionaal Ksi- konditsionaal Jäisin, jäiksin jääksin RANNAMURRE ehk RANNIKUMURRE See on mingil määral pooleks löödud. Jõelähtme, Kuusalu, Haljala on ka pooleks löödud (ülemine osa kuulub rannamurde alla). Alutaguse jääb välja. · Ei esine õ häälikut. a, e, o, u pohi (põhi), peld (põld) · Hilisdiftongid vueras, rüem (rõõm) kui on tegemist pika õ-ga
Eestil Vabariigil on olnud kolm presidenti. Need on Konstantin Päts, Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Praegu on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud räägivad, et tema ema Olga pidi ta sünnitama ühe teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad kolisid Raeküla alevisse. Siin õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi õppis Riia vaimulikus seminaris, siit lahkus enne lõpetamist ja läks Pärnu Gümnaasiumi. 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist Konstantin Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Sajandivahetuseks oli Tallinn kujunenud suureks sadama- ja vabrikulinnaks. Siin kasvas ka eestlaste arv. Konstantin Päts taipas, et tuleb ühendada edumeelsed eestlased, selleks tuleb välja anda oma ajaleht
Ta oli haritud mees, oskas nii saksa kui vene keelt. K. Pätsi ema Olga Tumanova oli pärit eesti-vene segaperekonnast ja selletõttu kasvas K. Päts üles tugeva vene õigeusuga. 1901. aastal abiellus K. Päts Helma Peediga, keda ta tundis juba gümnaasiumipäevilt, nad said kaks last. Haridus Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seal ta õppis aga ainult aasta aega, peale seda kolis terve perekond Pärnu lähedale Raeküla alevisse, lootes, et J. Päts seal uuesti tööd ehistusmeistrina leiaks, seejärel hakkas K. Päts õppima venekeelses Pärnu õigeusu kihelkonnakoolis. Hiljem õppis ta Riia vaimulikus seminaris, seal õppis ta neli aastat ja lõpetas seminari üldharidusliku osa. Siis tegi ta otsuse, et mitte õppida edasi preestriks, vaid hoopis lahkuda sealt ning astuda Pärnu gümnaasiumi viimasesse klassi. Kohe peale lõpetamist 1894. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteadust õppima. Ka need õpingud
Hiljem aga mindi vaatama Rannu mõisa, seal oli suur raamatuhunnik, kuid endine kirjandushuvi oli Ahasele kriipsupealt kadunud. Kuid siis hakkas pihta paugutamine, mehed olid metsas, jooksid kohmetult(nad olid ju tegelikult kõigest 7.klassi poisid). Miljon ei jõudnud nendele oma kehakaalu tõttu eriti järgi. Nad tegid ka valesti, selle asemel et joosta vaenlaste vastu, nad hoopis taganesid kabuhirmus. Veel pidid nad ka valves olema surnuaias, kuid seal tuli hobusega mees ja käskis nad alevisse saata, sest sealkandis vaenlasi polnud. Surnuaias tehti ka nalja(surnud tantsivad-haha). Kuid metsast tuli u. 5 ratsanikku, need olid enamlased. Metsast leiti ka väga vajalik asi- kuulipilduja. Heitulus tündajate ja kaitsjate vahel jätkus tunde, kuid läti polgu pealtund ei raugenud. Ahas tappis lõpuks ka oma paljaste kätega ühe mehe. Kõik olid imestunud. Juhtus aga nii, et punased tahtsid igaljuhul nüüd Tartist enda alla võtta ja mehed olid sunnitud ära kolima Rannu mõisa
Hiljem aga mindi vaatama Rannu mõisa, seal oli suur raamatuhunnik, kuid endine kirjandushuvi oli Ahasele kriipsupealt kadunud. Kuid siis hakkas pihta paugutamine, mehed olid metsas, jooksid kohmetult(nad olid ju tegelikult kõigest 7.klassi poisid). Miljon ei jõudnud nendele oma kehakaalu tõttu eriti järgi. Nad tegid ka valesti, selle asemel et joosta vaenlaste vastu, nad hoopis taganesid kabuhirmus. Veel pidid nad ka valves olema surnuaias, kuid seal tuli hobusega mees ja käskis nad alevisse saata, sest sealkandis vaenlasi polnud. Surnuaias tehti ka nalja(surnud tantsivad-haha). Kuid metsast tuli u. 5 ratsanikku, need olid enamlased. Metsast leiti ka väga vajalik asi- kuulipilduja. Heitulus tündajate ja kaitsjate vahel jätkus tunde, kuid läti polgu pealtund ei raugenud. Ahas tappis lõpuks ka oma paljaste kätega ühe mehe. Kõik olid imestunud. Juhtus aga nii, et punased tahtsid igaljuhul nüüd Tartist enda alla võtta ja mehed olid sunnitud ära kolima Rannu mõisa
maarahvastiku välisrände saldo 195688 56 600 inimest. Need andmed kinnitavad, et migrantide paigastumine oli vähene ning Eestis kinnistus vaid väike osa sissesõitnuist. 1989. aasta loenduse andmed aga tõendavad, et sõjajärgse välisrände saldo on tegelikult palju suurem ja just linnalistes asulates. 194688 oli iga-aastane rahvastiku iive linnades ja alevites keskmiselt 6086 inimest ning 195688 maa-asulates 1714 inimest. 1000 linna või alevisse elama asunu kohta oli lahkujaid 719 ja paigalejääjaid 281, maal vastavalt 635 ja 365. Seega oli migrantide paigastumine maal suurem kui linnas. Ka Eesti-sisene ränne oli intensiivne, nii registreeriti 195690 siserändena 1,266 miljonit sissekirjutust linna ja 927 000 sissekirjutust maale. Sõjajärgne riiklik elamuehitus ja elamispinna jaotamise kord andsid heakorrastatud korterite saamisel eelised migrantidele. Eelisolukorras olid ka Nõukogude armee kaadriohvitserid ja
{43180}{43300}Kas tohib pöörduda,|härra pataljoni ülem? - Pöörduge. {43319}{43388}Teine rühm palub|end määrata valvesse. {44702}{44761}Noh?|- Kõik on vaikne. {45672}{45724}Surmakutsar tuleb. {46063}{46111}Ära tulista, ta on mul kirbul. {46324}{46388}Teine rühm! {46426}{46496}Siin.|- Oma, kurat! {46500}{46578}Rühmaülem Käsper?|- Mis sa kollitad siin? {46588}{46684}Kurat, mõtlesin, et vaenlane on ratsa,|et tuleb jälle suurem jooksmine! {46717}{46827}Vii mehed alevisse, venelane|on liikvele läinud. - Just nii. {46842}{46961}Lõite põnnama või? Pole midagi.|Alguses on kõigil sitt püksis. {46993}{47062}Tuld on? - Ei suitseta.|- Mul on. {47201}{47249}Tagasi aia taha! {47423}{47469}Teine rühm, tuld! {47908}{47965}Keegi ei tagane,|see on käsk! {48677}{48746}Ärge seda Maksimi kartke,|tal on sihik kõvasti üle. {48984}{49086}No nii, need on meie omad.|Nii, poisid, ja nüüd mõisa peale! {49110}{49157}Teine rühm, rünnakule! {49963}{50097}Uks lahti
Konstantin Päts - Eesti Vabariigi looja Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja noore Konstantini õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Siit siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumi. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Sajandivahetuseks oli Tallinn kujunenud suureks sadama- ja vabrikulinnaks, kus oluliselt oli suurenenud eestlastest elanike arv
mida ilmus kokku seitse väljaannet. Ostuisu oskas Jannsen tõsta sellega, et jättis pikemad jutud järgnema. Elu Vändras muutus aga üha ebameeldivamaks, kuna teravnesid suhted Körberiga, seoses konkureerimisega raamatute kirjutamisel. 5 Jannsen Pärnus. "Perno Postimees". Perno Postimehe esikülg 1850. aastal kolis Jannsen Pärnu Ülejõe ehk Rääma alevisse ja hakkas seal kooliõpetajaks. Alguses käis koolitöö saksa keeles. Lisasissetuleku saamiseks võttis ta enda peale Ülejõe alevivalitseja ameti. Pärnu-perioodi keskseks sündmuseks kujunes "Perno Postimehe" käimapanemine ja sellega pideva eesti ajakirjanduse rajamine. 1875.a. ilmus esimene "Perno Postimees ehk Näddalileht", mis Jannseni toimetusel ilmus kuus ja pool aastat. 1861. aastal hakkas isa abistama ajalehetöös ka Lydia.
juhitav marionettnukk. Romaan jutustab loo eluvõõrikust noore kirjaniku "vabadusvõitlusest" kehtestatud normidega ning püüdlustest end mehena identifitseerida. [6] Romaan baseerub osaliselt Ruitlase enda elule, sest on kui jätkuks suletud blogile. ,,Naine" on eesti esimene ,,suhte-meestekas". Raamatu peategelane on Mees, kes töötas haiglas, kus ta Naisega, kes oli ,,riistakeskuses" medõde, tuttavaks sai, turvamehena. Mees sõitis kord Naisele Lollide Maainimeste alevisse külla, kuhu ta lõpuks pidama jäi, ning abiellus Naisega ja nad said ka lapsed. Pärast abiellumist hakkas elu halvemaks minema, sest siis avanes Naise tõeline pale, mis Mehele ei meeldinud. Ta hakkas Naist jälestama ning elas temaga ainult Lapse pärast veel koos, kuid enda lõbustamiseks otsis erinevaid afääre. Mees tegeles luuletamisega ja sai selle eest raha, aga see ei sobinud Naisele, kuna polevat õige töö, ja nii otsis Naine mehele
kõige jubedama ajaloosündmuse, ohvritele. Kiriku taastamise ametlikuks alguseks võib pidada 7. aprilli 1990, mil Tori Kihelkonna Muinsuskaitse Seltsi esimehe Jüri Kask'i eestvedamisel toimusid seal esimesed suured talgud.(Lisa4) Suigu kolhoosi metsamehed eesotsas Harry Veskimägiga rajusid maha varemeis kasvanud suured puud. Kiriku taastamise sisseõnnistamine ja esimene eesti sõjameeste kokkutulek oli kavandatu 7.-8. juulile 1990. Kuid kokkutulek jäeti ära, kuna 4. juulil saabus Tori alevisse 13 nõukogude soomustransportööri ja 28 kergetanki ning Pärnu lennuväljale maandus 9 eriüksuste lahingkopterit. Eesti sõjamehed, kes ligi pool sajandit tagasi olid Eesti idapiiril Punaarmee vastu võidelnud, olid nõukogude reziimile ikka veel ohtlikud... Sama aasta 30. septembril õnnistas Pärnu praost Andres Põder sisse Tori kiriku taastamise alguse ning avati mõlemale poole kiriku peasissekäigu ust seinale paigaldatud mälestustahvlid. (Lisa 5)
nad tõepoolest nii Saksamaast kui Itaaliast eeskuju võtsid. President Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis. Konstantini isa soovis lastele paremat haridust pakkuda ning seepärast koliti Pärnu lähedal asuvasse Raeküla alevisse. Noore Pätsi haridustee jätkus seal asuvas Nikolai koolis. Järgmine kooliaste viis Konstantini eesti eemale, Riia vaimulikku seminari. 1894. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda ning pärast selle lõpetamist järgnes aastane sõjateenistus Pihkvas. Noor jurist abiellus gümnaasiumipäevalit tuttava naise Helma Peediga ning asus 1900. aastal elama Tallinnasse ning hakkas elatist teenima advokaat Jaan Poska abilisena.
Jakob sai aru, et tõe väljatoomine Timo tagasi ellu ei ärataks aga tõe peab selgeks tegema tõe enda pärast. Põltsamaal, 23.aprillil 36 Eeva tuli tagasi ja oli täiesti löödud. Matused olid õhtul kell 8. Matusel olid ainult pere ja teenijad. Ei mingit külarahvast.Väikesed ja suured- aja varingus kaome me kõik ja saame põrmuks, millel pole ei rõõme, ei hirmu. 25-ndal aprillil Eeva kolis meie juurde. 26-ndal mail 1837 Eeva kolis alevisse väikesesse puu majja ja ka Karl käis tema juures ta kätt palumas aga sai korvi. Tallinnas" Londoni" hotellis, tuba nr.11, 14-ndal juunil 1859 Ta on juba 70 täis. Anna on 5 aastat surnud Eeva õpib linnas. Suur- Eeva käib ikka Timo haual. Endal on sapi häda ja sõidab minema käsikirjad andis Eeva kätte . Tütrele saatis tetamendi, milles ta pärib Põltamaa maja. Päevaraamatu annab Jürile.
seppä: R sebad, K seppad sepp: sepad palatalisatsioon vähene: palatalisatsioon: palk: palki pal´k: pal´gi lõpu- ja sisekadu piiratud: lõpu- ja sisekadu järjekindel: seppä, tüttäred sepp, tütred vokaalharmoonia vokaalharmoonia taandunud je- või lõputa illatiiv: sse-illatiiv: kodoje, alevi, hamba kodusse, alevisse, hambasse isi- või iksi-konditsionaal: ksi-konditsionaal: jäisin, jäiksin jääksin Kirderannikumurde tähtsamaid uuendusi tugevaastmeline n(n)i-terminatiiv: poiganni ‘pojani’; 6 analoogilised da-infinitiivi tunnused: jättädä, tundada; topeltmitmus: kanudel ‘kanadel’, päividest ‘päevadest’;
muutus rahulolematuks. Rinne nihkus Liivimaale ja Suure-Jaani jäi üsna selle lähedale. Siinsete teede kaudu taandusid Vene väed. Laostunud ja distsipliinita väeosad võtsid teeäärsetest taludest kõike, mis võtta andis. Navesti mõisast võeti 30 noort tõuhobust. Olustvere mõisa toodud laatsareti personal tahtis mõisa maha põletada, kohalikel elanikel õnnestus see ära hoida. Samal ajal jättis sõjavägi ühtteist ka maha: Lahmusele 60-70 nuumhärga, Suure-Jaani alevisse aga palju apteegitarbeid. Kuna politsei ei suutnud korda pidada, koondusid mehed nn. Kütiseltsiks. 1917. a. algas kogu kihelkonnas salajane kihutustöö omakaitse korraldamiseks. Sama aasta detsembrikuus hakkasid töörahva nõukogud mõisaid üle võtma, moodustati punakaardisalku. Kõik see ei kestnud kaua. 24. veebruaril 1918. a. kuulutati välja Eesti Vabariik. Saksa väed olid nüüd Eestis kui okupatsiooniväed. Teatud väegrupp oli ka Suure- Jaanis
peksis. Surmapõhjus: loomulik surm 13 4.33. Helmi Sell Sünnikoht: Harala Amet: loomatalitaja Lugu: Kui ta oli kahekümne nelja aastane neitsi, meelitas Kaarna Arvet ta õlekuhjade vahele. Sestsaadik peale näidati talle näpuga. Arvet ise lapsest ei hoolinud. Helmi pidi ta üksi üles kasvatama. Ta rühmas kõvasti ja saatis palga Tartusse, et poeg saaks koolitatud. Poeg Manivaldist sai loomaarst. Poeg abiellus ja ehitas alevisse maja. Helmi kandis neile liiva. Mõlemad olid ema vastu kurjad. Lõpuks ei pidanud Helmi vastu ja suri Perekond: poeg Manivald Surmapõhjus: loomulik surm 4.34. Martin Jälle Sünnikoht: Harala Olemus: filosofeeriv; tõe tagaajaja; Filosoofia: Tõde on libe kui kala, tõde lipsab pidevalt käest. Võimalik, et see on üks vigurimeeste väljamõeldis. Lugu: Tutvustas oma tõeteooriat Hugo Pässile, aga too vaid naeris ja ütles, et
annaabi.ee 
