Õlavöötme luude ülesandeks on ühendada ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Ülajäsemed Inimese ülajäsemed koosnevad õlavarreluust, küünarluust, kodarluust, randmeluudest ja kämblaluudest. Käelaba ehitusse kuuluvad lisaks kämblaluudele veel sõrmeluud. Vaagnavööde Inimese vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on tagantpoolt tugevasti kokkukasvanud ristluuga ja eestpoolt omavahel ühenduses. Alajäsemed Jalalaba luude hulka kuuluvad kannaluud, pöialuud ja varbaluud Luudevahelised ühendused Inimese luustikus on erinevad luud ühendatud luudevaheliste ühendustega. Liikumatuid luudevahelisi ühendusi nimetatakse ka liidusteks. Liikumatult on omavahel ühendatud näiteks kolju luud. Enamik luudevahelisi ühendusi ongi kas suuremal või vähemal määral liikuvad. Selliseid liikuvaid liiduseid nimetatakse liigesteks. Kolju(kiiruluu, alalõualuu, ninaluu, oimuluu, otsmikuluu, ülalõualuu,)
· 4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks Rinnakorv · 12 paari roideid, msi kinnituvad eestpoolt rinnakule. · Õlavööde koosneb rangluust ja abaluust · Õlavööde ühendab ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga Ülajäsemed moodustavad: · Õlavarreluu · Küünarluu · Kodarluu · Randmeluu · Kämblaluu · Sõrmeluu Vaagnavöötme moodustavad: · 2 puusaluud · Ristluu Vaagnavööde ühendab alajäsemeteluud selgrooga. Alajäsemed moodustavad: · Reieluu · Sääreluu · Pindluu · Põlvekeder · Kannaluu · Pöialuu · Varbaluu Luustiku tähtsus: · Toestab keha pehmeid kudesid · Annab kehale kuju · On lihaste kinnitumiskohaks · Võimaldab sooritada liigutusi · Kaitseb siseelundeid · On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Kolju · Inimese kolju koosneb ajukoljust ja näokoljust · Ajukolju 2 kiiruluud · Otsmikuluu
Harjutuste arv kompleksis 5-12 või rohkem. Igal harjutustunnil on oma kindel struktuur. 11) Harjutuse õpetamise etapid, kasutatavad meetodid Etapid- Ettekujutuse loomine harjutusest, harjutuse omandamine, liigutusvilumuse kujunemine. Meetodid- individuaalmeetod, rühmameetod, mängumeetod, ringmeetod, näitemeetod, sõnameetod, tervik-ja osameetod, kordusmeetod, intervallmeetod. 12) Õige kehahoid, rühivead ja nende põhjused Õige kehahoid- Ilmneb lihaste ja luustiku tasakaal. Alajäsemed joondatud, kandmaks keharaskust. Vaagen neutraalses asendis. Pea otse, tasakaalustatud, ei põhjusta stressi kaelalihastele. Rühivead- Lülisamba kõverused. Alajäsemed ei kanna keharaskust. Vaagen on kas liiga ees või taga. Pea on taga või ees. Rühiprobleemid- Keha tugistruktuuride stress (ühekülgne, pikaajaliselt korduv kutsetöö ja treening, vähene liikumisaktiivsus). Mittekorrektsed kehaasendid. Nõrk või mittetasakaalustatud lihaskond. Kaasasündinud luulise struktuuri defektid.
ajustruktuurid) ajutüves 4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad) 5-6 eluaastasesk saamisel. 5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas nimetatakse kasvuspurdiks. 6. Teadusharu, mis uurib organismi motoorsete funktsioonide muutumisi vananemisel on geriaatria. 7. Vananemisel on lihasjõu langus ülajäsemetes võrreldes alajäsemetega väiksem, kuna alajäsemed atrofeeruvad rohkem. 8. Liikumisaktiivsuse vähenemist (liikumisvaegust) nimetatakse Hüpokineesiaks. 9. Nimeta treeningu liik, millega kaasneb ulatuslik lihashüpertroofia Jõutreening. 10. Kui treenimata inimene alustab jõutreeningut, siis lihasjõud suureneb algperioodil (6- 8 nädalat) põhiliselt neuraalse adaptatsiooni tagajärjel. Neid kahte jutustavaid küsimusi ei saanud, sorry. Good luck!!!
hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema alkoholitarbimisest, mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Topograafiline klassifikatsioon: Monopleegia - ühe kehaosa halvatus - käsi või jalg Dipleegia - ala - ja ülajäsemed . Alajäsemed rohkem Hemipleegia - üks kehapool Parapleegia - mõlemad alajäsemed Tripleegia - 3 jäseme halvatus Tetrapleegia - kogu keha halvatus Neuromuskulaarne klassifikatsioon: Spastiline Lihastoonuse tõus. Häiritud võib olla käte, jalgade või mõlemate või ainult ühe jäseme liikuvus. Haaratud jäseme(-te) lihased on pinges ja nõrgad, mistõttu ka liigeste liikuvus häirub ja raskematel juhtudel võivad tekkida kontraktuurid
kuuskümmend kuus skeleti lihast toimivad lülisambale, võimaldades rinnakorvi liigutusi hingamiseks. Uuringud on näidanud, et raskejõustiku harjutused stimuleerivad luude kasvu. Ainult need osad luustikust, mis on otseselt harjutustest mõjutatud, saavad stimuleeritud. Sellised harjutused, mis pole seotud raskuste tõstmistega, kaasa arvatud ujumine ja jalgratta sõit, ei mõjuta luude kasvu. Jäsemete skelett koosneb 126 luust ,rinnavööde (4), ülajäsemed (60), vaagnavööde (2), alajäsemed (60). Nende ülesandeks on muuta võimalikuks tahteliste liigutuste sooritamine. (Lepp,A.Inimese anatoomia,Tartu 1974) [Lisa 2] 1.5 Skeleti ülesanded · Toestamine · Liigutuste võimaldamine · Kaitse 1) Kolju kaitseb aju, silmi, kesk- ja sisekõrva 2) Lülisammas kaitseb seljaaju 3) Rinnakorv ja rindluu kaitsevad kopse ,südant ja veresooni 4) Rangluu ja abaluu kaitsevad õlga 5) Niudeluu ja lülisammas kaitsevad seede- ja erituselundeid ning puusa
puusaluudest, mille seob ühtseks võruks lülisamba luude hulka kuuluv ristluu ja eest häbemeliidus Kumbki puusaluu on moodustunud kolmest luust niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu Niudeluu on neist suurim, liigestub ristluuga Häbemeluud seonduvad teineteisega kõhrelise häbemeliiduse ehk sümfüüsi abil Istmikuluul olevate istmikuõprudele toetud istuja keharaskus ALAJÄSEMETE Click icon to add picture LUUD Alajäsemed moodustavad: · Reieluud · Sääreluud · Pindluud · Põlvekeder · Kannaluud · Pöialuud · Varbaluud Reieluu on inimkeha pikim Click luu icon to add picture Põlvekeder paikneb reie-nelipealihase kõõluse sees, ülejäänud luudest eraldi, see on suurim seesamluu Põlvekeder aitab reie-nelipealihase kokkutõmbel tekkivat jõudu õigesti suunata
mõjutusel hakkab taastav töö. Sel momendil tuleb vähendada koormust kuni poole algväärtuseni. Sellise koormusega on vaja teha tööd veel 10-15min. Eksisteerib samuti teine venituse vorm, mis on kaudselt seotud kinesioteraapiaga- venitus tagasitõmbumisega. Selle olemus seisneb liigese pinnapealsete eemaldamisest üksteisest. Sünergialised harjutused saab jagada nelja rühma: tingimatud ja tingitud, ipsilateraalne ning kontralateraalne. Tingitud harjutused on järgmised: · alajäsemed- labajala sirutamine vastupanuga, mis kutsub esile reie nelipealihase pinge · ülajäsemed selgmine painutus randmeliigeses pronatsiooni asendi, mis viib õlavarre kolmpealihase pingele · kere regioonis pea tõstmine kõhuli lamades kutsub esile tuharalihaste pinge. Neid kasutatakse eesmärgiga aktiviseerida lihasterühmad, mis asuvad liikumatus seisundis atroofia suurendamise ärahoidmisteks.
ning internetist leiduva informatsiooni põhjal. 1. KÄTELSEIS Kätelseis on asend, kus keha on asetatud nii, et käed, kere ja jalad moodustavad ühise sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade randmetel ja sõrmedel. Sõrmed on harali, nimetissõrmed paralleelselt, pöidlad vastamisi. Paremini tunnetatakse kätega survet siis, kui sõrmed on keskmistest liigestest kergelt kõverdatud, pihud aga tugevalt vastu tugipinda. (Hein 2002: 28) Inimese üla- ja alajäsemed on arenenud erinevate funktsioonide täitmiseks. Jalalabade, vaagna, põlve- ja puusaliigeste funktsiooniks on keha toetamine ja liigutamine. Üliliikuvate käelabade, küünarliigeste ja õlavöötme struktuurid on arenenud sirutamiseks ja haaramiseks ning ei ole sobivad raskuse toetamiseks. Kui võrrelda käe- ja jalalabade proportsionaalseid struktuure, on näha pöördvõrdeline seos nende struktuuride raskust kandvate ja liikuvate osade vahel (Kaminoff, Matthews 2013: 223)
nahk on väljavenitatud ja läikiv. On võimalikud külmavärinad ja palaviku tõus 38-39ºC. Liigest on võimatu liigutada. Esmane atakk kestab 5-6 ööpäeva. 1-2 nädala pärast liigese funktsioon taastub. (Reumatoloogia, 2000, Sisehaigused 1999, Sisehaigused 1996) Ägedast põletikust võib olla haaratud iga liiges. Kõige sagedamini kahjustub esimesena suure varba põhiliiges, sageduselt järgmised on jalapöid, kand, hüppeliiges ja põlv. Üldiselt on haaratud rohkem alajäsemed. (Reumatoloogia, 2000) Podagra ägeda hoo ajal esineb mõõdukas leukotsütoos, kiireneb SR. (Reumatoloogia, 2000) Intermiteeruv podagra. Haigushood korduvad ja sagenevad, alguses mõne aasta järel, siis 2-3 korda aastas. Haigushoo kestus on pikem ja iga uue hoo ajal haaratakse haigusprotsessi uusi liigeseid. Hoogude vaheajal taastub liigeste funktsioon täielikult. (Reumatoloogia, 2000) Kroonilist podagrat iseloomustab kroonilise deformeeriva liigesepõletiku arenemine ja
-20. eluaastaks (samas, lk 28). Seetõttu on oluline lapse jalgadesse eriti tähelepanelikult suhtuda. Arstide väitel on enamus laste jalaprobleeme saanud alguse just lapsepõlvest. Lampjalgsust e lamppöidsust esineb paljudel lastel (Laps ja lasteaed 174). 6 Tuleb teada, et lampjalgsus on osa väikelapse jalalaba normaalsest arengust, sest luud on kõhrelised ja pehmed koed alles lõdvad ning venivad. Koolieaks on lapse alajäsemed tavaliselt õgvenenud (Liukkonen & Saarikoski 2008: 219). Laps sünnibki lampjalgsena ja tema pöiavõlvid hakkavad kujunema lühikeste tallalihaste töö tulemusena koos lapse esimeste sammudega (Hermlin 2001:72). Jalalaba piki- ja ristivõlv kujunevad välja kasvamise jooksul ning täiskasvanueaks peaksid normaalsed võlvid olema tekkinud. Pöiavõlvide tekkimisele aitavad kaasa pikad säärelihased. Need algavad säärelt ja kinnituvad varvastele ja pöiale
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö öppetool HT13 Mairit Mattis TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Õppejõud: Eve Villemson Mõdriku 2013 Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liiduste, samuti sidemetega ning vöötlihastik koos kõõlustega. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne, lihastik aktiivne osa. Luustikul on kaks põhifunktsiooni - mehhaaniline ja bioloogiline. · Mehhaanilise funktsiooni ülesandeks on toestada, kaitsta, liikuda. ...
Anatoomia 4 Kt. LIIKUMISELUNDKOND 1.Liikumiselundkonna struktuur. Inimese kehaosad pea,kael,kere, ülajäsemed, alajäsemed. Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks. Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg. Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa nim.vaagnaõõneks. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased.
7. Kui laps ei mäleta infot 8. Info teistele rääkimise kohta 9. Sulgemine 10. Neutraalne teema 26. Millised on tavaarusaamad valetamise käitumuslikest märkidest? Mida on uurimused leidnud? Tavaarusaamad: silma vaatamine, närvilisus, mittekoherentsus, kehaliigutused. Vähem mainiti: muutusi ilmes, pause, kõhklusi, hääletooni, higistamist, punastamist Eksperimentaaluurimused: Hääletoon kõrgemaks; vähenevad jäsemete liigutused, eriti alajäsemed; kõnetempo võib kiireneda või aeglustuda Objektiivsed märgid valetamise avastamisel: Vähem detaile, vähem loogilised, vähem isiklikud; valetajad teevad vähem parandusi oma jutus ja vastupidiselt tõerääkijatele ei tunnista mittemäletamist; tavapärane jutt on sageli "mitteperfektne". 27. Mida tähendab strateegiline tõendusmaterjali kasutamine (SUE) valetamise avastamisel? SUE - strategic use of evidence (tõendite strateegiline kasutamine)
organismi immuun- e. kaitsereaktsioonidest, muutudes seejuures kaitserakkudeks immunotsüütideks. 24. Lümfisüsteem on venoosse vereringe paralleelne äravoolusüsteem. Lümfisoonte ehitus on saranne veenidega sest kulgeb ainult ühes (tsentraalses) suunas ja vallandub tagasi vereringesse, ülemise õõnesveeni süsteemi. 25. Regionaarsed lümfisõlmed Ülajäsemed Küünra- ja kaenlaaugus Alajäsemed Põlveõndlas ja kubemes 26. Vereloomeelundid Lümfisõlmed, punane luuüdi, põrn, harkeelund 27. Vere funktsioonid Transport Transpordib hingamisgaase hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse Kaitse Hüübimisvõime Veri hoiab pH taseme organismis normipiires Valgudepoo Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 28. Veri koosneb Erütrotsüüdid Punaverelibled
kodarluu-randmeliigese abil. Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest kämblaluust, mis omakorda koosneb alusest, kehast ja peast. Sõrmede luud (sõrmelülid) on väikesed toruluud (pöidlal on kaks, teistel sõrmedel kolm sõrmelüli). Kämbla-sõrmeliigesed on keraliigesed (kõik liikumised on võimalikud). Sõrmelülide vahelised liigesed on plokkliigesed (võimaldavad painutust ja sirutust). Alajäseme vööde ja alajäsemed Alajäseme vööde e. vaagnavööde koosneb kahest puusaluust, mis on omavahel ja ristluuga stabiilselt seotud moodustades massiivse luulise rõnga -vaagna. Puusaluud on vaheosaks kere luude ja alajäsemete luude vahel ning kannavad kere raskuse üle alajäsemetele. Puusaluu koosneb niude-, istmiku- ja häbemeluust, mis kuni puberteedieani on ühendatud vaid kõhrkoega. Vaagen jaguneb ülemiseks laiemaks suur- vaagnaks ja alumiseks kitsamaks väike-vaagnaks. Reieluu ja puusaliiges.
tasakaaluhäired, hingeldamine. Raskematel juhtudel esineb minestamist ja ka ajutist jäsemete halvatust. 2. Kuumapööritus Kuumapööritus tekib siis, kui on näiteks harjumatu soojus ( esimesed väga kuumad ilmad, saun). Selle toimel naha ja alajäsemete veresooned laienevad, aju verevarustus aga seetõttu halveneb. Organism nagu " ehmataks " ära. Tekib lühiajaline teadvusekaotus (nn minestus). Esmaabiks tuleb kannatanu asetada lamama jahedasse, tõsta alajäsemed üles. Anda juua. 3. Kuumarabandus: Kuumarabandus on olukord, mis tekib keha liigsest kuumenemisest ning vedelikupuudusest. 17 Kuumarabandusel eristatakse erinevaid raskusastmeid, vastavalt sellele, kui tõsine ülekuumenemine on. Rasketel juhtudel võib inimene kaotada teadvuse, kergematel juhtudel aga kurta peavalu ning südamepekslemist.
suunamine, ainevahetusproduktide edasikandmine ja keha kaitsevõime tagamine. Lümfisüsteem on teine äravoolusüsteem, ta on venoosse süsteemi täienduseks, tal on suur kaitsekontroll. Inimesel on kaks lümfijuha: 1) Parem lümfijuha, ¼ kehast, kogub lümfi oma harude kaudu paremast pea poolt, paremast kaela poolt, paremalt rindkerest, paremast ülajäsemest ja suubub paremasse veeninurka. 2) Rinna lümfijuha, ¾ kehast, kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka (alajäsemed, pea vasak pool ja keha vasak pool) 131) Lümfisõlme ehitus, ülesanne Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub tavaliselt mitu TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi
ainevahetusproduktide edasikandmine ja keha kaitsevõime tagamine. Lümfisüsteem on teine äravoolusüsteem, ta on venoosse süsteemi täienduseks, tal on suur kaitsekontroll. Inimesel on kaks lümfijuha: 1) Parem lümfijuha, ¼ kehast, kogub lümfi oma harude kaudu paremast pea poolt, paremast kaela poolt, paremalt rindkerest, paremast ülajäsemest ja suubub paremasse veeninurka. 2) Rinna lümfijuha, ¾ kehast, kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka (alajäsemed, pea vasak pool ja keha vasak pool) 115) Lümfisõlme ehitus, ülesanne? Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisoont TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Säsis toodetakse aktiivseid ensüüme, mis lagundavad mikroorganismide vahataolisi kesti, muudavad nad kahjutuks
ainevahetusproduktide edasikandmine ja keha kaitsevõime tagamine. Lümfisüsteem on teine äravoolusüsteem, ta on venoosse süsteemi täienduseks, tal on suur kaitsekontroll. Inimesel on kaks lümfijuha: 1) Parem lümfijuha, ¼ kehast, kogub lümfi oma harude kaudu paremast pea poolt, paremast kaela poolt, paremalt rindkerest, paremast ülajäsemest ja suubub paremasse veeninurka. 2) Rinna lümfijuha, ¾ kehast, kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka (alajäsemed, pea vasak pool ja keha vasak pool) 115) Lümfisõlme ehitus, ülesanne? Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisoont – TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Säsis toodetakse aktiivseid ensüüme, mis lagundavad mikroorganismide vahataolisi kesti, muudavad nad kahjutuks
ainevahetusproduktide edasikandmine ja keha kaitsevõime tagamine. Lümfisüsteem on teine äravoolusüsteem, ta on venoosse süsteemi täienduseks, tal on suur kaitsekontroll. Inimesel on kaks lümfijuha: 1) Parem lümfijuha, ¼ kehast, kogub lümfi oma harude kaudu paremast pea poolt, paremast kaela poolt, paremalt rindkerest, paremast ülajäsemest ja suubub paremasse veeninurka. 2) Rinna lümfijuha, ¾ kehast, kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka (alajäsemed, pea vasak pool ja keha vasak pool) 130) Lümfisõlme ehitus, ülesanne? Lümfisõlmed on ovaalsed või ümmargused hernetera suurused lümfoidsest koest ülesehitatud kehakesed. Nendesse suubub tavaliselt mitu lümfisoont 63 TOOMASOONT ja väljub 1-2 VIIMASOONT. Lümfisõlme katab sidekoeline kihn, lümfisõlmes eristatakse pindmist osa koort ja selle all asuvat säsi. Säsis toodetakse
harjumustest. Kahjuks soovitatakse sellist harjumuspärast kõrgust kõigile sügavamalt mõtlemata, kuidas see on leitud, ning teadmata, et paljud rahvad eelistavad teistsugust kõrgust. Madala istme kasutamise harjumust on vaja kasvatada lapseeast. Kui inimene on harjunud madala istmega lapsest saadik, ei tundu see talle ebamugav ka täiskasvanult. Seda näeb paljude rahvaste juures. Tavaline töö- ja puhkeasend Jaapanis, Indias, Kagu-Aasias, Aafrikas, Mehhikos on istudes, alajäsemed maas. Istudes põlvedele toetumine on viimasel ajal levinud ka Euroopas ja Ameerika Ühendriikides (seda võimaldab Balans tool). Uuringud näitavad, et Euroopas vanematel inimestel levinud lülisamba lumbaalosa kõhrketaste degeneratsioon on Lääne ühiskonna traditsioonilise eluviisi ja istumisasendi tagajärg. Kõhrketaste degeneratsiooni esineb hoopis vähem nt hindude juures. Lisaks on neil mitu korda vähem ka veenilaiendeid
ahel) vastupidi- liigutus algab labajalast ning suundub üles proksimaalsele. Käte ning kere liigutused peavad toimuma jalgade liigutuste suhtes vastasuunas. Kõnni hindamine eestvaates Eestvaates patsienti hinnates peab jälgima, kas kõnni ajal esineb mingil määral vaagna lateraalset kallet, liigset kere lateraalsuunalist liikumist, vaagna rotatsiooni horisontaaltasandil või kere ja ülajäsemete roteerumist vaagna suhtes vastassuunas. Tavaliselt roteeruvad vaagen ja alajäsemed ühes suunas ning kere ja ülajäsemed vastasuunas- selline keha üla- ja alapoole roteerumine toimub 180º ulatuses ning see tagab keha tasakaalumehhanismid ja sujuva edasiliikumise kõnni ajal. Eestvaates tuleb hinnata veel puusa liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), põlve liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), hüppeliigest ja labajalga (varvas välja- varvas sisse ulatust, hüppeliigese dorsaal-, plantaarfleksiooni, supinatsiooni ning pronatsiooni)
Tänu oma kausikujule sobib vaagen hästi alakeha siseorganite hoidmiseks ja kaitsemiseks, oma liikuvuse tõttu on see ka ideaalne koht alajäsemete kinnitamiseks. Jäsemed Ülajäsemed Õlavööde hõlmab endas käsivarte lähtekohta. Selle juurde kuuluvad abaluud, rangluud ja käte tasakaalustajana rinnak. 31 Käsivars koosneb õlavarreluust (humerus), käsivarreluust ehk küünarluust (ulna) ja kodarluust (radius). Kämmal koosneb randmeluust, kämblaluudest ja sõrmeluudest. Alajäsemed Alajäseme lähtekohaks on puusaliiges. Jalg koosneb reieluust (femur), luustiku suurimast toruluust, mis oma erisuse- küljele suunatud reieluu kaela tõttu on vanemas eas sagedaste õnnetuste põhjuseks (→ osa „Trauma üldosa“). Peale selle koosneb jalg kederluust ning sääreluust (tibia) ja pindluust (fibula). Jalapöid koosneb pöiapäraluust, metatarsaalluudest ja varbaluudest. Joonis 3.6. Jäsemete luud 32 3.1.2.Luude ühendid
annaabi.ee 
