14. mai 2012 AKTIIVÕPE JA AKTIIVÕPPE MEETODID Aktiivõpe (active learning) õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õppijatel õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Paneb õpilased situatsiooni, kus nad on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama. Aktiivõppe märksõnad: - Uudishimu - Vabadus ja aktiivsus - Originaalsus ja loomingulisus - Avastamine - Iseseisev mõtlemine - Kriitiline mõtlemine - Suhtlemine ja koostöö - Tegutsemine vastavalt situatsioonile - Elulised ülesanded - Enda ja teiste töö hindamine. Õpetaja peaks edastama valmis materjali (teadmisi) vähem, et õpilased mõtleks enam, soodustamaks diskussiooni e. vestlust ja ajurünnakut klassis. Aktiivsust aitab suurendada näitlikustamine
Struktuur ja vormistus aktiivõppemeetodi läbiviimiseks: Meetod: Ajurünnak Läbiviijad: Katri Männisalu, Liis Peet Aeg: 25.02.2009 Koht: Mainori Kõrgkool Vahendid: suured paberilehed, markerid (2 värvi), (herne)kommid, dataprojektor PowerPoint slaidide kuvamiseks seinale Eesmärgid: Õppija õpib läbi aktiivõppe meetodi oma aju hoidma ,,vabalt hingavana" ehk teisisõnu- loovalt mõtlema. Õpetaja eesmärk on tõsta töörühma loomingulist initsiatiivi ning aktiivset osavõttu. Aeg Meetodid Tegevus Läbiviija 2 min- Enesetutvustus Suuline esitlemine Tutvustame ennast Liis ja Katri grupile nimepidi ja
kehamassi ja pikkuse juurdekasv, proportsioonide muutus, aju areng ja kasv, üld- ja peenmootorika areng. Kuna mina õpin klassiõpetajaks, on minu õpilasteks peamiselt kainikud või murdeealised. Lapsed, kes on oma arenguperoodilt kainikud vajavad rohkelt füüsilisi tegevusi, kus nad saavad enda oskused ja jõu proovile panna. Eriti huvitutakse selles eas sportlikest mängudest ja võistlustest. Kainikute mõttetegevuse saaks teoreetiliseks tunniks hästi tööle panna läbi mõne aktiivõppe meetodi. Näiteks, kui hakatakse uut teemat õppima ja õpetaja teab, et ees on ootamas üsna teoreetiline tund, võiks tunni keskel teha klassis liikumisharjutusi -võistlusi antud teemaga seoses või lasta õpilastel kohti vahetada, et hoida nende aju töös. Nii arenevad nende füüsilised oskused, samuti hoiab see neid aktiivsena, mõjub tervisele hästi ja väheneb oht muutuda passiivseks. Murdeealised noored on kõige suuremate muutuste keskel. Muutused toimuvad nii füüsilises arengus
Analüüsides kasutati vastuste koondamist. Uuringu n-ö keskmiseks esmakursuslaseks kujunes üliõpilane, kes käsitab teadmist kui oskust ja väärtustab kogemusi. Valdavaks on pindmine õpihoiak ning eelistatakse värvikat ja ainet selgelt esitavat õppejõudu. Uuring kinnitas, et Eesti üliõpilaste epistemoloogilised uskumused ja õpikäsitused on suures osas seotud. Lisaks näitavad uuringu tulemused, et õppejõud peaksid vajaduse korral pakkuma esmakursuslastele abi ja toetust aktiivõppe meetodite omandamisel ning aktiivõppes osalemisel. Uuringut ilmestavad ja arusaamist lihtsustavad tabelid ning joonised. Maret Uibopuu Ärijuhtimise õppekava 2. kursus
just konkreetse lapse õpetamiseks. Kuna õppeasutustes ei tööta enam parandusõppe õpetajaid, peab õpetaja ise suutma õpetada lastele osaoskusi, et nad suudaksid omandada üldiseid õpioskusi. Eriti erivajadusega laste puhul ei tohi õpetaja olla jäigalt kinni mõnes konkreetses õppemetoodikas. Ta peab olema võimeline selgitama lapsele ka teisi võimalikke lähenemisi ja lahenduskäike tulemuse saavutamiseks. Õppetöös peaks kasutama palju aktiivõppe meetodeid, et õpilane oleks ise kaasatud ning poleks passiivse kuulaja rollis. Häid tulemusi annavad mängulised ja loovtöö harjutused. Haridusliku erivajadusega lapse õpetamise juures on väga oluline õpetaja ja lastevanemate hea ja usalduslik koostöö. Kui lapsevanem usaldab õpetajat siis ei tee ta saladust lapse tegeliku diagnoosi suhtes ning koos saab läbi arutada kuidas on kõige efektiivsem antud lapse õpetamine
· Isikliku arenguplaani eesmärgiks on arendada töötaja kompetentside portfooliot süstemaatilisel viisil sisaldab arendamist vajavate kompetentside loetelu koos prioriteetide, arengueesmärkide, -tegevuste, tulemuslikkuse hindamise kriteeriumite ja ajakavaga · Õppiv organisatsioon omab toetavat keskkonda ja süsteemset harjumust teadmiste ja oskuste loomisel, hankimisel ja jagamisel Arendusmeetodid Aktiivõpe Aktiivõppe meetodid põhinevad tähendusliku kogemuse omandamisel läbi praktiliste tegevuste mõtestamise koolitaja poolt. Aktiivõppe kaudu saab näitlikustada elus toimuvaid protsesse, nt meeskonnakoolitus E-õpe (s.h audiovisuaalsed meetodid) E-õppe all mõeldakse õpetamist osaliselt või täielikult arvuti ja interneti abil. Lisaks internetis toimuvale õppele kuuluvad E-õppe alla ka videod, videokonverentsid, filmid, podcastid.
Linnuses pakutakse erinevaid programme Pakume programme suurtele ja väikestele linnusesõpradele. Programmid sisaldavad erinevaid aktiivseid ühistegevusi ja töötubasid. Saab tutvuda näituste ja väljapanekutega. Võimalus tellida keskaegsete retsepdide järgi valmistaud toite Schenkenbergi kõrtsist. Muuseumitunnid ehk haridusprogrammid on mõeldud nii lastele, noortele kui täiskasvanuile Mitmekesistes muuseumikeskkondades saab erinevate aktiivõppe meetodite abil õppeaineid lõimida ja seeläbi õppimist elamuslikuks muuta. Loovad ülesanded, rühma- ja käelised tegevused arendavad erinevaid oskusi ja kinnistavad õpitut. Täiskasvanuile ja eakaile pakub muuseum äratundmisrõõmu, võimalusi oma teadamiste ja kogemuste uudseks mõtestamiseks tänapäevas. Kõike, mis näha, peab saama ka katsuda, kõike mida katsuda saab, peab saama millekski kasutada...
Õpilased ei müü oma tooteid suurel turul. (Junior Achievement Eesti. Mis on õpilasfirma?) 1.2. Õpilasfirma programmi eesmärk Õpilasfirma on Ja Eesti õppeprogramm ettevõtliku inimese kasvatamiseks. See tutvustab õpilasele ettevõtlust ning annab selleks tähtsaid teadmisi. See pole äriettevõte ega võimalus õpilastele kasumit teenida makse maksmata. Õpilasfirma on aktiivõppe programm. Põhialuse töötas välja Junior Achievement- Young Enterprise Europe. Igas riigis on õpilasfirma programm natuke erinev, kuna iga riigi kooli- ja maksusüsteem erineb. Kokkulepitud on põhimõte, millest kinnipidamist loetaks väga tähtsaks. Peaeesmärgiks on arendada õpilaste hoiakuid ettevõtluse suhtes, suurendada nende ettevõtlikkust ja loovust ning anda noortele teadmini ja oskusi oma ettevõtte loomiseks
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas
taustal) oluline (olulisem), alternatiivharidus kontruktivistlikud õpetamismeetodid Jean Piaget (1896-1980) · Shveitsi · Bioloogia, zooloogia · Filosoofia, tunnetusteooria · Intellekti struktuur muutub arengu käigus, individuaalne areng, oluline aktiivne tegutsemine · Areng on astmeline (muudatused kvalitatiivsed), arengutasemega peab arvestama õpetamisel · Assimilatsioon ja akommodatsioon, tasakaalu saavutamine · Aktiivõppe idee: lapsed peavad eksperimenteerima, katsetama, õppima konkreetsel materjalil konstruktivistlikud õpetamismeetodid · http://www.youtube.com/watch?v=I1JWr4G8YLM (12) Lev Võgotski (1896-1934) · Valgevene, Minski lähedal Orsha, Gomel · Intellektuaalne keskkond · Erakool, juudi gümnaasium · Moskva Ülikool, arstiteadus, juura · Freud, Pavlov, Marx, Engels, Hegel · 1924 II Ülevenemaaline psühhoneuroloogia kongress
lugemisaegseid harjutusi. Mõttekas oleks õppijatele aimu anda, kuidas läheneda lugemistekstile ning millised võtted on kõige tulemuslikumad. (2 lk 31) 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 1. Lerkanen, M-K. (2007). Lugema õppimine ja õpetamine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 2. Kärtner, P. (). Lugemisoskuse arendamine. 3. Aher, S. & Kala, U. (1996). Aktiivõppe käsiraamat. Tallinn: AVITA. 4. Vooglaid, Ü. (2014). Kirjaoskus - arengu, koostöö ja heaolu eeldus. [2014, november 2]. http://ylokool.com/artiklid/kirjaoskus-arengu-koostoo-ja-heaolu-eeldus/ 5. Ruus, V. (1996). Muutused õppeprotsessis. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. 6. Vardja, M. (2011). Lugemine. Lugemisstrateegiad ja nende kujundamine. [2014, november 2]. http://www.oppekava.ee/index.php/LINK_12
turvatunne. Samuti väljendub hoolivus igapäevasuhetes nii personali, laste kui lapsevanemate vahel. Lapsevanemad on lasteaiaelust huvitatud ja toetavad lasteaeda, tunnetades end partnerina lasteaiale. Personal tervikuna tunnetab ühtekuuluvust ja kolleegide toetust. Tänu suuremale kiindumusele ja kokkukuuluvustundele saab lasteaiast selline koht, kus nii poistele, tüdrukutele, lasteaia personalile kui ka lapsevanematele meeldib olla. Koostöö ja aktiivõppe toetamine Koostöö on tervist edendavate ja lapsesõbralike lasteaedade oluline tunnusjoon. Kesksel kohal lastesõbraliku õhkkonna loomisel on tegevustes rühmatöö kasutamine (eesmärgiga õpetada lastele koostööoskusi) ning laste omavaheline hea kontakt. Tegevuste toimumine väikestes rühmades aitab kaasa laste teineteisega kohanemisele ja erinevuste väärtustamisele. Kui lapsed õpivad tegema koostööd ühise eesmärgi nimel, ei eristu
Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arengusuundadest, kus arvestatakse asutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning asutuse kui
4. Keeletunnis peaks andma õppijatele rohkelt võimalusi eri tüüpi ülesandeid sooritada ning vältida tuleks õpetajakeskse töö domineerimist tunnis. 5. Õpetama peaks vormi, funktsiooni ja tähenduse omavahelisi seoseid keeles. 6. Keeletunni ülesanded peaksid liikuma harjutavatelt ja jäljendavatelt tegevustelt loovatele tegevustele. 7. Õppijaile peaks andma võimalusi näha, mida nad on õppinud ning kuidas nad on oma õpingutes edenenud. Aktiivõpe Aktiivõppe all mõeldakse õppetöö korraldamist viisil, mis võimalikult erinevate inter- aktiivsete tegevuste kaudu aktiveerib õppijaid ja annab neile oskused saadud teadmisi praktikas rakendada. Üldiselt vastandatakse aktiivõpet traditsioonilisele akadeemilisele teadmiste edastamise viisile, mille puhul õpetaja peab loengut ja õppija teeb kuuldu kohta märkmeid. (Kikerpill & Sõrmus, 2008, 22-31.) 10 tehnikat, mida kasutavad keelekümbluse õpetajad:
tekstiraamatuga. 4) Aktiivne, kekkonnast, sõltumatu õppija: uurimine, ise avastamine, projekti koostamine ja teostus. Kõige paremaid tulemusi õppimisel annavad minu arvates aktiivõppemeetodid (olen neid kasutanud koolis oma aine õpetamisel ning ka ülikoolis rakendatakse eid meie peal). Aktiivne õppimine on õppija motiveeritud, tahteline, eesmärgipärane vaimne või füüsiline tegevus õppimise kaudu realiseeritva eesmärgi saavutamiseks. Aktiivõppe kasutegurid täiskasvanuõppes: Tagab protsessi õppijakesksuse. Võimaldab saada ühist kogemust, mis liidb õpperühma nii tegevuslikult kui ka emotsionaalselt. Suurendab õppijate huvi ja õpimotivatsiooni. Võimaldab kasutada õppijates enestes peituvat potensiaali- kogemusi, eelnevaid teadmisi, rakendada sotsiaalseid oskusi. Arendab kommunikatiivseid ja koostööoskusi. Võimaldab tõsta õppijate vastutust õppe tulemuslikkuse eest.
tegevused tehtud *mängud on avariiulitel, kõike võib ise võtta, kuid peab pärast samasse kohta tagasi panama *kasvatab iseseisvust ja otsustusvõimet *oluline on hea meeskonnatöö *õpetaja abi on tegevuskeskustes juhendajateks ja abiks *metoodika eelis – paindlikkus Kirjutasin siia välja hea alguse põhimõtted ja kohe tekkis ka küsimus. Hea algus õpetab last otsustusvõimeliseks, vastutusvõimeliseks ja iseseisvaks. Oluline on lapsekeskne lähenemine ja aktiivõppe meetod. Mida me teeme oluliselt teisiti tavalateaias? Jah, meil ei ole tegevuskeskusi ja aktiivõppe meetodit, kuid hommikuringid, lapsekeskne lähenemine ja kavatuseesmärgid on meil samad. Kuidas laps lasteaias õpib? (Õpetajate Leht 21.11 2014 S.Vaarpuu, M.Tilk) Väga hea ja ülevaatlik artikkel lastevanematele kuna enamjaolt nõuavad lapsevanemad lasteaiaõppest õpetjate käest maksimaalselt palju, ise panustamata. Õpetaja saab selle eest palka
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU................
külgsest arendamisest. Kujundatakse positiivset hoiakut bioloogia kui loodusteaduse ja kul- tuurinähtuse suhtes, mis muuhulgas väljendub lisaks teaduslikele ka majanduslike, sotsiaalse- te, seadusandlike ja eetiliste aspektide arvestamises igapäevaelu probleemide lahendamisel. Õppeprotsess on probleemidepõhine ja õpilaskeskne. Erinevate koostöövormide arendamisel arvestatakse õpilaste ealisi ja individuaalseid iseärasusi. Aktiivõppe põhimõtteid järgiva õppe- tegevuse üheks rõhuasetuseks on uurimusliku lähenemise omandamine ning selle rakendami- ne looduslikust, tehnoloogilisest ja sotsiaalsest keskkonnast tulenevate probleemide lahenda- misel. Õpilased saavad ülevaate bioloogia põhilistest saavutustest, seaduspärasustest, teooria- test ning tulevikusuundumustest. See abistab neid ühtlasi tulevases elukutsevalikus. Õppe-
kunst- Michelangelo, Leonardo da Vinci (Itaalia) Humanistide vaated inimeste kehalisele arendamisele: taotletakse inimese harmoonilist arendamist Vittorino da Feltre- 1425a. avas humanistliku kool-internaadi ,,Rõõmu Kodu". Õpetati ratsutamist, maadlust, ujumist ja pallimänge, matkati, karastati. Hyronymus Mercurialis- ,,Võimlemise kunstist"(1569). Tervise, sõjaline ja sportlik võimlemine. Jan Amos Komensky (Comenius) üheks teadusliku didaktika rajajatest, pooldas aktiivõppe põhimõtet. Leidis, et haridus on vajalik kõigile ja seda tuleks anda 4-astmelises ühtluskoolis (1.-6.eluaasta emakool; 7.-12.eluaasta emakeelne kool; 13.-18.eluaasta ladina kool; 19.-24.eluaasta akadeemia). ,,Kolm kaheksat": Õpilase päevas peab olema 8 tundi õppimist/ töötamist, 8 tundi hoolitsemist oma keha ja tervise eest ning 8 tundi und. ,,Didactica magna". Uusaeg. Uusaeg kui ajalooperiood (mõiste, ajalised piirid, iseloomulikud tunnused): üldajaloo
Mida kirjandusteadlased Inglismaa informaalsele koolile ette heitsid? Õpiedukus ja õppemeetodid Informaalne põhikool on liiga salliv ja pöörab liiga vähe tähelepanu traditsioonilistele ainetele (emakeel ja matemaatika), mistõttu õpiedukuse tase on kogu maal langenud. Avastuslikku õppimist, loovat aktiivsust ja teisi uuele õppimiskäsitlusele tuginevaid võtteid tuleks ikkagi terve mõistuse seisukohast rakendada. Lapsepoolne katsetamine, uurimine jm aktiivõppe meetodid on võimalikud vaid empiiriliselt jälgitavate loodusteaduste madalamal astmel; paljudel juhtudel peab õpetaja kasutama hoopis teistsuguseid meetodeid, nagu ettelugemine, selgitamine, juhatavate küsimuste esitamine, näidete toomine, tehtud ülesannete parandamine jms. Sund ja pingutus Ei tohiks vormuda uskumus, et lapsed peavad ise kõik leidma; et lastele ei tohi kunagi midagi enne rääkida, kui neil on tekkinud huvi selle vastu; et lapsed on loomu poolest head ja nad
annaabi.ee 
