Aktiivusmonitor (0)

Ühiskonna KT
1. Mis on demokraatia? (3 tunnust)
Demokraatia on rahavõim, poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud 
saadikud, on olemas kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused.
Tunnused:
a) kodanikkonna osalemine poliitikas;
b) võimude  lahusus  ja tasakaalustatus;
c) seaduse ülimuslikkus.
2. Demokraatia tugevad ja nõrgad küljed.
Tugevad küljed: tsensuuri puudumine; kõik kodanikud on võrdsed; soodustab 
inimisiksuse arengut; võimaldab vabadust; inimesed saavad kaitsta oma huvisid ja 
hüvesid; välditakse pahameelsete valitsejate pikaajalist valitsemist.
Nõrgad küljed: suur korruptsioon ; kõik kandideerijad ei ole võrdsed (suurematel 
erakondadel on rohkem raha, rohkem  reklaame ); valida saavad kõik teovõimelised 
vähemalt 18-aastased EV kodanikud (kõik ei ole ühtselt kompetentsed tegema 
otsuseid ühiskonna huvide ja heaolude suhtes, ei pruugi olla piisavalt haritud või laia 
silmaringiga).
3. Valimissüsteemid ja nende tunnused.
Majoritaarse valimissüteemi põhimõte: riik on jaotatud nii paljudeks 
valimisringkondadeks, kui palju on parlamendis kohti, ning igast valimisringkonnast 
valitakse 1 kandidaat, kes kogus kõige enam hääli. Tunnused: ühemandaadilised 
valimisringkonnad; annab valimistel eelised suurparteidele; valimisringkonnast osutub
valituks vaid üks enim hääli  kogunud kanditaat; suur hulk valijate hääli läheb kaotsi; 
valimisringkondi on sama palju kui saadikukohti esinduskogus; 
enamusvalimissüsteem; isikuvalimised.
Proportsionaalne valimissüsteemi põhimõte on, et samas proportsioonis, kui palju 
erakond valijate hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Tunnused:  ringkonnamandaat ;
soosib parteide paljusust ja koalitsioonivalituse moodustamist;  valimiskünnis  5%; 
suletud ja avatud nimekirjad; erinevate valijate  huvigruppide  huvid on rohkem 
esindatud ; mitmemandaadilised valimisringkonnad; kandidaadid seatakse  üles parteide
või valimisliitude valimisnimekirjadena; rakendatakse Eestis; kohad parlamendis 
jagunevad parteide vahel võrdeliselt valimisnimekirjade üleriigiliselt antud 
häältearvuga.
4. Avatud nimekiri-iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, 
kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja  järjekorda  muuta. 
Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber (suurema toetuse pälvinud 
kandidaat tõuseb nimekirjas  ettepoole . (Soomes, Lätis)
Suletud nimekiri- erakonnad on ise kandidaadid oma erakonna valimisnimekirjas 
reastanud ning valija saab hääletada vaid parteinimekirja kui terviku, mitte enam 
üksikute kandidaatide poolt. Suurem tõenäosus on valituks saada neil, keda partei on 
nimekirjas ettepoole  pannud . (Hispaanias, Portugalis)
Valimiskünnis-paneb paika, mitu protsenti hääli peab erakond üleriigilistel valimistel
koguma, et üldse saada kohti parlamendis. Eestis on valimiskünnis 5%, alla selle 
kogunud hääli parteid riigikokku ei pääse.
5. Valimiste põhimõtted.
Otsene-valimistulemuse määravad valijate  hääled , mitte miski muu.
Salajane-igaüks hääletab eraldatud valimiskabiini ning teistel pole õigust tema valikut
teada saada.
Ühetaolised- iga kodaniku häälel on võrdne kaal ja pole priviligeeritud kodanikke , 
kellel on mingil  põhjusel  mitu häält.
Regulaarsed- valimised toimuvad kindla ajavahemiku, harilikult iga 4-6 aasta järel.
Vaba- kõik valimisõiguslikud kodanikud saavad neil osaleda hääletades või ise 
kandideerides
Ausad ja võrdsed- kõigil kandideeritavatele poliitilistele jõududele kehtivad 
ühesugused reeglid ning võimulolijad ei painuta neid enda kasuks, et saada ebaausal 
teel  eeliseid konkurentide ees.
6. Piirangud riigikogusse kandideerimisel.
Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise  viimaseks  
päevaks on saanud 21-aastaseks. Õigus puudub isikul, kes on valimisõiguse osas 
teovõimetuks  tunnistatud . Liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi
mõistetud kuriteos ja kannab  vanglakaristust .
7. Valimisõiguse piiramine.
Riigikogus valimisel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks 
saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks
tunnistatud, on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.
Kohaliku  omavalituse   volikogu  valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja 
Euroopa liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv 
elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas 
vallas või linnas. Valimisõigus on välismaalasel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku 
elamisloa alusel või alalise elamisõiguse alusel, on valimispäevaks elanud seaduslikult
vähemalt  viimased  5 aastat vastavas vallas või linnas. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on 
valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud, on kohtu poolt süüdi mõistetud ja 
kannab karistust kinnipidamiskohas. 
8.  Rahvahääletus .
Rahvahääletus-küsimised rahvalt  poolt ja vastu küsimustest, hääletamine on salajane
ja igal ühel on üks hääl. Osa võib võtta Eesti kodanik, kes on 18-aastane. Lubatud on 
põhiseaduse muutmise eelnõu, muu seaduseeelnõu või riigielu küsimus. Keelatud on 
eelarve, maksude, raha, riigikaitse  ja erakorralise seisukorra  küsimusi . Toimunud on 
1992.aasta põhiseaduse vastuvõtmine, 2003.aasta euroopa liitu astumine.
9. Ideoloogiad ja erakonnad.
Ideoloogiate levik sõltub pakutavat ideede sobivusest ja propagandast. Ideoloogia on 
partei või liikumise teoreetiline  platvorm , mille alusel koostatakse pikaajaline 
tegevusprogramm, näitab kuidas tulla võimule, millistele sotsiaalsetele gruppidele 
tuginetakse, kuidas tahetakse korraldada majandust ja ühiskonnaelu. Ideoloogiad 
koosnevad maailmavaadetest, valitsemisest ja rahvusvahelistest suhetest, 
majanduspoliitikast, sotsiaalpoliitikast ja võrdsusküsimusest.
Ideoloogiad:
Poliitiline ideoloogia-maailmavaade, korrastatud ideede süsteem, mis propageerib 
mingeid kindlaid väärtusi. On seotud võimu ja valitsemise küsimustega; esindab vaid 
ühte ühiskonna seletamise ja tõlgendamise viisi, peab seda ainuõigeks; asub mingil 
kindlal positsioonil, pole  neutraalne .
Mittepoliitiline  ideoloogia-korrastatud ideedesüsteem, mis pole seotud võimu ja 
valitsemisega ( budism , romantism , feminism , asketism, ökologism).
Liberalism-  keskne  mõte on vabadus, individualism (tähtsad on üksikisiku huvid, 
üksikisikute omavaheline  konkurents  on edasiviiv jõud ning aitab ühiskonnal  
areneda). Kõikidele inimestele on sünnipäraselt antud võrdsed õigused ja  vabadused  
ning ühiskonda ei tohiks jaotada nt soo või rahvuse põhjal. Majanduses on vaba 
ettevõtlus , konkurents , avatud turg ja riikliku regulatsiooni minimaalsus. Sotsiaalsed 
nõudmised: pole õiglane rikkaid ja edukaid  karistada  maksudega; inimene ise valib 
kuidas teenitud raha  kulutab ; riigilt saavad sotsiaalabi vaid väga vaesed, puuetega 
inimesed.
Sotsialism ja sotsiaaldemokraatia -kujunes välja kapitalistliku ühiskonna 
probleemide tõttu. Keskne väärtus on võrdsus, see tähendab, et inimestele ei tule 
mitte ainult tagada võrdsed võimalused, vaid ka võrdsed tulemused. Inimesi mõjutab 
kõige enam nende ümbrus ehk sotsiaalne keskkond- muutes keskkonda on võimalik 
muuta ka inimeste elu. Tähtsaks on inimeste omavaheline koostöö, nii muutuvad nad 
üksteise suhtes positiivsemaks ning on nõus oma huvidest teise heaks  loobuma .
Konservatism - tekkis vastukaaluks liberaalsele ja ka sotsialistlikule ideoloogiale. 
Iseloomustab traditsiooniline väärtustamine. Ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, 
rahvuslikud väärtused ja kristlik  moraal . Pooldatakse ettevaatlikke järkjärgulisi 
reforme. Säilima peavad ka vanad traditsioonilised ühiskonnaklassid. Kollektiiv  on 
tähtsam kui  üksikisik . Konservatiivid pooldavad tugevat riiki. Ülesandeks on 
tasakaalustada ühiskonnas vastanduvad huvid lähtuvalt parimast arenguvõimalusest.
Parempoolsus- parempoolsete jaoks on eraomand  ja selle kaitse tähtis, avalikku 
omandit küll ei välistata, kuid eelistatakse pigem selle erakätes hoidmist. Tugev 
turumajandus  ja vähe riigiettevõtteid ja –tööstusi. Riigi kontrolli all võib olla vaid 
taristu (sadam, raudtee) ning riik koostab turu toimimiseks seadused ja lahendab 
vajadusel vaidlusi. Keskmeks on ka  sotsiaalpoliitika . Parempoolsete kohasel on riigi 
roll tagada inimestele maksimaalne  tegevusvabadus  üksikisikutena, sundimata  neile 
peale ühiskondlikku solidaarsust või vastutust. Parempoolsed eelistavad ka madalaid 
makse (erakoolide ja –lasteaedade pooldamine). Iseloomulik on rahvuse rõhutamine. 
(IRL, Reformierakond , EKRE)
Vasakpoolsus - maailmavaadet iseloomustab riigi suur osa majanduses, olles ise 
hüvede ja kaupade tootja, palju kaup maksab ja kuidas toodetakse. Laialdane 
sotsiaalpoliitika, riik tagab kõikidele ühiskonnaliikmetele maksimaalse kaitse, 
hoolimata nende panusest riigikassasse, kõik saavad ühesuguseid teenuseid ja ühes 
mahus . Riigi suure rolli rõhutamine hariduses, nii üld- kui ka kõrghariduses. 
Vasakpoolsust iseloomustab ka soov levitada solidaarsust, hoolimata riigipiiridest või 
rahvusest. (Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, SDE).