Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aju, närvisüsteem, refleksid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hormoon, erutus, ohule, veri, ajukoor, närvirakud, ajuripats, kilpnääre, rütme, keharakud, eritub, kõnelemine, kuulmine, haistmine, signaal, südametööSISENÕRENÄÄRMED Hormoonid keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem 78-93 1. Mis on sisenõrenäärmed? Seganäärmed? Vastus: Sisenõrenäärmed on sellised näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Eritavad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma ülesanne, väga aktiivsed, toimeaeg on erinev 3. Sisenõrenäärmed (ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre, sugunäärmed) nende ülesanded organismis, milliseid hormoone nad toodavad (kasvuhormoon, melatoniin türoksiin, adrenaliin, insuliin, testosteroon, östrogeen)
Sisenõrenäärmed - näärmed, mis eritavad toodetud hormoonid otse verre. Ajuripats (peaajus) - juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoonie sünteesivate näärmete talitlust, sünteesib kasvu hormooni. Käbikeha (peaajus) - tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme. Kilpnääre (kõri külgedel) - hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tegevust. Kõrvalkilpnääre (kõri) - reguleerivad organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised (neerude peal) - hormoon adrenaliin - ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes Kõhunääre (mao taga) - toodab suhkru lõhustamiseks vajalikku insuliini. Sugunääre - mõjutab sootunnuste arengut
närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga. Reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd, juhib organismi tahtlike liigutusi. Selle tegevusest oleme teadlikud, selle juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest. Refleks organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. On nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud reflekse. Refleksikaar tee, mida mööda erutus kulgeb. Selle ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse. Erutuse analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Koosneb: 1. erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest 2. närvikiududest (aferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4
BIOLOOGIA HINGAMISELUNDKOND Hingates saab organism õhust hapnikku ja vabaneb rakkude elutegevuses moodustunud süsihapegaasist ning väikesest osast veest, mille me hingame välja veeauruna. Inimene hingab põhiliselt kopsudega, sest naha osa hingamises on ligikaudu 1-2%. Hapnikuga varustab organismi hingamiselundkond. Toidu seedimisel on üks verre imenduv lõppsaadus glükoos. Glükoosi kui ka hapniku kannab veri rakkudesse. Kui glükoos rakudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas. Seda nimetatakse rakuhingamiseks. Glükoos + hapnik = süsihappegaas + vesi+ energia Rakuhingamisel saadakse energiat. HINGAMISTEED: 1) ninaõõs 2) neel 3) kõri 4) hingetoru 5) kopsutorud (bronhid) 6) kopsud alveool ehk kopsusomp - kopsu väiksem ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahetus KOPSUDE EHITUS
otsekoheselt ajju, kus seda informatsiooni töödeltakse ning samamoodi saadetakse see informatsioon otsekoheselt tagasi näpuotstesse ning see kõik toimub vaid murdosa sekundis, siis alles on võimalik inimesel tunda füüsiliselt valu. Sisenõrenäärmeteks nimetatakse kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats (tähtsaim, asub peaajus, juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja
1) SUURAJU e. OTSAJU · Moodustab 70% peaaju mahust · Koosneb kahest ajupoolkerast (Parem pool, mis määrab inimese muusikalised ning kunstilised võimed, ka kujutlusvõime; Vasak pool on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega) · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks umbes 3mm paksune ja moodustub mitmetest närvirakkude kihist. Ajukoor kontrollib: 1) Vaimset ja füüsilist tegevust 2)töötab ümber infot 3)elundite tegevust Ajukoore piirkonnad: 1)Laubasagaras: kõne-, mõtlemis- ja liigutamiskeskus. 2)Kiirusagaras: nahatundlikkuse, lihasetundlikkusekeskus. 3)Oimusagaras: kuulmis-, haistmis- ja maitsmiskeskus. 4) Kuklasagaras: nägemiskeskus.
Tunnus Vegetatiivne närvisüsteem Somaatiline ehk kehaline närvisüsteem Milliste kehaosade tööd juhib Siseelundid, siselihased, Skeletilihased sisenõrenäärmed Tahtele alluvate või Allumatud Alluvad allumatute elundite juhtimine Kas oleme teadlikud selle Ei Jah närvisüsteemi töös 6. Ajukoor on käärulise välispinnaga, ta on 3mm paksune. Suuraju koores on 14mln närvirakku. Suuraju jaotub vasakuks ja paremaks poolkeraks. Kuna enamusel inimestest on juhtiv vasak poolkera, on ka paremakäelisi rohkem. Ajukoores kujunevad tingitud refleksid (õppimine). 7. Närvisüsteemi ehitus NÄRVISÜSTEEM KESKNÄRVISÜSTEEM PIIRDENÄRVISÜSTEEM
Kude Koe moodustab ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud, mis on omavahel seotud raku vaheainega. Inimese organismis on 4 erinevat koetüüpi : 1) Epiteelkude tihedasti üksteise kõrval ja raku vaheainet on vähe. Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Rakus on kiire jagunemisvõimega. 2) Sidekude Raku vaheainet on palju ning rakud asetsevad hõredalt ning neid on vähe. Esineb mitme vormina nt. Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri 3) Lihaskude koosneb kokkutõmbevõimelistest rakkudest 4) Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest, lisaks lühikestest ja pikkadest jätkestest. Tänu sellele toimub informatsiooni liikumine organismis. Elundid ja Elundkonnad Elund organismi osa, millel on mingi kindel ülesanne. Elundkond moodustavad elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 1) Tugi- ja liikumiselundkond 2) Seedeelundkond 3) Vereringeelundkond
kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime Vasak ajupool juhib parema käe tegevust. See on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks See on ligikaudu kolme millimeetri paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist Välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust Suurem osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega Ajukoore eri piirkondades asuvad o Kuulmis- o Nägemis- o Maitsmis- ja haistmis- o Kõnelemis- o Liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu Mälu · ..
Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. KN-süsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hall aine koosneb närvirakkude kehadest. Balgeainu moodustavad närvirakkude pikad jätked. Peaajust lähtub 12 paari peaaju närve. Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Suuraju välispind on ajukoor, mis moodustub mitmest närvirakkude kihist. Selle välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist mälu ja püsimälu
SISENÕRENÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone, mida nad eritavad otse verre, sest neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitust nad mõjutavad. Sisenõrenäärmed: ajuripats e. hüpofüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats e. hüpofüüs: Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Ta sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonisüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi ning asub kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tegevust
Sisenõrenäärmeteks nimetatakse kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats (tähtsaim, asub peaajus, juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse,
Kordamine: hingamine, hormoonid, närvisüsteem 1. Mis on rakuhingamine? Kui glükoos rakkudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 2. Nimeta hingamiselundid ja nende ülesanded! Ninaõõs-sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Neel-seal ristuvad õhu ja toidu liikumistee, sest ka toit liigub suust edasi läbi neelu. Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest. Hoiavad kõri avatuna, et õhk liikuda saaks. Hingetoru-soojeneb õhk veelgi. See hargneb kaheks. a)Kopsutoru ehk bronh-üks bronh juhib õhu paremasse ja teine vasakusse kopsu. b)Kopsud-hargnevad bronhid paljudeks väiksemateks torudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. 3. Kirjelda kopsude ehitust ja tööd! Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Alveool-väiksed, õhuga täidetud mullitaoli
annavad organismile edasi vajalikku infot. 2. Joonistelt leida kõik sisenõrenäärmed, nimetada nende hormoonid ja toime organismis. Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks. Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab
hullemaks nimetatakse autoimmuunhaiguseks, sest inimese immuunsüsteem hakkab enda rakke ja kudesid ründama o I tüüpi diabeet o Reumatoidartriit 9. Millel põhineb närviimpulsi liikumine närvirakus? Elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 10. Kirjelda ja joonista erutuse ülekannet keemilises sünapsis. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, kust erutus ühel rakult teisele liigub 11. Selgita ioonkanalite ja ioonpumba tööd, oska joonistada. Ioonkanalid Ioonpumbad Lasevad läbi ainult teatud ioone Lasevad läbi ainult teatud ioone Ioonide liikumine toimub kiiresti ja Ioonid liiguvad nõrgema pidevalt tugevama kontsentratsiooniga osast tugevama
Juhendaja: Ene Takk Paide 2011 SISUKORD · Närvisüsteem...................................................................................................................3 · Kesknärvisüsteem (KNS) ...............................................................................................4 · Närvirakud ja närvid ......................................................................................................6 · Piirdenärvisüsteem (PNS) ja refleksid ...........................................................................7 · Autonoomne närvisüsteem .............................................................................................9 · Kasutatud kirjandus ......................................................................................................10
vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud- tingimatud, nt neelamisrefleks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul- tingitud, kujunemine algab pärast sündimist, nt ohtudest põhjustatud valurefleksid. Refleksikaar Tee mida mööda erutus kulgeb nim. refleksikaareks. Refleksikaar koosneb- erutust vastuvõtvatest(retseptoorsetest) närvirakkudest närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse reageerivast organist
1.milliseid näärmeid nimetatakse sisenõrenäärmeteks (selgita). Näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. 2.millist hormooni toodavad neerupealised, kõhunääre, ajuripats, kilpnääre? Mis on nende hormoonide ülesanded? Neerupealised toodavad adrenaliini. Ülesandeks on ergutada südametegevust, kiirendada hingamissagedust, tõsta vererõhku ja soodustada veresuhkru kasutamist lihasrakkudes kõhunääre toodab insuliini. Ülesandeks on soodustada veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse; insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni- sünteesimine veres olevast glükoosist. ajuripats - kilpnääre - 3
KÕRVALKILPNÄÄRE väikseim tähtsaim sisenõrenääre, asub kaelal Ülesanded: Reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust NEERUPEALISED asetsevad neerude peal Ülesanded: Toodab adrenaliini Valmistab ette organismi pingtusteks Ergutab südame tegevust Tõstab vererõhku Kiirendab hingamisagedust Soodustab glükoosi kasutamist lihasrakkudes KÄBIKEHA ta asub eaajus Üleanded: Toodab verre hormoone Reguleerib ööpäevaseid rütme ärkvelolekut ja uneaega. SUGUNÄÄRMED Ülesanded: Mõjutavad sugulist küpsemist Mõjutavad sugrakkude valmimist KÕHUNÄÄRE asub mao taga Ülesanded: Toodab hormone ja insuliini Soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse Sünteesib glükogeeni glükoosist NÄRVID JA AJU KESKNÄRVISÜSTEEM koosneb selja ja peaajust. See juhib kogu organismi tegevust. Siin saab eristada hallinet ja valgeainet.
kudet. Hormonaalse regulatsiooni eripärad võrreldes närvisüsteemi regulatsiooniga? Hormoonid kannavad infot aeglasemini edasi, kui närvid. Hormoonide omadused: lühiealised, üliaktiivsed, spetsiifilise toimega ning toimivad läbi ensüümide. Tea kus on järgmised sisenõrenäärmed ja millist hormooni seal toodetakse ja mis on selle hormooni põhi ülesanne: neerupealised- toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. kõhunääre- toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. ajuripats- herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut. kilpnääre- on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi.
Välispinda nimetatakse ajukooreks Välispind on kurruline, mida kurrulisem, seda suurem välispindala! Aju poolkerad vastutavad eri funktsioonide eest! · Legendid... · Kumma jala peal naine pöörleb? Poolkerade ülesanded · Vasak poolkera · Parem poolkera Paremakäelisus Muusikalised Lugemine Kunstilised võimed Kirjutamine kujutlusvõime Rääkimine loogika Ajukoor · Ajukoore erinevates piirkondades asuvad erinevad keskused! Mälu, liigutused, mõtlemine, kõnelemine, nägemine jne jne Vt õpik lk 86 Mis on mälu? (otsi õpikust lk 87) Hallaine ja valgeaine · Hallaine närvirakkude kehad · Valgeaine närvirakkude jätked · Osa närvirakkude jätkeid väljub ajust ja moodustab närve Närvirakud · Ehk NEURONID · Õppimine ja uued teadmised tähendab uusi ühendusi närvirakkude vahel
· Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvaheainet väga vähe. Lihaskude- sile-,vööt- ja südamelihaskude Närvikude- Neuronid ehk närvirakud ning neid ümbritsevad gliiarakud. Ülesanded: Epiteelkude: Katab keha pealt ja seestpoolt Katab elundeid pealt Tagab ainevahetuse Kaitseb teisi kudesid Nõrede eritamine Võtab osa haavade paranemisest Sidekude: Tugifunktsioon- luukude, kõhrkude Seob teised koed elundis tervikuks Transpordi funktsioon (veri) Tihe sidekude moodustav kõõluseid (lihaste siduja luude külge)
tahtele. talitlust. Peaaju osad -peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. -peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. -väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. -keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. -vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. -piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Ajukoores asuvad mitmed keskused:
NÄRVISÜSTEEM Koostas: Kristel Mäekask Närvisüsteemi jaotus: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem KNS Juhib kogu organismi tegevust. Koosneb: · peaajust · seljaajust Peaaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak ja parem ajupoolkera Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. Väikeaju Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). Keskaju Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus
-Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevatele ärritustele.ÜKS osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud näiteks imemis-või neelamisrefleks ka lihaste venitusrefleks.TEINE osa refleksidest omandatakse elu jooksul näiteks ohtudest põhjustatud valurefleksid,käitumisiseärasused ning liigutusvilumused.Need järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse tingitud refleksideks. Teed mida mööda erutus kulgeb nimetatakse refleksidkaareks.Refleksikaare ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse.Erutuste analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Refleksikaar koosneb: 1)erutust vastuvõtvatest närvirakkudest 2)närvikiududest,mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi. 3)kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4)närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse. 5)reageerivast organist
koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. Osad: Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: 1) Nägemiskeskus 2) Kuulmiskeskus 3) Haistmiskeskus 4) Maitsmiskeskus 5) Kõnelemiskeskus 6) Mõtlemiskeskus 7) Liigutamiskeskus 8) Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju - asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu.
Kordamisküsimused 9. klass Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem Sisenõrenäärmete iseloomustus Sisenõrenäärmed on näärmed, mis toodavad hormoone, millel puudub juhtsüsteem, nad juhivad närvisüsteemiga tervet organismi. Ajuripats juhib teiste sisenõrenäärmete tööd koos närvisüsteemiga, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut, toodab kasvuhormooni. Käbikeha ööpäevased rütmid, naha pigmentatsioon. Kilpnääre toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri, kasvamist. Neerupealised toodavad adrealiini, erutab südametegevust, kiirendavad hingamissagedust, tõstab vererõhku. Kõhunääre toodab insuliini, soodustab
Suuraju on jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Ajupoolkerad koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind aga hallainest. Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. See on ligikaudu kolme millimeetri paksune ja moodustub mitmest närvirakkude kihist. Suuraju välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Mida suurem on ajukoore pind, seda rohkem on seal neuroneid ja seda keerukamat käitumist see võimaldab. Ajukoor juhib nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega. Iga elundi talitlus on allutatud suuraju poolkerade kontrollile. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmise, nägemise, maitsmise ja haistmise ning kõnelemise keskused, aga ka liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded(hirm, rõõm, kurbus), mõtted ja mälu. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine.
Inimese närvisüsteem:juhib ja kooskõlastab kõigi hingamine ja südametegevus) Seljaaju liigutuste vilumus, kahel jalal kõndimine elundite talitlust ja ka hormoone, jag.:kesk- ja ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha refleksikaar:tee närvisüsteemis, mida mööda piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem:juhib kogu vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore hädaolukorras
· Keskaju: suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju · Vaheaju: kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri · Piklikaju: ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib meie tahtele allumatut elundite tegevust nt. hingamine, südametöö Refleks Refleks on organismi kohanemisrektsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Teed, mida mööde refleksi korral erutus e närviimpulss kulgeb, nimetatakse refleksikaareks. 1. Erutust vastuvõtvad (retseptorid) närvirakud 2. Närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (sensoorsed närvikiud) 3. Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus erutus analüüsitakse 4. Närvirakud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse (motoorsed närvikiud) 5. Reageeriv organ Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks imemisrefleks või
Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? Hästi palju jätkeid, tuum (nende kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) Kaetud erilise isoleeriva müeliinkihiga (suurendab signaalide edasiandmise kiirust) Neuriit e akson (peenike ja pikem närviraku jätke, mille kaudu liigub erutus närviraku kehast eemale) Müeliinikiht teatud intervallide tagant katkeb Rakukeha Schwanni rakud Dendriit (lühike ja hargnev närviraku jätke, mille kaudu
Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4. Harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. Rakk – Kude – Elund – Elundkond – Organism Organism koosneb 60 000 miljardist rakust ja täiskasvanul on rakke üle 200 erineva tüübi
annaabi.ee 
