vaagnanärvi kaudu.Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline närvisüsteem ei innerveeri, välja arvatud suguelundite (eriti peenise, kliitori ja väikeste häbememokkade) arterid ning võib-olla ka aju- ja koronaarveresoonte silelihased. Sümpaatilised ja parasümpaatilised mõjustused efektoritele Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi erutusefektid on suures ulatuses antagonistlikud. Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui ka pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse efekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Niiviisi reguleeritakse elundite talitlust pidevalt ja viiakse vastavusse konkreetsete vajadustega. Paljudes elundites (näiteks kusepõis ja mõningad eksokriinsed näärmed), mis saavad nii
Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärit ärritusele. Refleksid jagunevad tingimatuteks e. pärilikeks (kaasasündinud, imemisrefleks või neelamisrefleks) ning tingitud (omandatakse elu jooksul; ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused) refleksideks. vegetatiivne NS-Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all. sümpaatiline osa aitab adekvaatselt reageerida välismaailmale - tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus, intensiivistub energiavahetus; parasümpaatilise osa mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjendamine, energiakulutusi vähendatakse. Vegetatiivset närvisüsteemi nimetatakse ka autonoomseks närvisüsteemiks, kuna selle tegevus ei allu tahtele. Vegetatiivne närvisüsteem korraldab siseelundite tööd. 19
..kõike eelevat (a kuni d) 3. Oimusagara(e. temporaalsagara) funktsioonide hulka(inimestel) kuuluvad muuhulgas? a) Auditoorse info töötlus sh. Keeleinfo töötlus b) Motoorse tegevuse planeerimine ja ellu viimine c) Motoorse tegevuse planeerimine d) Värvide ja liikumise töötlemine visuaalinfost e) Ratsionaalne arutlemine ning pikaagsem tegevuse ette planeerimine 4. GABA e. gamma-amino võihape on? a) ...monoamiin b) ...enkefaliin c) ...endorfiin d) ...aktiveeriva toimega virgatsaine e) ...inhibeeriva toimega virgatsaine 5. Kesknärvisüsteemi tasandil on alkohol? a) ...opiaat b) ...diureetikum c) ...depressant e närvilõõgasti d) ...stimulant e närvierguti e) ...hallutsinogeen e närvihälviti 6. Küsimust ei tea aga vastused: a) Menstruaalfaasiks b) Ovulatsiooniks c) Karvanääpsustaadiumiks d) Follikulaarfaasiks e) Luteaalfaasiks 7. Hüpnoos? a) Kõike allpoolmainitud(B-E)
lainete amplituudi ja sageduse järgi alfarütme - puhkeolekus, ärkvel (madal sagedus, kôrge amplituud), beetarütme - näiteks môtlemisülesande môjul (kôrgem sagedus, madalam amplituud), teetarütme - une, narkoosi vôi haiguslike seisundite korral (väga madal sagedus, väga kôrge amplituud); VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM jaguneb kaheks, sageli vastandliku toimega osaks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all. Üldiselt: · sümpaatiline osa aitab adekvaatselt reageerida välismaailmale - tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus, intensiivistub energiavahetus; · parasümpaatilise osa mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjendamine, energiakulutusi vähendatakse. Vegetatiivset närvisüsteemi nimetatakse ka autonoomseks närvisüsteemiks, kuna selle tegevus ei allu tahtele
Metabolismi võtmeensüümid on allosteerilised ( määravad antud metaboolse raja kiiruse) neil on allosteerilised (regulatoorsed) tsentrid. Oligomeerne valk, kus on aktiivtsenter ja regulatoorne ühik, kus on allosteeriline tsenter. Substraat tuleb aktiivtsentrisse, regulaator tuleb allostreerilisse tsentrisse ja see vastavalt kas peatab või kiirendab reaktsiooni. · Allosteeriline aktivatsioon seostub egektor E-mi aktiveeriva allosteerilise tsentriga. Toimuv ensüümi konformatsiooni muutus muundab aktiivtsentri ruumilist ehitust nii, et S-di sidumine ja katalüüs on oluliselt efektiivsem. · Allosteeriline inhibitsioon seostub efektor E-mmi inhibeeriva
ümberkorraldamine. Aktivaatorid kutsuvad esile lisaregulaatorite seostumise, aitavad RNA polümeraasil seostuda promootorile, vabastavad RNA polümeraasi, selleks, et alustada transkriptsiooni, vabastavad RNA polümeraasi peatuskohast. Kolm viisi kuidas eukarüootide transkriptsiooni repressorid inhibeerivad transkriptsiooni. Aktivaatorid ja repressorid võistlevad sama regulatoorse piirkonna pärast DNA-l Repressor takistab aktiveeriva signaali jõudist aktivaatorile Repressor takistab üldiste transkriptsioonifaktorite kompleksi moodustamist Repressor värbab kormatiini ümberkorraldava kompleksi, et see viiks proootori piirkonna transkriptsioonieelsesse seisundisse Repressor tõmbab histooni deatsetülaasi promootori juurde. Histoonide atsetüleerituse vähedamine takistab transkriptsiooni Repressor tõmbab kohale histooni metüültransferaasi, mis paneb histoonidele külge metüülgrupi
23 Service-oriented capacitating- ALMP, childcare, education, reserach and the rehabilitation of disabled (liidrid Skandinaaviamaad, siis kontinentaal-E). Benefit-transfer compensating- old age, surviors, disabled (v.a rehabilitatsioon); töötus (v.a ALMP). Siin Skandinaavia, kontinentaal-E, vahemeremaad samal tasemel). NB! ahvatlev capacitating asju mõõta agregeeritult, kuid vananeva ja aktiveeriva ühiskonna puhul see ei pruugi olla adekvaatne; pigem on illustreerivad kulutused per inimene. HEAOLURIIGI EUROOPASTUMINE Erinevatel Euroopa riikidel erinev reaktsioon: Skandinaaviamaad- kõrge tööhõive ja võrdsuse saavutamine läbi avaliku sektori töökohtade arvu suurendamise Liberaalsed riigid- palju erasektori teenindusvaldkonna (odavaid) töökohti, järgides neoliberaalset dereguleerimise ja retrenchment’i joont.
mehhanismiks arvatakse praegu olevat kestev strukturaalne või keemiliste sünaptiliste ühenduste loomine, mis on arvatavasti seotud valguliste ainete sünteesiga. Pikaajaline mälu saavutatakse materjali kordamisega. Kuigi kindlat ajuosa, millega mälu oleks seotud, ei ole seni õnnestunud kindlaks teha, peetakse oluliseks informatsiooni säilitamisega seotud struktuurideks suurajukoore neuronite kontakte assotsiatsioonipiirkondadega, taalamusega, üleneva aktiveeriva retikulaarformatsiooniga. UNI Normaalne ajutegevus on võimatu ilma puhkuseta, mida organismile annab uni. Ühe kolmandiku oma elust veedame magades. Retikulaarformatsiooni kaudaalses osas asuvad närvirakkude kogumikud, millelt lähtuvad impulsid mõjutavad retikulaarformatsioonile pidurdavalt. Kui need pidurdavad mõjud on aktiveerivate suhtes ülekaalus, saabub uni. Und iseloomustab teadvuse kadumine, lihased lõõgastuvad, vegetatiivsete funktsioonide juhtimisel
kogemuse õppimine ja endise kogemuse reprodutseerimine. Tegutsedes yhise tervikuna ja omavahel kooskõlastatuna, tagavad psyyhilised protsessid ja seisundid inimese paindlikult muutuva käitumise keskkonna tingimusele ja indiviidi vajadustele vastaval viisil Teadvusseisund on psüühilise aktiivsuse tase, millest sõltub tegelikkuse tunnetamise ja sellele reageerimise adekvaatsus ja ulatus. Unisusseisund sugeneb juhul kui retikulaarse aktiveeriva systeemi poolt kulgeb suurte poolkerade koorde vähese intensiivsusega stimulatsioon, mille tõttu suuraju koore rakkude erutatavaus väheneb ning koores hakkab levima pidurdus. Meeleolu seisund on pikemat aega püsiv emotsionaalne põhinivoo, mis sõltub inimese oluliste rahuldamise astmest. Psüühilise aktiivsuse seisund, mida või nimetada ka tahteaktiivsuse seisundiks, kujutab endast inimese tegevuse teadlikku suunamist mingi tema vajasuduste seisukohalt
Keskkonnast sõltuvad konformatsioonilised muutused: Näit. Katepsiin (proteaas) on aktiivne endosoomis, kus pH happeline ja inaktiivne tsütoplasmas, kus pH on neutraalne. Modulaatorvalgud on regulatiivsed subühikud, mis võivad ensüümi aktiveerida või inhibeerida tingimustest sõltuvalt. cAMP proteiinkinaas on tetrameerina inaktiivne. cAMP seostumisel regulatoorsed subühikud dissotsieeruvad ja ensüüm muutub aktiivseks. Paremal on kujutatud reaktsiooni hüpoteetilise aktiveeriva modulaatoriga. Kooperatiivsus: Kooperatiivne substraatide sidumine: Allosteerika ja regulatsioon: Allos teine; steric kuju. · Raku elutegevuse käigus tuleb kõigi ensüümide aktiivsused hoida pideva kontrolli all. Seda mitte ainult aktiivsete protsesside teostamiseks vaid ka homeostaasi säilitamiseks. · Tagasiside - paljudest ensümaatilistest protsessidest koosneva metaboolse raja
ära kõik ilma plasmiidita bakterid) ja X-gali, mis on laktoosi analoog, vaid glükoosi asemel on indool, mis vabaneb glükosiidsideme hüdrolüüsi käigus, ning oksüdeerub ja värvub siniseks. Sööde valmistamiseks: Sulutasime LB(steriilne sööde)+Agar söödet mikrolaineahjus sulemiseni, jahtusime pidavlt segades (et ei tarduks ära) ~50 kraadini. Lisasime 200 µl X-gal, 200 µl ampitsiliini ja 25 µl IPTG-d – lac promootorit aktiveeriva reagenti Valasime sööde Petri tassile ja panime tarduma Bakteri kasvamiseks sööde peale: Suspendeerisin bakrerid topsis edadi-tagasi ning pipeteerisin tardunud söötmega Petri tassile Selleks, et bakterid asutsid ühtlaselt, panin klaaskullikesed tassile ja loksutasin. Valasin kullikesed etanooli lahusesse ja jäätsin tass inkubaatorisse üleöö kasvamiseks. 2 päeva möödudes tulin tagasi laborisse
*Täielik ja püsiv teadvusetus *Maksimaalselt laiad pupillid *Arefleksia *Atoonia Kooma on orienteerumisvõime kadu koos samaaegse ärkveloleku puudumisega. Ei ole ühtne seisund ega etioloogiline diagnoos. Vähemväljendunud kooma: letargia, soopor või somnolents. Kooma esinemine viitab mõlema ajupoolkera spetsiifilisele düsfunktsioonile või ajutüve retikulaarse aktiveeriva süsteemi või nende mõlema düsfunktsioonile. Düsfunktsiooni mehhanismiks võib olla orgaaniline kahjustus, ainevahetushäire või ka psühhogeenne tegur. Hindamine Glasgow koomaskaalaga: A Silmade avamine 4 – spontaanne, 3 – kõnetamisel, 2 – valuärritusel, 1 – üldse mitte B – Parim motoorne reaktsioon 6 – täidab korraldusi, 5 – lokaliseerib valuärritust, 4 – tõmbab jäseme ära, 3 – üldine jäseme fleksioon, 2 – üldine jäseme ekstensioon, 1 – liigutused
2. Uudsusreaktsioon (novelty, novizna) – nucleus caudatus, hippocampus, nägemisküngastik. *Toomela võttis jalatsi ära – konteksti väline – püüab tähelepanu. 6 iii. Kavatsuste, programmide, plaanide, aktiveeriv mõju. See realiseerub ajukoore RF aktiveeriva mõju vahendusel. II. Info vastuvõtu, töötlemise ja säilitamise blokk. (alumine vasak) a. Olemasoleva info ümber organiseerimine. b. Ootused keskkonnas muutuvad (ootus – mälestus). Ntks esimene kord üllatav, edaspidi enam mitte nii väga. c. Struktuurid: Oktsipitaalne (nägemine). Parietaalne (kehatundlikkus). Temporaalne (kuulmine). d. Erutumine: „kõik või mitte midagi“. e. Modaalspetsiifilisus
fotosüntees nagu C3 tüüpi taimedel. 19/10/10 Assimilatsioon. Fotosünteesi intensiivsuga mõõdetakse kiirgusenergia koguhulka, mille taim püüab kinni ja seob süsiniku ühenditesse. Tavaliselt mõõdetakse puhaskasu, ehk seda, kust on juba maha võetud hingamine netoassimilatsioon. Netoassimilatsioon on pimedas negatiivne ning suureneb kui fotosünteesi aktiveeriva kiirgus suureneb. Kompensatsioonipunkt on fotosünteetilise kiirguse selline aktiivsus, mille juures fotosünteediga saadud kasu on kadudega tasakaalus. Varju eelistavate taimede hingamiskaod on väiksemad, kui päikeselembeliste omad. Millised on asjaolud, mis limiteerivad kiirguse kui ressursi kasutamist: 1) Parasvöötme kliimas enamus aastast ja kuivas kliimas kogu aasta vältel ei kata lehestik kogu
Parasümpaatikus domineerib kui kogutakse jõudu: magades ja toitu seedides. Parasümpaatikus aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist ning mõjutab osaliselt ka kusepõie tühjenemist. Soolenärvisüsteemi moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused ja lihaskesta ganglionid ehk põimikud. Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi mõju innerveeritavale elundile sageli vastupidine. Siseelundid on pidevalt nii nende tegevust aktiveeriva kui ka pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse efekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Niivisi reguleeritakse elundite talitlust pidevalt ja viiakse vastavusse konkreetsete vajadustega. Üldistusena võib öelda, et sümpaatikus aitab adekvaatselt reageerida välismaailma mõjudele, parasümpaatikus korrastab "kodust majapidamist"
sünaptiliste ühenduste loomine, mis on arvatavasti seotud valguliste ainete sünteesiga. ➔ Pikaajaline mälu saavutatakse materjali kordamisega. ➔ Kuigi kindlat ajuosa, millega mälu oleks seotud, ei ole seni õnnestunud kindlaks teha, peetakse oluliseks informatsiooni säilitamisega seotud struktuurideks suurajukoore neuronite kontakte assotsiatsioonipiirkondadega, taalamusega, üleneva aktiveeriva retikulaarformatsiooniga. Mälul on kolm faasi: 1) Lühiajaline mälu (umbes 1 minut) - info peegeldub kiiresti ja täpselt. Erutus võib selle aja kestel teadvuses taastuda täpse kujundi mõjul. 2) Vahefaas ( 1-2 tundi ) - närvirakud, mis on olnud erutusseisundis kaotavad järk-järgult oma aktiivsuse. - Selle faasi lõpus on lühike periood, mille kestel on eriti raske mälu taastada. 3) Mälu on kõige parem.
taastamiseks teatud laadi aktiivsust üles näitama. Vajadus äratab püüadluse midagi saavutada, näiteks hankida toitu, leida endale seksuaalpartner, tagada perele peavari. Vajaduste kestev rahuldamatus ehk vajaduste rahuldamisvõimaluste puudumine mõjub organismile häirivalt, nende rahuldamine toob aga kaasa heaolutunde. Inimese mitmesuguseid vajadusi võib kirjeldada kolme põhinäitaja järgi: nende modaalsuse, jõu ehk vajaduse aktiveeriva toime ja teravuse ehk vajaduse tingimatu laadi alusel. Mõned vajaduse on regulaarse, teise episoodilised. Vajadust võib vaadelda veel mitmest aspektis. Vene psühholoog rõhutab järgmisi momente. 1 1. Vajadus on millegi defitsiidi- nappuse, piiratud varude , olulise puudumise- tajumine. Vajaliku puudumine põhjustab rahulolematus, selle saavutamine aga taastab tasakaalu ja heaolutunde. 2
või pidurdavad hüpofüüsihormoonide teket, olles nn. neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni integratsioonipiikonnaks. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskusega on südame innervatsioonitee ühendatud sejaajuga kõhuõõneganglioni e. Päikesepõimiku kaudu. Sümpaatiliste ja parasümpaatilise närvisüsteemi mõju on innerveeritavale elundile sageli vastupidine, kuna siseelundid on pidevalt nenede tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse effekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Üldiselt aitab sümpaatikus adekvaatselt reageerida välismaailma mõjutustele ja parasümpaatikus tasakaalustab. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus ja löögijõud,
Mitu koos töötavat aktivaatorit annavad suurema toime (transkriptsiooniline sünergia) Nukleosoomide eemaldamine (nt histoon chaperionidega e nn saatevalkudega) Histoonide asendamine Histoonide ümberkorraldamine toimimine transkriptsiooni erinevatel etappidel Repressorid Lülitab geenid välja inhibeerib transkriptsiooni Aktivaatorid ja repressorid võistlevad sama regulatoorse piirkonna pärast DNA-l Repressor takistab aktiveeriva signaali jõudmist aktivaatorile Takistab üleüldiste transkriptsioonifaktorite kompleksi moodustumist Värbab kromatiini ümberkorraldava kompleksi viib promootori piirkonna transkriptsioonieelsesse seisundisse Tõmbab histooni deatsetülaasi promootori juurde histoonide atsetüleerituse väheb takistab transkriptsiooni Tõmbab kohale histooni metüültransferaasi, mis paneb histoonidele külge metüülrühma
Kvalitatiivsed teadvusehäired on deliirium, psühhoosid jne. Kooma, selle põhjused ja hindamine *Täielik ja püsiv teadvusetus *Maksimaalselt laiad pupillid * Arefleksia *Atoonia Kooma on orienteerumisvõime kadu koos samaaegse ärkveloleku puudumisega. Ei ole ühtne seisund ega etioloogiline diagnoos. Vähemväljendunud kooma: letargia, soopor või somnolents. Kooma esinemine viitab mõlema ajupoolkera spetsiifilisele düsfunktsioonile või ajutüve retikulaarse aktiveeriva süsteemi või nende mõlema düsfunktsioonile. Düsfunktsiooni mehhanismiks võib olla orgaaniline kahjustus, ainevahetushäire või ka psühhogeenne tegur. Hindamine Glasgow koomaskaalaga: A Silmade avamine 4 spontaanne, 3 kõnetamisel, 2 valuärritusel, 1 üldse mitte B Parim motoorne reaktsioon 6 täidab korraldusi, 5 lokaliseerib valuärritust, 4 tõmbab jäseme ära, 3 üldine jäseme fleksioon, 2 üldine jäseme ekstensioon, 1 liigutused puuduvad
(v.a. silmas). Virulentsus. Kolonisatsioon ja migratsioon. Pinnavalk adhesiin seostub epiteelirakkudele. sIgA proteaas takistab IgA-vahendatud hävitamist. Pneumolüsiin hävitab ilmselt ripsepiteelirakke. Koekahjustus. Teihhoiinhape ja peptidoglükaani fragmendid aktiveerivad komplemendi alternatiivset rada. Pneumolüsiin aktiveerib komplemendi klassikalise raja. Vesinikperoksiid teeb reaktiivse osakesena kahju. Fosforüülkoliin seostub raku fosfodiesteraasi aktiveeriva faktoriga, lubab peremehe rakku siseneda. Fagotsütoosi vältimine. Kihn on fagotsütoosi vältiva toimega. Pneumolüsiin pärsib oksüdatiivset purset. On võimeline läbima hematoentsefaalset barjääri! (1) polüsahhariidkihn; (2) teihhoiinhape; (3) IgA proteaas; (4) pneumolüsiin O. Toimivad makrofaagidele proinflammatoorsed tsütokiinid endoteelirakud HEB-s kahjustuvad mikroobid liikvorisse Epidemioloogia.
Süsteem koosneb kolmest komponendist kaks sisemembraani valku (üks neist ATP-d siduv) ja üks välismembraanis asuv valk moodustavad kanali, võimaldades valgul väljuda ilma periplasmasse sisenemata. Tüüp III sekretsioonisüsteemi kasutatakse erinevate looma- ja taimepatogeenide virulentsusfaktorite sekretsioonil, mis on tsütotoksilised (näit. Yersinia pestis'e Yops valgud). Sekretsiooniaparaat koosneb ligikaudu 20 erinevast valgust. Sekretsioon algab pärast aktiveeriva signaali saabumist; sageli tulevad signaalid märklaud-rakkudelt. Eraldi sekretsioonisüsteemina (tüüp V) on käsitletud sekretsioonisüsteemi, mille abil toimub näiteks DNA ja valkude liikumine rakust rakku. Süsteemi kuulub ligikaudu 10 valku, mis võimaldavad plasmiidide konjugatiivset ülekannet rakust rakku graam-negatiivsetel bakteritel, onkogeense T-DNA ülekannet taimerakku bakterilt Agrobacterium tumefaciens. 25 7
Ühed konkureerivad sama seostumiskohaga. Teine võimalus on inhibitsioon – mõlemad seostuvad, kuid repressor seostub aktivaatoriga (aktivatsioonidomääniga) nii, et mediaator ei saa enam seostuda. Prokarüoodis repressor asetus enne promootorpiirkonda. Eukarüoodis repressor seondub RNA polümeraasi seondumis- või aktivatsioonipiirkonnaga. Repressor seondub ka otseselt aktivaatori domääniga. Repressor seob otseselt mediaatorkompleksiga – blokeerib aktiveeriva toime. Repressor seondub ka histoonidele, kui ise toimetab, on histoonide deatsetülaas - histoonid seiskuvad – võetakse atsetüülrühmad ära. Splassimine Splassiosoom – eemaldab peamiselt introneid. Mõned intronid eemalduvad ise (auto- splicing). Splassiosoom koosneb ≈ 150 erinevast valgust, 5 erinevast RNA-st. Intron tavaliselt pärast eraldumist lagundatakse. snRNPs - väikese tuuma ribonukleaarsed valgud
annaabi.ee 
