vera ja sused ja riskid tootmi- kaotamine Kogemuskõvera- ja Poliitiline asukohaefektide asukohaefekti Tehnoloogi- se arendamisel üksikute aktsepteeritus realiseerimise või- realiseerimise line kaitstus osategevuste võimatus - üle maluse puudumine
perekondade ja kogukondade sotsiaalset ja majanduslikku arengut riigis. Sotsiaalhoolekande teenused on järgmised: 1. Perekonna ja lapse Teenused hõlmavad ennetavat ja lastekaitse teenust, tugiteenust perevägivalla ohvritele, lapsendamise teenust, alaealiste ja täiskasvanud kurjategijate kriminaalhoolduse teenust, lasteaedade tugiteenust. 2. Rahaline riigi abi vanuritele ja puuetega inimestele: tagatakse seadusega sotsiaalne aktsepteeritus isikutele ja peredele, kellel on oht sotsiaalse tõrjutuse ees. Avalikku abi võib esitada rahalise toetuse ja / või sotsiaalsete teenuste kujul, nagu toetades lasteaia, koduhoolduse ja hooldetöid vajavaid isikuid. Ehkki seni pole vananemine probleem, on see Küprosel muutumas elanikkonna trendiks. Rakendatud meetmeid (nt lasteaiad ja koduhooldus), soodustavad iseseisvalt kogukonnas elada võimalikult kaua. 3
See mis saadab inimest reaalsuses järgneb talle ka alateadvuses ja unenägudes. Nii ei paku ka Surnud Mehe maja rahu, kuigi minategelast koheldakse aukülalisena, saadab teda pidev tunne, et ta viibib "keelatud territooriumil". Algab rännak läbi meeleseisundite ja mälestuste, tõukeks selleks annab stseen Surnud Mehe ruumis katafalki juures, kus peategelast haarab hirm suutmatuse ees õigustada enda olemasolu. Siitpeale saabki tema peamiseks ülesandeks saavutada aktsepteeritus, olla vajalik ja seeläbi kindlustada positsioon ühiskonnas. Peategelane peab murdma nähtamatu barjääri, mis teda teistest eraldab, kuid selleks ei pea ta muutma teisi vaid iseennast. Kuid muuta oma mõttemaailma pole lihtne teoses sümboliseerib seda protsessi kohus seitsme surmapatu üle, mis peagi muutub paroodiaks, sest süüdistatavate käitumine on süüdistuse täielik vastand. Süüdistus seitsmendas surmapatus, (mõtte-, südame-)laiskuses, langeb osaks peategelasele.
täiskasvanutega Eakaaslased on oma suhtlemisoskuste tasemelt sarnased Lapsed ei oska kompenseerida oma puudulikke oskusi ning tulla toime enda mittekohase käitumisega 8 Suhted eakaaslastega Mängude ja tegevuste käigus eakaaslastega omandatakse uusi sotsiaalseid oskusi ja suhtlemisreegleid Lastel on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised 9 Aktsepteeritus/tõrjutus ... On olulised eakaaslaste gruppides toimuvad protsessid Lapse võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on väga oluline sotsiaalse arengu komponent Kuuluvustunne on väga oluline Lapsed vajavad, et neile näidatakse, kuidas ,,raskete" kaaslastega positiivselt suhelda 10 Aktsepteeritud lapsed Sotsiaalsemad Vähem agressiivsed Tunnetuslikumalt kompetentsemad Omavad stabiilseid mängukaaslasi
o Palgafond kogu summa, mida tööandja töötaja poolt maksma peab (palk+maksud) 1.6. Maksusüsteemid Progressiivne ehk astmeline maksustatava tulu suurenedes suureneb ka maksuprotsent Regressiivne mida madalam maksustatav tulu, seda suurem maksuprotsent; ei kasutata kuskil maailmas Proportsionaalne kõigile võrdne maksuprotsent 1.7. Raha ja pangandus Mis teeb rahast raha? o Eeltingimus: naturaalmajanduse ebaefektiivsus o Lai aktsepteeritus o Väärtuste mõõdupuu o Ostujõu püsivus o Raha vahendab omandisuhete edasiandmist o Kaupraha Omab sisemist väärtust o Katteta raha Näiteks paberraha Põhineb usaldusel o Algselt makselubadused 1971. kullastandardi lõpp o Kurss Fikseritud (1 DEM = 8 EEK) Vaba o Inflatsioon ja deflatsioon Inflatsioon
(Madal ja kõrge enesehinnang) Järgmiseks oluliseks isikuks inimese enesehinnangu kujunemise kaasaaitamisel on õpetaja. Õpetajad peaksid mõtlema ka sellele, et õpilaste enesehinnangule võib mõjuda ka vähese tähelepanu saamine võrreldes teiste lastega, õpilasega pahandamine, kehakeel, zestid vms. (Alas, 2009) Murdeeas on enesehinnang kõikuv. Kõige suuremat mõju avaldavad sellele eakaaslased - teismelisele läheb väga korda aktsepteeritus teiste seas. Noored on sel ajal ülitundlikud enda välimuse, teiste arvamuse jms suhtes. Just neil põhjustel võivad murdeealised tunda ennast lausa alaväärsena. (Kull, Saat, Kiive, & Põiklik, 2015) 5 3 POSITIIVNE JA NEGATIIVNE SUHTUMINE ISEENDASSE Positiivne enesessesuhtumine ajendab suhtlemisjulguse ning sotsiaalse aktiivsuse. Negatiivne
Kontrolli standardid: 1) ajalooline standard 2) võrdlev standard 3) tehniline standard Kontrollil on erinevad liigid, nt füüsiliste vahendite kontroll, finantskontroll, ressursi kontroll jne. Kontrolli käigus ilmnevad 2 tüüpi hälbed: probleemid ja võimalused. Võimalik norme karmistada, kuna ollakse võimelised enamaks! Struktuurne kontroll! Kontrollimise etapid. Kontrollinõuded: tõesed andmed, õigeaegne infoga varustatus, aktsepteeritus, suunatus olulisele, sobivus organisatsiooni iseloomuga, kontrollsüsteemi vähene mõjutatavus jne. Informatsiooni karakteristikud: korrektsus, õigeaegsus, terviklikkus, olulisus. Ühed juhid arvavad, et inimesed on X-tüüpi, kes ei taha töötada ning neid on vaja pidevalt kontrollida, tööle sundida ja karistada. Y-tüüpi juhid peavad töötajaid loomingulisteks, innovaatilisteks ja aktiivseteks, kellel on kõrged vajadused. Olenevalt vajadustest ja olukorrast tuleb tasakaalustatult
Kontrolli standardid: 1) ajalooline standard 2) võrdlev standard 3) tehniline standard Kontrollil on erinevad liigid, nt füüsiliste vahendite kontroll, finantskontroll, ressursi kontroll jne. Kontrolli käigus ilmnevad 2 tüüpi hälbed: probleemid ja võimalused. Võimalik norme karmistada, kuna ollakse võimelised enamaks! Struktuurne kontroll! Kontrollimise etapid. Kontrollinõuded: tõesed andmed, õigeaegne infoga varustatus, aktsepteeritus, suunatus olulisele, sobivus organisatsiooni iseloomuga, kontrollsüsteemi vähene mõjutatavus jne. Informatsiooni karakteristikud: korrektsus, õigeaegsus, terviklikkus, olulisus. Ühed juhid arvavad, et inimesed on X-tüüpi, kes ei taha töötada ning neid on vaja pidevalt kontrollida, tööle sundida ja karistada. Y-tüüpi juhid peavad töötajaid loomingulisteks, innovaatilisteks ja aktiivseteks, kellel on kõrged vajadused. Olenevalt vajadustest ja olukorrast tuleb tasakaalustatult
3) Sotsiaalne mõistmine, sotsiaalne info töötlemine 4) Sotsiaalsete reeglite mõistmine Sotsiaalsed reeglid: Sotsiaalsed tavad – sõltuvalt kontekstist tõekspidamised, kuidas on kombeks. Rikkumise tagajärjeks halvakspanu Moraalireeglid – üldistavad hinnangud: õige/vale Enese ohutust puudutavad reeglid – ohutus, tervis. Füüsilised tagajärjed ja üldine ohutus Suhted eakaaslastega Sotsiaalne aktsepteeritus grupis (populaarsus ja tõrjutus) Nähtavus (positsioon) Domineerivus Kaaslastepoolne tajumine Paarisuhetes: sõprus, kiusaja-ohver, vastastikune antipaatia Sõprus – kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel Kaaslastepoolne aktsepteerimine ja lähedased, usaldusväärsed sõprussuhted on olulise tähtsusega lapse arengus. Vaenlased- ei meeldi teineteisele ja tajuvad üksteist ohuna ihaldatud eesmärkide saavutamisel
On 8 andmeid, et marihuaana suitsetanud emade laste sünnikaal, pea ümbermõõt ja sünnipikkus on normaalsest väiksemad (2). 4.2 Sõltuvus Peamised faktorid mis mõjutavad, kas inimene on ohus saada uimasti kasutajaks, kuritarvitajaks või sõltlaseks on: 1) individuaalsed omadused (sugu ja vanus, eelnev uimastikasutamine), 2) kasvukeskkond (uimasti kättesaadavus ja sotsiaalne aktsepteeritus), 3) uimasti farmakoloogilised omadused (4). Kaks esimest tegurit kehtib ükskõik millise narkootikumi kasutamise puhul, narkootikumi kasutamine sõltub vaid inimese enda soovist või keskkonnast, kus on kasutamine kerge. Kolmanda kategooria puhul paneb inimese jätkuvalt tarvitama aine ise. Mida tugevamat vajadust uimasti tekitab, seda enam seda tarvitatakse. Samuti on väga oluline uimasti mõju kui kiirelt toimiv ja eufooriline (4).
Töötajate osavõtt Kitsendatud ja formaalne Lainedatud ja informaalne Kontrollimise etapid 1. Eesmärkide ja standardite väljatöötamine 2. Töötulemuste mõõtmine 3. Tulemuste võrdlemine standardiga 4. Korrektiivide sisseviimine Nõuded: Andmed peavad olema tõesed Ei tohi tekitada negatiivsust Kontroll peab sobima organisatsiooni iseloomuga (keskkond määrab meetodi) Õigeaegne infoga varustatus Aktsepteeritus Mõistlik omahind Suunatus olulisele Kontrollsüsteem peab olema vähe mõjutatav Loeng 5. Eestvedamine ja motiveerimine Eestvedamine Ideede müük, mõjutamine Panna tegevus meeldima Lähenemised eestvedamisele Koolkond Lähenemine Isiksuseomaduste teooria Edu on kinni liidri isiksuseomadustes Käitumisteooria Keskendub liidri käitumisele alluvate suhtes
Nendeks huvigruppideks on omanike ja juhtide kõrval veel ülejäänud töötajad, kliendid, hankijad, kreeditorid, omavalitsused ja ühiskond laiemalt. 15. Strateegiliste eesmärkide sõnastamine Eesmärgid tuleb sõnastada, arvestades mõningaid põhinõudeid: a) prioritiseeritus; b) mõõdetavus, konkreetsus, spetsiifilisus; c) keskendatus tulemusele, mitte tegevusele; d) seotus kindla ajakavaga; e) reaalsus, eesmärgid olgu pingutust nõudvad; f) aktsepteeritus töötajate poolt. 16. Lühiajalised eesmärgid ja nende olulisus Lühiajalised eesmärgid fikseerivad edasiliikumise kiiruse ja mingi perioodi tulemuste oodatava taseme. Nad aitavad mõõta ja täpsustada teed, mis läbitakse pikaajaliste eesmärkideni jõudmise käigus. 17. Strateegia väljatöötamise neli taset diversifitseeritud ettevõttes Diversifitseeritud (mitmekesistatud tegevusega) ettevõttes tegeletakse strateegia väljatöötamisel neljal organisatsioonitasandil:
teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid. Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Kujunes välja 1920.1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. sümboolne kapital võime saavutada oma tegevusele aktsepteeritus ja legitiimsus, tagasilükatud majanduslik või poliitiline kasu ja sellest tulenev reputatsioon, mis aastate jooksul autoriteediks akumuleerudes viib pikemas perspektiivis siiski majandusliku kasuni. suur narratiiv teoreetiline konstruktsioon, mis püüab konseptualiseerida kogu tegelikkust, ühiskonnas pikka aega kehtivad süsteemid või teooriad Nt hegellik dialektika, freudism süvastruktuur - tähenduse nähtamatu struktuur, moodustatakse alateadvuses
semiootiline ruut - ühe või teise semantilise kategooria loogilise artikulatsiooni visuaalne representatsioon simulaakrum süsteem, kus erinevus seostub erinevusega erinevuse enda kaudu Sinn lause ,,mõte" sotsioökoloogia sotsioloogia haru, mille aine on inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed strukturalism - humanitaarteaduste metodoloogia suund, milles uuritakse mingi objekti struktuuri sümboolne kapital - võime saavutada oma tegevusele aktsepteeritus ja legitiimsus suur narratiiv ühiskonnas pikka aega kehtivad süsteemid või teooriad süvastruktuur tähenduse nähtamatu struktuur, moodustatakse alateadvuses teisene modelleeriv süsteem Lotmani järgi sellised kultuurinähtused, mida on mingil etapil vaja tõlkida loomulikku keelde? C. (Esitatakse 3 küsimust, neist valida 2. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht.) 1
käitumise tugevam seos Väärtuste kujundamine käitumise kujundamise kaudu. Alalhoidlikkus → distsipliin Avatus muutustele → õppimine Eneseupitamine → saavutamine Eneseületamine → teiste toetamine Juhtumi kontekstis Eneseotsingud (suhted, eriala) Erinevate rollide katsetamine Vastandumise kaudu enda määratlemine Väärtuste erinevused vanematega Suhted eakaaslastega Aktsepteeritus ja sotsiaalne staatus väga olulised o Aitavad toime tulla teismeea muutustega. Populaarsus kui struktuuri looja. Populaarsuse nimel võidakse ohverdada sõprussuhted, romantilised suhted, käitumisnormide järgimine, akadeemilised saavutused. Kõrgelt aktsepteeritud o Prosotsiaalsus, koostöö, teiste perspektiivi tajumine o Teiste vajadustega arvestamine Kõrge sotsiaalse staatusega (populaarsed)
ilmekalt näha FIE ja OÜ ainukese osaniku-juhataja isiklikku tarbimisse võetud ettevõtlustulu maksustamist ja millised on võimalused ettevõtluses teenitud raha jooksvalt kasutada. Joonis 1. Isiklikku tarbimisse mineva ettevõtlustulu maksustamine FIE ja ühe osanikuga OÜ näitel 3. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED Ettevõtlusvormi valikuks ei saa anda päris üheseid soovitusi, sest siin võivad lisaks rahalistele asjaoludele olla määravaks näiteks ka ühiskondlik aktsepteeritus teatud ringkondades. Antud referaadis võrreldi FIE-t ja osaühingu ainuosanikku-juhatajat ettevõtlusest saadud tulu isiklikku tarbimisse mineku seisukohalt. Autori arvates mängib see hetkel Eestis ettevõtluse juriidilise vormi valikul eriti alustavate ettevõtjate puhul määravat rolli. FIE on ise ettevõtja, OÜ osanik seda ei ole, ka mitte OÜ ainuosanik ja juhatuse ainus liige. Siiski tuleks ettevõtluse alustamise puhul selle vormivalikust rääkides võrrelda nimelt neid kahte
elamist väärt ning nurkasurutuna, emotsionaalselt ja füüsiliselt läbiklobituna mõistab, et tal ei ole enam midagi kaotada. Ta jõuab nullpunkti. Ta ei taha enam elada, kuid leiab end kogudes enesetapule alternatiivse lahenduse: ta hakkab enda elu looma selliseks nagu ise tahab. Johannes ei proovi muuta tingimusi enda ümber, vaid kohandab ennast just selliseks, nagu vaja. Ta töötab välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsepteeritus ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama.
Kontrollitavus – tulemusmõõdiku saavutamine peab olema kontrollitav. Mitmekülgsus – tulemusmõõdikuid ei tohi määratleda valikuliselt. Täielikkus – hea tulemusmõõdik on mitmekülgne ning võimaldab hinnata tõhususe, mõjususe jt kriteeriume. Motiveerivus – tulemusmõõdik on töötajate, üksuste suhtes piisavalt nõudlik (kuid siiski kindlasti saavutatav). Aktsepteeritus – tulemusmõõdik on arusaadav ja aktsepteeritud ka erinevate organisatsiooniga seotud huvigruppide poolt. Ligipääsetavus – õigustatud huvilistel peab olema ligipääs mõõtmise tulemustele. Integreeritus – tulemusmõõdikud ei tohi omavahel konkureerida ning lähtuvad organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest. 1. Mintzbergi 5 P: mida tähendab strateegia kui plaan (plan), manööver (ploy),
y Selgus hea tulemusmõõdik on selgelt defineeritud ja arusaadav. y Kontrollitavus tulemusmõõdiku saavutamine peab olema kontrollitav. y Mitmekülgsus tulemusmõõdikuid ei tohi määratleda valikuliselt. y Täielikkus hea tulemusmõõdik on mitmekülgne ning võimaldab hinnata tõhususe, mõjususe jt kriteeriume. y Motiveerivus tulemusmõõdik on töötajate, üksuste suhtes piisavalt nõudlik (kuid siiski kindlasti saavutatav). y Aktsepteeritus tulemusmõõdik on arusaadav ja aktsepteeritud ka erinevate organisatsiooniga seotud huvigruppide poolt. y Ligipääsetavus õigustatud huvilistel peab olema ligipääs mõõtmise tulemustele. y Integreeritus tulemusmõõdikud ei tohi omavahel konkureerida ning lähtuvad organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest.
.� Miks nii juhtus? Mida saaks teha, et sellised tulemused muutuksid püsivateks (normiks)? .� Võimalik norme karmistada, kuna ollakse võimelised enamaks. Struktuurne kontroll (bürokraatlik kontroll, mitteformaalne kontroll) Kontrollimise etapid Nõuded .� Andmed peavad olema tõesed .� Ei tohi tekitada negatiivsust .� Kontroll peab sobima organisatsiooni iseloomuga (keskkond määrab meetodi) .� Õigeaegne infoga varustatus .� Aktsepteeritus .� Mõistlik omahind .� Suunatus olulisele .� Kontrollsüsteem peab olema vähe mõjutatav Informatsiooni karakteristikud Griffin, 2004 .� Korrektsus .� Õigeaegsus .� Terviklikus .� Olulisus KÜSIMUSED 1. Teadusliku juhtimise koolkond keskendus põhiliselt: a. Töötajate heaolu tõstmisele b. Tootlikkuse tõstmisele c. Töötajate tööga rahulolu tõstmisele 2. Õigeks organiseerimiseks tuleb tagada, et: a
y Selgus hea tulemusmõõdik on selgelt defineeritud ja arusaadav. y Kontrollitavus tulemusmõõdiku saavutamine peab olema kontrollitav. y Mitmekülgsus tulemusmõõdikuid ei tohi määratleda valikuliselt. y Täielikkus hea tulemusmõõdik on mitmekülgne ning võimaldab hinnata tõhususe, mõjususe jt kriteeriume. y Motiveerivus tulemusmõõdik on töötajate, üksuste suhtes piisavalt nõudlik (kuid siiski kindlasti saavutatav). y Aktsepteeritus tulemusmõõdik on arusaadav ja aktsepteeritud ka erinevate organisatsiooniga seotud huvigruppide poolt. y Ligipääsetavus õigustatud huvilistel peab olema ligipääs mõõtmise tulemustele. y Integreeritus tulemusmõõdikud ei tohi omavahel konkureerida ning lähtuvad organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest.
Sajaprotsendilisest rahulolust piisab selle teooria järgi ainult väga nõrga lojaalsuse tekitamiseks. Autori arvates on teoreetiliselt võimalik ka olukord, kus rahulolu juba hõlmab kõiki neid lojaalsustegureid. Sellisel juhul ei märgigi klient ennast rahulolevaks või väga rahulolevaks enne, kui ta brändi armastab või kuulub seda tarbides teatud rühma. Soovitud situatsiooniks võib olla täiesti tooteväline teema, näiteks aktsepteeritus grupis ja kui see ei kaasne toote omandamisega, siis tuleb juba kognitiivsest võrdlusest välja rahulolematus, mis veelgi süveneb afektiivsete komponentide lisandumisega. Seda potentsiaalset situatsiooni kinnitab uuringust selgunus fakt, et rahulolu atribuudiks võib osutuda näiteks ka teiste inimeste reaktsioon ostule (Giese ja Cote 2000). Kindlasti nõuaks see probleem edasisi empiirilisi uuringuid, et kindlaks teha, mida ja millistel tingimustel saab nimetada
Võimalikud huvigrupid: Omanikud Juhtkond Töötajad 9 Kliendid Hankijad Kreeditorid Omavalitsused Eesmärkide sõnastamine Prioritiseeritus Mõõdetavus, konkreetsus, spetsiifilisus Keskendatus tulemusele, mitte tegevusele Seotus kindla ajakavaga (tähtaeg) Reaalsus - pingutust nõudvad, kuid saavutatavad Omavaheline kokkusobivus Aktsepteeritus töötajate poolt Eesmärkide täitmisega siduda töötajate motiveerimine Eesmärkide täitmise mõõtmine (milline on tulem?) Lühiajalised finantsnäitajate parandamise sammude põhjused Finantsraskused Strateegiliste sammude pidamine riskantne Lühiajaliste tulemuste saavutamise suurem ahvatlus Pikaajaliste eesmärkide olulisus Fikseerida tulemused viie aasta pärast või veelgi kaugemas tulevikus Kaalutakse tänaste juhtide sammude mõju tulevikule
psühholoogilise funktsioneerimisega, viidates tõenäosusele olla 5. Teiseks, pärast sotsiaalsete oskuste treeningut seotud selliste probleemidega nagu kuritegevus, koolist paranes sotsiaalne staatus kooliklassis ligikaudu 1/2 kiusajatest ja väljalangevus, uimastite tarvitamine jne. 1/3 ohvritest ning paranes kõikide osalejate üldine aktsepteeritus 10. Viimase kähe kümnendi jooksul on nii uurijad kui klassigrupis, viidates nende populaarsuse tõusule klassikaaslaste ka praktikud pööranud tähelepanu sotsiaalsete oskuste treeningule seas (Kõiv, 2003d). kui ühele sekkumisvõimalusele antisotsiaalse käitumisega laste ja noorte seas. 6
viidi; Tippjuhtkond hindas (s.t. oskas ette näha) täpselt muutuse elluviimiseks vajalike ressursside hulka; Tippjuhtide seltskond määratles väga täpselt õiguste, kohustuste ja vastutuse jagunemise; Muutuste protsessi toimumise hindamiseks loodi piisav jälgimissüsteem. Nende tulemuste alusel saab välja tuua viis peamist tegevust, mis on projektiedu saavutamise seisukohast olulised: saavutada eesmärkide aktsepteeritus, hankida vajalikud ressursid, projekti üldise kulgemise jälgimine ja meeskonna arendamine, mõjujõu kasutamine ilmutades isikliku initsiatiivi ja luues projekti toimimiseks struktuure, efektiivse kommunikatsiooni tagamine. Joonis 4 annab ülevaate nende tegevuste omavahelistest seostest. Edukad projektid eeldavad eesmärkide kokku leppimist, vajalike ressursside hankimist ning projekti kulgemise jälgimist. Selleks tuleb projektijuhil
annaabi.ee 
