"Palat nr. 6" räägib lähemalt vaimuhaigla juhatajast doktor Raginist ja vaimuhaige Gromovist. Ragin on tark, intelligentne ja pehmeloomuline arst. Ragin teab sedagi, et see haigla on kõlblusvastane ja elanikkude tervisele äärmiselt kahjulik, kuid ta ei võta sellevastu midagi ette, ega tahagi ennast sellega vaevata. Gromov põeb jällitusmaaniat. Haigushoogude vahel käitub Gromov normaalselt, tal on õilsad mõtted. Tema kõnedest kostab kaebusi inimliku alatuse ja vägivalla üle ning lootusi ilusale elule. Gromovi arukus kutsub Raginit tihtipeale palatisse nr. 6 patsiendiga vestlema ja vaidlema. See saab ka Raginile saatuslikuks, kuna üks tema alamaid himustab tema kohta endale ning tomib nii, et Raginit hulluks hakatakse pidama. Ragin olles nüüd üks palati nr. 6 elanikest mõistab, et selline olukord raviasutuses ei ole kohane ning süüdistab end selles milline see koht on. Ta kahetseb,
kargame; kui keegi sureb, siis ütleme, et viskas vedru välja, ja niimoodi lobiseme kõigest, sest see päästab meid, et me hulluks ei lähe; senikaua kui me kõike seda selliselt võtame, avaldame vastupanu. · Siis aga tajun tolle saleda, tõmmujuukselise huuli ja mu huuled kiirustavad neile vastu, ma sulen silmad ja tahan sellega kõik maha kustutada sõja ja õuduse ja alatuse, et uuesti ärgata noorena ja õnnelikuna. (Bäumeri mõtted viibides kauni prantslasest tütarlapse juures, kuhu ta koos kaaslastega üle jõe ujus). · (Bäumer lebab mürsulehtris vaenlase surnukeha kõrval, keda ta just jõhkralt enesekaitseks pussitanud on). Ta on inimene, kelle ma oma kätega olen tapnud, keda ma täpselt näha võin, kelle surm on minu kätetöö.
võima mõelda oma tõekspidamiste järgi ja öelda, mis ta mõtleb. Riigi sõjajõud peavad kaitsma isamaad, mitte teostama vägivalda. Venemaa vajab kodanikke, orjasid on tal enam kui tarvis Iseenese kohta kirjutab Timo:"Ma ei ole nende kahetsusväärsete seast, kelle aadelikkus piirdub nende vapiga. Te teate kõik, kelle ma olen naiseks võtnud." Jakob ütleb selle kirja kohta, et Timo tahtis sellega hävitada sõgeduse ja alatuse ja ülekohtu Vene riigis ühesõnaga keisri- ja hävitas iseenese. Tõepoolest: keiser laseb Timo vangistada maa-alusesse kongi 9 aastaks. Timo juurde lasti ainult kindral Plutalov, isegi kirju oma naiselt ei tohtinud ta saada, seega ei teadnud ta, et tal sündis poeg, kes küsib onu Jakobilt, kui ta on saanud piisavalt vanaks:"Ütle, kas ma pean nüüd lütseumis keisri sõbraks hakkama?" Osa teosest räägib Timo elust vangis. Loomulikult sai Jakob sellest teada alles siis, kui
võima mõelda oma tõekspidamiste järgi ja öelda, mis ta mõtleb. Riigi sõjajõud peavad kaitsma isamaad, mitte teostama vägivalda. Venemaa vajab kodanikke, orjasid on tal enam kui tarvis Iseenese kohta kirjutab Timo:"Ma ei ole nende kahetsusväärsete seast, kelle aadelikkus piirdub nende vapiga. Te teate kõik, kelle ma olen naiseks võtnud." Jakob ütleb selle kirja kohta, et Timo tahtis sellega hävitada sõgeduse ja alatuse ja ülekohtu Vene riigis ühesõnaga keisri- ja hävitas iseenese. Tõepoolest: keiser laseb Timo vangistada maa-alusesse kongi 9 aastaks. Timo juurde lasti ainult kindral Plutalov, isegi kirju oma naiselt ei tohtinud ta saada, seega ei teadnud ta, et tal sündis poeg, kes küsib onu Jakobilt, kui ta on saanud piisavalt vanaks:"Ütle, kas ma pean nüüd lütseumis keisri sõbraks hakkama?" Osa teosest räägib Timo elust vangis. Loomulikult sai Jakob sellest teada alles siis, kui
On kirjandus- ja kunstivool, mis lubab kirjanduses palju vabadust, kunstniku fantaasia- ja mõttelendu. Romantism kujutab tundeid, kirjutatakse eriti lihtinimestest, kasutatakse igapäevast keelt. Teoste tegevus toimub minevikus või mõnes eksootilises paigas, tegelased on erakordsed inimesed, tavaliselt sattunud vastuollu oma ümbrusega. Põhimotiivideks on armastus ja vabadus. Kõik on liialdatud, nii tegelaste üllust kui ka alatust. Lõpp on enamik juhtudel ilus, täiuslik ja hea võidab alatuse ja kurjuse. Tähtsamad esindajad! Ungari luuletaja Petöfi, inglise luuletajad Byron ja Shelley, inglise proosakirjanik Scott, prantsuse kirjanik V.Hugo, vene luuletaja Lermontov; Puskin, eesti kirjanikud Lydia Koidula, E.Bornhöhe, A.Saal. Sandor Petöfi (1823-1849) Pärines lihtrahva hulgast, alustas iseseisvat elu 16-aastaselt. Ametitelt oli näitleja, lihtsõdur, ajakirjanik. Tähtis: ungarlaste jaoks on ta vabadusvõitleja ja luuletaja, meelde jäänud romantilise luuletajana.
temas. Ibseni ajaloolis-filosoofilise kontseptsiooniga käis kaasas absoluutse tõetruuduse ja ajaloolise täpsuse nõue. Kõik, millest kirjutatakse, tuleb ise läbi elada, sest ainult see annab lugejale võimaluse kirjanikku täielikult kirjanikku mõista. 1880ndail sai Ibseni loomingus alguse uus periood - kirjanduslikku tegevuse kulminatsioon - valmis 12 näidendist koosnev tsükkel. "Ühiskonnatoed"(1877) käsitleb kaasaja ühiskonna tugevaima liikme alatuse ja väärituse probleemi. "Nukumaja"(1879) käsitleb abieluprobleeme. "Kummitused"(1881) - naine jääb kuulekana valitsevale moraalile perekonda ka siis, kui see on saatuslik nii talle kui ka järeltulevale põlvkonnale. "Rahva vaenlane"(1882) käsitleb jällegi vale ja tõe kokkupõrget. "Metspart"(1884) - esiplaanil kutsumuse, isiksuse terviklikkuse probleemid. "Naine merelt"(1888) - paralleelsed jooni "Nukumajaga". "Hedda Gabler"(1890) - jätkub huvi naise hingeelu vastu. 1891.a
tunneks ta end koduselt ilma Timo ja Eevata - Jakob ja Anna sõidavad paadiga - Timo lõi lahingus Tiidule (oma liitlasele, ustavale mehele) kogemata mõõgaga näkku suure madina käigus, Tiidul löödi silm peast, Timo arvas seda prantslaste löögiks, ega saanudki teada, et tegelikkuses oli see tema tegu - Timo tahtis oma kõige armsama hinge õnnelikuks teha, kuid tegi selle õnnetuks, tahtis hävitada alatuse ja ülekohtu nende Vene riigis, kuid hävitas iseenda - Jakob sai kapteniga kokkuleppele, et too neil põgeneda aitaks, 1000 rubla enne väljasõitu ja 1000 esimeses ohutus sadamas - Jakob tahtis minna sadamasse/laevale tööle. Sai kapteniga sõbraks, lubas korraldada suurejoonelise peo, kui ta tööle võetakse - Põgenemine jäi sügisel ära kuna Jüri oli raskelt haigeks jäänud ja Eeva pidi pojaga jääma, pidi lükkuma kevadesse
Ning lugu lõppeski Fortinbras' käsul Hamleti surnukeha austustavaldava lossist väljaviimisega leinamarsi ning suurtükkide kogupaukude saatel. Tragöödia põhineb Saxo Grammaticuse kroonikas 12. Sajandil sisalduval lool. Hamlet on William Shakespeare "Hamleti" nimitegelane. Ta on õilis Taani prints, kes oma isa mõrvajale ja Taani kuningatrooni pärijale lell Claudiusele kätte maksmaks teeskleb hullumeelset. Tema tülgastus valelikkuse ja alatuse vastu ning elu mõte otsing, mis kasvavad kättemaksumotiivist üle, kajastavad renessansiideaalide kriisi. Hamleti keerukas isiksuses on nähtud eeskätte kõhklejat ja juurdlejat, ent on ka heroilisi ja muid selliseid tõlgendusi. Nimitegelane, kes kaitseb iga hinnaga oma põhimõtteid, on sunnitud seeläbi ise kannatama ja tihti teisi ohvriks tooma (sageli teadmatult), mis harilikult viib kangelase traagilise hukkumiseni
HAMLETI küsimused 1. Tragöödia ülesehitus. Tragöödia põhineb Saxo Grammaticuse kroonikas 12. Sajandil sisalduval lool. Hamlet on William Shakespeare "Hamleti" nimitegelane. Ta on õilis Taani prints, kes oma isa mõrvajale ja Taani kuningatrooni pärijale lell Claudiusele kätte maksmaks teeskleb hullumeelset. Tema tülgastus valelikkuse ja alatuse vastu ning elu mõte otsing, mis kasvavad kättemaksumotiivist üle, kajastavad renessansiideaalide kriisi. Hamleti keerukas isiksuses on nähtud eeskätte kõhklejat ja juurdlejat, ent on ka heroilisi ja muid selliseid tõlgendusi. Nimitegelane, kes kaitseb iga hinnaga oma põhimõtteid, on sunnitud seeläbi ise kannatama ja tihti teisi ohvriks tooma (sageli teadmatult), mis harilikult viib kangelase traagilise hukkumiseni
Juttude kaudu saavad sellest teada sugulased, Alberto hüppab aknast välja ja varjab end ühe teise mehe majas. See mees riietab ta metsmeheks ja viib ta järgmisel päeval linnaplatsile, kus ta ära tuntakse ja vangi pannakse. Jutustuses on hästi näha, kuidas Boccaccio madalalaubalisust pilkab, ta lausa naerab selle tüdruku rumaluse üle. See lugu näitab, et isegi kui tarka võib päästa tema kavalus ja taiplikkus, võib ta alatuse eest saada karistada. Tark inimene ei tähenda kohe otseselt õilast ja head soovidega inimest. Jäi ka mulje, et Boccacio austab väga naisi. Boccaccio seisab abielu kui majandusliku kokkuleppe ja mehe valiku ainuõiguse vastu. Kuigi väga paljud mehed kasutavad naisi lihtsalt vallatlemiseks ära, ei ole ka naised otseselt selle vastu. Näiteks ühes novellis annab naine peavarju Landolfo Ruffolole, kes oleks läbi laevahuku surnud. Samuti tagastab naine talle ka mehe leitud kasti
Siin oli ka oma õiguslik küsimus... nimelt, millisel õiguslikul alusel indiaanlasi tapeti ja riisuti? Kuidas võisid hispaanlased üldse palja vägivalla abil omandada indiaanlaste vara ja neid oma alamateks teha? Küsimused olid püstitatud ja mõistetud, aga vastused paraku puudu. Veel enne seda maailmaajaloolist avalikku vaidlust hakati Hispaanias uue õigusprobleemi olemasolu tunnistama. Ühed õpetlased pidasid indiaanlasi nende alatuse ja laiskuse tõttu alaväärtuslikeks ja töökohustuslikeks, teiste arvates tulnuks vähemalt töökohustuse määr teha neile talutavaks. 40 aastat pärast Kolumbuse avastust andis õpetatud dominiiklane ja Salamanca professor Francisco de Vitoria (u 1492-1546) indiaaniküsimusele põhjaliku juriidilise seletuse. Paljude indiaanlaste tapmine ja süütutelt vara röövimine oli tuntud tõsiasi. Kuid millise õigusliku alusega sai sellist teguviisi õigustada
laenatud raha vaja, kuna tal ei õnnestunud teha seda äri, milleks ta laenu võttis; tõin selle kohe tagasi ja andsin selle su naise kätte, nii et kustutagu too W. võlg tema arvelt maha. G. pöördus naise poole ja A. ei saanud valetada tunnistaja juuresolekul (sain, polnud meeles sulle seda anda). G: väga kena, W. minge jumala nimel, küll ma juba teie arve korda sean. W. lahkus, tüssatud naine aga oli sunnitud mehele üle andma häbitasu oma alatuse eest. Nõnda kasutas kaval armastaja ära ahnitsevat kaunitari, ilma et tal tarvis oleks olnud midagi kulutada.
kolmkümmend hõberaha ülempreestritele ja vanematele tagasi, öeldes: "Ma olen teinud pattu, olen süütu vere ära andnud." Nemad aga vastasid: "Mis see meie asi on? Vaata ise!" Ja visanud hõberahad templisse maha, Juudas eemaldus, läks ära ja poos enese. Sellest loeme välja, et Juudas kahetses. On ju Kristus andestaja Jumal ning ta ise õpetas, et kahetseda pole kunagi hilja. Kuidas ka poleks, aga Juudast sai kõikideks aegadeks reeturlikkuse ja alatuse sümbol. Teda võib küll haletseda, püüda mõista tema käitumist tol saatuslikul neljapäeva õhtul, kuid musta valgeks teha ei õnnestu küll kellelgi. Nimi Juudas (Juuda) oli juutide hulgas väga populaarne ning Piiblis on ka teisi sellenimelisi mehi. Püüame mehi omavahel mitte segi ajada. PEETRUS SALGAB JEESUSE Jeesuse arreteerimise hetkel asus Peetrus ainsana õpetajat kaitsma. Johannese evangeeliumist loeme:
vabariigi vaenlased, kes kuningannal põgeneda aitavad. · Põgenemine nurjub, sest üks linnavalitsuse liige, on saanud teate, et selleks ööks plaanitakse reetmist. · Kuningannat hakatakse valvama kui vangi. · Karistuseks põgenemiskatse eest langetab hoolekandekomitee linnanõukogu ülesandel otsuse võtta Marie-Antoinette'ilt poeg ning määrata talle kasvatajaks julma kingsepp Simoni. · Thersites alatuse ja häbematuse võrdkuju. · Kuninganna toimetatakse Conciergerie'sse. Conciergerie · Nime kandmist Conciergerie vastuvõturegistrisse võib võrrelda surmatunnistusega. · Fersen on raevunud, et ei või kuninganna päästmiseks midagi suurt ette võtta. · Mercy kirjutab de La Marcki õhutusel Viini, et Maria Theresia tütre tapalavale saatmine ilma Austria-poolse sekkumiseta oleks plekk keisri vapil. · Vastust keiser Franzilt ei tule.
Kindlasti suhtus Jeesus temasse alguses leebemalt, sest teised tundsid ju end Galileas kodus. Jeesuse eriline hoolitsus alaealise Johannese eest võis Juudast tõemeeli riivata. Nelja evangeeliumi ridade vahelt võib välja lugeda, et Sebedeuse pojad (Johannes ja Jaakobus) ja Peetrus olid Jeesuse usaldusisikud ning et väike Johannes oli ikka ja alati õpetaja kõrval. Ainsa apostlina oli ta ka õpetaja juures ristipuu all. Kuidas ka poleks, aga Juudast sai kõikideks aegadeks reeturlikkuse ja alatuse sümbol. Teda võib küll haletseda, püüda mõista tema käitumist tol saatuslikul neljapäevaõhtul, kuid musta valgeks teha ei õnnestu küll kellelgi. Nimi Juudas (Juuda) oli juutide hulgas väga populaarne ning Piiblis on ka teisi sellenimelisi mehi. Püüame neid mehi omavahel mitte segi ajada. Juuda suudlust on kunstnikud kujutanud juba varakristluse ajast kirikuseintel, vitraaakendel, miniatuuridel, ikoonidel. Itaalia maalikunstnik Giotto [dzi´otto](1266/67-1337) on Padovas paikneva
Lihtinimesed Õndsad- keisrisugu. Ei tegelenud Õilsad- kõige tähtsam inimtüüp Õilsat iseloomustab püüd hariduse ja kultuuri poole. Õilis mõistab, et on vaja olla inimlik. Õilis mõistab, et on ühiskondlik olend ja seega peab oma kutsumuseks teiste inimeste teenimist, et kõige paremaid võimalusi selleks pakub riigiamet, siis on õilsa eesmärgiks tõusta karjääriredelil. Tõus peab kulgema aga läbi harituse, mitte alatuse 4. Panteistlik usund Ei tehta vahet elusa ja elutu vahel. Loodusobjektidel, inimestel ja inimeste tehtud asjadel oma Kami- jumalik vägi. N. Fudji- väga populaarne pühapaik ja palverännakute sihtpunkt 5. On polüteistlik usund Personaalsed jumalad on taevase päritoluga kamid. Peajumalannaks on päikesejumalanna AMATERASU (taevas särav). Talle on pühendatud tempel ISE- pühamu Sümbol: peegel, mõõk, juveel
temasse alguses leebemalt, sest teised tundsid ju end Galileas kodus. Jeesuse eriline hoolitsus alaealise Johannese eest võis Juudast tõemeeli riivata. Nelja evangeeliumi ridade vahelt võib välja lugeda, et Sebedeuse pojad (Johannes ja Jaakobus) ja Peetrus olid Jeesuse usaldusisikud ning et väike Johannes oli ikka ja alati õpetaja kõrval. Ainsa apostlina oli ta ka õpetaja juures ristipuu all. Kuidas ka poleks, aga Juudast sai kõikideks aegadeks reeturlikkuse ja alatuse sümbol. Teda võib küll haletseda, püüda mõista tema käitumist tol saatuslikul neljapäevaõhtul, kuid musta valgeks teha ei õnnestu küll kellelgi. Nimi Juudas (Juuda) oli juutide hulgas väga populaarne ning Piiblis on ka teisi sellenimelisi mehi. Püüame neid mehi omavahel mitte segi ajada. Juuda suudlust on kunstnikud kujutanud juba varakristluse ajast kirikuseintel, vitraazakendel, miniatuuridel, ikoonidel.
rajajaks, uuseagse novelli peamiseks kujundajaks. Kaasaja sündmused on ka selles teoses selgesti näha. Kujutab näiteks katku. Seltskond noori aristokraate otsustab varjuda F lähedases villas katku eest. Seal jutustatakse üksteisele lugusid, et katkust mõtteid eemale viia. Iga päev jutustatkse kümme lugu. Dekameron: kümne päeva lood. Seitse neidu, kolm noormeest. Annab lugudele kunstipärasema ilme. 90 lugu kujutavad madalamat, aga ka seal on õilsaid tegelasi, kes alatuse läbi saavad kannatada. Nii laia peegeldust kaasaegsest Itaalia ühiskonnast ei olnud senini keegi veel andud. Selleski teoses on filosoofia kirjanduslik filosoofia. Elulisuse, vitaalsuse filosoofiaga (keskaja natuurfilosoofia oli hoopis teine asi!). elutunne, mille vaimseks aluseks on loodus, headuse allikas - see on B juures peamine. Kuid lugusid ajendab ka juhus ja saatus. Keerdkäigud inimeludes. Suures joones on
Psühholoogiline külg süvenes, ning ehkki see romantilise ainestiku ja konfliktidega mõnda aega kõrvuti eksisteeris, mängis realistlik lähe ometi määravat rolli. Verdi mõistis, et eluline muusikaline draama vajab tegevuskäigu ja karakterite avamise oskuslikku ühitamist. Kahe aasta kestel valminud "Rigolettost", "Trubaduurist" ja "Traviatast" on esimene kirjutatud reaktsioonilise kodanluse poolt "patu ja alatuse kroonikuks" nimetatud V. Hugo draama "Kuningas lõbutseb" põhjal. Ooper oli juba peaaegu lõpetatud, kui valvas tsensor selle keelu alla pani. "Eemaletõukavalt kõlvatu ja sündsusetult triviaalse" süzeega teos ooperilavale ei sobivat! F. M. Piave püüdlus kompromissi saavutada põrkas Verdi ägedale vastuseisule. Helilooja keeldus sündmustikku teise riiki ja epohhi üle viimast ning kuningas Francois I Vendóme'i hertsogiks muutmast
Romantism kujutab tundeid, kirjutatakse eriti lihtinimestest, kasutatakse igapäevast keelt. Teoste tegevus toimub minevikus või mõnes eksootilises paigas, tegelased on erakordsed inimesed, tavaliselt sattunud vastuollu oma ümbrusega. Põhimotiivideks on armastus ja vabadus. Kõik on liialdatud, nii tegelaste üllust kui ka alatust. Lõpp on enamik juhtudel ilus, täiuslik ja hea võidab alatuse ja kurjuse. Tähtsamad autorid: George Gordon Byron (1788 1824) oli inglise romantistlik luuletaja. Ta sai tuntuks oma luuletustega. Tema tähtsaimad teosed on "Childe Haroldi palverännak", "Jõudeaja tunnid". William Blake (1757 1827) oli inglise luuletaja.Tema tähtsaimad teosed on "Süütuse laulud", "Kogemuse laulud", "Urizeni raamat" Johann Wolfgang von Goethe (1749 1832) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane.Tema tähtsaimad teosed on "Noore Wertheri kannatused",
kunstniku fantaasia- ja mõttelendu. Romantism kujutab tundeid, kirjutatakse eriti lihtinimestest, kasutatakse igapäevast keelt. Teoste tegevus toimub minevikus või mõnes eksootilises paigas, tegelased on erakordsed inimesed, tavaliselt sattunud vastuollu oma ümbrusega. Põhimotiivideks on armastus ja vabadus. Kõik on liialdatud, nii tegelaste üllust kui ka alatust. Lõpp on enamik juhtudel ilus, täiuslik ja hea võidab alatuse ja kurjuse. Tähtsamad autorid George Gordon Byron (1788 1824) oli inglise romantistlik luuletaja. Ta sai tuntuks oma luuletustega. Tema tähtsaimad teosed on "Childe Haroldi palverännak", "Jõudeaja tunnid". William Blake (1757 1827) oli inglise luuletaja.Tema tähtsaimad teosed on "Süütuse laulud", "Kogemuse laulud", "Urizeni raamat" Johann Wolfgang von Goethe (1749 1832) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane.Tema tähtsaimad teosed on
Mitte mingid hea tahte kinnitused ei suutnud siin aidata. Jätkus sellestki, et minna suvalise kioski juurde ja tutvuda kõikide nende vastikute kino- ja teatritükkide vaimsete isade nimedega, et muutuda õelaks nende härrade vastu. See on katk, katk, tõeline hingeline katk, mis on hullem sellest mustast surmast, millega siis rahvast hirmutati. Aga millistes loendamatutes kogustes tekkis ja levis see mürk! Loomulikult, mida madalam on sellise alatuse vabrikandi tar-kuse ja moraali tase, seda piiritum on tema viljakus. Selline subjekt sigitab lõpmatult selliseid jälkusi ja loobib nendega kogu linna täis. Mõelge 30 seejuures veel ka sellele, kui suur on selliste subjektide hulk. Ärge unustage, et ühe Goethe kohta kingib loodus meile alati 10 tuhat niisugust soperdajat, kuid igaüks neist soperdajaist kannab halvimat sorti batsil-le mööda kogu maailma laiali.
jutustus "Invaliidid" (1930), on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja selle sotsiaalsetele probleemidele. Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule. Üleminekut ühelt kirjandusliigilt teisele märgivad A. Puskini "Jevgeni Onegini" eeskujudest lähtuv poeem "Lugu valgest varesest" (1931) ja proosapoeem "Viletsuse komöödia" (1935). Nende sisuks on inimeste eetiliste vastuolude (südame-mõistuse, tõe-vale, õilsuse-alatuse) ning elu nuripoolte ja seltskondlike veidruste eritlemine. Alveri esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. See on ülemlaul kunstile, tõearmastusele ja ilule. Olla inimene tähendab Alveri jaoks teenida ja nautida kunsti, olla looja. Selle tõdemuse taga aimub igavene tunnete ja mõtete, igatsuste ja tegelikkuse, taotluste ja saavutatu vaheline vastuolu. "Tolmu ja tule" elukäsitus jõudis ka
418 sest neil oli südant olnud Jimile sihuke temp mängida ja ta uuesti orjaks teha ning eluajaks võõraste sekka jätta neljakümne näruse dollari pärast. Kord arvasin, et Jimil tuhat korda parem oleks olnud orjaks olla kõdus oma perekonna lähedal -- kui ta üldse pidi orjaks olema. Mõtlesin, et parem kirjutan Tom Sawyerile ja käsin teda miss Watsonile öelda, kus Jim on. Aga varsti loobusin sest mõttest kahel põhjusel: miss Watson oleks vihastunud ja pahandunud Jimi alatuse ja tänamatuse üle ja selle üle, et ta tema juurest oli ära läinud; ja oleks ta otsekohe jälle lõunasse ära müünud -- ja kui mitte, siis igaüks ikkagi loomulikult põlgab ja vihkab tänamatut neegrit: seda oleks Jimile alatasa tunda antud ja ta oleks end tundnud alatuna ja häbituna. Ja mõelda veel mind! Igal pool oleks kohe teatud, et Huck Finn aitas neegri vabadusse, ja kui ma oleksin veel kedagi kodulinnainimestest näinud, siis oleksin pidanud häbi pärast maha
annaabi.ee 
