Mittemetalliliste elementide aatomiehituse iseärasused Mõõtmed on suhteliselt väiksemad, kui metallilistel elementidel ning neil on väliskihil rohkem elektrone, kui metallilistel elementidel. Elementidemittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. Fluor saab elektrone ainult liita. Metallid käituvad oksüdeerijana reageerimisel metallidega ja endast vähem aktiivsete mittemetallidega. Mittemetallid käituvad redutseerijana reageerimisel endast aktiivsemate mittemetallidega. Max. o.-a on vastavuses rühma numbriga. Min. o.-a. on vastavuses n-8. Vahepealne o.-a. on püsivast o.-a. 2 võrra väiksem. Püsivad o.-a. H(I); B(III); C, Si(IV); N(-III); P,As(V); O, S(-II); Se, Te(VI); F, Cl, Br, I(-I). Poolmetallid on metalliliste ja mittemetalliliste omadustega elemendid. Neil on läige, haprad, raskesti töödeldavad, elektrijuhtivuselt vahepealsed(pooljuhid) Mittemetallide ühised füüsikalised omadused · Kõik on väga erinevate värvustega
Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( ise oksüdeerudes) Mittemetalle on tabelis vähem, aga maakoores rohkem.Mittemetalli aatomid väiksemad. Mittemetallil on üldreeglina välimisel elektron kihil 4-7 elektroni. Tabeli paremas osas moodustavad kolmnurga. O.A. on metallidel positiivne, mittemetallidel võib olla positiivne või negatiivne. Metallid on alati redutseerijad. Mittemetall on oksüdeerija reageerides metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega, tekkinud ühendis on neil negatiivne o.a. Mittemetallid on redutseerijad reageerides endast aktiivsemate mitemetallidega või teiste tugevamate oksüdeerijatega, tekib positiivne o.a. Max o.a.= rühma nr. Minimaalne o.a. = rühma nr - 8(erand H). Vesiniku füüsikalised omadused - gaas, värvusetu, esineb molekulina, lõhnatu, maitseta, õhust 14,5 korda kergem, kõige kergem gaas, hea soojusjuht, ei juhi elektrit, vees väga vähe lahustuv, 253 C keemistemperatuur.
1.Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega (on oksüdeerijad=oa. Väheneb) endast aktiivsemate metallidega (on redutseerijad=oa. Suureneb) 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205- 206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) ei juhi elektrit, erineva värvusega, aatomite vahel kovalentsed sidemed. 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne metall- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda
loovutavad kergesti elektrone: Me - ne => M n+ Võivad loovutada ka eelviimase kihi elektrone rühmanumbri järgi. Praktiliselt elektronide liitmist ei ole, tekivad alati positiivsed ioonid. 2. Keemilised omadused: 1. Metallide reageerimine lihtainetega (mittemetallidega) · Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid. O oksiid, N nitriid, Cl kloriid, C carbiid. · Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. · Aktiivsemad metallid võivad põleda hapnikus ja klooris. · Võrrandid: Mg+O2 => 2MgO; 2Al + 3S = Al2S3 · Need protsessid on redoksreaktsioonid ( ainete o.-a muutub) · Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. · Eksotermiline reaktsioon ühinemisreaktsioon, eraldub soojus.
ühend. 1) Metalli rikastamine (lisanditest puhastamine) 2) Metalli redutseerimine maagist a) Koksiga(peamiselt CO või CO2) Fe2O3+3CO -> 2Fe + 3CO2 b) Vesinikuga-(puhaste metallide tootmisel) CuO+H2 -> Cu + H2O c) Aluminotermia-(rasksulavate metallide jaoks) Cr2O3+2Al -> 2Cr+ Al2O3 d) Elektrivooluga-(aktiivsemate metallide jaoks) 2Al2O3----- > 4Al + 3O2 Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkulatamisel saadud materjal. Liigitus: 1) ühtlased sulamid(tahked lahused) erinevate aatomite ühine kristallvõre 2)ebaühtlased sulamid erinevate koostisosade väikeste kristallikeste segu Tähtsamad sulamid: 1)Malm(Fe + üle 2%C) 2)Teras(Fe + alla 2% C)
Metalli katmine korrosioonikindla metalli kihiga Elektrokeemiline kaitse (protektorkaitse)– metalli ühendamine aktiivsema metalli tükiga Inhibiitor – korrosiooni aeglustaja Metalli redutseerimine maagist: koksiga (redutseerijaks koksi põlemisel tekkiv CO) odav.Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2 vesinikuga - puhaste metallide tootmisel CuO + H2 Cu + H2O aluminotermia – rasksulavate metallide tootmisel Cr2O3 + 2Al 2Cr + Al2O3 sulandi elektrolüüs – aktiivsemate metallide tootmisel Maagi töötlemise etapid: Maagi rikastamine - lisandite eraldamine põhineb tavaliselt füüsikalistele meetoditele Särdamine – sulfiidsete maakide üleviimine oksiidideks, mida on parem redutseerida Redutseerimine - metalli eraldamine lihtainena
ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) oksüdeerija- reageerimisel metalliga ja endast vähemaktiivsemate mittemetallidega. Redutseeija- endast aktiivsemate mittemetallidega H2 + S = H2S 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205-206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) Palju erinevaid värvusi Halb elektrijuhtivus 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda tugevamad molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem ainete sulamistemperatuur
ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) oksüdeerija- reageerimisel metalliga ja endast vähemaktiivsemate mittemetallidega. Redutseeija- endast aktiivsemate mittemetallidega H2 + S = H2S 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205-206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) Palju erinevaid värvusi Halb elektrijuhtivus 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda tugevamad molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem ainete sulamistemperatuur
mg naatriumi päevas (sõltuvalt kehakaalust), moodne toidulaud on nihutanud aga selle piiri umbes 3-4000mg juurde. Seda on 5 korda rohkem. Toitumisspetsialistis räägivad päevaseks soovituslikuks koguseks umbes 2000mg. Tegelemine/vastutamine: Piisava koguse naatriumi tarbimise harjumust ja teadlikust saaksid selgitada-reguleerida nii toitumisnõustajad, perearstid, lasteaiakasvatajad, kooliõpetajad ning kindlasti toitlustusettevõtted. Tänaseks on TAI juba andnud piisava panuse aktiivsemate ja hoolivamate inimeste teadlikkuse tõstmiseks. Allikad: http://ajakirinaised.ee/kilo_ja_kalor/2394/ www.kliinikum.ee/infokeskus/mk.../Valvearsti%20raamat.doc http://minuoma.ee/tervis/?p=270 http://paleo.ee/2012/11/lugeja-kusib-kas-koik-toidud-tuleb-valmistada-soolata/ Naatriumi puudus organismis 2013 http://www.tarbija24.ee/1169118/sool-voib-pohjustada-autoimmuunhaigusi
Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa. 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 10. Metallide keemilisi omadusi (reageerimine lihtainetega, veega, hapetega (ka konts. H2SO4 ja HNO3-ga), sooladega? Reageerimine lihtainega: Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid. Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. Mg+O2 => 2MgO Reageerimine veega: aktiivsed metallid (Li-Mg) reageerivad (vedela) veega; tekivad hüdroksiid ja H2: 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 . keskmise aktiivsusega metallid (Al-Fe) reageerivad veeauruga (kõrgel temp.); tekivad oksiid ja H2: Zn + H2O ZnO +H2
Kädi Piholaan 10 klass Üldiseloomustus VII A rühma elemendid. Moodustavad periodilisustabeli 17. rühma. Sellesse rühma kuuluvad fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Koosnevad kaheaatomilistest molekulidest. Maksimaaalne oks.aste VII, kuid kõige tavalisem on I. Aatomraadiused vähenevad alt üles. Kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka. Iseloomulik elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus. Tugevad oksüdeerijad. Kõik halogeenid on inimesele mürgised. Soolatekitajad. Fluor Keemiline element järjenumbriga 9. Kõige aktiivsem halogeen. Reageerib tugevalt liht- ja liitainetega. Kõige elektronegatiivsem. Oksüdatsiooniaste -I. Inimorganismis esineb tihkemate kudede koostises. Leidub topaasis, sellaiidis ja villiaumiidis. Kahvatukollane, õhust raskem väga mürgine gaas.
Hüdroksiidid · Tugevad alused leelised. · Valgete kristalsed ained, tugevalt hügroskoopsed. Enamikud nendest lahustuvad küllaltki hästi vees. Ainult kaltsiumhüdroksiid lahustub vees suhteliselt vähe, kuid niipalju siiski, et teda saab lugeda leeliseks. · Tahkele kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas segu - lubjapiim. Lubjapiima filtrimisel omakoda lubjavesi. · Lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Naatriumhüdroksiid ja teised aktiivsemate leelismetallide hüdroksiidid aga ei lagune isegi kuumutamisel kuni sulamistemperatuurini. · Naatriumhüdroksiid on väga oluline tooraine keemiatööstuses ning oluline reaktiiv keemialaborites. Naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimi on seebikivi. · Kaltsiumhüdroksiidi ehk kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel. Tema segu liiva ja veega lubimört on heade omadustega sideaine, mida kasutatakse seinte krohvimisel ja müüride ladumisel. Soolad
Madala temp tekitamiseks külmutusseadmed Lõhkainete tootmiseks Elektrilampide täitmiseks Meditsiinis- kopsude rõhu alla panemiseks Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik narkootiliselt Fosfor Sümbol P Keemiline element, järjenumbriga 15 Ainus looduslik isotoop on massiga 31 Tavatingimustes stabiilseim- punane fosfor Stabiilseim o.a on V, olulisemad on veel III ja III Oksiidid on happelised Kuumutamisel metallidega, käitub oksüdeerijana Aktiivsemate metallidega (hapnik, kloor) käitub redutseerijana Fosfori vesinikühendid on tugevad redutseerijad Valge fosfor Helendab pimedas Fosforiaurude jahtumisel Keemiliselt küllaltki aktiivne, mürgine ja väga süttimisohtlik Punane fosfor Kihilise ehitusega Koosneb omavahel liitunud P4 püramiididest Tikutoosi süütepinna põhiline koostisaine Valge fosfor Punane fosfor
Halogeenid Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenide oksüdatsiooniastmed on vahemikus –I kuni +VII. Ainult fluoril võivad olla oksüdatsiooniastmed –I ja 0. Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja kloori. Broomi- ja joodiühendid on palju vähem levinud ning radioaktiivset elementi astaati leidub üldse
8. Millised on elektrolüüsi kasutusalad? Põhiline on metallide tootmine. 9. Milline on keemilise vooluallika tööpõhimõte? Tööpõhimõtteks on keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektri energiaks. 10. Metallide keemilisi omadusi (reageerimine lihtainetega, veega, hapetega, sooladega? Reageerimine lihtainega: Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid. Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. Mg+O2 => 2MgO Reageerimine veega: aktiivsed metallid (Li-Mg) reageerivad (vedela) veega; tekivad hüdroksiid ja H2: 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 . keskmise aktiivsusega metallid (Al-Fe) reageerivad veeauruga (kõrgel temp.); tekivad oksiid ja H2: Zn + H2O ZnO +H2
8. Millised on elektrolüüsi kasutusalad? Põhiline on metallide tootmine. 9. Milline on keemilise vooluallika tööpõhimõte? Tööpõhimõtteks on keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektri energiaks. 10. Metallide keemilisi omadusi (reageerimine lihtainetega, veega, hapetega, sooladega? Reageerimine lihtainega: Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid. Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. Mg+O2 => 2MgO Reageerimine veega: aktiivsed metallid (Li-Mg) reageerivad (vedela) veega; tekivad hüdroksiid ja H2: 2Na + 2H2O 2NaOH + H2 . keskmise aktiivsusega metallid (Al-Fe) reageerivad veeauruga (kõrgel temp.); tekivad oksiid ja H2: Zn + H2O ZnO +H2
soolas sisalduv kaaliumhüdroksiid + alumiiniumsulfiid 6KOH + Al2S3 = 3K2S + 2Al(OH)3 (sade) 6K+ + 6OH- + 2Al3+ + 3S2- = 6K+ + 3S2- + 2Al(OH)3 3OH- + Al3+ = Al(OH)3 kaaliumkarbonaat+ vesinikkloriidhape K2CO3 + 2HCl = 2KCl + CO2 (gaas) + H2O 2K+ + CO32- + 2H+ + 2Cl- = 2K+ +2Cl- + CO2 (gaas) + H2O CO32- + 2H+ = CO2 (gaas) + H2O kaltsiumkloriid+ kaaliumnitraat ei toimu, sest aktiivsemate ioonide paar on lähteainete poolel ( kaaliumnitraat) 9. Cu + HBr = ei toimu Al + k.HNO3 = ei toimu Zn +H2O (aur) = ZnO + H2 (gaas) Fe + 6HNO3 = Fe(NO3)3 + 3NO2 (gaas) + 3H2O 2Al + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2 (gaas) Cu + 4k.HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 (gaas) + 2H2O 8Na + 10k.HNO3 = 8NaNO3 + NH4NO3 + 3H2O 4Mg + 5k.H2SO4= 4MgSO4 + H2S (gaas) + 4H2O 3K + Fe(NO3)3 + 3H2O = 3KNO3 + Fe(OH)3 (sade) + 3H2 (gaas) (pööra sellist tüüpi reaktsioonile ka rõhku) 10
ka raha ehk siis suures osas üle 60 aastaseid, siis tänu eelkäsitletud trendidele uued sihtkohad ja lühireisid on see muutumas ja tänapäeval on kruiisireisija keskmiseks vanuseks 46 aastat. Tulevikuprognoosi kohaselt näitab trend, et kruiisid ahvatlevad tulevikus aina nooremaid ja oluline sihgrupp on 25+. Lähtuvalt keskmise vanuse noorenemisest on muutunud ja pidevas muutumises ka laevadel ja sihtkohtades pakutava tegevuse profiil aktiivsemate tegevuste ja harrastuste suunas. Eelnevat kokkuvõtvalt tooks alljärgnevalt välja tegurid, millede tõttu on kruiisiturism saavutanud eeltoodud statistilised, kasvavat trendi näitavad numbrid ja miks on ta aina enam populaarsust koguv turismitrend: · Kruiis sobib kõigile sihtkohti, laevu, kestvuseid, hinnakategooriaid on palju.; · Sihtkohtade aina laienev valik ning pakutavad kaldaekskursioonid annavad võimaluse avastada ühe kruiisireisi jooksul mitut erinevat sihtkohta;
Naatriumkloriid e. keedusool on tähtsaim leelismetalli sool (toidus, keemias, lume sulamiseks), elutegevuseks vajalik (5 g päevas). Looduses lahustunult merevees, soolajärvedes. Naatrium- ja kaaliumioonide vaheline tasakaal reguleerib organismide veesisaldust. Kaaliumiühendite vähesus toidus võib põhjustada südametegevuse häireid. Leelismuldmetallideks nimetatakse aktiivsemaid (alates kaltsiumist) IIA rühma metalle. Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid. Nende ühendid aktiivsemate mittemetallidega on valdavalt ioonilise sidemega. Kõige levinumad leelismuldmetallid on kaltsium (aktiivne, hoitakse petrooleumikihi all, reageerib hapniku, tavatingimustes vee ja hapetega) ja magneesium (aktiivne, õhu käes kattub oksiidikihiga, põleb ereda leegiga, reageerib ainult kuuma vee või veeauruga, hapetega, kasutatakse sulamites). Looduses leidub ainult ühenditena, eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jt. Leegis annavad iseloomuliku värvuse
oksüdeerumise eest üsna hästi. Rauatagi koosneb pealmiselt segaoksiidist Fe3O4. Rauatagi tekib ka hõõgumiseni (üle 600º C) kuumutatud raua reageerimisel veeauruga. 3Fe + 4H2O Fe3O4 + 4H2 Hapete lahustega reageerib raud märgatavalt aeglasemalt kui aluminium. Seejuures tekivad raud(II)soolad ning eraldub vesinik: Fe + H2SO4 FeSO4 + H2 Raud tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahustest välja: Fe + SnCl2 FeCl2 + Sn Kuumutamisel oksüdeerub raud ka teiste aktiivsemate mittemetallide, näiteks kloori või väävli toimel: 2Fe + 3Cl2 2FeCl3 Fe + S FeS Kontsentreeritud väävel- ja lämmastikhape tekitavad oma tugevate oksüdeerivate omaduste tõttu raua pinnale õhukese vastupidava oksiidikihi, mis muudab raua (tavatingimustes) passiivseks. Rauaühendite omadused Tähtsamad raua oksiidid on Fe2O3 ja Fe3O4. Raud(III)oksiid värvus varieerub tumekollasest või roostepunasest kuni mustjaspruunini.
· Metallide halogeniidide keemilised omadused 1. reageerivad metallidega pingerea alusel 3CuCl2 + 2Fe = 2FeCl3 + 3Cu 2. asendusreaktsioonid leelistega CuCl2 + 2NaOH = 2NaCl + Cu(OH)2 türkiissinine sade 3. asendusreaktsioonid soolalahustega BaCl2 + Na2SO4 = 2NaCl + BaSO4 piimasarnane, kristalliline sade 4. väljatõrjereaktsioonid aktiivsemate halogeenidega a) 2KI + Br2 = 2KBr + I2 vaba jood satub lahusesse b) lisada C6H6-e vaba jood lahustub benseenis ja katseklaasi pinnale tekib violetne joodirõngas · HCl tähtsamad kasutusalad HCl leidub maomahlas, see loob vajalikud tingimused toidu seedimiseks. ??? · NaCl vesilahuse elektrolüüs 2NaCl + 2H2O (alalisvool)= 2Na+ + 2Cl- + 2H+ + 2OH- = H2 + Cl2 + 2NaOH
Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse. · Füüsikalised omadused: kollane kristalne aine, kergesti peenestatav, vees praktiliselt lahustumatu · Keemilised omadused: kuna on suhteliselt aktiivne mittemetall, siis võib reageerida paljude metallide ja mittemetallidega; oksüdeerijana käitub metallide ja endast vähemaktiivsete mittemetallide suhtes, saadustena tekivad sulfiidid; redutseerijana käitub väävel aktiivsemate mittemetallide jt tugevate oksüdeerujate suhtes, moodustades positiivse oksüdatsiooniastmega (IV või VI) ühendid; väävel põleb õhtus, moodustades gaasilise vääveldioksiidi (SO2); väga tugevad üksüdeerujad (nt kuum kontsentreeritud lämmastikhape) võivad oksüdeerida väävli väävelhappeks · Keemilised omadused: S + H2 = H2S; S + Fe = FeS; S + konts. HNO3 = H2SO4; S + O2 = SO2
Põlvkondadevahelised lõhed kodanikuosaluses on tänapäeva Ameerika kogukondades tavaline nähtus. Kui hääletamine välja arvata, on poliitiline osalus Ameerikas, võrreldes teiste demokraatiatega, kõrge. Ent miks ei käi kodanikud hääletamas? Palju seletusi: kasvav umbusaldus poliitikute suhtes, liikmete nõrgem mobiliseerimine parteide poolt, ühiskondlike sidemete katkemine jne. Aktiivsemate osalemisvormide elutähtsateks eeltingimusteks on teadmised poliitikast ja huvi avalike küsimuste vastu. 1970ndatel-1990ndatel aastatel suurenes ameeriklaste hulk, kes mitte ühegi kodanikuosaluse vormiga ei tegelenud, 1/3 võrra. Ilmestades - s.o. 23milj kodanikku vähem, kui siis, kui 1970ndate kodanikuaktiivsus oleks püsima jäänud. 3. peatükk - Kodanikuosalus Ameeriklased on erinevate organisatsioonide loomisel väga leidlikud. Viimase
Rauatagi koosneb pealmiselt segaoksiidist Fe3O4. Rauatagi tekib ka hõõgumiseni (üle 600º C) kuumutatud raua reageerimisel veeauruga. 3Fe + 4H2O → Fe3O4 + 4H2 ↑ Hapete lahustega reageerib raud märgatavalt aeglasemalt kui aluminium. Seejuures tekivad raud(II)soolad ning eraldub vesinik: Fe + H2SO4 → FeSO4 + H2 ↑ Raud tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahustest välja: Fe + SnCl2 → FeCl2 + Sn Kuumutamisel oksüdeerub raud ka teiste aktiivsemate mittemetallide, näiteks kloori või väävli toimel: 2Fe + 3Cl2 → 2FeCl3 Fe + S → FeS Elemendi ühendid, omadused ja tähtsus Raua tähis on Fe. Raud asub Perioodilisustabelis 4. perioodis VIIIB rühmas. Ta kuulub siirdemetallide hulka. Raual on, nagu enamikel siirdemetallidel, aatomite väliselektronkihis kaks elektroni. Eelviimane elektronkiht on vaid osaliselt elektronidega täidetud. Fe: +26 2)8)14)2) Raua aatomnumber on 26. Raua aatommass on 55,85.
keedusool on tähtsaim leelismetalli sool (toidus, keemias, lume sulamiseks), elutegevuseks vajalik (5 g päevas). Looduses lahustunult merevees, soolajärvedes. Naatrium- ja kaaliumioonide vaheline tasakaal reguleerib organismide veesisaldust. Kaaliumiühendite vähesus toidus võib põhjustada südametegevuse häireid. Leelismuldmetallideks nimetatakse aktiivsemaid (alates kaltsiumist) IIA rühma metalle. Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid. Nende ühendid aktiivsemate mittemetallidega on valdavalt ioonilise sidemega. Kõige levinumad leelismuldmetallid on kaltsium (aktiivne, hoitakse petrooleumikihi all, reageerib hapniku, tavatingimustes vee ja hapetega) ja magneesium (aktiivne, õhu käes kattub oksiidikihiga, põleb ereda leegiga, reageerib ainult kuuma vee või veeauruga, hapetega, kasutatakse sulamites). Looduses leidub ainult ühenditena, eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jt. Leegis annavad iseloomuliku värvuse
Jääs on iga vee molekul seotud vesiniksidemete abil nelja naabermolekuliga struktuur on hõre, seetõttu on jää kergem kui vesi polaarse ainena on vesi heaks lahustiks polaarsetele või ioonilistele ainetele vesi on keemiliselt püsiv ühend ja väga nõrk elektrolüüt võib reageerida aluseliste ja happeliste oksiididega, seega avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused aktiivsemate metallide suhtes käitub vesi oksüdeerijana, eraldades vesinikku · Vesinikperoksiid(H2O2) Hapniku o.a peroksiidis on -I Ebapüsiv Päikesevalguse käes ja eriti katalüsaatorite toimel laguneb ta kiiresti tugev oksüdeerija saab kasutada pleegitamisel kasutades vesiniku peroksiidi kontsentreeritumaid lahuseid, tuleb olla ettevaatlik, sest need võivad tekitada nahale söövitushaavu Hapnik looduses
Vees praktiliselt lahustumatu Lahustub hästi vähepolaarse ainetes orgaanilistes lahustes Üldjuhul S8 ja pulbrina Keemilised omadused: 1. Oksüdeerijana käitub väävel metallide ja endast vähemaktiivsete mittemettallide suhtes. 2. Saadus suldiif 3. Leelis + leelis muldmettallid reag. Toa temp. 4. Enamiku mettalidega reag. Alles kuumutamisel 5. Vesiniku juhtimine keemiseni kuumutamisel väävlisse tekib H2S 6. Redutseerijana käitub aktiivsemate mettalidegamoodustades tugeva ühendi. S+ H2 = H2S S+ Fe = FeS S+ HNO3(konts) = H2SO4 S+ O2 =SO2 · Sulfiidid Divesiniksülfiid (H2S) Väga mürgine, Õhust raskem gaas värvusetu H2S juhtimine vette moodustub nõrk hape H2S + (1 mol) NaOH =NaHS H2S + (2mol) NaOH= Na2S Hüdrolüüsil aluseline keskond Tugevad redutseerijad Põleb õhus sinaka leegiga 2H2S+ 3O2= 2SO2 + 2H2O kui pole piisavalt hapniku 2H2S + O2 = 2S + 2H2O
· Trepikodade valgustites säästulambid. · Keldrivalgustite hooldus ja kontroll (NB! mattkile akendele). Sulev Jaanus/ haldusjuht Turvalisuse kujundamine Hoovi rajatised ja heakord · Prügimajad välistavad "geoloogide" reidid. Sellega seoses väheneb ohufaktor. · Pesukuivatusplatsid tuleb rajada akendest jälgitavateks. · Puud-põõsad mitte lähemale, kui 10 m maja seinast. · Avalikud kohad / grillimajad-lehtlad tuleb rajada koostöös aktiivsemate elanikega. Siis jälgitakse nende heakorda ja puhtust. · Lohakus ja mustus omavad "tootmisvõimet" ja on visiitkaardiks ükskõiksusele. Hooldatud haljasala "hoiatab" sissetungijat ühistegevusest. · Autoparkimiskohad tasub nummerdada. Võimalus, et selle kaudu "selekteeritakse omanikku" on väiksem kui võimalus võõraid autosid tuvastada. · Sissesõidu ees olev tõkkepuu peab olema primaarne puldi suhtes, Seadistatavate pultide koodid ja lisapuldid on kergesti kättesaadavad.
Vaid kõige elektronegatiivsem fluor saab elektrone ainult liita, sest pole ühtegi teist elementi, mis suudaks fluorilt elektrone ära võtta. Mittemetallid käituvad oksüdeerijana reageerimisel metallidega ja endast vöhem aktiivsete mittemetallidega (või ka teiste redutseerijatega). Redutseerumisel seovad mittemetalliliste elemendi aatoimid elekrtone, tekkinud ühendis on neil negatiivne oksüdatsiooniaste. Mittemetallid käituvad redutseerijana reageerimisel endast aktiivsemate mittemetallidega või teiste tugevamate oksüdeerijatega. Oksüdeerumisel loovuavad mittemetallilise elemendi aatomid elektrone, tekkinud ühendis on neil positiivne oksüdatsiooniaste. Mittemetalliliset elementide oksüdatsiooniastmed ühendites: Maksimaalne ehk kõrgeim oksüdatsiooniaste on määratud elektronide arvuga, mida elemendi aatom saab keemilistes reaktsioonides loovutada. Mittemetalliliste elementide
protsessides moodustavad metallid selliseid ühendeid, mis on kõige püsivamad. Metallid esinevad looduses peamiselt sooladena. Vähemaktiivsed metallid esinevad peamiselt oksiidsete või sulfiidsete mineraalidena. Mis on elektrolüüs? Milleks seda kasutatakse? Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdilahuses või sulas elektrolüüdis, elektroodide pinnal. See reaktsioon toimub elektrivoolu toimel ja selles muundub elektrienergia keemiliseks energiaks. Aktiivsemate metallide saamise põhimeetod on nende redutseerimine ühenditest elektrolüüsi teel. Elektrolüüsi kasutatakse eelkõige alumiiniumi tootmisel, aga ka selliste aktiivsete metallide saamisel nagu naatrium, kaltsium, magneesium jt. Millise laenguga on elektrolüüsi korral katood? Mis protsess seal toimub? Katoodil on negatiivne laeng ja seal toimub redutseerumine. Millise laenguga on elektrolüüsi korral anood? Mis protsess seal toimub? Anood on
Tailori poodi ning sealt otse linna. Isegi linna peljatud Camorra (Itaalia maffia) leidis mooduse maa-aluste teede kasutamiseks. Aastal 1992 kurikuulus Stolderite klann võeti vahele kui nad juhtisid maa-alust uimastite laborit, mille põgenemisteed viisid otse ühingu juhi jalge ette. ETNA Domineerivaima maastikupildina Ida-Sitsiilias, mida on näha ka kuult (kui te sinna kunagi satute), on Etna Euroopa suurim ja kuulub maailma aktiivsemate vulkaanide hulka. Purskeid esineb sagedaselt, nii vulkaani neljast tipus kui ka nõlval asuvatest kraatritest, mis on täis lõhesid ning vanu kraatreid. Vulkaani kõige laastavaim purse toimus aastal 1669 ja selle kestvus oli 122 päeva. Laava valgus mööda Etna lõunapoolset nõlvakut mattes enda alla suure osa Cataniast ning muutes drastiliselt maastikku. Lähimate aastate jooksul, nagu aastal 2002,
mittemet.(peaaegu kõik met. reag. mittemet. 2K+Cl2®2KCl) SAAMINE ·Maagid on kivimid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid. 1. Maagi rikastamine (lisanditest puhastamine) 2. Metalli redutseerimine maagist a) koksiga (kõige odavam) ( Fe2O3+3CO=>2Fe+3CO2 ) b) vesinikuga puhaste metallide tootmisel CuO+H2=>Cu+H2O c) alumiiniumiga (aluminotermia) rasksulavate metallide tootmisel ( Cr2O3+2Al=>2Cr+Al2O3 ) d) elektrivooluga (sulandi elektrolüüs) aktiivsemate metallide tootmisel ·NaCl-keedusool, Na2CO3-(pesu)sooda, NaHCO3-söögisooda, CaO-kustutamata e. põletatud lubi, Ca(OH)2-kustutatud lubi, CaCO2-lubjakivi(paas),kriit,marmor, CaCO3*MgCO3-dolomiit, Ca(PO4)2-fosforiit, CaSO4*2H2O-kips, CuSO4*5H2O-vaskvitriol, Fe3O4-magnetiit Sulamid Sulam on kahe (või enama) met. ja mittemet. kokkusulatamisel saadud materjal. ·Sulamite liigid ehituse põhjal: 1)Ühtlase sulamid ehk tahked lahused läbisegi paiknevate
Leelismetallid, naatrium Leelismetallid asuvad IA rühmas. Leelismetallid kui aktiivseimad metallid loovutavad kergesti aatomi väliselt kihilt ainsa elektroni. Kõige tuntumad leelismetallid on kaalium ja naatrium. Veel kuuluvad sinna ka liitium, rubiidium, tseesium, frantsium. Keemiliste omaduste poolest kuuluvad leelismetallid kõige aktiivsemate elementide hulka - nad on väga tugevad redutseerijad. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid
1. Maagi rikastamine (lisanditest puhastamine) 2. Metalli redutseerimine maagist http://www.abiks.pri.ee a) koksiga (kõige odavam) ( Fe2O3+3CO=>2Fe+3CO2 ) b) vesinikuga puhaste metallide tootmisel CuO+H2=>Cu+H2O c) alumiiniumiga (aluminotermia) rasksulavate metallide tootmisel ( Cr2O3+2Al=>2Cr+Al2O3 ) d) elektrivooluga (sulandi elektrolüüs) aktiivsemate metallide tootmisel NaClkeedusool, Na2CO3(pesu)sooda, NaHCO3söögisooda, CaOkustutamata e. põletatud lubi, Ca(OH)2kustutatud lubi, CaCO2lubjakivi(paas),kriit,marmor, CaCO3*MgCO3dolomiit, Ca(PO4)2fosforiit, CaSO4*2H2Okips, CuSO4*5H2Ovaskvitriol, Fe3O4magnetiit Sulamid Sulam on kahe (või enama) met. ja mittemet. kokkusulatamisel saadud materjal. Sulamite liigid ehituse põhjal: 1)Ühtlase sulamid ehk tahked lahused läbisegi paiknevate
üks elektron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle erakordselt kergesti. Kusjuures mida kaugemal väliselektron aatomituumast asub, seda kergemini see loovutatakse. Just sel põhjusel on leelismetallid väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest nad kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Elektroni loovutamise tagajärjel muutuvad leelismetallide aatomid positiivseteks ioonideks. Iooni tekkel muutub väliselektronkihiks eelviimane kiht, millel on sellele leelismetallile perioodilisustabelis eelneva väärisgaasi konfiguratsioon. Leelismetallide leidumine looduses Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu. Küll aga neid esineb väga paljude ühendite koosseisus. Siiski frantsiumit looduses praktiliselt ei leidu, kuna
VESINIKU KEEMILISED OMADUSED · Vesinik on tavatingimustes küllaltki keemiliselt väheaktiivne. · Vesiniku väikeste aatomite tõttu on nende vaheline kovalentne side tugevam kui üheski teises üksiksidemega molekulis. · Kuumutamisel muutub vesinik oluliselt aktiivsemaks, käitudes peamiselt üsna tugeva redutseerijana. VESINIK KUI REDUTSEERIJA · Kuumutamisel käitub vesinik redutseerijana aktiivsemate mittemetallide ja paljude ühendite suhtes. · Nendes ühendites on vesiniku oksüdatsiooniaste l · Väheaktiivsete mittemetallidega (fosfor, süsinik) vesinik vahetult ei reageeri. · Vastavad ühendid saadakse kaudselt. · Tavatingimustes vesinik hapnikuga ei reageeri, kuid juba väikese sideme mõjul võib vesinik ja hapniku segu plahvatada. · Eriti tugevasti plahvatab nende segu moolsuhtes 2:1 (paukgaas) VESINIKU SAAMINE
ette hetki kui, kus ta ei saa aru kui on vajadus minna tualetti. Sellepärast kasutab klient öösiti pigem püksmähkmeid. Klient oskab ise püksmähkmete vajadust hinnata ja nende kasutamisel tegutseb ta täiesti iseseisvalt. 3. Füüsiliselt vaja abi teatud tegevustega – Suudab tagada isikliku hügieeni, kuid füüsiliselt esineb raskusi üldpesus just peapesuga, kus klienti abistatakse. Üldist puhtust suudab klient ise tagada, kuid vajab abi rohkem füüsiliselt aktiivsemate tegevustega nagu näiteks põranda pühkimine ja pesemine. See on niikuinii töötajate töö, kuid kui klient on vähegi võimeline ise enda toa eest hoolt kandma ning tal selleks ise ka huvi on, siis lastakse teha nii palju kui suudab enne kui töötajad abistama hakkavad. Klient soovib oma tuba ise korrastada. Samamoodi on ka voodipesu vahetamisel. Füüsiline võimekuse vähenemine elukaare lõpuosas on vananemisega kaasnev muutus. 4
probleeme ja kuidas suhtutakse ujumisse kui spordialasse üldiselt. Kuressaares on kaks ujulat: Kuressaare Gümnaasiumi ning SPA Hotell Rüütli ujula. Mõlemal asutusel on olemas 25-meetrine bassein. Ujujad, kes soovivad saada ka ujumisõpetust eelistavad pigem KG ujulat, sest ujula on koolimajaga ühes majas. Kool võimaldab saada tasuta algõpet ja ujumistunnid on tunniplaanis. Lisaks sellele toimuvad sealses ujulas trennid nii suurtele kui väiksetele. Uurimus viidi läbi kõige aktiivsemate trennis käivate ujujate vastuste põhjal: algklassi lastest seeniorujujateni välja. Laiali jagati 25 küsitlust ja sama palju saadi ka tagasi. Uurimustöö koosneb kahest põhiosast. Esimene pool annab ülevaate ujumisstiilidest ja ujumise ajaloost. Teises poolest uuritakse ujumise kui spordiala mõjutusi ujuja kehale ja tervisele. Võtmesõnad: Ujumise mõjutused kehale Töö autor: allkiri: Kaitsmisele lubatud:
I A RÜHMA METALLID: nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid.mida kaugemal väliselektron aatomituumast asub, seda kergemini see loovutatakse. Leelismetallid on väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu!! esineb väga paljude ühendite koosseisus. Füüsikalised omadused: Leelismetallides on kõige puhtamal kujul metalliline side, nad on metalse läikega, enamik neist on hõbevalged metallid, ainult tseesium on kuldkollase värvusega. Nendel on madalamad sulamis- ja keemistemperatuurid, nad on pehmed. Väikese tiheduse tõttu on nad kerged metallid ning hea soojus- ja elektrijuhtivusega
kuidas inimesteni paremini jõuda, kus saada parimaid ja odavamaid resursse ja kas on vaja tehnoloogia kaasajastamist. Vastuvõetud otsuste elluviimiseks võiks luua mingi eraldi töötajaterühma, kes tegelevadki sellega, et vaadata kuidas otsused parimal viisil ellu viia. Või siis osta sisse eksperdid, kes teevad seda sama asja. Mina arvan, et Adidas peaks tegema ajurünnaku ja siis saadud ettepanekuid uuesti läbivaatama agaramate ja aktiivsemate inimestega, võibolla ka koos ekspertidega. ebakindluse teooria? 2
Looduslikud mineraalse tooraine mitmesuguseid liike, mis kõlbavad vabade metallide saamiseks tööstuslikus mastaabis, nimetatakse maakideks. Metallide saamiseks maakidest on mitu meetodit. Tähtsama neist on : 1) Metallide oksiidide redutseerimine söe või süsinikoksiidi abil. Raua tootmine oksiididest põhineb näiteks süsinikoksiidiga redutseerimise reaktsioonil. Fe2 O 3+3 CO=2 Fe+3 Co2 2) Metallide oksiidide redutseerimine aktiivsemate metallidega. Seda meetodit nimetatakse metallotermiaks. Tänapäeval kasutatakse metallotermiat peamiselt raskesti sulavate metallide saamisel. Näiteks tekib kroom (III) oksiidi ja alumiiniumi segu kuumutamisel: Cr 2 O 3 +2 Al= Al 2 O 3 +2 Cr Alumiiniumiga redutseerimise protsessi nimetatakse aluminotermiaks. 3) Sulfiidmaakide särdamine ja moodustunud metallide oksiidide järgneva redutseerimisega söe või vesiniku abil. Näiteks tsingi saamine :
Ühendites on väävli oksüdatsiooniaste II kuni VI. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -II, 0, IV ja VI. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste VI; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -II, 0 ja IV võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Oksüdeerijana käitub väävel metallide ja endast vähemaktiivsete mittemetallide suhtes. 2Al + 3S _ Al2S3 Redutseerijana käitub väävel endast aktiivsemate mittemetallide ja teiste tugevate oksüdeerijate (näiteks kuum kontsentreeritud lämmastikhape) suhtes, moodustades positiivsete oksüdatsiooniastmetega (IV ja VI) ühendeid. S + 2HNO3 _ H2SO4 + 2NO 3.Väävli kasutusalad Üle 50% väävli maailmatoodangust kulub väävelhappe tootmiseks. Lisaks kasutatakse väävlit veel mineraalväetiste tootmiseks, kaltsiumvesiniksulfiti valmistamiseks (seda rakendatakse puidust tselluloosi
orgaaniliste ainete tootmisel, energeetikas oksüdeerumisel eraldub palju energiat ja ei saasta loodust ning on Maal palju. Vabanev energia muudetakse kütuselemendis elektrenergiaks, ühel elektroodil oksüdeerub vesinik, teisel elektroodil redutseerib hapnik, saadusena tekib vesi. Halogeenid Omadused · On VII A rühma elemendid · Flour, kloor, broom, jood kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, · Nende iseloomulikumad ühendid on halogeniidid. · Suure reaktsioonivõime tõttu ei leidu looduses lihtainena vaid mitmete ühenditena. · Lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest Hal2 kus o-a on -I · Lihtained madala keemistemperatuuriga · Tugevalt mürgised. · Tahke jood sublimeerub kuumutamisel( aurustuda ilma et tekiks vedelat olekut) · Tugevad oksüdeerijad
· Loodi luteri kiriku valitsus; · vaimulike ette valiti kindral Superindendent; võimu piirid suured; · suhtuti eitavalt teistesse usuvooludesse; · takistati õppima asumist teistesse ülikoolidesse. VÕITLUS VÄÄRUSUGA 21. Mis oli väärusund luteri pastorite arvates? Nad pidasid bväärusuks usku, kus inimesed uskusid muinasusku ja katoliku usku korraga. 1642 Pühajõe mäss (talurahva rahutus) Nõiaprotsessid kiriku poolt rahva aktiivsemate ja andekamagte inimeste jälitamine ja karistamine. RAHVAHARIDUSE EDENDAMINE 22. Kes olid B. G. Forselius ja milega ta tegeles? Millega ta läks ajalukku? Ta oli Eesti kooli- ja kultuuritegelane. Rajas Tartu lähedale piiskopimõisa seminari Eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1684. aastal. See tegutses 4 aastat. Koolide kõrval oli ka koduõpetus (väga oluline). Õppis 160 eesti noormeest. Igantsi Jaak, Pakri Hansu Jüri olid parimad õpilased.
Halogeenid Halogeenid Sõna halogeen tuleneb kreeka keelest ja tähendab soolatekitajaid Halogeenid on VII A rühma elemendid Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja talle järgneb kloor Broomi- ja joodiühendid on palju vähem levinud ning astaati leidub üldse maakoores vaid mõnikümmend milligrammi Halogeenid Halogeenid lihtainena koosnevad kahe aatomilistest molekulidest Koik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt murgised. Halogeeniaurud on terava lohnaga ja kahjustavad hingamisteid.
b. vesinikuga puhaste metallide saamiseks. c. aktiivsema metalliga, nt alumiiniumiga . aluminotermia kasutatakse rasksulamite metallide korral. näiteks Cr. d. elektrivooluga, kasutatakse aktiivsete metallide saamiseks. elektrolüüs. nt. 2NaCl -> 2Na + Cl2 Elektrolüüs. elektrolüüsi lahuses või sulas elektrolüüsis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. Kasutatakse aktiivsemate metallide saamiseks. Eelkõige alumiiniumi tootmiseks.(aga ka Na, Ca, Mg jt) Redutseerumine ja oksüdeerumine toimuvad eraldi elektroodidel. Elektrolüüs toimub elektrienergia arvel. Toimub elektrolüüdi lahuses ja sellesse paigutatud elektroodidest. Elektroodi, (negatiivse laenguga) millel toimub redutseerumisreaktsioon, nim. katoodiks. Elektroodi, (positiivse laenguga) millel toimub oksüdeerumine, nim. anoodiks. Katioonid liiguvad neg. laenguga katoodi poole. Anioonid pos
.................................................................................................... 4 3 Halogeenide kasutamise valdkonnad ................................................................................................... 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismis ehk BIOTOIME ........................................................ 6 1 Mis on halogeenid? Fluor, kloor, broom, jood ja astaat on halogeenid, mis on VII A rühma elemendid. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt üles. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vad ühenditena. Sõna halogeen tuleneb kreeka keelsest (`hals' meresool; `gen' tekitama) ja tähendab soolatekitajaid. Halogeenide oksüdatsiooniastmed on vahemikus I kuni +VII. Ainult fluoril võivad olla oksüdatsiooniastmed I ja 0. Looduss esineb halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja kloori, mida esineb nii
Tähtsus - Saamine 1) Vask (II) sulfaati valmistatakse tööstuslikult rikastades vaskmetalli kuuma kontsentreeritud väävelhappega või selle oksiide lahjendatud väävelhappega. Laboratoorseks kasutamiseks tavaliselt ostetakse vask (II) sulfaati. 2) Kalkopüriidi kuumutamisel oksüdeeruvas õhkkonnas vaskoksiid oksüdeerub vasksulfiidiks ja raudsulfiid raudoksiidiks. 2 Cu2S.Fes + 11 O2 -> 4 CuSO4 + Fe2O3 Reaktsioonid 1) Vask (II) sulfaat reageerib vasest aktiivsemate metallidega. CuSO4 + Zn ZnSO4 + Cu CuSO4 + Fe FeSO4 + Cu Mõned aktiivsemad metallid nagu magneesium või alumiinium tekitavad sekundaarseid reaktsioone, kus nad moodustavad veega hüdroksiide ja samal ajal eraldavad vesinikgaasi. 3 CuSO4 + 2 Al Al2(SO4)3 + 3 Cu 6. (CuOH)2CO3 ehk Cu(OH)2 x CuCO3 - Vaskkarbonaathüdroksiid Leidumine looduses - vase mineraalides (näteks malahhiit) Omadused - sinist värvi, ,,stabiliseeruna" rohekas, ärritab silmi ja nahka, kahjulik ka
Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu
väike tihedus), madal sulamis ei saa valmistada, pehmed, kerged(temeperatuur head elektri ja soojus juhid,puhas metal pind( läikiv ja hõbevalge värvus), neis on metallilised siedemed ja nad on aktiivsed redutseerijad. · Laboris kasutatakse naatriumi ja kaltsiumi, vahel ka liitiumi ja kaaliumi. Keemiatööstuses kasutatakse enamasti naatriumi, seda kasutatakse suhteliselt aktiivsemate metallide saamiseks nende ühenditest. Naatrium lambid- naatiumi aurudega täidetud lambid(tänavavalgustus) Liitiumpatareid. · Ühendid: CaO- kustutamata lubi, Ca(OH) -kustutatud lubi, NaOH-seebikivi, Na CO -pesusooda, NaHCO -söögisooda, NaCl-keedusool, Na SO -elektrolüüdina , CaSo +2/0.5 H O- märg/kuiv kips, Ca (PO ) -väetis, HNO -ilutulestikes p-Metallid · Kõik metallidele omased tunnused
annaabi.ee 
