Eesti kirjandus maailmasõdade vahelisel ajal Mida peetakse eesti rahvalaulude vanimaks osaks? -Regivärssi Mis oli Eesti vanema ajalookirjanduse valdav zanr? -Kroonikad Mis oli Esimene säilinud eestikeelne raamat? -Wanradti ja koelli katekismus Mis oli Noor-eesti kirjandusliku programmi üheks nurgakiviks? -Estetism Kes olid siuru liikmed? -Friedebert Tuglas, Artur Adson, Marie Under, Johannes Semper, August Gailit, Henrik Visnapuu Kes on kirjutanud teose "nukitsamees"? -Oskar Luts Kes juhtis akadeemilist kirjandusühingut? -Gustav Suits Kes on üks viljakamaid eesti murdeluuletajaid? -Artur Adson
kasutamine, kus lugu jutustatakse viie-kuue tegelase teadvusvoolude kaudu, mis kõik omavahel ristuvad; samal ajal jääb "tõde" ikka ähmaseks ja lõpp avatuks. Vt nt Ali Smith "Juhuslik" (2005). c) realismi uus laine, "reaalsuse" jõuline sissetung ilukirjandusse, pöördumine fakti või dokumentaalsuse poole. Üheks klassikaliseks märgiks selle puhul on (auto)biograafilise elemendi järsk tõus ilukirjanduses. Ja veelgi laiemaks raamiks nt hiljutine elulugude ja ajalookirjanduse buum, mis peegeldas just üldisemat kultuurilist nõudlust "tõe" või eheduse järele. Muidugi ei ole ka see midagi uut, nt T. Capote "Külmavereliselt" (1966), kuid see teadlik esteetika ümbermõtestamise vajadusest sündinud suundumus. Järjest rohkem kirjanikke "murrab suuremaid ja suuremaid tükke "reaalsusest" oma tööde ülesehitamiseks" (David Shields, Reality Hunger: A Manifesto, 2010). Shields toob selle näitlikustamiseks
Vana-Kreeka kirjandus 10.Klass Vana-Kreeka kirjandus • Kreeklastele meeldis juba ammustest aegades jutustada eepilisi lugusid jumalatest ja kunagi elanud kangelastest. • Ajalookirjanduse sünnimaa • Tähestikus oli 24 tähte, • Kreeka tähestik sai aga eeskujuks nii hilisemale ladina kui ka slaavi tähestikule. Homeros • 8. sajandil eKr elanud antiik-Kreeka pime laulik • Peetakse kahe kuulsa eepose –" Iliase" ja "Odüsseia" autoriks https://et.wikipedia
Wikmani poisid Jaan Kross Sündis 19.veebruaril 1920.aastal ja suri 27.detsembril 2007.aastal. Üks olulisemaid eesti kirjanikke, kes tõstis 1970. aastatest alates eesti ajalookirjanduse kõrgele kunstilisele tasemele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Wikmani poisid "Wikmani poisid" on Jaan Krossi 1988. aastal ilmunud kooliromaan. Teos haarab endasse aastad 1938-1943. Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Tegelased Direktor Wikman Aino Inspektor Ambel Maria Õpetaja Tooder Virve
võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse Vabadussõja, mis võideti, ning kuna kindralmajor Juhan Tõrvand kirjutas Lembitud ja Vabadussõja monumendi avamisel puhul Suure-Jaanis 1926. aastal: „Lembit ja muistne Eesti – need kaks on sõna on üksteisest lahutamata. Praegune Eesti ja mälestused Lembitust – on samuti lahutamata.“ Kooliõpikute kaudu muutus väljend omaseks õppuritele ja ajalookirjanduse kaudu kogu haritlaskonnale. 3. Milliseid rahvuslikke omadusi ja käitumismustreid see idee eriliselt väärtustab? Mida ta taunib? – Muistse vabadusvõitluse idee väärtustab ühtsust, vabadust, kindlameelsust, positiivset eneseusku. Näitab eestlaste usku oma esivanemate kõrgeväärtuslikkude omaduste kohta ning ka vapruse, visaduse ja kõrge võitlusmoraali kohta. Ei väärtusta seda, et eestlased tegelikult vabadussõja kaotasid. 4
1. Seletage mõisted! a) Diplomaatika- ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloo õiguslike dokumentide analüüsimisega ja nende ehtsuse kindlakstegemisega b) Harrise maatriks- vahend, mida arheoloogid kasutavad stratigraafia (geoloogia haru, mis käsitleb kivimite ja maapinna vanuselist järjestust, ruumilisi suhteid ja määrab nende vanuse) ja stratigraafiliste üksuste jälgimiseks c) Annaalid- sündmuste ülestähendused aastate järjestuses, ajalookirjanduse vanem vorm d) Mikroajalugu- ajaloo haru, mis tegeleb väiksemate uurimise üksustega nagu üksikisik, asula, kogukond või sündmus 2. Võrrelge kahte teadlast/filosoofi ja kirjutage 4-5 lauseline vastus! Tooge välja erinevus ajas ja ruumis, kummagi uuenduslikkus, sarnasus, kummagi mõju edasisele teadusele. a) Thukydides ja Leopold von Ranke Thukydides (u. 460- u. 396 e.m.a) oli kreeka ajaloolane ning ajaloolise kriitika rajaja ja Leopold
Väga peen stiilitunnetus. Ümberkirjutav hoiak – tekst on mingis mõttes uus, aga samas kirjutatakse vanu traditsioone teistsuguseks. 29. Andrus Kivirähki looming („Rehepapp” jm). „Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed“, „Rehepapp ehk November“, „Mees, kes teadis ussisõnu“. Följetonistlik stiil. Suhestumine võõra tekstiga mängib olulist rolli, eriti teoses „Ivan Orava mälestused“. Ajalookirjanduse paroodia, Kivirähk kasutab ajalookirjanduse võtteid, aga pöörab need pea peale; ideoloogilised hoiakud on arendatud absurdi ja äärmuseni. „Rehepapp“ on diskursuse parodeerimine; raamatu algus meenutab mõnda Vilde romaani, aga keerab siis segamini. „Mees, kes teadis ussisõnu“ on taas katse ajalugu ümber kirjutada; tõsisem kui Kivirähu teised raamatud, aga siiski följetonistlik. 30. Eesti kirjanduse põhisuundumusi ja autoreid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses (Mehis Heinsaar jt).
Kreeka mõjud rooma kultuuris. Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu midagi. Tõeline kirjandus millest osa on mingi osa säilinud tänapäevani, kujunes roomlastel kreeka kultuuri ja kirjaõna mõjul alates 3. sajandist eKr. Esimesed rooma autorid piirdusid kreeka kirjanduse tähtteoste tõlkimise ja mugandamisega. Nii tõlgiti ladina keelde Homerose eeposed ning ning hakati nende otsesel eeskujul ka ise ajalooainelisi lugulaule kirjutama. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjanduse alaloli roomlastele toeks kreeka pärand. Kuid seleelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased seevastu kreeklastele selgelt alla. Neis valdkondades pole roomlastel originaalseid saavutusi peaaegu ültse. Rooma õpetlastel oli küll põhjalik ülevaade kreeklaste teoreetilistest seisukohtadest, kuid
1977. aastaks ilmus 21 köidet ning saatuslikuks sai 1938. aasta Molotov-Ribbentropi pakt ning 22. köide ilmus alles NSV Liidu lagunemise järel. Eesti ja teiste Balti riikide taasiseseisvumise rahvusvahelise tausta kohta on dokumente rohkesti nii idas kui läänes. Suur osa neist on vähese ajalise distantsi tõttu suletud. Väärtuslikku teavet selle aja suurpoliitika telgitaguste kohta pakuvad diplomaatia võtmekujude mälestused.6 Kroonikad Kroonika ehk ajaraamat on keskaegse ajalookirjanduse peamine vorm , kus sündmustest räägitakse nende toimumise ajalises järjekorras. Niisuguses jutustuses ei avata sündmuste seoseid ega põhjuseid, kuid neil on mingi süzeeline liin ja läbiv idee. Euroopas kirjutasid kroonikaid 13. sajandini peamiselt mungad, hiljem ka ilmalikud autorid. Kroonikate iseloomulikuks jooneks on, et hilisemad kroonikad sisaldavad varasemaid kroonikaid katkete või ümberjutustusena.
Enim edendas seda Pythagoras, kes sõnastas teoreemi täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Meditsiin: Kreeka arstid olid laialdaselt tuntud, isegi Pärsias. Kuulsaimaks neist sai Hippokrates, keda peeti teadusliku käsiraamatu autoriks. Ta väitis, et haiguste põhjustajateks on loodusjõud, mitte jumalad. Ravi juures oli oluline õige toitumine. Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist. Ajalookirjanduse algus: Kreeka minevikust teame palju tänu kangelaseepikale. Neist hakati aja jooksul kirjutama proosavormis uurimusi. Herodotos oli üks neist, ta kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest ,,Historia", tänu millele teda ajaloo isaks kutsutakse. Ta on ka üles märkinud nii varasemat ajalugu kui ka nt Euroopa rahvaste kombeid. Esimesed inimese käitumise ja moraaliküsimuste üle arutlejad oli sofistid. Nad õpetasid rikastele nt kõnekunsti
Henrik tundis ka siinsete põlisrahvaste keeli, sealhulgas ka eesti keelt. Teoses esinev eestikeelne sõnavara on üsna mitmekülgne, nt malewa, wanem, Lembitus, Viliende ning sisaldab üksikuid lauseid. Kroonikas saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale Eesti = Maarjamaa Kroonika ehk ajaraamat esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosavormis. Keskajal kirjutasid kroonikaid enamasti mungad ning see oli ajalookirjanduse valitsev zanr. Seal ei selgitata ega analüüsita sündmuste sügavamais seoseid. 13. sajandi teiseks esileküündivaks kirjalikuks mälestusmärgiks Henriku kroonika kõrval on Taani munkade poolt registreeritud Põhja-Eesti asulate nimekiri, nn Taani hindamisraamat, mis sisaldab ligi 500 kohanime, lisaks isiku- ja perenimesid. Teos on pakkunud väärtuslikke andmeid Eesti asustusajaloo uurijatele ja keeleteadlastele.
Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. Ta uuris Eesti ajalugu, eriti muinas- ja keskaega. Avaldas uurimuse Jüriöö ülestõusust. Oli Eesti muinsuskaitse üks aktiivsemaid liikmeid. Tema initsiatiivil loodi TÜ Eesti ajaloo õppetool. Tema õpilasteks olid Mart Laar ja Tõnis Lukas. Tartu linna aukodanik. Eesti Vabariigi elutöö teaduspreemia. Kroonikate eripärad ajalooallikatena- Kroonika ehk ajaraamat on keskaegse ajalookirjanduse peamine vorm, kus sündmustest räägitakse nende toimumise ajalises järjekorras. Kroonikud paistavad silma erapoolikusega. Nt õukondade kroonikud paistavad silma sellega, et väljendavad otseselt valitsejate ja ülikute huvisid.. 13 saj kirjutasid kroonikaid peamiselt mungad. Eesti ajaloo kuulsamad kroonikud olid Läti Hendrik Balthasar Russow( kirjutas sündmustest 12 saj- 1578) Ta suhtus talupoegadesse hästi ja kritiseeris aadleid.
aastal. Liialdused enda saavutuste ja teenete osas (Xenophon oli üks neist, kes juhtisid pärast Kyrose surma vägede taganemist). "Hellenika" Thukydidese Peloponnesose sõja kirjelduse jätk.Jäljendatud Thukydidese stiili, kuid jumalikud tegurid on mängus, samuti pole nii objektiivne. "Kyrose kasvatus" Pärsia suurkuninga Kyrose kujunemisest valitsejaks ja väejuhiks. Ajalookirjanduse pealiskaudne, pigem moralistlik-kasvatuslik eesmärk. 45. Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia? Tekkis 6. saj eKr, õitseaeg 5. saj Ateenas, 4. saj üle kogu Kreeka. Aristoteles: tragöödia tekkis eeslaulja eraldumisega (Dionysose auks) ditürambe laulvast koorist. 46. Millistel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel eristas? Dionüüsiad, kus toimus rongkäik, ditürambide esitamine ja näidendivõistlus. Lenaiad
olla. Drakon Ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest. Herodotos kreeka ajaloolane ja luuletaja. Nimetatakse ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Käsitles sündmusi ja nende tekkepõhjusi ajaloolises arengus ja vastastikuses seoses. Rajas pragmaatilise ajalookirjanduse. Xenophon kreeka ajaloolane ja kirjanik. Pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele. Teda hinnati lihtsa ja selge stiili tõttu. Aischylos kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse teise ja hiljem kolmanda näitleja, suurendas nende dialoogi osakaalu, kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Sophokles kreeka näitekirjanik
Eriline õitseng oli luulel,huvi hakati tundma üksikisiku vastu,eelistati lühivorme,näiteks eleegiat,epülleionit ja epigrammi. Tekkis uus komöödia,mille tuntuim esindaja oli Menandros.Tuntumad luuletajad sellel ajajärgul olid Kallimachos,Theokritos ja Apollonios Rhodoselt. Ajalookirjanduses oli oluline autor Polybios. Rooma ajajärk: Sellel ajajärgul tekkis kirev kirjandus,mis suurendas lugemishuvi. Parimad olid rahvalikud seiklus ja armastuslood,tekkis karjaseromaan. Ajalookirjanduse olulised autorid olid Josephus,Flavius,Diodoros,Dionysios Halikarnassosest,Appianos ja Cassius Dio. Kunsti -ja kultuuriloolise materjaliga tegeles Pausanias,biograafiaid ja eetikaeelseid teoseid kirjutas Plutarchos. Museion: Vana-Kreekas muusade pühamu (tempel,koobas või mäetipp). Tuntud on Helikoni museion,Ateena filosoofiakoolide museionid aga ka Akadeemia museion ja Lykeioni museion,eriti aga Aleksandria uurimisasutus Museion. Esimesed museionid rajati
pandu. Ajalugu nähti kui elu õpetajat (Cicero), see oli kasulik ülevaade seadusloome pretsedentidest, sõdadest, välispoliitikast ning edastas käitumismudeleid olevikuks ja tulevikuks. Ajalookirjutuse puhul hinnati selle tõepärasust: sine ira et studio ("ilma vihata ja erapooletult", Tacitus). Samas oli tähtis ka esteetilise elamuse taotlus, retoorikavõtete kasutamine. Suure osakaalu moodustasid moraaliteemad, see oli rooma ajalookirjanduse eripära võrreldes muu kirjanduslooga. Teemad, mida käsitleti (hiljem rohkem filosoofilise kirjanduse rida): vabaduse/võimu suhe, üksikisiku mõju, ühiskondlike institutsioonide allakäik jm. Autoreiks olid enamasti sõja-ja poliitikataustaga mehed, tegevpoliitikud, aga mitte "kabinetiõpetlased" (v.a Livius). Ajalookäsitlused olid etnotsentristlikud ehk orienteeritud kitsalt Roomale, puudusid maailmajaloo käsitlused. Suured
palga, et ka vaesed saaks neis ametis olla. Drakon Ateena riigimees. Kehtestas esimesed Ateena kirjalikud seadused, mis nägid ette surmanuhtluse paljude kuritegude eest. Herodotos kr ajaloolane ja luuletaja. Nimetatakse ajaloo isaks. Kogus rikkalikult andmeid maade ja rahvaste kohta. Thukydides klassikalise ajastu suurim ajaloolane. Keskendus vaid poliitilisele ajaloole. Käsitles sündmusi ja nende tekkepõhjusi ajaloolises arengus ja vastastikuses seoses. Rajas pragmaatilise ajalookirjanduse. Xenophon kr ajaloolane ja kirjanik. Pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele. Teda hinnati lihtsa ja selge stiili tõttu. Aischylos kr näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Lisas näidendisse teise ja hiljem kolmanda näitleja, suurendas nende dialoogi osakaalu, kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Sophokles kr näitekirjanik. Kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali. Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi
hommikuti kaua,ei tee mitte midagi, mõtleb, mõtleb riietele. Sauteri tegelane teoses ,,Luus" otsib odavaid teksasid, kuid Piiririigis jätkuvad tekadentlikud fantaasiad riietuse osas, kuidas see kõik võiks välja näha. 30. Andrus Kivirähki looming (,,Rehepapp" jm) Suurmeister, koomiline talent. Fiktiivsemad kangelased: Ivan Orav, Rehepapp, Lote. Följetonistlik stiil. Suhestumine võõra tekstiga, ajalookirjanduse paroodia. ,,Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed" (1995) teksti tegemine algab võõraste tekstide ülekirjutamisest, varasemate stiilidega mängimisest. Ajalooraamat, kus on pildid juures. Hüperboolidega mängimine. Koomiliselt seob reaalsust, dokumentaalsust muinasjutuloogikaga. ,,Rehepapp ehk November" (2000) koomilises võttes kirjutatud. Konseptuaalsed ajaloo ülekirjutused, nagu ka ussisõnad. Näitavad, et ajalugu oli selline, aga
Cicero: ,,Mitte teada seda, mis toimus enne sinu sündi, tähendab jääda alati lapseks. Mida muud on ühe inimese elu, kui mitte eelkäijate eludega läbi põimitud ajalooline mälu" (Orator 120) Ajalugu kui elu õpetaja (Cicero: historia magistra vitae est): kasulik: ülevaade seadusloome pretsedentidest, välispoliitikast, sõdadest õpetlik: käitumismudelid olevikuks ja tulevikuks Moraaliteemade suur osakaal: Rooma ajalookirjanduse eripäras võrreldes muu kirjanduslooga vabaduse/võimu suhe, üksikisiku mõju, ühiskondlike institutsioonide allakäik jm Üldtendents: Rooma areng moraalselt langevas joones (minevik seotud kuldse ajastuga) Autorid enamasti sõja ja poliitika taustaga mehed, tegevpoliitikud, mitte ,,kabinetiõpetlased" (v.a Livius) poliitiline ajalugu Orienteeritud kitsalt Roomale (etnotsentristlik), puudusid maailma ajaloo käsitlused
- ,,Talupoegade entsüklopeedia" 18. sajandi histograafia I 19 saj baltisakslaste üldkäsitlused: - Nt Leonid Arbusow vanem(1889) · Saksakeelsed üldkäsitlused ka peale II MS: - Nt Reinhard Wittram(1953) · (Balti)sakslaste vaatenurk ja Balti erikord/Venemaa tsentraliseerimistaotlused ja positiivne hinnang II Eesti rahvusliku ajalookirjanduse seisukohad erinesid baltisakslaste omadest: · Wilhelm Reinman(+ 1917) tõi käibele mõiste ,,vana hea Rootsi aeg", millele järgnes trööstitu 18 saj Vene võimu all · Negatiivne hinnang 18 saj-le(kuni II MS-ni) III Stalinismi ajal Eestis postiivne hinnang: ühendumine Venemaaga kooskõlas eestlaste huvidega ja Venemaa ajalooline õigus Baltikumile IV 1989 aastast mitmekesistumine ja kaasajastumine: · Nt Mati Laur: Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800
need teemaringid on seotud vaimse tegevuse või vaimuvallaga. Kindlasti on midagi seotud semiootikaga, filosoofiaga jne. Samas on see ka selline hämar vaimuvald, mis kahtlastele aladele lugejaid meelitab. Mängus on mitte ainult bioloogia, vaid ka numeroloogia, alkeemia jm parateadused. Kokkuvõttes hämaruse ja hullusega seotud asjad. Andrus Kivirähk (s. 1970) 1995 Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed – esimeses variandis kirjutatud kui ajalookirjanduse paroodia. Ivan Orav on Pätsi lähim võitluskaaslane. Mingid ideoloogilised hoiakud arenadatakse absurdsuseni. Seda tehakse vahetult pärast taasisesisvumist. 1999 Liblikas 1999 Pagari piparkook 2000 Rehepapp ehk November – diskursuse parodeerimine ja võõraste tekstide kasutamine. Vahel kasutatakse Shakespeare tekste. 2003 Romeo ja Julia 2007 Mees, kes teadis ussisõnu 2013 Maailma otsas. Pildikesi heade inieste elust.
Rooma annaalid on koostatud ajavahemikus 3-1saj eKr ja esialgu neid kirjutati kreeka keeles, alates 2saj hakati neid kirjutama ka ladina keeles. Annaalides arvatakse ajalugu alates linna rajamisest ja kui varemad tekstid ei ole ajalooliselt nii kindlad, siis annaalid on suhteliselt usaldusväärsed allikad. Annaalides arvestati sündmusi konsulite ametiaegade järgi ning annaalid püüdsid kirjeldada võimalikult palju sündmusi ning nad on vanim ajalookirjanduse liik. Annaale paraku tunneme enamasti hilisemate autorite kaudu tänu sellele, et paljud tekstid on hävinud. Nt kui aastal 387eKr gallid põletasid maha pontifekside arhiivi. Annaalide koostajaid nimetatakse annalistideks ja ajaliselt need autorid jagatakse kahte rühma: vanemad- ja nooremad annalistid. Vanim nimeliselt teada olev annalist on Quintus Fabius Pictor kes kirjutas 3saj lõpul eKr kreeka keeles. Ta kirjutas teose, mida tinglikult nim kroonikaks. See kroonika algas sellega, kui
1984 Hõbevalgem. Elu lõpul soov asjad kokku panna ja midagi muuta, tegeleb sellega ja lõpetatud ei saagi. Poeg Mart Meri andnud raamatu 2008 Hõbevalge. 70ndatel tekitas Meri suurt poleemikat. Kuidas ajalooainesega ümber käiakse ja legende põimitakse faktidega? See on asi, mis annab faktidele jõudu. Tuntud põhiväiteid: kui antiikkirjanduses räägitakse hüperböröast, siis on see Saaremaast räägitakse. Annab suure eelajaloo. Hõbevalget annab rööbitada Krossiga, kui ajalookirjanduse võimalused NL ajal piiratud, siis muudes vormides nt dokumentaalkirjanduses, saab suurt ajalugu kirjutada. Oli euroopalik. Juhan Peegel. Ajakirjanduse eriala rajaja. Aeg-ajatl ilukirjandust kirjutanud. Arvult ei ole seda palju. Rannakirjanduslik algus, tegelikult tuleb 50-60ndate vahetusel. 1973 Kolm tahedat lugemist. Följetonistlik lahendus proosas. Följetonismi esiletõus 70ndatel sümptomaatiline. 1979 Ma langesin esimesel sõjasuvel
antud (esimest korda 1740 ladinakeelsena ja 1747 saksakeelsena). Esimene tõlge eesti keeles avaldati aastail 1881-83 ja senini viimane 1982.a Tallinnas (R.Kleisi tõlkes). Selle alusel ilmus 1993.a ka rahvaväljaanne (ilma ladinakeelse originaaltekstita). Kroonika ehk ajaraamat esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosa-, harvemini värsivormis (riimkroonikad). Keskajal oli kroonika – enamasti munkade poolt kirjutatuna – ajalookirjanduse valitsev žanr, mille kaugemateks eelkäijateks peetakse Antiik- Rooma annaale. Kroonikas esitavate sündmuste sügavamaid seoseid ei selgitata ega analüüsita. Hilisematest Eestit puudutavatest ajaraamatutest võib esile tõsta Liivimaa vanemat riimkroonikat (koostatud 13.sajandi lõpupoolel, autor tundmata) ja Liivimaa nooremat riimkroonikat (autor Hoeneke). Viimases leidub andmeid 14.sajandi esimese poole, peamiselt Jüriöö ülestõusu (nn Harju mässu) kohta
annaabi.ee 
