http://www.geo.ut.ee/~raivo/img/Muinas.JPG Sõjaline tase, linnused: · Ründerelvad olid: odad (viskeodad, torkeodad), mõõgad, sõjakirved (tapper), sõjanuiad (kärp), vibusid ja nooli kasutati vähem · Kaitserelvad olid: kilbid, rõngassärgid, kiivrid? · Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. · Merel tegutsesid saarlased viikingilaevu meenutavatel kiiretel alustel. · Linnusetüübid olid: mägilinnus (n Otepää) ja neemiklinnus (n Rõuge, Lõhavere), rahvasuus tuntakse neid valdavalt linnamägedena. Need olid kõige enam levinud linnusetüübid ja neid kohtab kogu Eesti mandril välja arvatud Lääne-Eestis. Kalevipoja sängi tüüpi linnus (n Alatskivi, Sinialliku, Vooru) rajati tavaliselt voortele. Eemalt vaadatuna meenutavad nad kõrgete otstega voodit, kust tuleneb ka rahvapärane nimetus. Ringvall-
moodustus suurematest kivist laotud müüridest, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult. Aeistid- 98 p.Kr esmakordselt Tacituse poolt kirja pandud rahvas, mille all mõeldi põhiliselt balti hõimusid, võimalik et ka eestlaste esivanemaid Fennid- üks võimalikust versioonist eestlaste esmamainimisest, kus eestlasi arvati rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud rahva hulka Linnamägi- enim levinud linnusetüübid mägi-ja neemiklinnused, mida kohtab peaaegu kogu Eesti mandril Maalinn- ringvall-linnuste rahvapärane nimetus Saaremaal, Muhus ja mujal Lääne-Eestis. Nimi tuleneb seosest antud piirkonna maaga, olles ühtlasi piirkonna keskuseks. Maalinnad ehitati tavaliselt madalale kühmule või ka tasasele maale kokkukuhjatud ringvallile. Tsuudid- nimetus, mida on algul läänemeresoomlaste ja seejärel ainult eestlaste kohta tarvitatud vanavene kroonikates
kammkeraamika kultuurist) kõrgemal. 8. Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi? 9. Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? 10.Milliseid muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? 11.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? 12.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? 13.Millised linnusetüübid kujunesid välja keskmisel rauaajal ja viikingiajal? 14.Kuidas kujunes Teie arvates keskmisel rauaajal ja viikingiajal ühiskonna kihistumine? Põhjendage oma arvamust. 15.Andke hinnang eestlaste sõjalise taseme kohta viikingiajal. 16.Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga? Mis neid muutusi põhjustas? 17.Mis märgid viitavad muinasaja lõpuks kujunenud haldusjaotuses kujunevale riiklusele? 18
Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, vaid elati ka püsivalt. 5. kalmed kivikirstkalmed: 5-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskel kirst, kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. tarandkalmed: kalmed koosnesid kiviridadest või- müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m ja pikkusega 2-3 m. laevkalmed: äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt 6. linnusetüübid mägilinnus(Otepää) rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele neemiklinnus(Rõuge) mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus Kalevipoja sängid(Alatskivi) külgedelt kaitsesid loodulikud järsud nõlvad , vallid ja kraavid rajati otstele. ringvall-linnused(Varbola,Valjala) tasasel maal,kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall 7.külad sumbküla-talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (lääne, kesk, põhja)
Millised muutused leidsid aset metalliaja alguses? Eestis selle ajastu esimene pool mingit murrangut kaasa ei toonud. Siinses looduses puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Pronksesemed olid esialgu liiga kallid, et neid mujalt hankida. Pronksaja keskel hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Kasutusele tuli ader. Miks hakati linnuseid ehitama? (erinevad linnusetüübid ja kasutusotstarve) Eestis muutusid olud rahutuks ja kaitseks hakati ehitama linnuseid. Mägilinnus rajati üksikule looduslikult kaitstud künkale. Madamal paiknes asula. Neemiklinnus püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ka otsast oli hästi kaitstud. Teisele otsale rajati kunstlik vall. Kalevipoja säng rajati voortele, külgedelt hästi kaitstud.
valdav osa rahvast olid vabad inimesed, varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Tähtsaid küsimusi arutati rahvakoosolekul. Eraomanduse kasvuga kaasnes varanduslik ebavõrdsus. Rikkamatest said kihelkondade-külade vanemad- arukamad ja mõjukamad mehed(lembitu,lembitu küla). kihelkonnad moodustasid maakonnad. Oli umbes 45 kihelkonda ja 8 suurt, ning 4 väikest maakonda. mägilinnus(otepää) ja neemiklinnus(rõuge,lõhavere), rahvasuus linnamäed. Kõige levinumad linnusetüübid. Kalevipoja sängi tüüpi linnus(sinialliku), rajati voortele, kõrge otstega voodi. Ringvall-linnused(valjala), ümber linnuse kunstlik kõrge vall. elamutüübiks oli rehielamu, sumbkülad, ridakülad,hajakülad 5. Muinasusundi põhimõisted, rituaalsed toimingud. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Õpik lk. 52-57 VÄGI-elujõud, karisma, ei samastu füüsilise jõuga. Leidub teatud piirkondades,objektides,elusolendites,inimestes
Gootika 13.saj vallut saks ordurüt ja tan kun sõdal est alad. Liidet est Lääne-europ areng ja toim olulisd muutused kunstis 1)I meist tlid koos saks ja tanlsega ning edaspidi loodi suur osa professionaalsest kunst mitte est poolt. 2)uut spetsialist kaudu tungis est üleeurop kunst mõju,erit gooti stiil. 3)toodi sisse sidematerjali kasutam kiviarhitekt.- kivimüür,kaarte,võlvide lubimördi abil ehitam oskus. P-Est ja Saarem said valdav ehitusmaterj paekiv, L-Est pun tellis ja põllukiv. Est gootik ei sarnane pariisi ümbruse gootik,vaid on selle lihtsust variant. 2.etapp est gootikas-1) 13-14.saj keskp-vara ja kõrggootik 2) 14.saj keskp-16.saj II veerand-hilisgootik linnusetüübid: 1)mäenõlva järgiv müür-kasut looduslikke kaitsevõimal nn äralõikelin v neemiklin. Tartu,otepä, lihula 2)torlin-sobis väiksem kaitsemeesk, ehit ka vasallide kindlust maaelamutex (vasalllin) taastatud kujul Paide(13saj) Vao tornlin(14) kiiu torn (16) 3)Kastell-lin- ko...
Asustuse tihenemine sise-eestis. Peamisteks elatusaladest põllundus ja karjandus. Käsitöö areng, eriti raudesemete ja pronksehete valmistamine. Lõuna-suunaline kauplemine rooma provintsidega (pronks, klaashelmed, ehted), põhjast ja idast hangiti ka karusnahku. 9. Rahutud aastasajad Eestis a) Linnuste rajamine: · ehituslikud iseärasused järskude nõlvadega küngas, kaitsmata küljele kinstlik vall, palkidest kaitseseinad, vallikraav. · linnusetüübid (tabel) mägilinnus (üksik igast küljest looduslikult kaitstud küngas; otepää), neemiklinnus (mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal; rõuge), kalevipoja säng (ida-eesti voortel külgedel looduslikud nõlvad, otstel vallid kraaviga; alatskivi), ringvall-linnus (lääne-eesti tasasel maal kunstliku valliga; valjala, varbola) b) Põlluharimine esimesed ribapõllud talude vahel jagati põld pikkadeks ribadeks, tagamaks kõigile võrdne osa head ja halvemat maad
b. Kas aestid olid eestlased? Aestid mitte konkreetne rahvus, vaid üldine nimetus balti ning läänemeresoome hõimude ühisnimetusena. Rahutud aastasajad keskmine rauaaeg ja viikingiaeg (450-1050) 1. Linnuste rajamine kaitseks asulate lähedale (üle 50). a. Ehituslikud iseärasused: · Järskude nõlvadega küngas. · Kaitsmata küljele kunstlik vall (liiv, paeplaadid). · Palkidest kaitseseinad. · Vallikraav. b. Linnusetüübid: Linnusetüüp Välised tunnused Asukoha näide Mägilinnus Üksik igast küljest, looduslikult kaitstud küngas. Otepää Neemiklinnus Mäeseljaku neemiku lõppeval osal. Rõuge Kalevipoja säng Ida-Eestis voortel külgedel looduslikud nõlvad, Alatskivi otstel vallid kraaviga. Ringvalllinnus Lääne-Eestis tasasel maal kunstliku valliga. Valjala,
*Rauaaeg jõudis Eestisse hiljem, sest polnud inimesi, kes oskaks rauda sulatada kohapeal. Rauaajaga jõudsid eestisse tarandkalmed (kividest ümbritsetud ristkülik, ruut, ring, kus see kasvas muru/ olid kivid). Rauaajal õppisid eestlased hoogsalt põldu harima, selle juures oli suur tähtsus ka raudkirvestel. Rauaajal suurenesid jõudsasti ka karjad, mitte ainult liha söömise eesmärgil vaid ka väetamise eesmärgil, tekkis kaheväljasüsteem. Rauaajal oli palju linnuseid, tuntud linnusetüübid olid mägilinnused, neemiklinnused ja ringvall-linnused. Kujunesid külad. 4 5 3. MUINASUSUND, lk 52-57 *Eestlaste muinasusund oli animistlik – kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks (st puudel, kividel, veekogudel, loomadel jne oli hing). Kehtis põhimõte: „nagu mina muile, nii muud minule“ ehk inimese halva käitumise korral võis loodus vastata samaga-
Tarandkalme pikkus on kuni 60m ja sinna maeti mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Aestid aastal 98 pKr Tacituse poolt kirja pandud rahvus. Tänapäeval arvatakse, et selle all mõeldi balti hõimusid. Pole ka välistatud, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid. Fennid Eestlasi arvati rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud fennide hulka. Linnamägi Mägi- ja neemiklinnused olid kõige levinumad linnusetüübid, mida tuntakse rahvasuus linnamägedena. Kohtab neid Eesti mandril, v.a Lääne- Eesti Maalinn Ringvall-linnuseid iseloomustab kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamate vallidega ringvall-linnuseid püstitati Saaremaal ja Lääne-Eestis, kus neid tuntakse ka maalinnadena. Tsuudid - nimetus, mida on algul läänemeresoomlaste ja seejärel ainult eestlaste kohta tarvitatud vanavene kroonikates. Lisaks sellele on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
