05.2012 Närvisüsteem · Kesknärvisüsteem o Pea- ja seljaaju Peaaju · Juhib ja kontrollib enamikku organismi talitusi · Koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi, kus ühes toimub keha närvide kaudu laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid. · Enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega on peaaju seotud seljaaju kaudu · Viis erinevat osa, suurim on suuraju o Seal asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus · Väikeaju
Aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust ja aitab kohaneda organismil keskkonnatingimustega. KN-süsteem võtab vastu meeleelunditelt saabunud inffi, analüüsib seda ja siis edastab närve mööda organitele vajaliku info. KN-süsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju, mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitust. Peaajus olevates keskustes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, siis analüüsitakse infot ja siis ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. KN-süsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hall aine koosneb närvirakkude kehadest. Balgeainu moodustavad närvirakkude pikad jätked. Peaajust lähtub 12 paari peaaju närve. Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud.
ja ajus samuti nagu geneetilinegi info nukleiinhapete ja valgu sünteesimise mehhanismidega. Keeruliste mäluvormide häirete süstematiseerimine omab suurt praktilist tähtsust kliinikumis ja on kasutusel diangostikas. Psühholoogilised ja neurobioloogilised uuringud arenesid kogu aeg üksteisest eraldi, alles viimastel aastakümnetel on need ühendatud ja 1800. aastatel Jacksoni, Wernicke ja Cajali uuringud näitasid, et teatud ajuosades toimuvad muutused on aluseks ka kliinilistele muutustele ja et aju eri osades on oma eriline tähsus üksteise suhtes: frontaalaju osas kahjustus on teistsugune kui väikeajus. Tähtsaim osa mälu mehhanismide selgitamisel on ajukoorel ja hippokampusel (elektrofüsioloogilised ja magneetkompuuteruuringud). Ajud funktsioneerivad ühtse süsteemina. Kui aju eri osades tekivad kahjustused, ni on ka vastav haigus diagnoositav näitek Parkinsoni, Alzheimeri või Korsakowi tõvena
Refleksikaare ülesanne on erutuse vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse. Peaaju - lähtub 12 paari peaaju närve Peaaju juhib inimorganismi, kesknärvisüsteemi põhiosa, juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. Peaaju koosneb närvirakkudest(14 miljardit), mis moodustavad erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Ühtedes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Peaaju kaalub umbes 1,3-1,4 kg ja meenutab sültjat massi, kõige rohkem on koostises vett. Peaaju toestavad ja kaitsevad vigastuste eest ajuvedelik, ajukestad ja koljuluudest moodustuv luuline ümbris. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb närvirakkude kehadest ja
Peaaju toestavad ja kaitsevad vigastuste eest koljuluudest moodustuv luuline ümbris, ajukestad ja ajuvedelik. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik. Seljaaju keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine. Seljaaju välimise kihi moodustab närvirakkude kogumik. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Ühtedes toimub info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Seljaaju vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju kaasasündinud käitumisi (tingimatud refleksid) Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve, peaajust 12 paari peaaju närve. Kuulmisaistingu teke: ineid ja koondab need kuulmekäiku. Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva
Valgeainet koosneb närvirakkude pikkadest jätketest · Osa närvirakkude jätkeid aga väljub ajust ja moodustab närve Peaaju · Paikneb koljus · Juhib ja kontrollib kogu organismi talitust · Koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi Ühtedes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine Teistes analüüsitakse infot Kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse · Lähtub 12 paari närve · Osad: Suuraju Väikeaju Piklikaju Keskaju Vaheaju Suuraju · Kõige suurem ja arenenum peaaju osa (u. 70 % peaaju mahust) · See on jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud · Ajupoolkerad koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind aga hallainest
Kaasasündinud anosmia > pärilik haistmissibulate ja juhteteede väärareng või puudumine Hormonaalsed häired > täpne mehhanism teadmata Ravimid (nt seenevastaseid toimeaineid sisaldavad preparaadid) ja suitsetamine Kaasnemine kesknärvisüsteemi haigustega Närvisüsteemi degeneratiivsed haigused-rakkude hävinemine haistmistuumas ja teistes haistmisega seotud ajuosades parkinsonism, Alzheimeri tõbi sclerosis multiplex temporaalepilepsia- probleemid lõhnade identifitseerimisel ja äratundmisel Vaimuhaiguste kõrvalnähuna võib esineda muundunud haistmistaju skisofreenia kroonilised hallutsinatoorsed psühhoosid aastaajast sõltuv depressioon raskekujulise anoreksia Kasutatud allikad 1) Ernits, Enn. Nahkur, Esta. Koduloomade anatoomia
Inimese peaaju kaalub umbes 1,3-1,4 kilogrammi ja meenutab välimuselt sültjat massi. Sültjas on aju selle pärast, et kõige rohkem on tema koostises vett. Peaaju toestavad ja kaitsevad vigastuste eest koljuluudest moodustuv luuline ümbris, ajukestad ja ajuvedelik. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustuvad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Ühtedes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Närvirakke elu jooksul juurde ei moodustu ja inimese vananedes ajurakkude arv pidevalt väheneb. Kuid õppimise ja kogemustega luuakse pidevalt uusi seoseid närvirakkude vahel, nii et inimese vaimsed võimed närvirakkude loomuliku hukkumise tagajärjel ei kannata. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad aga
Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). · Aju hüpotees idee, et käitumise allikaks on aju. · Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2
funktsioone, hingamist, reaktsiooniaega, kehatemperatuuri regulatsiooni ja söögiisu. Mõjutab keha, sest: mõjutab mitmeid erinevaid neurotransmitterite süsteeme. Need neurotransmitterid on dopamiin, serotoniin, endorfiinid, GABA ja glutamaat. GABA on neurotransmitter, mis pidurab teiste närvirakkude aktiivsust. Alkohol stimuleerib GABA süsteemi. Selle pidurdav mõju teistele neuronitele muutub tugevamaks ja põhjustab lõõgastustunnet. GABAle tundlikke närvirakke leidub kõikides ajuosades. Glutamaat aktiveerib teise rühma närvirakud. Alkohol pidurdab glutamaadi aktiivsust. See omakorda vähendab glutamaadi erutavat toimet teistele närvirakkudele. Aju õppimis- ja mälukeskus asub hipokampuses. Alkohol aeglustab seal märkimisväärselt glutamaadi poolt vahendatud informatsiooni kulgu närvirakkude vahel. Kui aju funktsioneerib normaalselt, siis vahendavad närvirakud vahetpidamata omavahel signaale
amfetamiini uurimusest, mis ergutab dopamiini. Amfetamiini võtab mõni inimene vaimse tegevuse stimuleerimiseks. Üledoseerimisel tekitab see amfetamiinipsühhoosi, mille sümptomid on väga sarnased paranoidse skisofreenia omadega. Dopamiinisüsteemi liigne aktiivsus võib mõjuda halvasti: inimene ei suuda enam ebaolulisi stiimuleid ignoreerida. Skisofreeniahaigetel ei ole leitud ühe kindla ajukoha kahjustust, vaid muutusi väga erinevates ajuosades. See tähendab, et tegemist on ajuosade koostöö häirega. Skisofreenia pärilikkuse kohta on teada, et skisofreeniahaige lastest ning õdedest- vendadest on skisofreeniat umber 8-12% -l, Üldine esinemissagedus on 1%. Lapsendamise uurimused näitavad, et skisofreeniaga ema lastest,kes on esimese elunädala jooksul lapsendatud tervesse peresse, haigestub 8-10%, aga nendest, kes on lapsendatud ebasoodsate kasvutingimustega peredesse, on haigestmise sagedus kuskil kolmandik
Lisasümptomid: 1. tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine 2. alanenud enesehinnang ja eneseusaldus 3. süü- ja väärtusetustunne 4. trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku 5. enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või teod 6. häiritud uni 7. isu alanemine Depressiooni põhjuseid Geneetilised tegurid Biokeemilised tegurid Esineb oluliste neurotransmitterite (noradrenaliin, serotoniin) defitsiit teatud ajuosades. Psühholoogilised tegurid Aaron T. Becki kognitiivne depressiooniteooria Negatiivsete mõtete kolmik: mina, maailm, tulevik - Õpitud abitus Diateesi ja stressi mudel 12 Depressiooni ravi Varajane kogemus (sündmused, suhted, elutingimused) ebasoodus kõrvutamine õega
postuleerib kindlad mehhanismid, mis on inimsuhete-afektiivsete (alatus/julgus) ja antisotsiaalsete (düsinhibatsioon) omaduste aluseteks. Kahe teooria mudeli perspektiivist nähtub julgusest ning vähemal määral alatusest emotsionaalse reageerimise nõrkus. See temperamendi puudujääk käib käsi-käes erinevustega afekti- motivatsiooni süsteemi toimimises mandelkehas ning teistes seotud ajuosades. Psühhopaatia erinevad variandid Psühhopaatia tõlgendamine erineb tugevalt teaduslikus kirjanduses ning päris maailma kontekstis. Teoorias on psühhopaatia mitmel viisil defineeritud segase etioloogiaga häirega. Kliinilises ning õiguslikus kontekstis tõlgendatakse psühhopaatiat kui ühte asja homogeensest diagnostilist kategooriat, mida toetab kindel põhjuslik tegevus, näiteks kartmatus või puudulik vastuste modulleerimine. "Sekundaarne psühhopaatia"
- Arvutitomograafia (CT, computerised tomography) - ajukoe tiheduse hindamise meetod kitsa röntgenikiire liikumise järgmisel arvutis,mis võimaldab näiteks lokaliseerida ajuverevalumi ja sellega ajukahjustuse koha juba elupuhuselt täpselt määrata. - Magnetresonantskuvamine (MRI, magnetic resonance imaging) - kasutab ära aatomituumadele omase võnkesageduse. - Positronemissioon tomograafia (PET) - võimaldab hinnata verevoolu kiiruse muutumist ajuosades ning selle kaudu aju erinevate piirkondade aktiivsust ülesannete lahendamisel. - Funktsionaalne magnetresonantskuvamine (fMRI) - arvestab aju verevoolu ja hapnikutarbimist ning näitab ajupiirkondade aktiivsust kolmemõõtmelises virtuaalruumis ja hea ajalise lahutusvõimega. Kokkuvõtte: - Närvisüsteem koosneb närvi- ja gliaarakkudest. - Dendriidid - jätked, mis kannavad elektrilise poyentsiaalide vahe muutust ehk närvierutust rakukeha poole.
Liiga palju Da-d limbilises süsteemis ja liiga vähe seda ajukoores põhjustab isiksusehäireid, mis väljenduvad kahtlustavuses ja põhjustavad paranoilisuse hooge ning võivad vähendada sotsiaalset kohanemist. Need on ka skisofreenia haigete esmased sümptomid. Teadlased ongi kindlaks teinud, et liiga palju dopamiini põhjustab skisofreeniat. Kõige levinumad antipsühhiootikumid, mida kasutatakse skisofreenia ravis töötavad kui dopamiini bokeerijad kindlates ajuosades. DA vähesus otsmikusagaras aga võib põhjustada töömälu häireid. Serotoniin ( S )-S asub paljudes kudedes, täpsemalt vereliistakutes, seedekulglas ning ajus. S- i seostati kõigepealt kõrge vererõhuga, sest teda sisaldab veri ja tekitab väga tugevaid kokkutõmbeid silelihases. Ajus on ta seotud unega, meeleoluga, depressiooni ja ärevusega. Enamus depressiooni vorme seostatakse Serotonini ja /või Norepinefriini defitsiiniga funktsionaalselt tähtsates
on normaalne Geneetika – igas erinevas rakus on sama DNA/geneetiline info Epigeneetika – osa geene nn ’sisse’ osad ’välja’ lülitatud - Keemilised modifikatsioonid kas DNAs endas või histoonide sabades (metülatsioon, kromatiini muutus läbi generatsioonide püsib) Neuropsühholoogia alustalad - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee et aju struktuuri ja funktsooni ühikuks on neuron - Aju hierarhiline ülesehitus: vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Ontogenees - Loote esimeses etapis ei erine inimene eriti teistest loomadest ja kaladest Jaotused: Neuronid ja gliia (peamised ajuraku tüübid) - Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (liimaine) - Gliia on 50% KNSst - Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni - Närvirakke tekib juurde ainult hippokampuses (õppimine, mõtlemine) rohkem
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus:
tegevustega seotud struktuure. Teadvuse neurobioloogiline probleem • Peegelneuronid Broca alas (nr 44) aktiivsed ka liigutuste/roteerimise kujutamise ajal lisaks • Kuidas täpselt ajus toimuvad protsessid põhjustavad erinevaid teadvusseisundeid? ala 6 peegelneuronitele- osalevad sõnaga kirjeldatud liigutuste ettekujutluses. • Kuidas need seisundid kajastuvad ajuosades? • Kuidas objektiivsed bioloogilised, keemilised ja elektrilised protsessid muutuvad Motoorsete kujutluste liigid subjektiivseks mõtlemise ja tundmise kogemuseks? • Seesmine kujutlus (internal imagery)- inimene kujutab end ette liigutust tegemas. Motoorne kujutlus
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgemate
annaabi.ee 
