Aleksandr Sergejevits Puskin 6. juuni 1799 10. veebruar 1837 Lapsepõlv · Sündis Moskvas põlisaadliku pojana; neegrist esivanem. · Majanduslik laostumine kasvatati üles pärisorjade poolt (väga hea pr.k.) · Vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega ainuke emafiguur oli amm ja hoidja Arina Rodionovna · Teistest nii füüsiliselt kui vaimselt palju arenenum, kuid ei hoobelnud sellega Lütseumiaastad ja loomingu algus (1811 1817; 12.18. a.) · 1811 pandi Tsarskoje Selo lütseumi (kinnine õppeasutus) · Tase kõrge, kuid ebaühtlane, just õpetajate osas · Õpetati ülikoolitaseme järgi, kuid süsteemitult · Oluliseks oli direktor eelistas kirjandust sõjaväeõppustele · Luuledebüüt 15aasasena ,,Luuletajast sõbrale" (1814)
Puskin sündis 18sajandi lõpul Moskvas põlisaadliku pojana. Vanemad ei näidanud oma lapse suhtes välja armastust, vaid tegelesid rohkem seltskonnaelu ja raha kulutamisega. Taoline kasvatus ei mõjunud noormehele eriti hästi. Kordagi ei maininud ta oma teostes ei oma ema ega isa. Ainus, kellesse ta soojalt suhtus oli tema õe hoidja. Leitud on üksikuid kirju nii ta emalt kui hoidjalt. Erinevus on tohutu. Ema kiri on täis fomaalsusi, samas kui Rodionovna kiri sisaldas siirust ja armastust. Kirjaniku tuntuima loomingu Jevgeni Onegini peategelane Jevgeni olevat sündinud temast teose ja lisainfo andmetel 4 aastat varem. Ühiseks jooneks võib kindlasti nimetada eelpool mainitud vanemate hoolimatust. Teoses Onegini hoidjast ega vanematest pole räägitud, kuid austust hoidja vastu võime leida kui võrdleme Arina Rodionovnat Tatjana hoidjaga. Aleksandri elu oli väga vaheldusrikas ning täis vastuolusid riigivõimuga
Aleksander Puskin (1799-1837) Hannibal vaarvanaisa (Etioopia), Peeter I tõi ta Venemaale. Guvernant koduõpetaja Rodionovna (Arina) lapsehoidja Ta sünnib Venemaale, kus paljud temast ei hooli. Hoolivad njanja ja Nikita (vanamees). Kui Puskin sureb on pärisori Nikita endiselt ustav oma isandale. Tal oli elutüdimus. Talle vedas, et sattus Tsarskoje Selo lütseumisse (1811-1817). See oli väike tsaariperekonna suveresidents. Juba lütseumi ajal avaldab luuletusi. Aasta 1812 avaldas suurt mõju Napoleon tungis Venemaale. Tulevad dekabristid. 1814 tulevad ohvitserid tagasi venemaale. Tähtsaimad luuletused ,,Küla" ja ,,Priius" (1817-1820) Asus Peterburgi ametnikuna tööle. Aga ta teadis, et on sündinud poeediks. Peterburis suhtles lähedalt tulevaste dekabristidega. ,,Küla" algab väga idüllilise ja ilusa pildiga vene külaelust. Kõik on armas, kena. See pilt on justk...
Puskini sünniaasta oli rikas suurte poliitiliste sundmuste poolest. Kõik see kuulutas aastasaja lõpul ette maailma ajaloo hoogsat kulgu XIX sajandite esimestel aastakümnetel, mil Moskvas otsustati Napoleoni-Euroopa saatus. Imiku hälli ümbritsesid pärisorjad-hoidjad. Üks neist, kes hoidis tema õde Olgat, äratas Puskinites tähelepanu oma kõneosavusega. See oli Arina Rodionovna, kes oli kunagi olnud ka Puskini vaarisa Abram Petrovits Hannibali orjatar. Ariana Rodionovna mäletas hästi oma julma härrat ning võis isiklike muljete põhjal, mis talle olid jäänud selle ebatavalisest välimusest ja ohjeldamatust iseloomust, palju jutustada "tsaari moorlasest". (Hannibalide suguvõsa oli etioopia päritolu ja sellest ka "moorlase" välimus.) 1801 aastal Paul I ajastu lõppemine kuulutas ette hirmuajastu lõppu ja vene kirjanduse uuestisündi. Puskinid pöördusid tagasi armsaks saanud poeesia juurde ja Sergei Lvovitsi pool hakati korraldama kirjandusõhtuid.
vastu võeti, kuid perekond oli pidevalt majandusliku laostumise äärel. Lapsi kasvatasid pärisorjad, hoidjad ja guvernandid, nii et Puskin valdas juba varakult täiesti vabalt prantsuse keelt. Puskini lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse täieliku ükskõiksusega. Seepärast väldibki ta oma luules lapsepõlvemälestusi ega maini kordagi ema-isa. Ainus helge isik P. lapsepõlves oli pärisorjast amm ja hoidja Arina Rodionovna, kellele P. hiljem on pühendanud palju luuletusi ("Hoidjale"). Puskini vaimne arenemine oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal palju lugeda juba väga varases lapsepõlves. Ka füüsilist liikumist armastas P. läbi terve elu: ta oli tubli matkaja ja hea ratsutaja, võrratu tantsija, osav vehkleja ja laskur ning alati valmis riskima. Koolikaaslastest oli ta nii vaimselt kui füüsiliselt arengult peajagu üle, kuid kunagi ei hoobelnud ta oma üleolekuga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
