Tyrannos"), ladina keeles "Oedipus Tyrannus" või "Oedipus Rex") on Ateena näitekirjaniku Sophoklese värsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr. See on teine Sophoklese kolmest Teeba-ainelisest tragöödiast, kuid on ajalises järgnevuses esimene; sellele järgnevad "Oidipus Kolonoses" ja "Antigone". Sajandite jooksul on seda hakatud pidama üheks parimaist Kreeka tragöödiaist. 8. Nimeta ja kirjelda klassikalise proosa arengusuundi. Ajalooproosa - tekkis vajadus jäädvustada andmeid teistest rahvastest ja oma rahva elust. Retooriline proosa- tekkis seoses kõnekunsti arenguga. 9. Kuidas mõjutas kreeka kultuur rooma kultuuri ja kirjandust? Rooma kultuur lähtus kreeka eeskujudest.
Kultuuriruum: Vana-Kreeka, Rooma Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev
Komöödia- Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Proosa [6.sajand eKr] Ajalooproosa tekkis vajadusest kirjas jäädvustada üha suurenevat teadmiste hulka kaugemate maade ja rahvaste elust ning ka omaenese minevikust. Ajaloo isa- HERODOTOS. Ta pani kirja Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo, kuid alustas peale kaugelt, muistsest Trooja sõjast, 2 kirjeldas pärslaste riigi tekkimist ja kasvu ning ka neid rahvaid, kellega pärslased oma riigi
proosas.Valmides naeruvristatakse inimeste ja hiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sndmus, teises antakse petlik jreldus ehk moraal. 46. Vanakreeka valmimeister oli Aisopis, inetu krakas frgia ori, teda peetakse valmianri loojaks. Tema valmis on kirjutatud proosas, tegelasteks on peamiselt loomad. Hilisemad valmimeistrid on prantslane La Fontaine, venelane Krlov ja eestlane Tamm. 47. Vanakreeka ajalooproosa e histograagia thtsamaid autoreid oli Herodotos, kelle Cicero ristis ajaloo isaks ja kelle peateos on "Historia" ,mis rgib Kreeka-Prsia sdadest. 48. Miks oli vaja Vana-Kreekas knekunsti ehk retoorikat? See oli hiskondlik norm, et inimest oskaksid rkida iget juttu igel ajal. 49. Retoorilise proosa philiigid on: 1) kohtukne 2) poliitiline kne 3) pidulik ilukne 50. Kes on logograaf? Kohtuknede kirjutada 51. Nimeta IV sajandi suurim poliitiline knemees, kes harjutamisega sai lahti
omnis moriar? Mida need tähendavad? Need väljendid pärinevad Horatiuselt. carpe diem elu naudingute otsingud exegi monumentum olen püstitanud ausamba non omnis moriar ma ei sure üleni 123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Esindajad: Ennius, Lucilus, Horatius Flaccus, Persius Flaccus, Iuvenalis. Näiteks rikaste elu, ahnus, abielurikkumine, kirjandus. 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajad. Kõnekunst ehk retoorika (Cicero), ajalooproosa (Tacitus, Caesar, Livius), teaduslik-tehniline proosa (Plinius Vanem, Celsus), filosoofiline proosa (Cicero, Seneca), epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem), biograafia (Cornelius Nepos, Suetonius), romaan (Apuleius). 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. 126
Viiding 7.2 Stagnaaegne proosa ja draama Maailmas on vähe rahvaid, kes nii pikka aega on olnud paiksed, ühele asu/alale truud. Lennart Meri 1970ndaid peetakse proosa/keskseks ajaks. Jõuliselt realistliku ajaloolise proosa esiletõusu esindajateks on Jaan Kross ja Mats Traat. Tegemist on ajalooproosa kolmanda lainega eesti kirjandusloos. Esile tõstetakse rahvusliku identiteedi ja mälu küsimused: mida tähendab eestlaseks olemine, mis on eestluse sisu, kuidas eestlased kujunesid rahvuseks ja mille varal on püsitud läbi raskete aegade. Tegelased asetatakse keerulistesse olukordadesse, milles ilmnevad rahvusliku karakteri niisugused tahud nagu visadus, jonnakus, kavalus, praktilisus jt. Raamatukangelased rändavad
Komöödia naljamäng, lõbus näidend, naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid. Lõpp alati õnnelik. 9. Mis toimus kreeklaste dionüüsiatel? Kelle auks neid peeti? Dionüüsiaid peeti Dionysose (viinamarjade, veini- ja viljakusejumal) auks, kui kevadeti peeti 5- päevaseid karnevali tüüpi pidustusi, millest kolmel viimasel päeval toimusid teatrietendused. 10. Millises kolmes suunas arenes antiikaja jutukirjandus (klassikalise ajastu proosa)? Kolm suunda: ajalooproosa vajadus kirjas jäädvustada suurenevate teadmiste hulka kaugemate maade ja rahvaste elust ning omaenese minevikust; retooriline proosa tekkis kõnekunsti arenguga, vajadus kõne kirjapaneku järele muutunud kohtukorralduse tõttu, samuti poliitilised kõnepidamised, kus rahvast tuli oma seisukohtade õigsuses veenda; filosoofiline proosa varased filosoofid andsid oma mõtte edasi suuliselt, filosoofia ülesmärkimisele andis tõuke Sokratese vestlused oma õpilastega, mis on kirja
3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos,
Menippos. Tuntumad värss-satiirikud olid Ennius, Lucilius, Horatius, Persius ja Iuvenalis. Lucilius teeb nalja nende üle, kes usuvad üleloomulikku, varaste teaduslike ulme kirjanike üle, samas kui Horatius heidab nalja nende armastuse paheliste palgete üle. 124. Nimeta Rooma proosakirjanduse peamised zanrid ja nende esindajaid. Kõnekunst ehk retoorika, sisaldas poliitilisi kõnesid ja retoorikaalased teoseid (Cicero) ajalooproosa (Caesar, Livius, Tacitus) teaduslik-tehniline proosa (Cato, Plinius Vanem, Vitruvius) filosoofiline proosa (Cicero, Seneca) epistolograafia (Cicero, Plinius Noorem) biograafia (Suetonius) romaan (Apuleius) 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes.
teostust. Kunstiliselt eriti nõrk oli aga Andres Saali eelpool mainitud ajalooline triloogia, mille sündmused 12. sajandi lõppu ja 13. sajandi algusesse paigutuvad. Kuigi Saal tegeles ka ajalooliste allikmaterjalidega ja ülepea olevat võtnud oma kirjatööd tõsiselt, on tulemus siiski kesine, ja seda ka vaatamata siirastele patriootlikele eesmärkidele. Andres Saali kirjapandud lood kujutavad kirevate juhtumuste rida, milles on mõõdutundetult kokku kuhjatud romantilise ajalooproosa ja veel enam madalatasemelise seikluskirjanduse iseloomulikke süzeemotiive. Intriigide keerukus ja ootamatuste üleküllus kaotab eeldatava mõjukuse, sündmustiku esitus ei saa omandada tõelist eepilist laiust. Pole lihtsalt mahti süveneda aega ja oludesse, inimestesse ning nende elamustesse. Kõige nõrgem lüli on aga karakterikujutus. Saali tegelased ei tundu elavad. Nad on üldise seiklusloo taustal olevad ja tegutsevad skeemkujud
jutustav eleegia, epüllion). Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele ning luule oli suunatud haritud lugejale. 41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos? Theokristost loetakse pastoraalzanri loojaks ning ta tõi kirjandusse idülli kujutamise. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? Vana-Kreeka proosa arenes 5. ja 4. sajandil eKr kolmes põhilises suunas: 1) Ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon); 2) Retooriline proosa (Lysias, Isokrates, Demosthenes); 3) Filosoofiline proosa (Sokrates, Platon, Aristoteles); 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotose (u 484 - u 425 eKr) peateos on ,,Historai", milles ta läheb ajaloos palju tagasi, kirjeldab varasemaid konflikte kreeklaste ja pärsialaste vahel. Sisult jaguneb
· Apollonios Rhodios (u 2953. saj. lõpp eKr) · Theokritos (sünd. u 300 eKr) 41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos? Pastoraalzanri looja tõi kirjandusse idülli. Theokritose idüllid avaldasid väga suurt mõju Vergiliusele teose ,,Bucolica" loomisel ja Vergiliuse kaudu Lääne-Euroopa lamburiluulele, mis õitses 14. 18. sajandil. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? Proosa arenes 5. ja 4. sajandil kolmes suunas: 1) ajalooproosa; Herodotos ,,Historai" käsitletud kui väärtuslikku ajalooallikat Kreeka-Pärsia sõdade kohta, samas selleks, et käsitleda kreeklaste ja barbarite konflikti olemust. 2) retooriline proosa; Lysias (u 459380 eKr), Isokrates ,,Rahu" 3) filosoofiline proosa. Sokrates, Platon 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Xenophon (u 430354) polühistor, kirjutanud enam-vähem kõigil teemadel
41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos? Ta lõi zanri nimega pastoraal. Bukooliline luule, teisisõnu idülli looja. Meieni jõudnud kogumik 30 idülliga. Tema idüllid väga teatraalsed, mitte mõeldud teatris ettekandmiseks. Epigramme kirjutas ka vigurluuletused, nt ,,Syrinx". Karjuseluule Daphnis oluline karjuse nimi. Tema mõju on järgnevale lüürika arengule väga suur. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? 1) ajalooproosa; Herodotos, Thukydides, Xenophon 2) retooriline proosa ehk kõnekunst Lysias, Isokrates, Demosthenes 3) filosoofiline proosa. Sokrates, Platon, Aristoteles. 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotos esimene ajaloo kirjanik. Cicero nimetab teda ajaloo isaks. Reisis väga palju, kuulus Periklese ringi, oli Sophoklese sõber. Pani joonia murdes kirja kõik nähtu ja kuuldu teoses ,,Historiai", see
* Ajaloolise proosa laine (1934) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt K. A. Hindrey Hakkas lastele tegema piltlugusid, nt ,,Lõhki läinud Kolumats". Peaaegu kõige esimesed koomiksid. Tähtsal kohal novellilooming. Novell on Hindreyl hästi läbitunnetatud zanr. Oskab kirjutada. Psühholoogilise realismi autor. Novellid: ,,Välkvalgus" (1932), ,,Urmas ja Merike" (1935-1936). Pikast proosast tähelepanuväärseim ,,Sündmusteta suvi" (1937). Enn Kippel tuntuim jutustus ,,Meelis" (1940). Ajalooproosa musternäide läbi Nõukogude aja. Kippelil oli ka pikemaid ja kaalukamaid t ekste. Romaan põhjasõjast ,,Kui Raudpea tuli" (1937). Mait Metsanurk (Eduard Hubel) Üks kesksemaid kirjanikke. 1920ndate alguses sotsiaalkriitiline ja ekspressionismi mõjusid proosas. 1930ndatel ekspressionistlik pool taandub, kriitiline vaatlus jääb, on ka väga iseloomulik terav, sotsiaalne sekkumine väheneb, poliitilised olud seda ei soosinud, asemele tulevad muud teemad, Metsanurga puhul ajalooline
Algul oli üks näitleja ja koor, hiljem kolm näitlejat; koori osakaal vähenes. Algul kandsid näitlejad maske, näitleja võis olla vaid mees. Tähtsamad draamazanri uuendajad olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Komöödia võeti alles hiljem omaks. Sitsiiliast on pärit nii miim kui ka draamakirjanik Epicharmos. Atika perioodil sai populaarseks proosa: ajalooline, filosoofiline ning poliitiline (kõned). Ajalooproosa esimene autor oli Herodotos, ,,ajaloo isa", kes osaliselt kirjutas ,,Historia". Väljapaistvaim autor oli aga Thukydides, kes kirjutas Peloponnesose sõja ajaloo. Teda jäljendas stiililt Xenophon, kes kirjutas erinevate sõdade ajalugu, samuti Pärsia kuninga Kyrose kasvatusest. Ateenas oli äärmiselt oluline demokraatia, mille üheks elluviimise vahendiks olid avalikud kõned. Kõnekunst baseerus tugevatel retoorikakoolidel, mis mõjutasid hiljem Rooma proosat
sajandil Kreekas, rikas poliitik, oli sunnitud lahkuma, rändas. Ajaloo isa, pani kirja Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo. Kirjutas teose ”Historia” (”Uurimus”). Pole tervenisti realistlik, kuna jutustavas laadis. Ta alustas juba Trooja sõjast ja Pärsia riigi tekkest, on mütoloogiline ja novellistlik. Hiljem jaotati see teos 9saks ”Muusaks” (iga raamat sai ühe muusa nime). Osavad kirjeldused, teoses on ka palju dialooge. Tacitus - elas u 1saj pKr Roomas. Oli poliitik ja ajaloolane, ajalooproosa meister. Kirjutas pingestatud stiilis. Teosed ”Annaalid” (Augustuse surmast Nero surmani); ”Ajalugu” (autori kaasaeg); Nende teoste kirjutamise ajal valmisid ka mõned lühemad teosed. Veel nt ”Germania” – peamiselt Germaani hõimudele, nende elupaikadele ja kommete kirjeldamisele pühendatud teos. Filosoofiline proosa – pandi kirja, et säilimine oleks tagatud. Tõuke tekkeks andsid Sokratese
puberteedikirjandusele. Olavi Ruitlane Vahur Afanasjev Nirti (Triin Põldra) Ivar Ravi (Eik Hermann), Jaak Rand ja Mart Kangur – 2005 Jaak Rand ja teisi jutte. – kõige radikaalsemad eksperimentaatorid Tallinnas. Viimastel aastatel on raskuspunkt filosoofilises plaanis. Jan Kaus Berk Vaher – radikaalsuse eestkõneleja. Erkki Luuk – kaasaegse Eesti absurdikirjanduse isa. Aarne Ruben Andrei Hvostov Tiit Aleksejev – traditsioonilisema ilmega ajalooproosa viljeleja. Lauri Pilter – ei saa ajaloosildiga ära kirjeldada. Meelis Friedenthal – üks veenvamaid ajalooainelise proosa näiteid „Mesilased“ Valdur Mikita (s. 1970) ja Anti Saar (s. 1980) 2008 Metsik lingvistika 2013 Lingvistiline mets 2006 Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin Nad tõusevad esile eksperimentaalses kirjanduses. Mikita alustas sajandi alguses millegagi, mis meenutas luulet, kuid seda on raske kvalifitseerida
kombeid. Herodotos püüdis ajaloost õpetliku sõnumi esile tuua. Ta näitas, kuidas riikide ja üksikisikute tõus vaheldub langusega ja kui hukatuslikult võivad olla kiire edu ning liigne enesekindlus. Klassikalise ajastu proosa Kirjanduslik proosa, mis sai alguse VI sajandil eKr, arenes peamiselt kolmes suunas: 1. AJALOOPROOSA tekkis vajadusest kirjas jääduvstada üha suurenevat teadmiste hulka kaugemate maade ja rahvast elust ning ka omaenese minevikust. Kuulsaim: Herodotos, kes pani kirja Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo. 2. RETOORILINE PROOSA tekkis seoses kõnekunsti arenguga. Praktiline vajadus kõne kirjapaneku järele tekkis muutunud kohtukorralduse tõttu. Kuna kodanik pidi ise kohtus kõnevormis oma
ja aasta hiljem "Vanemuises" lavastatud "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (trükis 1881), "Muru Miku meelehaigus" (1882), "Varastatud vorst" - matkivad tugevasti Koidula näidendeid. "Kroonu onu" (1885) kuulub eesti näitekirjanduse õnnestunumate teoste hulka. Näitekirjanikuna esindas Kunder selgesti meie näitekirjanduse järgmist, mitmeti kunstitaotluslikumat arenguetappi. Uut tõusu hakkasid oma komöödiatega rajama Jakob Liiv, Jüri Orgusaar, August Kitzberg. 23. Rahvusromantilise ajalooproosa esteetika ja hoiakud: E. Bornhöhe (,,Tasuja" jm), A. Saal, J. Järv jt. 1880. aastate proosa kõige iseloomulikumaks ilminguks oli rahvusromantiline ajalooline jutustus, kandvaks autoriks Eduard Bornhöhe (1862-1923), väga noorelt kirjutas ajaloolise jutustuse "Tasuja" (1880), mis on meie esimeseks ja tähelepanuväärseks algupäraseks eesti ajaloo aineliseks jutuks. Bornhöhe hakkas ilukirjanduse abil avaldama eestlastele nende ajalugu, tegi konkreetsemaks
-2. saj eKr)- kujunesid kreeka eeskujudel kirjanduslikud zanrid eepos, tragöödia, komöödia, kõnekunst 3) klassikaline e nn kuldne ajajärk (1. saj eKr) luuleteosed (Catullus), kõrgetasemelised proosateosed (Cicero, Caesar), formeerus kirjanduskeel mimg ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Hiljem eelkõige luule õitseaeg (Vergilius, Horatius) 4) hõbedane ajajärk (1.-2. saj pKr) peamiselt tragöödia ja filosoofiline proosa (Seneca), satiir (Petronius), ajalooproosa (Tacitus) 5) hiline impeeriumi periood kuni keskajani ladinakeelne kirjandus kestab edasi eelkõige kristliku kirjandusena August Gailit (1891-1960) sündis Tartumaal lätlasest puuseppa perekonda. Gailiti ema oli pärit saksastunud eestalste perekonnast. Kodus suheldi läti keeles, vanavanematega saksa keeles, kuid perekond oskas ka eesti keelt. Koolis suutis August omandada vene keele noor poiss valdas soravalt nelja keelt. Pereisa Gailit rändab oma elukutse tõttu palju ning harvad
Karakter pole oluline, keskne on rahvas ja oma leer, vägi, mitte üksik sõdalane. Rahvas on rohkem peategelase rollis kui Bornhöhe teoses, kus kerkib esile üks kangelane. Saal annab olulise panuse Eesti minevikust kõnelevasse kirjandusse. See on alus, mille põhjal hiljem minevikku mõistetakse. Triloogiale järgnevad romaanid on kunstiliselt kõrgemal tasemel, tegelased on psühholoogiliselt mitmekesisemad, aga alus ei muutu. Saali kirjandusliku loomingu tuuma moodustab romantiline ajalooproosa. Autori kujunemist mõjutasid ajaloohuvi, rahvusliku mõtte avamise püüd, eestluse väärtustamine kadakasaksastumise ja paljuvenestumise oludes. Ta püüdis võimalikult palju lähteandmeid saada: käis vanadel linnamägedel, tutvus kroonikatega. Saal arendab teostes hoogsat seiklustegevust. Ta loob kireva ja põneva süžee, põimib osavalt tegevusliine, kuid jätab lugeja üksi keeruliseks aetud sõlmi harutama. Bornhöhega võrreldes on
annaabi.ee 
