vesipeasust ennetavad toidulisandid Monika Kukk ja Maris Hakman Õ11 Terve lapse õendus Spina Bifida ehk seljaajusong · Spina bifida ehk seljaajusong tekib arengu anomaaliana raseduse esimesel kuul. Selle tagajärel osade lülide tagumised kaared jäävad lahti ja seljaaju jääb selles kohas luulise kaitseta. Hüdrotsefaalia ehk vesipea · Vesipea ehk hüdrotsefaalia korral on tegemist ajupoolkerasid ühendavate ajuvatsakeste lainenemisega, mis on tingitud ajuvedeliku ringluses esinevast takistusest, liigtootmisest või imendumise häirest Mis on foolhape? · Foolhape on B-grupi vitamiin, mis vähendab arengurikete riski - eriti aju ja seljaaju osas (neuraaltoru defektid). Need võivad tekkida 28 päeva jooksul pärast viljastumist. Seepärast peaks iga viljastumist planeeriv naine päevas toiduga saama vähemalt 400 µg foolhapet. Raseduse ajal soovitatakse tarbida päevas 500 µg
· paremakäelisus · Analüütiline infotöötlus · Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid · vasakukäelisus · Sünteetiline-info terviklik töötlus Motoorne homunkulus Motoorne homunkulus · Näitab kui suur osa ajukoorest on hõivatud vastavate kehapiirkondade juhtimisega Ajuvatsakesed Vesipea- ajuvatsakeste haiguslik suurenemine Ajukoores asuvad meeltekeskused Eye Ear Skin Tongue Nägemiskeskus asub kuklasagaras Kuulmiskeskus asub oimusagaras Kasutatud kirjandus · J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ Kirjastus, 2002. http://web.zone.ee/iamfree/KNS%20ja%20selle%20osad.htm · http://www
159. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded: Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. a) Soonkest - on kohevast sidekoest veresoonterikas õhuke leste. Ta liibub tihedalt pea- ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse. Soonkestast lähtuvad veresooned ajukoesse. Ajuvatsakeste seintes moodustab soonkest hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku. b) Ämblikvõrkkest - on õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb subarahnoidaalruum, mis on ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga. c) Kõvakest - on tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja
Selle põhjaks on rombauk, milles paiknevad V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asetsevad organismi mitme tähtsa talitluse juhtivad keskused. Ajuvatsakesed on täidetud ajuvedelikuga, millel on toite- ja kaitsefunktsioon 159. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesaned Raamat, joonis 154 Soonkest liibub tihedalt pea- ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse. Soonkest kaitseb veresooni. Ajuvatsakeste seintes moodustab soonkest hatulisi soonpõimikuid, mis valmistavad ajuvedelikku. Ämblikuvõrkkest ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse, vaid läheb nendest üle. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb ajuvedelikuga täidetud subarahnoidaalõõs. Ämblikuvõrkkest kaitseb õõsi. Kõvakest koosneb veresoonterikkast tihedast sidekoest. Kõvakesta ja selgrookanali pinna vahel paiknev
● mis koosneb hallollusest, neuronite kehadest. ● F: Kõikide keha retseptoritelt tulevate signaalide analüüs ja organismile otstarbekate vastusreaktsioonide süntees. - seoste loomine - teadvus, mälu, sihipärane tegutsemine 24. Nimetage OTSAJU POOLKERA sagarad: ● otsmiku-, kukla-, kiiru- ja oimusagar 5 25. Milles seisneb AJUVATSAKESTE tähtus? ● Siin valmistatakse SOONPÕIMIKUTES pidevalt LIIKVORIT ehk ajuvedelikku. 26. Nimetage pea- ja seljaaju KESTAD seestpoolt väljapoole 1) soonkest ehk pehmekest PIA MATER 2) ämblikkest ARACHNOIDEA 3) kõvakest DURA MATER ● Ajukestade vahele jäävad RUUMID on: 1) SUBDURAALRUUM - kõvakesta DURA MATER ja ämblikkesta ARACHNOIDEA vahel 2) SUARAHNOIDAALRUUM
Keskmine ehk ämblikkest õhuke sidekoeline leste, milles puuduvad veresooned ja närvid, läheb üle peaaju vagudest ja lõhedest Sisemine ehk soonkest pehme sidekoeline leste, mis sisaldab rohkesti veresooni. Liibub vastu aju ja tungib ajuvatsakestesse, kus moodustab soonpõimikuid Subduraalruum kitsas pilu, vähe liikvorit Subarahnoidaalruum ebaühtlase laiusega, sees ringleb liikvor Ajuvedelik ehk liikvor Valmistatakse ajuvatsakeste soonpõimikutes Leidub ajuvatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes Värvitu läbipaistev vedelik Üldmaht 150-200 ml Peaajunärvid 12 paari, tähistatakse rooma numbritega Funktsiooni alusel jagunevad: Tundenärvid Motoorsed närvid Seganärvid Tundenärvid I haistmisnärv haistmissibul, haistmine II nägemisnärv silma võrkkest, nägemine
ketokehad energiapuudusest tingitud rasvade ja süsivesikut a/v häired lüpsilehmadel glükosuuria mittemäletsejatele glükoosirikka ratsiooni söötmisel tekib alimentaarne hüperglükeemia 2. Parasiidid Babesioosi korral lammutab ainurakne parasiit punaliblesid hemoglobineemia, hemoglobinuuria 3. Ikterus hüperbilirubineemia, urobilinuuria 4. Valgusisalduse langus vereplasmas soodustab uriinihulga suurenemist ja tiheduse langust 2) Neurohumoraalne regulatsioon 1. IV ajuvatsakeste põhjas närvikeskuste ärritamine põhjustab tunde kestvat hüperglükeemiat ja polüuuriat 2. Tugev valu võib põhjustada anuuriat 3. Naha soojendamine soodustab, jahutamine pidurdab diureesi 4. Antidiureetiline hormoon (ADH) suurendab neerutuubulites vee tagasiimendumist verre. Hormooni puudus tekitab nn. magediabeeti polüuuria, madala tihedusega uriin 5. Insuliin puudulikkus viib hüperglükeemia ja glükosuuria tekkele, kujuneb polüuuria.
sinna ravimeid. Nõelatorge tehakse III ja IV nimmelüli vahele või ühe lüli võrra madalamale. Sellel kõrgusel asub lülisambakanalis hobusesaba, kuid siia ei ulatu seljaaju, sellega on välistatud tema vigastamine. AJUVEDELIK e. tserebrospinaalvedelik Ajuvedelik e. liikvor asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Tema kogumaht täiskasvanul on ~150-200 ml. Teda valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes, neljandast ajuvatsakesest satub ta seljaaju tsentraalkanalisse ja subarahnoidaalruumi. Samaaegselt toimub ajuvedeliku äravool subarahnoidaalruumist lümfi- ja venoossesse vereringesse. Ajuvedeliku liigne teke või takistatud äravool põhjustavad nn. vesipea tekke. Liikvori rõhu muutused võivad olla peavalude põhjusteks. Ajuvedelik on värvitu läbipaistev vedelik, sisaldab vähesel määral valke, glükoosi ja mitmeid sooli (K-, Ca- jt. soolad)
koosneb kahest tugevalt arenenud külgplaadist – neid ühendab dorsaalselt õhuke katteplaat (F4) ja ventraalselt põhjaplaat (F5) külgplaadi dorsaalosa nimetatakse alaarplaadiks (taga - F6) ja ventraalosa basaalplaadiks (ees - F7) õõne piirkonnas eraldab neid piirvagu – sulcus limitans (F8) peaaegu kogu ajuaine areneb külgplaatidest põhjaplaat redutseerub katteplaat säilib õhukese epiteliaallestmena vaid ajuvatsakeste piirkonnas KÜLGPLAADI TSOONID Ependüümirakkude tsoon (F9) - õhuke sisekiht, mis sisaldab kasvuperioodil paljunemisvõimelisi rakke - nende nn idurakkude pooldumisel üks tütarrakk jääb sisekihti, teine rändab väljapoole ja diferentseerub üle vaheastmete kas värvirakuks – neurotsüüdiks ehk neuroniks (<- neuroblast) – või neurogliia (<- spongioblast) rakuks Tuuma- ehk mantlitsoon (F10-13) - eelmisest väljaspool
Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. 1) SOONKEST – liibub tihedalt pea ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse – soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST – õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle – ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST – tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi – täidab luuümbrise funktsiooni 162) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk
032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad iseloomulikud vaod suurajul ja väikeajul, seljaaju ulatub õndraluuni (tk-l 1.- 2.nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks normaalsed ajustruktuurid, subarahnoidõõs oblitereerub-tekib suletud ruum
Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. 1) SOONKEST liibub tihedalt pea ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi täidab luuümbrise funktsiooni 144) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus? Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste 78
pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. 1) SOONKEST – liibub tihedalt pea ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse – soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST – õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle – ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST – tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi – täidab luuümbrise funktsiooni 144) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus? Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk.
Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. 1) SOONKEST liibub tihedalt pea ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi täidab luuümbrise funktsiooni 144) Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus? Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Täiskasvanud inimesel on 200ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk.
*Komplikatsioonidega laste haigestumisrisk ca 3x kõrgem *väike sünnikaal(alla 2500g), lühike rasedus (alla 37nädala) risk 3x *perinataalne ajukahjustus risk 7x. Varajane areng: Neuroloogilist patoloogiat enam kui pooltel ; liigutuses iseärasusi, puudulik koordinatsioon, kohmakus ; õpivad seisma kõndima rääkima hiljem ; rohkem emotsionaalseid, käitumis- ja kognitiivseid häireid ; uriinipidamisvõime kujunemine hilinenud Aju anatoomilised muutused: ajuvatsakeste süsteemi, vagude laienemine ; aju väikesed mõõtmed ; muutused külg- ja kolmandas vatsakeses , vähem hallainet oimusagaras ; aju vähenenud või pöördlateraalsus ja ebasümmeetria ; meestel suuremad muutused Aju funktsionaalsed muutused: otsmikusagara funktsioonihäired ; funktsionaalse asümmeetria puudulikkus ; dopamiinergilise neurotransmissiooni muutused basaalganglionides Integratiivne lähenemine Tulevased skisofreeniahaiged on pärilikel või anatoomilistel
Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend – medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu lõpuks on lootel inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas on väikeaju ja ajusild ja moodustub lateraalvagu ehk külgsild, mis eraldab suuraju oimusagarast. Kui võrrelda loote aju täiskasvanu omaga, siis loote ajul puuduvad iseloomulikud vaod suur- ja väikeajul ja seljaaju ulatus õndraluuni (1-2 nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks on lootel normaalsed ajustruktuurid (käärud, vaod), subarahnoidaalõõs
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist e plaat, millest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid tundeganglionid ja vegetatiivsed ganglionid. 2. Närviraku ehitus ja liigid Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson - pikk jätke, mis juhib
Millisteks allprotsessideks on võimalik psüühikat jagada? – Ei ole lihtne küsimus, head vastust pole. Meelekogemus filtreeritakse mälestustega. Vead jäävad teksti sisse, kuna me ise kirjutades ja lugedes teame, mis seal on ja oleme peab. II Teadus segamini filosoofiaga Eeldusele põhinedes võib välja tulla hoopis vale asi. Andreas Vesalius (1510-1564): Anatoomia alused. „Võrdlev anatoomia“ – aju vatsakesed ei saa olla vaimu asupaik, kuna loomadel on ajuvatsakeste suurus lähedane inimese omale. Rene Descartes (1596-1650): Keha kui mehhaaniline masin, milles täiesti eraldatav hing. Hinge asupaigaks käbinääre. Franz Josef Gall (1758-1828): Frenoloogia (loengud „kranioskoopiast“, 1976). Eristas 27 „ajukeskust“, millel igaühel oma funktsioon. Teooriat arendas ja täiengas Johann Spurzheim (1776-1832). Nad leidsid ajus kohti, mille funktsiooniks said olla omadused nagu: *Destruktiivsus: kalduvus tappa.
ÜL.- ajuvatsakesed täidetud ajuvedelikuga, millel on kaitse- ja toitefunktsioon 158. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded KOLM KESTA: - soonkest- liibub tihedalt pea- ja seljaajule - tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse - lähtuvad veresooned ajukoesse - ül. ajuvedeliku valmistamine - ämblikuvõrkkest- läheb üle ajuvagude ja lõhede, ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga - kõvakest- tihedalt kokkukasvanud kolju luudega - tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, täidab luuümbrise funktsiooni 159. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Teke- valmistatakse pidevalt ajuvatsakestes soonpõimikutest, voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Paiknemine- peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis
ÜL.- ajuvatsakesed täidetud ajuvedelikuga, millel on kaitse- ja toitefunktsioon 158. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded KOLM KESTA: - soonkest- liibub tihedalt pea- ja seljaajule - tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse - lähtuvad veresooned ajukoesse - ül. ajuvedeliku valmistamine - ämblikuvõrkkest- läheb üle ajuvagude ja lõhede, ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga - kõvakest- tihedalt kokkukasvanud kolju luudega - tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, täidab luuümbrise funktsiooni 159. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Teke- valmistatakse pidevalt ajuvatsakestes soonpõimikutest, voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Paiknemine- peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis
● värvitu, läbipaistev vedelik ● sisaldab vähesel määral valke, glükoosi ja mitmeid sooli (K, Ca jt soolad) ● loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaaju kanalis (norm 100-150mm H2O sammast ● aju massi suurenedes (turse, verevalum, kasvaja) liikvori rõhk suureneb ● asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis ● kogumaht täiskasvanud on 150-200ml, u klaasijagu ● valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ● neljandast ajuvatsakesest satub ta seljaaju tsentraalkanalisse ja subarhanoidaalruumi ● samaaegselt toimub ajuvedeliku äravool subrahnoidaalruumist lümfi- ja venossesse vereringesse ● ajuvedeliku liigne teke või takistatud äravool põhjustavad nn vesipea tekke ● liikvori rõhu muutused võivad olla peavalude põhjusteks - võetakse analüüsiks kui on puukentsefaliidi kahtlus
· Närvi- & gliiarakkude tiheduse eripärad prefrontaalse & motoorse korteksi ning vöökääru mõnedes rakukihtides · Parahippokampaalkääru välimiste kihtide eripärad, mis osutavad neuronite migratsioonihäiretele arenguperioodil · Närvi- & gliiarakkude väiksem arv taalamuse mediodorsaalses osas & naalduvas tuumas · Interneuronite arvu vähenemine vöökäärus (II kihis) · Üldiselt käib teist tüüpi skisofreeniaga kaasas ajuvatsakeste laienemine Skisofreenia ajalugu II · 1938 elekterkrampravi esmakordne kasutamine skisofreenia ravimisel · 1952 kloorpromasiin skisofreenia ravis & moodsa psühhofarmakoloogia sünd · Nov 7, 1953 Harold Bourne, "The Insulin Myth" "The Lancet'is" · 1958 haloperidooli sünteesimine · 1966 esimene teaduslik artikkel klosapiinist · 1975 18 agranulotsütoosijuhtumit Soomes kirjeldatud "The Lancet'is" · 1990-ndad "atüüpiliste" neuroleptikumide tulemine Klosapiin
Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu lõpuks on lootel inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas on väikeaju ja ajusild ja moodustub lateraalvagu ehk külgsild, mis eraldab suuraju oimusagarast. Kui võrrelda loote aju täiskasvanu omaga, siis loote ajul puuduvad iseloomulikud vaod suur- ja väikeajul ja seljaaju ulatus õndraluuni (1-2 nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks on lootel normaalsed ajustruktuurid (käärud, vaod), subarahnoidaalõõs obliteerub
kesta. Välise ja sisese kihi vahel on ajuvedelikuga täidetud tühik. Selle tühiku ladinakeelne nimetus on cavum epidurale. Sellel tühikul on teatud osa traumaatiliste verejooksude ja anesteesia korral. Koljuõõnes puudub kõvakelmet ümbritsev epiduraalruum. Sellele vaatamata räägitakse kõvakelme ja kolju vahelise verejooksu korral epiduraalsest verejooksust. Epidural – dura mater’i vastu liibuv Ventriikel – vatsake Ajuvatsakeste süsteem Ajuvatsakesed ehk ventriiklid kujutavad endast kesknärvisüsteemis asuvaid tühikuid, mis on täidetud ajuvedelikuga (liquor cerebrospinalis). Peale vatsakeste on pea- ja seljaajus teisigi tühikuid, mis on täidetud ajuvedeliku e liikvoriga (liikvortühikud). Ajuvatsakesi on neli, neist I ja II vatsake suurajus on külgvatsakesed. Vatsakestevaheliste tühikute kaudu on mõlemad vatsakesed seotud III vatsakesega vaheajus. III vatsake on oma
annaabi.ee 
