State of Alaska State of Alaska Arctic Ocean Pa c ific Yukon Oc e an British Columbia Facts about Alaska ● Juneau - the capital city ● 1,717,854 km2 - area ● 735,132 - population 20th century ● 38°- highest, -62° - lowest ● 112 different mammal and 492 bird species. ● 3 million lakes and over 3000 rivers. ● 100 000 glaciers Refrences ● http://en.wikipedia.org/wiki/Alaska ● http://www.adn.com/article/20140727/trail-monuments-m en-border-crews-cut-20-foot-swath-alaska-yukon-line ● http://alaskannature.com ● http://www.alaska.org Thanks for listening!
John Stowell, Lewis Nash. Dzässmuusikaga hakkas Lembit Saarsalu tegelema juba õpingute aja. Dzässmuusikale pühendus 1980ndatel sellest ajast peale kuni tänaseni on ta juhatanud paljude gruppide muusikategevust. 1982. aastal valiti Lembit Saarsalu festivali "Jazz-Linn" raames Eesti parimaks dzässmuusikuks. Lembit Saarsalu nimetatakse eesti dzässi visiitkaardiks maailmas, seda kinnitab aukartust äratav kontsertide geograafia, mis ulatub Alaskast Kamtsatkani ning Norilskist Mauritiuseni. Lembit Saarsalu ei piira end dzässi kitsa raamiga, tema väljenduslaad ulatub bluesist ja swingist dzässi vabade vormideni, tema improvisatsioonianne avaldub sügavalt isikupärases meloodias. Tõnis Kruusement
Greete Kereme 12B Alaska kultuuriülevaade Kultuuriruum Ekslikult arvatakse, et Alaska on aastaringi lume ja jää alla mattunud ning kõikjal liiguvad ringi eskimod oma koerakelkudega. Tegelikult asub suur osa Alaskast Eestiga samal laiuskraadil, seepärast on ka kahe riigi kliima suhteliselt sarnane. Seda muidugi mitte kõikjal. Väidetavalt tähendab Alaska tõlgitult suurepärane maa. Vaid 15% Alaska elanikest moodustavad põlisrahvas. Järelikult kultuuri ja eluolu kujundajateks on peamiselt sisserändajad, kes tulid Alaskasse 1896. aasta kullapalaviku laine ajal. Kodanikeks nimetatakse ameeriklasi. Alaska on alates 1867. aastast üks Ameerika
piirkonnas. Kuid samas on vulkaan niivõrd ohutus kauguses, et on võimalik korraldada kiired evakueerimised, et päästa inimesed. Kuid suured mudalaviinid võivad matta ja purustada suured osad Tacoma ja Seattle'i linnast. Seega võivad sajad tuhanded inimesed kaotada oma kodu. Mount Rainierile on väga raske ronuda. Seal on suurimad liustikud Ühendriikides, Alaskast lõunapool. Enamus ronijaid varuvad sihtpunkti jõudmiseks kaks-kolm päeva. Ronimistiimid vajavad liustikel seiklemise ja esmaabi kogemusi. Keskmiselt 8000 - 13 000 inimest püüavad igal aastal ronida mäele, kuskil 90% valitud teedest algavad Camp Muir'ist, mis asub mäe kagunõlvas. Umbes pooled katsed on edukad. Igal aastal sureb mägironimisel umbes kolm inimest. Enamasti on nende taga jää langemine mäelt, lumelaviinid ning muud ilmastikulised põhjused
niivõrd eriilmelised ja teistsugused üksteisega võrreldes. Raamat oli üles ehitatud loogiliselt ja kergesti mõistetavalt. Samuti looduskirjeldused ja eluolu kirjeldused olid mitmekülgsed, kuid samas ka kergesti mõistetavad. Põnev oli jälgida kahte paralleelset maailma- Maria arengut ja enesetervendamist kui ka laagri eluolude, sündmuste ja inimestevaheliste suhete arenemist. Mind hämmastas enim see, missugune oli eluolu Alaskal. Mul oli kujunenud Alaskast, kelgukoertest ja kelgusõidust hoopis vale ja teistsugune arusaam. Ma sain uusi teadmisi liustiku, kelgukoerte, Alaska, turisminduse, kelgusõidu ja kogu selle keerulise süsteemi kohta, mis tegelikult kehtib koertelaagris, kuid välja paistab suurepärase, vaheldusrikka elu ja seda mängitakse justkui ''kohaliku elu'' etendusena. Kõige huvitavam oligi laagrielu tundma õppimine ja nö telgitagustesse nägemine.
teatanud, et maailmaareenil ei kavatseta esineda ainult majandusühendusena. Nad tahavad välja kujundada ka ühise välispoliitika ning edaspidi tegutseda ühise poliitilise rühmitusena. See on otsene signaal USA-le. Washington peab edaspidi arvestama, et Lõuna-Ameerika riigid kavatsevad kollektiivselt teostada sellist poliitikat, mis arvestab kontinendi ühiste poliitiliste huvidega. Need on sageli aga kaugel USA huvidest. Nii ongi mõlema Ameerika - Alaskast Tulemaani - integreerimise kavad seatud tõsise küsimärgi alla? Loodetakse, et Santiago tippkohtumine annab sellele vastuse. Kas ikka annab? Miami 1994. aasta tippkohtumise järel tundus, et mingeid põhimõttelisi probleeme enam ei ole ja Ameerika Vabakaubandusassotsiatsiooni loomine on vaid aja küsimus. Nii lihtsalt paljusid riike hõlmavad asjad siiski ei lähe. Mercosur toiduainete tootjana
Kui Venemaa 1867. aastal Alaskat uuesti müügiks pakkus, haaras Seward võimalusest kinni. Läbirääkimised tehingu tingimuste üle kestsid vaid mõne tunni. Territooriumi hind oli 7,2 miljonit dollarit ainult kaks senti 8 aakri kohta. Alaska territoorium moodustab aga ühe viiendiku Mandri- Ameerikast. Senat polnud ostust sugugi nii innustatud ja ratifitseeris selle vaid ühe hääle enamusega. Kuna Alaskast eriti midagi ei teatud, nimetati ostu rahva hulgas "Sewardi äparduseks". USA valitsus ei kiirustanud Alaska territooriumi asustamisega ega isegi mitte selle uurimisega. Suhtumine muutus alles 19. sajandi lõpus, kui Alaskalt avastati kulda. 1960. aastatel leitud suured naftavarud tegid Alaskast maavarade poolest USA rikkaima osariigi. Seoses USA mõjujõu suurenemisega rahvusvahelisel tasandil teenis Sewardi "ettenägelikkuse doktriin" riiki hästi
lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). Loodus: Põhja-Ameerika loodus on veelgi mitmekesisem ja rikkam kui Euroopas. Looduslikult on Põhja-Ameerika kirdeosas, kust regiooni uusaegne areng alguse sai, väga sarnane Euroopaga
lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). 4 GEOGRAAFILINE JAOTUS Põhja-Ameerikas algselt tekkinud väikesed riigid ühinesid kaheks suureks liitriigiks. USA on
Lehtpuitu saab peamiselt idaosariikide laastatud metsadest. · Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu PõhjaAmeerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhjalõunasuunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad RannikuKordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (PõhjaAmeerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). · Vanasti olid Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes
Hiina kaart USA ÜLDANDMED Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). Kliima USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas, Florida lõunaosa ulatub troopikavöötmesse, Alaskas valitseb lähisarktiline kliima. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale
Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. Pinnamoe mõju Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades
lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatši mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037 m). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tippMount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja–lõunasuunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja- Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida–läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele
http://www.flightpedia.org/distance-tallinn-estonia-to-washington-united-states.html 7.Iseloomusta riigi pinnamoodi Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Pinnamood 8.Suuremad pinnavormid http://www.geographicguide.net/america/pictures/unitedstates.jpg 9.Hinda pinnamoe mõju. Üheks peamiseks teguriks on mäestikud
imetajate ja lindude liigid. (Kindersley, 1997) Umbes 2 miljonit aastat tagasi oli Maa mitme jääaja haardes, nende vahel olid soohemad jäävaheajad. Esimesed inimesed arenesid arvatavasti välja Aafrikas. Põhja pool küttisid inimesed mammuteid, karvaseid ninasarvikuid ja mõõkhambulisi tiigreid. Umbes 18 000 aastat tagasi katsid jääkilbid suurt osa Põhja-Euroopast ning Põhja-Ameerikast. Mammut suri välja u. 10 000 aastat tagasi, Mammutite külmunud jäänuseid on letid Alaskast ja Siberist. (Kindersley, 1997) Mammut (Mammuthus) Mammut (Mammuthus) on londiliste (Proboscidea) seltsi elevantlaste (Elephantidae) sugukonda kuulunud perekond. Mammutid on tänapäeva elevantide fülogeneetiliselt lähedased sugulased. Traditsiooniliselt on eristatud 11 erinevat mammutiliiki. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia) Sellised võimsad ja kogukad loomad nagu mammutid olid suurepäraselt kohanenud eluga jääaja karmides oludes. Need tugevad loomad liikusid Põhja-Ameerikas,
põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja- Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). (1) Loodusvarad ja nende majandamine Loodusvarade poolest on Ameerika Ühendriigid palju rikkamad kui enamik teisi kõrgelt arenenud maid. Loodusvarade majandamine on seni jätnud aga mõneti soovida. Metsavarad
Eestis kasvatatakse teda kultuuris. Alpi kortsleht eelistab huumusrikast parasniisket mulda, kasvab nii päikese käes kui ka varjus. Ta sobib kasvatamiseks püsilillepeenras, kiviktaimlas ja pinnakattetaimena kuivadel nõlvadel. Võib kasutada ka lõikelillena ning kuivatada. Lumelammas Lumelammas ehk pakssarv on üks kahest mägilamba liigist. Lumelammas on levinud Ida- Siberist kuni Kaug-Ida põhja- ja keskosani. Põhja-Ameerikas elavad lumelambad mandri lääneosa mägedes Alaskast Põhja-Mehhikoni. Sarved on rasked ja jämedad, laia eespinnaga, kuid üsna lühikesed. Isaste loomade tüvepikkus 148-182 cm, õlakõrgus 95-115 cm, kaaluvad 70-140 kilogrammi. Emasloomad on mõõtmetelt väiksemad. Lumelambad eelistavad asustada raskesti läbipääsetavaid ja kaljuseid mäenõlvu. Mõnes paigas elavad nad paikselt, toiduvaesemates piirkondades sooritavad regulaarseid rändeid. Lumelambad toituvad peamiselt rohttaimedest,
Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N. 3.4Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). 3.4.1 Pinnamoe mõju Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele
25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N. Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). Pinnamoe mõju Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu
Ainus varasem sama kategooria tuumaõnnetus on Tšornobõli katastroof. Jaapani võimud on nimetanud Fukushima tuumaõnnetust kõigi aegade keerukaimaks. Kuna Fukushima’s toimunud tuumaõnnetuse tagajärjel pääses radioaktiivset ainet vette, on selle mõjusid on arvatavasti ka näha praeguseks USA ja Kanada läänerannikul. Suur hulk radioaktiivseid rususid ületas Vaikse ookeani ning on jõudnud USA läänerannikule. Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus teatas oma avalduses, et Alaskast on leitud jääkarusid, hülgeid ja morskasid, kes kannatavad karvade väljalangemise ning lahtiste haavandite käes. Eksperdid uurivad, kas sümptomid, mida leiti üheksal jääkarul 33-st, on laiema levikuga ja seotud sarnaste intsidentidega hüljeste ja morskade hulgas. California rannikul on täheldatud epideemilist merelõvide hukkumist. ”Merelõvide pesitsusaladel Lõuna-California ranniku lähedal surid juunis sündinud poegadest 45%. Tavaliselt hukkub
praktikas tumedamana kui sama tooniga sile krohv. Samuti tuleb arvesse võtta, et kivinemisprotsessi jooksul värvitoon samuti muutub. Niisketel sügiskuudel võib see kesta kuni 3 nädalat. 9 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu Juba ligi kümmekond aastat on Eestimaal kasutatud polümeerkrohvi. Meie jaoks uus on mujal maailmas juba aastakümneid tuntud. Kõigis kliimavöötmetes, Alaskast Saudi Araabiani on polümeerkrohv (sks.k. Kunstharzputz) muutunud enimkasutatavaks fassaadikattematerjaliks. Eriti hinnatud on see materjal kerge töödeldavuse, hea ilmastikukindluse ja vastavalt individuaalsele maitsele valitud, pea piiramatute värvi ja struktuuri kujundamisvõimaluste tõttu. Selle "Imekrohvi" arenguteel lõpliku turuküpsuseni leidus mitmeid tagasilööke, skepsist ja kriitikat. Kõik algas sveitsis, Zürichi maalermeister Silvio Pietroboni, kelle hobiks oli leiutamine,
karedakarvalised, püsivad võrseil 5... 9 aastat, tupp 0,4...0,6 cm pikk. Pung on 1,5...3 cm pikk, tumepruun, silinderjas, isaskäbikeste algmetega pung alaosas laienenud. Käbid munajad, enamasti kõverdunud, 3...5 cm pikad, võrsete keskel istuvad, läikivad, helepruunid, apofüüs torkiv, terava tipuga. Käbid võivad avaneda varsti pärast valmimist ja langevad seejärel maha või siis jäävad kauemaks ajaks suletuks. H=10...30 (40) m. Pärineb Põhja-Ameerika lääneosast, kus kasvab Alaskast (Yukoni jõe orust) kuni Californiani lõunas. Moodustab suuri puhtpuistuid. Puit väärtuslik. Areaali piires on eraldatud 4 teisendit. Keerdmändi on kultiveeritud Eestis üsna vähe ja metsakultuure võib leida kasvamas kokku 10...15 hektaril. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega. Nooremas eas kiirem kasv tasandub umbes 60. eluaastaks ja hiljem kasvab harilik m
2. Bassi väin ühendab India ookeani Tasmani merega, eraldab Tasmaania saart Austraaliast. p 317 km l 224 km lvs 49 m Väinas tegutseb pidev idasuunaline pinnahoovus kiirusega 0,4 sõlme. Tõus kuni 3 m, veebruaris esineb orkaane. 3. Beringi väin ühendab Põhja-Jäämerd (Tsuktsi merd) Vaikse ookeaniga (Beringi merega), eraldab Aasiat (Tsuktsi poolsaart) Põhja-Ameerikast (Alaskast) . p 60 km l 86 km lvs 42 m Pinnahoovus kulgeb põhjasuunda kiirusega 0,7 sõlme, oktoobrist augustini võib esineda triivjääd. 4. Bosporuse väin ühendab Musta merd Marmara merega, eraldab Euroopat Aasiast (Väike-Aasiast). p 16,2 miili l 0,4 2 miili lvs 33 80 m Lõunasuunalise pinnahoovuse kiiruseks on 3,4 sõlme, põhjahoovus suundub põh-ja, saavutades kitsustes kiiruseks 4 6 sõlme
pung alaosas laienenud. Käbid munajad, enamasti kõverdunud, 3...5 cm pikad, võrsete keskel istuvad, läikivad, helepruunid, apofüüs torkiv, terava tipuga. Käbid võivad avaneda varsti pärast valmimist ja langevad seejärel maha või siis jäävad kauemaks ajaks suletuks. H=10...30 (40) m. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 33 Pärineb Põhja-Ameerika lääneosast, kus kasvab Alaskast (Yukoni jõe orust) kuni Californiani lõunas. Moodustab suuri puhtpuistuid. Puit väärtuslik. Ei kannata pudetõve all. Areaali piires on eraldatud 4 teisendit. Keerdmändi on kultiveeritud Eestis üsna vähe ja metsakultuure võib leida kasvamas kokku 10...15 hektaril. Suuremad puistud asuvad Roelas, Luual, Tallinna lähedal Harkus, Järvseljal, Tihemetsas jm. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam,
· Okkad kahekaupa, sirged, tumerohelised, kinnituvad võrsetele tihedalt, 3...6 (8) cm pikad ja püsivad põõsal 3...6 aastat. · Pungad munajad, pruunikasoranzide ja ligihoidvate soomustega, kaetud valge vaiguga, kuni 2 cm pikk. · Käbid 2,5...4 cm pikad, munajad kuni ümmargused, valminult läikivad, kastanpruunid. Apofüüs asub kilbi keskel või ülemises osas. · Koor mustjas Pinus contorta - Pärineb Põhja-Ameerika lääneosast, kus kasvab Alaskast (Yukoni jõe orust) kuni Californiani lõunas. Keerdmändi on kultiveeritud Eestis üsna vähe ja metsakultuure võib leida kasvamas kokku 10...15 hektaril. Suuremad puistud asuvad Roelas, Luual, Tallinna lähedal Harkus, Järvseljal, Tihemetsas jm. Kõrgus 10...30 m. · Okkad 2-kaupa, tume- kuni kollakasrohelised, (3)5...7(9) cm pikad, keerdunud, karedakarvalised, püsivad võrseil 5... 9 aastat, tupp 0,4...0,6 cm pikk. · Pung on 1,5..
annaabi.ee 
