10 9 11 2 Töö käik 2.1 Normaalrežiim Kõigepealt uuriti normaaltalitlust, kus ühtegi liini väljas ei ole. Kõik tulemused kanti tulemuste tabelisse (Tabel 3). Joonis 1. Normaalrežiim 4 Eesti elektrijaam on võetud bilansisõlmeks. Jooniselt 1 on näha, et kõik pinged oli simulatsiooni käivitamisel lubatud piirides, ehk 330 ± 10%. Kõige madalam pinge on Tartu alajaamas, kus on 335,48 kV. Tabel 3. Mõõtetulemused 2.2 Eesti-Paide väljas Järgmisena uuriti, mis toimub, kui Paide-Eesti liin on väljas. Joonis 2. Paide-Eesti väljas Nagu jooniselt 2 näha, pinged langevad alla lubatu nii Sindi, Paide kui ka Kiisa alajaamas. Seetõttu on vaja nende pinget tõsta. Hiljem lisatakse Sindi alajaama 100 Mvar kompensaator ja Paide alajaama 30 Mvar reaktiivvõimsuse kompensaator.
võimalikult lühikese, konkreetse ning lihtsa nime nt. Ats, Mats, Leo, Ülo halvimal juhul Peeter, kuid see viga parandatakse kohe ning asendatakse Petsiga. Maainimesel peab olema lühike ja koheselt mõistetav nimi. Selleks, et võimalikult kiiresti käsk maakani jõuaks ning maakas tööle saaks hakata. Maakatel on alati rohkem lapsi, sest elektrikatkestuste osakaal on lihtsalt suurem kui linnas. Kuigi iial ei või teada, kas pereisa tõmbab ise korke välja või on tõesti igakord alajaamas vasevargad ja iga vihmasadu võrdub tormiga mis murrab puid elektriliinidele. Maamehed joovad palju, sest alati on mõni vana Ziguli, mis vajab garaazis nokitsemist või on naabrimees kõrvaltalust uues kombaini ostnud. Peamiselt juuakse garaazis, teada värk, et tehnikasajandi algusest saadik on parim koht joomiseks olnud garaaz. Seal ei säutsu ükski naine ja alati leiab aega garaazi minekuks.
võimalik teha otsuseid kaablite koormatavuse kohta ümberlülituste tegemiseks elektrivõrgus tarbijate elektrivarustamise tagamisel ning rikete likvideerimisel. Uued keskpingekaabelliinid Eestis tehakse kaablitega, millel on kolm alumiinium- või vasksoont ning maandatav vaskekraan või keskjuhe. Paigaldatavate kaablite nimipinge valitakse 20 (või 24) kV, arvestades üleminekut sellele pingele tulevikus. 5.2.3 Trafod Alajaamade tähtsaimad seadmed on trafod. Trafode arv alajaamas sõltub piirkonnast, kus alajaam asub, töökindluse nõuetest ja muudest teguritest. Hajaasustusega piirkondades, kus tarbimine on väike ja kõrget elektrivarustuskindlust ei nõuta, seatakse sageli üles vaid üks trafo. Linnades ja tähtsate ning kõrget elektrivarustuskindlust nõudvate tarbijatega piirkondades on alajaamades tavaliselt kaks või enam trafot. Keskpingevõrkude trafode nimivõimsuste jada on 50, 100, 160, 250, 400, 630, 800, 1000, 1600 ja 2500 kVA
magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel.Transformaator ehk trafo on elektromagnetiline seade (elektrimasin), mis võimaldab muuta vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust voolusagedust muutmata.Elektrialajaamades kasutatakse trafosid. Suurim probleem elektrienergia ülekandmisel elektrijaamast kodutarbijani on energiakaod. Mida suurem on vool, seda suurem on soojuskadu. Alajaamas võimendatakse pinget trafode abil ja enne tarbijani jõudmist alaldatakse. Suurtes kõrgepinge liinides on pinge mõnisada kV. Generaator seade mingi aine, energia või info tootmiseks. Liigirohkeim on elektrigeneraator.Dünamomeeter jõumõõtur, mõõteriist jõu või jõumomendi määramiseks. Tööpõhimõtte järgi eristatakse mehaanilisi, hüdraulilisi ja elektrilisi dünamomeetreid. Osad: jõumuundur, ülekanne, näidisosa
1995.aastal ehitati Häädemeestele Arumetsa külla Premium-7 tankla. Häädemeeste tankla tegeleb kütuse müügiga, toitlustusega ja esmatarbe kaupade müügiga. Tanklas on töötajaid 19. Tankla loomisel oli ühine kliendikaart Valge kauplusega, tänasel päeval on aga tanklal oma Premium 7 tanklaketi sooduskaart. Vaheta slaidi! Oma kooliteel möödun ka Häädemeeste mineraalvee tehasest, mis ehitati Arumetsa külla 2011. aasta sügisel ja avati 2012. aasta 18.mail. Häädemeeste alajaamas villitakse vett 610 meetri sügavuselt. Esimesed Häädemeeste mineraalvee tehases toodetud pudelid jõudsid poodidesse 2012 aasta juulis. Suurtesse poodidesse aga 2012 aasta novembris. Mineraalvee tehas toodab kolme eri sorti vett. (Häädemeeste looduslik mineraalvesi, Häädemeeste looduslik mineraalidega vesi ja Häädemeeste allikavesi. Kõiki neid tooteid on poodides nii mullidega, kui ka mullideta. ) Vahetan slaidi!
Maaalune alajaam alajaam mis on mõeldud maaaluseks kasutamiseks Õhkisolatsiooniga alajaam alajaam mille põhiliseks isolatsiooniks faasijuhtide ja maa vahel on atmosfääri rõhul õhk ja mille pingestatud osi ei ole kopseldatud. Selliseid on nii sise kui ka välis . Gaasiisolatsiooniga alajaam alajaam koosneb ainult gaasiisolatsiooniga seadmetest. Valvega alajaam mehitatud alajaam Valveta alajaam alajaam mida teenindab alajaamas mittepaiknev personal Regulaarvalvega alajaam alajaam kus teenindus toimub normaalse tööpäeva kestel või muul vajalikul ajal. Kaugjuhitav alajaam alajaama juhtimine käib kaugjuhtimisseadmete abil. Juhtalajaam valvega alajaam , milles juhitakse kaugjuhitavaid alajaamu Sateliitalajaam - kaugjuhitav alajaam. Jõu Trafo liikuvate osadeta el seade , mis edastab primaarmähiste vahelduvvoolu energia ühele või mitmele sekundaarmähisele elektromagnetilise induktsiooni kaudu
Asetada jalalabad tihedalt kõrvuti ning väljuda tsoonist hüpates kõrvuti jalgadega. Kuidas päästa: 1) võta pikk elektrit mittejuhtiv ese ning liigu väga väikeste sammudega kannatanule lähemale. 2) tõsta juhtmed kannatanult ettevaatlikult eemale 3)lohista kannatanu riietest tõmmates ohtlikust tsoonist välja. Tegutsemine kõrgepingeelektrilöögi korral. 1) Kui kõrgepingejuhe on maha langenud, on maapind 25m ulatuses pingestatud. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Helista päästeteenistusse telefonil 112. Kui elektrivool on välja lülitatud alusta vajduse korral elustamist. Välgulöögikahjustused - Meenutavad kahjustusi, mis tekivad elektrilöögi saamisel kõrgepingejuhtmetest. Vajaduse korral alusta elustamist, vii kannatanu haiglasse. Elektritraumad - Elektripõletuse puhul eristatakse nelja astet: naha punetus, villide moodustumine, naha söestumine, nahaaluse koe söestumine. Põletused tekivad kontakti korral elektrivooluga, kaarleegi mõjul,
võimaldavad kiiresti teha tarvilikke ümberlülitusi tarbijate elektrienergiaga varustamise taastamisel Reserveerimata võrgu- radiaalvõrgud, esinevad peamiselt madala varustuskindlusega leppivate tarbijate elektrienergia varustamisel. Lihtsalt avatuna talitlevad suletud võrgud(kahepoolne toide ja ringliinid) leiavad kasutamist nii maal kui linnas Keskpingefiiber- keskpingel lähtuvad toitealajaamdest, mille primaarpinge on enamasti 110kV, ning sekundaarpinge 6-36kV Trafod alajaamas- tavaliselt 2 või enam tarfot. Trafod ise 2-või 3-mähiselised Kahe trafo ja nelja latisüsteemiga- Trafod Trafode arv sõltub - Piirkonnast, kus alajaam asub - Töökindluse nõuded Hajuasustusega piirkond - Tarbimine väike - Kõrget elektrivarustuskindlust ei nõuta - Sageli üks trafo Linnades ja kõrge elektrivarustuskindlusega kohtades - Alajaamades on tavaliselt kaks või enam trafot Trafode nimivõimsused
Elektrivõrgu talitluse arvutamisel on koormusjuhtumid otstarbekas ühendada koormusstsenaariumiteks, milles iga koormus on esindatud teatud juhtumiga. Ühest küljest on üksikute juhtumite etteandmine kõigile koormustele võrgu talitluse arvutamise käigus tülikas, teisalt ei ole kõigil võimalikel koormusjuhtumite kombinatsioonidel mõtet. Näiteks mingi alajaama seadmete remondi ajaks tehtavad ümberlülitused vähendavad koormust ühes ja tõstavad samas mõnes teises või ka enamas alajaamas. 13.Koormuse käsitlemine elektrivõrgu talitluse lühiajalisel planeerimisel Kõige tuntumaks koormusega seotud ülesandeks on elektrisüsteemi või selle regiooni summaarse koormuse lühiajaline prognoosimine. Eesmärgiks on kas elektrisüsteemi talitluse plaanimine, sealhulgas tegutsemine elektriturul. Kuigi lühiajaline prognoos on leitav ka prognoosimudelitega, annab koormusmudelite rakendamine täpsemaid ja mitmekülgsemaid tulemusi.
1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid Alajaam on: 1. Ülekande- või jaotusvõrgu suletud elektrikäiduala koos jaotlate ja/või trafodega (EVS-HD 637 S1:2002 järgi). 2. Elektrivõrgu osa, mis paikneb piiretega ümbritsetud territooriumil ja sisaldab põhiliselt ülekande- või jaotusliini otsi, lülitus- ja juhtimisseadmestikku, trafosid või ka muid muundusseadmeid ning hooneid. Alajaamas asub tavaliselt ka kaitse- ja juhtimisaparatuur. 3. Mõnikord võivad jaotlad ja trafod paikneda väljaspool suletud elektrikäiduala. Alajaamade liigitus vastavalt ülempingevõrguga ühendamise iseloomule: Ülempingevõrgu sõlm Ülempingeliin Sõlmalajaam Läbivalajaam Alampinge tarbijad Alampinge tarbijad Joonis 2
mõõtetrafod, liigpingete piiramisseadmed, kõrgsagedusside vahendid ja kogumislatid koondatakse kompaktsetesse tervikutesse jaotusseadmetesse e jaotlatesse. Jaotlas võetakse elektrienergia vastu toitefiidri(te)lt, milleks võivad olla õhu- ja kaabelliinide ning jõutrafode kesk- ja alampingemähiste ühendused, ning suunatakse edasi väljuvatesse liinidesse. Jaotlad koos alajaama põhiseadmetega (trafod, reaktorid jms) moodustavad nn primaarkommutatsiooniskeemi. Kõige levinumat tüüpi alajaamas on kaks jaotlat (kõrge- ja keskpingele, või siis kesk- ja madalpingele), kuid elektrivõrgu sõlmedes ja suuremate tarbimispiirkondade toitmiseks kasutatakse ühes alajaamas isegi kuni viit eripingelist jaotlat. Suuremate elektrijaamade juures võib jaama sidumiseks ülekandevõrguga kasutada ka ühepingelist alajaama. Jaotlaid eristatakse peamiselt kogumislattide arvu, möödaviiklattide olemasolu ja kommutatsiooniseadmete arvu ning kasutusviisi alusel. Enamikel juhtudel kasutatakse kas
Elektrilöök Kindlusta oma ohutus! Lülita vool välja (võimalusel) NB! Kannatanut ei tohi puutuda enne voolu väljalülitamist! Voolu alt vabastamine puuoksa või muu sellelaadsega Hinda teadvuse seisundit, vajadusel küliliasend Kindlusta hingamisteede avatus, kontrolli hingamist Vajadusel alusta elustamise ABC Helista 112! Tegutsemisjuhised kõrgepinge elektrilöögi korral Ohtlik ala 25m raadiuses juhtme ümber Elektrivoolu võimalik välja lülitada vaid alajaamas Päästeteenistuse informeerimine Kui elektrivool välja lülitatud, alusta vajadusel elustamist Võimalikud vigastused elektritraumast Südamekahjustus Südamerütmihäired Müokardi isheemia, infarkt Vereringeseiskus Hingamisseiskus Põletused Lihaste ja skeleti vigastused Põletus Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põletus põhjustab kudedes valkude
tekiga. · Kutsu kiirabi. (tlu) Elektrilöögi saanud inimene vajab alati haiglas üle vaatamist, sest inimese seisund võib iga hetk halveneda ning tekkida eluohtlikuid südamehäireid. Kõrgepingejuhtmest löögi saanud 11 inimesele EI TOHI väga lähedale minna- kui juhe on katkenud ja maha langenud, tekib selle ümber ohtlik maa-ala. Voolu on võimalik välja lülitada vaid alajaamas, kus seda teevad elektrivõrgutöötajad. Kui appi minna, siis väikeste sammudega, kummitallaga jalatsitega ja muude elektrit edasi mittejuhtivate materjalidega. (9) 12 6. VEREJOOKS Abistajal peaksid olema käepärast kummikindad, mis alati enne esmaabi andmist kätte tõmmata. Paljaste kätega esmaabi andes riskitakse vere kaudu nakkuse saamisega, nagu näiteks HIV, B- ja C-hepatiit. (2)
1.) Ventilatsiooni süsteemi kilp. (Edasine seletus järgmises punktis) 4 2.) Põhi jõu kilp sisaldab liigpinge piirikuid, hoone siseseid elektriarvesteid ja kontrollmõõteriistu, toite jutmeid mis läheb edasi lattliinidesse ja sealt edasi korruste jõukilpidesse, hoone teenindus süsteemidesse minevaid toitejuhtmeid. 3.) Mõõtekilpides toimub elektrienergia kulu arvestamine. Alajaamas toimub elektrienergia edastamine 4.) Reservtoite ülesanne on tagada hoone tähtsamate süsteemide või nende osade funktrionaalsus, näiteks: avariivalgustuse töö, tuletõrjelifti töökord, tuletõrje veesüsteemi töö, signalisitsiooni osaline töö ja ventilatsiooni süsteemi teatud funktsioonide töö. Avariivalgustuse töö, signalisitsiooni töö ja sidekanalite töö säilib ka kolmanda toiteallika
juhtmete eluohtlikkusest neid ei tohi puutuda! Õpetage lapsi elektritarvikutes ja pistikutes nähtavate rikete, häirete, sädeluse vms korral koheselt sellest vanemaid teavitama. Rääkige, et nii võivad nad aidata ära hoida tulekahju või ennetada tugeva elektrilöögi. Rääkige, et pikendusjuhtmed ei ole mänguasjad. Rääkige elektriseadmete kasutamise ohtlikkusest vannis, dusi all olles ja sellest, et elektriseadmeid on ohtlik märgade kätega puutuda. Ohtudest alajaamas Alajaamad on piiratud alad, mille uksel ja aial on hoiatavad sildid ja kuhu sisenemine on keelatud. Rääkige lastele, et kuigi reeglina on alajaamade uksed lukus, võib olla juhtunud nii, et elektrivargad on ukse lahti murdnud ja alajaamast lahkudes ukse lahti jätnud. Rääkige lastele, et nad kindlasti ei siseneks lahtise ukse kaudu alajaama ja et nad annaksid lahtistest alajaama ustest koheselt teada vanematele või helistaksid Eesti Energia rikketelefonile 1343.
· Rippisolaatorid pingel alates 35 kV · Varrasrippisolaatorid keskel klaasteksoliidist varras · Komposiitisolaatorid klaasplastist südamik, kaetud polümeerkihiga · Rippisolaatorid taldrikisolaatoritest kett 39. Millised on alajaama põhiosad? Millist tüüpi alajaamu tead? · Alajaamad koosnevad enamasti trafost ja kahest jaotlast: · ülempingejaotla · trafo · alampingejaotla · kompleksalajaam, postalajaam, 40. Mis on alajaamas lülitite ülesanne ning millised lüliteid tead? · Eesmärgiks elektrikaare kustutamine kaare jahutamise, deformeerimise või kaarevahemiku deioniseerimisega · Lahklülitid, koormuslülitid, võimsuslülitid 41. Mille poolest erinevad lahklülitid ja võimsuslülititest? Nimeta mõni võimsuslüliti tüüp. · Lahklülitid käsiajamiga lülitid kaitselahutusvahemiku loomiseks ahelas; on võimelised lülitama sisse ja välja vaid vooluta ahelaid.
Õpetage lapsi elektritarvikutes ja pistikutes nähtavate rikete, häirete, sädeluse vms korral koheselt sellest vanemaid teavitama. Rääkige, et nii võivad nad aidata ära hoida tulekahju või ennetada tugeva elektrilöögi. Rääkige, et pikendusjuhtmed ei ole mänguasjad. Rääkige elektriseadmete kasutamise ohtlikkusest vannis, duši all olles ja sellest, et elektriseadmeid on ohtlik märgade kätega puutuda. Ohtudest alajaamas Alajaamad on piiratud alad, mille uksel ja aial on hoiatavad sildid ja kuhu sisenemine on keelatud. Rääkige lastele, et kuigi reeglina on alajaamade uksed lukus, võib olla juhtunud nii, et elektrivargad on ukse lahti murdnud ja alajaamast lahkudes ukse lahti jätnud. Rääkige lastele, et nad kindlasti ei siseneks lahtise ukse kaudu alajaama ja et nad annaksid lahtistest alajaama ustest koheselt teada vanematele või helistaksid Eesti Energia rikketelefonile 1343.
remondi- ja avariijärgses talitluses. Sageli võib leida alajaamade tüüpskeeme koos nende kasutusvaldkonna nime- tamisega vastavatest käsiraamatutest. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 46 2. ELEKTRIVÕRGU ELEMENTIDE VALIK 2.1 TRAFODE VALIK Trafode arvu valik alajaamas ja on põhimõtteliselt tehnilis-majanduslik üles- anne, mis praktiliselt sõltub tarbijaile vajalikust elektrivarustuskindlusest. Tih- ti võib otsustada selle ka projekteerimiskogemuste põhjal. Viimasel ajal on hakatud üha rohkem kasutama kahetrafolist lahendust. Ühe trafoga võib piirduda kas alajaama rajamise algetapil või vähetähtsa tarbija puhul, kus on lubatud energiakatkestus vigastatud trafo asendamise ajaks.
ennetada tugeva elektrilöögi. 8 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Rääkige, et pikendusjuhtmed ei ole mänguasjad. Rääkige elektriseadmete kasutamise ohtlikkusest vannis, dusi all olles ja sellest, et elektriseadmeid on ohtlik märgade kätega puutuda. Ohtudest alajaamas Alajaamad on piiratud alad, mille uksel ja aial on hoiatavad sildid ja kuhu sisenemine on keelatud. Rääkige lastele, et kuigi reeglina on alajaamade uksed lukus, võib olla juhtunud nii, et elektrivargad on ukse lahti murdnud ja alajaamast lahkudes ukse lahti jätnud. Rääkige lastele, et nad kindlasti ei siseneks lahtise ukse kaudu alajaama ja et nad annaksid lahtistest alajaama ustest koheselt teada vanematele või helistaksid Eesti Energia rikketelefonile 1343.
südamerütmihäired! Kõrgepingejuhtmest löögi saanud inimesele EI TOHI väga lähedale minna, kui juhe on katkenud ja maha langenud tekib selle ümber ohtlik maa-ala: · kuiva ilmaga18-25 meetri raadiuses · niiske ilmaga kuni 300 meetri raadiuses · joostes tekib sammupige ja appiruttaja võib saada ise elektrilöögi · Kui leiate kõrgepingevoolu alla sattunud inimese, helistage hädaabinumbril 112 · Voolu on võimalik välja lülitada vaid alajaamas, kus seda teevad elektrivõrgutöötajad · Kui appi minna, siis väikeste sammudega, kummitallaga jalatsitega ja muude elektrit edasi mittejuhtivate materjalidega Põlemisega lõppenud elektritrauma: · Too kannatanu kiiresti koldest välja · Kustuta põlevad riided. Eemalda riided, mis pole haava külge kleepunud · Alandada põlenud kehapinna temperatuuri · Söövitavate ainete korral loputa põhjalikult veega
9. Trafo isolaator mustunud Joonisel 4.8 tuuakse välja kerge trafoõli leke näiteks keeviste juurest, lekke jäljed trafol. Üldiselt on tegemist Nõukogude Liidu aegsete trafodega, mis lähitulevikus lähevad rekonstrueerimisele. Joonisel 4.9 mõeldakse kerget isolaatori mustumist näiteks teede ääres paiknevatel trafodel, millele langeb mustus ja tolm. Joonis 4.10. Trafo katus defektne Joonisel 4.10 esitatud punktides mõistetakse alajaama või trafo katuse leket ja lekkejälgi alajaamas. 4.3. Keskpingeliinide ja mastide olukord Joonis 4.11. Keskpingeliini pingeelastsus Pingeelastsus (joonisel 4.11) näitab võrgu võimet tulla toime koormuse varieerumisega. Protsendid näitavad võrgupinge protsentuaalset erinevust tühijooksu ja tipukoormuse korral. Joonis 4.12. Keskpingeliini pingekadu Lilla värvusega tähistatud keskpingeliinid (joonis 4.12), millel esineb üle 8% pingekadu peaks lähitulevikus kindlasti rekonstrueerima. Joonis 4.13
paljandumas suurematel aladel, kohati küündib metabentoniidi kiht isegi mitme meetrini (OÜ J. Viru Markseideribüroo, 2007-2008). Metabentoniidi avastamisel on tähtsus teiste aluskivimite vanuse määramiseks. Laagri tunnelites on metabentoniidi vanuseks määratud umbes 455 milj. aastat (Hints, 2006). 2.2.3 Keskmine õhutemperatuur talvitumisperioodidel 2007/2008 ja 2008/2009 2007/2008 aasta keskmine õhutemperatuur, mis mõõdeti Tallinna lähedal (Tallinn- Harku Alajaamas) on (5,2ºC). Madalaim temperatuur registreeriti 2007/2008 aasta talvitusperioodil jaanuari kuus, kus keskmine temperatuur langes alla (0ºC) (-0,5ºC) (Joonis 3). Soojem kuu 2007/2008 aasta talvitusperioodil oli aprill, keskmiseks õhtutemperatuuriks (6,4ºC). 20,0 15,0 Temperatuur, ºC 10,0 2007
katmata kehaosadega. Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset – lauajuppi, keppi jne. Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika
Vältida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega. Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset lauajuppi, keppi jne. Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. ESMAABI Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika
mittejuhtivat eset lauajuppi, keppi jne. 28 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. 17. SOKK ...on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule Soki põhjused · Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) · Põletused · Kestva surve sündroom · Seljaaju trauma · Äge südamepuudulikkus · Äge hingamispuudulikkus · Raske allergiline reaktsioon · Infektsioon Soki tunnused
võrreldes juhtmete võnkumisega on need vähem olulised. Võnkumise probleemi võimalik lahendus − kasutada faasidevahelisi distants- hoidikuid − hoiavad juhtmeid üksteisest eemal ja vähendavad nende liikumist (juhtmete läbipaindumist). Arvutusteks on vajalik vastav tarkvara, mis võimal- dab imiteerida juhtmete liikumisi ja nende vahelisi jõude lühise kestel ja järel. − Lühisvooludest tingitud jõude tuleks arvestada, kui lühisvoolude nivoo (kol- mefaasiline lühisvool ISC3Φ) alajaamas ületab järgnevad nivood: 1) 40 kA võrgu suurima talitluspinge puhul 420 kV; 2) 31,5 kA võrgu suurima talitluspinge puhul 245 kV; 3) 20 kA madalamatel pingetel. − Kontrollimisel kasutatavad lühisvoolud peavad vastama alajaama seadmete poolt lubatavale nivoole (isegi, kui need pole ülekandevõrgu käesolevas arengustaadiumis saavutatud), et võimaldada võrgu edasist arengut. − Kontrollida tuleks alajaama lähedasi maste, arvestades lühisvoolu vähene-
Seda süsteemi kasutatakse ka sõjalaevadel ja teistes kohtades, kus üksik isolatsiooni rike ei tohi põhjustada elektrivarustuse katkemist või kus rike tuleb kõrvaldada ilma elektrit väljalülitamatta. It süsteemi töökindluse eelised ilmnevadki ainult siis kui selles kasutatakse nüüdisaegseid isolatsiooni korrasoleku järelevalve ja mõõte aparatuuri. TT süsteem TT süsteem (terre-terre) on elektrijaotuse juhistiku süsteem, millestrahvo keskpunkt ja neutraaljuht N on alajaamas jäigalt maandatud ja seadmete kestad on maandatud kohapeal. See tagab selle, et faasijuhtide pinge maa suhtes nii normaal talitlusel ei ole üle faasi pinge. Talitlus maandus takistus pole normitud kuid tavaliselt ei ole see üle 100. Elektritarvitite keres ja muud paigaldise pinge aldid osad maandatakse kaitsejuhi abil, mis on kohaliku kaitsemaandusega. TT juhistikus on maa ühendus vool sedavõrd väike, et liig voolu
annaabi.ee 
