(PS § 3) EV ÕKS moodustamine, ülesehitus, toimimine. Kõrgeim printsiipide hierarhias. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused jagunevad siin kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2) 2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. Vrd. HMS-i ökonoomsuse põhimõte. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materjaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. Mat. Kahju- füüs. ja jur. isikud. Mor. kahju- ennekõike füüs. isikud. Mor. kahju- eelkõige hingelist valu, kannatusi, fustreeritust, üleelamisi, ebakindlust, reputatsiooni kaotust jmt. Mor
5) Tootmisprotsesside (taktiaeg/tsükliaeg), protsesside balansseerimine Taktiaeg on aeg, mida vajatakse ühe tooteühiku tootmiseks, et rahuldada kliendi nõudmist kvaliteetselt. “Taktiaeg” on sagedusmõõdik, mis väljendab aega, kui tiheda aja tagant kliendid tellimusi või taotlusi esitavad, ostu sooritavad jne. Näiteks kui tooteühiku tootmine koosneb 4-st etapist, mille iga etapi ajakulud on järgmised: 1. etapp 2,3 min 2. etapp 2,5 min 3. etapp 2,2 min 4. etapp 3 min On selle tooteühiku tootmise taktiaeg 3 minutit. Kolmes etapis on aega raisatud, ehk on toimunud ootamine ja kadu. Kao arvutamiseks arvutakase, kui palju kulus aega ootamiseks kõikides etappides kokku: 1. etapis (3-2,3=0,7) 2. etapis (3-2,5=0,5) 3. etapis (3-2,2=0,8) 4. etapis (ootamist ei toimunud) Kokku: 2 minutit (0,7+0,5+0,8=2)
ühtset taset. ● Kui tahame rohkem paindlikkust, siis on vaja mõlemates protsessides teha lisakulusid, kui on vähem paindlikkust, siis meie protsessid tulevad odavamad. 4)TOOMISPROTSESSIDE ARVUTAMINE (TAKTIAEG/TSÜKLIAEG), PROTSESSIDE BALANSSEERIMINE ● Taktiaeg on aeg, mida vajatakse ühe tooteühiku tootmiseks, et rahuldada kliendi nõudmist kvaliteetselt. Nt. kui tooeühiku tootmine koosneb 4-st etapist, mille iga etapi ajakulud on järgmised. 2,3min 2,5min 2,2min 3min On selle tooteühiku tootmise taktiaeg 3min. Kolmes etapis on aega raisatud ehk on toimunud ootamine ja kadu. Kao arvutamiseks arvutatakse, kui palju kulus aega ootamiseks kõikides etappids kokku: 1. etapis (3-2,3=0,7) 2.etapis(3-2,5=0,5) 3.etapis(3-2,2=0,8) 4.etapis(ootamist ei toimunud). Kokku (0,7+0,5+0,8) 2 minutit ja jagatakse ootamiseks kulunud aeg(2min) etappide arvu ja taktiaja korrutise summaga. Antud juhul 2min/4+3= 0,1667
arvatud puhkepausid, lõunapaus jms. Kraana ööpäevane tootlikkus leitakse: Pöpi Pvi nv 15 Piöp = 389 × 3 = 1 167 TEU/öp nv kus – vahetuste arv ööpäevas. Kraana töötsükli kestuse Tts määratakse kindlaks iga töö variandi jaoks. Arvesse võetakse kõikide operatsioonide ajakulud. Tükk-kauba laadimisel-lossimisel leitakse kraana töötsükli pikkus: Tts thar tlh (ttk t pk tlk ttt t pt tlt ) T ts = 2 + 2 + 0,85( 12 + 15 + 12 + 25 + 11 + 25) = 89 s t har kus – kauba troppimise kestus; 2s t lh – kauba lahtitroppimise kestus;2s t tk ; t lk
); tootmisprotsessi korduvust ja kestust (tsükliline, perioodiline, pidev). Töö normeerimine on kasutamata tööajareservide avastamise ja tööviljakuse tõstmise üks olulisemaid eeldusi. Töönormid võivad olla kas aja-, tootlus-, teenindus- või töötajate arvu normidena. Ajanorm on mingi töö sooritamiseks ettenähtud aeg, mille puhul on tagatud töökoha tootmisvõimsuste ja sel alal omandatud kogemuste täielik ärakasutami-ne. Täiendavad ajakulud, mis on tingitud tööreziimist kõrvalekaldumistest, pole ajanormides ette nähtud. Tootlusnorm on teatud ajaühikus(tunnis, vahetuses)valmistamiseks ette nähtud toodangu hulk (tükkides, meetrites, tonnides). Kasutatakse peamiselt masstoot-mise puhul. Tootlusnorm leitakse toodetavatele esemetele varem leitud ajanor-mide alusel (s.t. toodangu hulk jagatakse ajaühikuga). Teenindusnorm on ühe töölise poolt teenindamiseks ette nähtud tootmisseadmete arv
Määratakse väike osa turust, kus kasutatakse kas madalama hinna või diferentseerimise meetodit. Meetod on eriti sobiv toidlustusega tegelevatele ettevõtetele. Lisaks neile põhistrateegiatele eristatakse veel järgmisi: 1) Ajal põhinev strateegia: tegutsetakse kiiresti, kuid kvaliteet võib kannatada. Tuntuim ajal põhinevast strateegiast on aja kokkusurumine. Eesmärk: likvideerida kõik väärtust mittelisavad ajakulud. 2) Keskkonnakaitse strateegia: vaatamata diskussioonidele on liikumist selles suunas vähe, u 20% ettevõtetest kavandavad oma strateegiaid keskkonnast lähtuvalt. 3) Suureneva tootlikkuse strateegia: ressursse kasutatakse maksimaalselt, nt laoruumi kasutus jne. 30. Mis on oluline tegur logistilise strateegia püsivuse jaoks? Logistilise strateegia peaeesmärk on saavutada konkurentsieelis firma olemasolu kindlustamise,
puhul tundides. Operatiivaeg on nn puhas tööaeg, aeg mil masinad tööd teevad. Operatiivajast on välja arvatud phkepausid, lõunapaus jms. Kraana ööpäevane tootlikkus leitakse: Pöpi = Pvi ×nv , (21) kus nv vahetuste arv ööpäevas. Kraana töötsükli kestuse Tts määratakse kindlaks iga töö variandi jaoks. Arvesse võetakse kõikide operatsioonide ajakulud. Tükk-kauba laadimisel-lossimisel leitakse kraana töötsükli pikkus: Tts = thar + tlh + (ttk + t pk + tlk + ttt + t pt + tlt ) ,(22) kus thar kauba troppimise kestus; tlh kauba lahtitroppimise kestus; ttk, tlk koormaga haardeseadise vastavalt tõstmise ja langetamise kestus; ttt, tlt tühja haardeseadise vastavalt tõstmise ja langetamise kestus;
10) kus tt aeg, mille vältel lüpsja tegeleb aparaadiga s; tm aeg, mille vältel aparaat lüpsab s; ts seisuaeg s. Ühe töölise aeg, mille vältel lüpsja tegeleb aparaadiga on arvutatud valemiga 13 t t = t a + t av + t mu , (5.11) kus ta allapanekuaeg s; tav altvõtuaeg s; tmu muud ajakulud s. Torusselüpsiseadme kasutamisel töölise aja elemendid võetakse järgmiselt: t a = 10 s; t av = 10 s; t mu = 15 s. Ühe töölise aeg, mille vältel lüpsja tegeleb aparaadiga t t = 10 + 10 + 15 = 35 s. Aparaadi seisuaeg on arvutatud valemiga t s = 0,15 t t = 0,15 35 = 5 s. 5.12) Aparaadi tsükliaeg
ning jooksvatest ehk perioodikuludest (masina hooldus, kütte- ja määrdeained jm). i. Masinate vajaduse arvutamine (3 võimalust) - Masin töötab omaette Masina vajadus tööühiku kohta võrdne masina ajanormiga. - Masinad töötavad grupis, kus enamus masinaid teenindab üht juhtmasinat Juhtmasina vajadus tööühiku kohta nagu eelmises. Ülejäänud ühises protsessis osalevate masinate ajakulud loetaks võrdseks juhtmasina omaga, kui nende jõudlus on juhtmasina omast suurem; või võetakse juhtmasina omast täisarv korda suurem, kui nende jõudlus on juhtmasina omast väiksem. - Masinad teenindavad ehitusplatsi Ehitusprojektist lähtuvalt kantakse ehitusplatsi kaudkuludesse. ii. Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) Vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul
15 tm – aeg, mille vältel aparaat lüpsab s; ts – seisuaeg s. Ühe töölise aeg, mille vältel lüpsja tegeleb aparaadiga on arvutatud valemiga t t t a t av t mu , (5.14) kus ta – allapanekuaeg s; tav – altvõtuaeg s; tmu – muud ajakulud s. Torusselüpsiseadme kasutamisel töölise aja elemendid võetakse järgmiselt: t a 10 s; t av 10 s; t mu 15 s. Ühe töölise aeg, mille vältel lüpsja tegeleb aparaadiga t t 10 10 15 35 s. (5.15)
Kui tahame rohkem paindlikkust, siis on vaja mõlemates protsessides teha lisakulusid, kui on vähem paindlikkust, siis meie protsessid tulevad odavamad 8. Tootmisprotsesside arvutamine (taktiaeg/tsükliaeg), protsesside balansseerimine Takti aeg on aeg, mida vajatakse ühe tooteühiku tootmiseks, et rahuldada kliendi nõudmist kvaliteetselt. Näiteks kui tooteühiku tootmine koosneb 4-st etapist, mille iga etapi ajakulud on järgmised: 2,3 min 2,5 mi 2,2 min 3 min On selle tooteühiku tootmise taktiaeg 3 minutit. Kolmes etapis on aega raisatud, ehk on toimunud ootamine ja kadu. Kao arvutamiseks arvutakase, kui palju kulus aega ootamiseks kõikides etappides kokku: 2 1. etapis (3-2,3=0,7) 2. etapis (3-2,5=0,5) 3. etapis (3-2,2=0,8) 4
legaalsuse põhimõtet. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused jagunevad kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. Kahju vältimise printsiip PS § 25 Õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk on panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. Materiaalne kahju- füüsilised ja juriidilised isikud. Moraalne kahju- eelkõige füüsilised isikud. Jagatakse
nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Kõigepealt vaadelgem, milliste kulutustega tuleb arvestada. Kindlasti tuleb arvestada õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otseste kulutustega. Need jagunevad a) riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike jne. palkadeks; hoonete ehitamiseks ja ülalpidamiseks; sisustuseks jne., b) õiguslike vaidluste poolte kulutused advokaatidele, isiklikud ajakulud jne. Teiselt poolt tuleb kindlasti arvestada ekslike otsustega põhjustatud kahjusid nn. vea hinda. Need on kulutused, mida põhjustab ebaõige otsuse tegemine. Vähendada ei ole vaja mitte, kas ainult otseseid kulutusi või ainult vea hinda, vaid nende summat. Kui otseseid kulutusi tähistada "OK" ja vea hinda "VH" siis eesmärgiks peaks olema: min sum(OK+VH) Kui proovida vähendada ainult otseseid kulutusi siis vea hind võib muutuda talumatult suureks. Ning
tegutsemisest saadavate tulemustega. Kindlasti tuleb arvestada õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otseste kulutustega , mis jagunevad: · riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike jne. palkadeks; hoonete ehitamiseks ja ülalpidamiseks; sisustuseks jne., · õiguslike vaidluste poolte kulutused advokaatidele, isiklikud ajakulud jne. Teiselt poolt tuleb kindlasti arvestada ekslike otsustega põhjustatud kahjusid nn. vea hinda. Need on kulutused, mida põhjustab ebaõige otsuse tegemine. Vähendada on vaja otseste kulutuste(OK) ja vea hinna(VH) summat. Eesmärgiks peaks olema: min sum (OK+VH). Kui proovida vähendada ainult otseseid kulutusi siis vea hind võib muutuda talumatult suureks. Ning vastupidi, kui asuda vea hinna vähendamise eesmärgil suurendama
peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Kindlasti tuleb arvestada õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otseste kulutustega, mis jagunevad: · riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike jne. palkadeks; hoonete ehitamiseks ja ülalpidamiseks; sisustuseks jne., · õiguslike vaidluste poolte kulutused advokaatidele, isiklikud ajakulud jne. Teiselt poolt tuleb kindlasti arvestada ekslike otsustega põhjustatud kahjusid nn. vea hinda. Need on kulutused, mida põhjustab ebaõige otsuse tegemine. Vähendada on vaja otseste kulutuste(OK) ja vea hinna(VH) summat. Eesmärgiks peaks olema: min sum (OK+VH). Kui proovida vähendada ainult otseseid kulutusi siis vea hind võib muutuda talumatult suureks. Ning vastupidi, kui asuda vea hinna vähendamise eesmärgil suurendama
Erinevate veondusliikide eelised ja puudused ning transpordi mõju teistele majandusharudele Eelised Puudused AUTOTRANSPORT · võimalus transportida igale · suur saastatus Kasutusalad: kauba-vedu poole, kus on teed · liiklusummikud (logistika, laomajandus), · pole vaja ümber laadida · autoõnnetused on levinud Reisijate vedu (väikesed ajakulud; kiire ja · korraga saab vähe asju vedada mobiilne) · ei võimalda mandritevahelist · privaatsus vedu RAUDTEETRANSPORT · mugav · rongi komplekteerimine Kasutusalad: pikad · kiire aeglane kaubaveod, reisijate vedu · korraga palju kaupa · ümberlaadimised
Kõigepealt vaadelgem, milliste kulutustega tuleb arvestada. Kindlasti tuleb arvestada õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otseste kulutustega. Need jagunevad a) riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike jne. palkadeks; hoonete ehitamiseks ja ülalpidamiseks; sisustuseks jne., b) õiguslike vaidluste poolte kulutused advokaatidele, isiklikud ajakulud jne. Teiselt poolt tuleb kindlasti arvestada ekslike otsustega põhjustatud kahjusid nn. vea hinda. Need on kulutused, mida põhjustab ebaõige otsuse tegemine. Vähendada ei ole vaja mitte, kas ainult otseseid kulutusi või ainult vea hinda, vaid nende summat. Kui otseseid kulutusi tähistada "OK" ja vea hinda "VH" siis eesmärgiks peaks olema: min sum(OK+VH) Kui proovida vähendada ainult otseseid kulutusi siis vea hind võib muutuda talumatult suureks
Hiljem selgub, et M-l puudus õigus tehingut sooritada. · riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike, Milline on vea hind? Kuidas seda viga oleks saanud vältida? vangivalvurite, kriminaalhooldajate jne palkadeks, koolituseks või väljaõppeks; hoonete ehitamiseks ja ülalpidamiseks; sisustuseks jne; 3.3. Moraalse kahju vältimise printsiip · õiguslike vaidluste poolte kulutusteks advokaatidele, isiklikud ajakulud jne. Paragrahv 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt Kindlasti tuleb arvestada ekslike otsustega põhjustatud kahjusid ehk nn vea hinda. Need tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. on kulutused, mida põhjustab eelkõige ebaõige otsuse tegemine.
riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike, 3.3. Moraalse kahju vältimise printsiip vangivalvurite, kriminaalhooldajate jne palkadeks, koolituseks või väljaõppeks; hoonete ehitamiseks ja ülalpidamiseks; sisustuseks jne; Paragrahv 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt õiguslike vaidluste poolte kulutusteks advokaatidele, isiklikud ajakulud jne. tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kindlasti tuleb arvestada ekslike otsustega põhjustatud kahjusid ehk nn vea hinda. Need Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on on kulutused, mida põhjustab eelkõige ebaõige otsuse tegemine. võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud.
· Ajakulu määramine on üheselt arusaadav kõigile · Ajaarvestuse korraldus on lihtne (vähe kirjatööd ning kulutusi) · Võimalik tööjõu paindlik/efektiivsem kasutamine · Ametjuhendit saab täiendada (lisada töökorraldusi ja -kohustusi) Puudused: · Töötaja pole motiveeritud aega efektiivselt kasutama (ajapiirangut pole) · Vajab mahukat bürokraatiat (täpsed tööülesanded ja erijuhud, nendega seonduvad ajakulud) · Eeldab pideva järelevalvesüsteemi olemasolu (kulutused fikseerida ajakulu, töölise tegevused) · Tööst kõrvalehoidjad saavad samasugust tasu ,,tublide" töötajatega võrreldes töötajate demoraliseerumine · Puudub töömaht resultatiivse näitajana ja tööandjal on raske eelarvet ning tegelikke ajakulusid seostada (töö täitmine tähtajaks) Premiaalsüsteem preemia maksmine kindla süsteemi järgi. Süsteem ei sobi, kui:
olukorraga. Seega saab hüvitada kahju, mis kahjustatud isikul tekkis lepingu kehtivusele tuginemisest.” 5 Negatiivne kahju ehk nn negatiivne kahju RK: “Usalduskahjuna saab kolleegiumi arvates käsitada näiteks kulutusi, mis on kantud seoses läbirääkimiste pidamisega enne kehtiva lepingu sõlmimist: läbirääkimistega kaasnenud sõidu- ja ajakulud, lepinguprojektide koostamise kulud jms. Kui pooled on sõlminud lepingu, olgugi et see on vormivea tõttu tühine, on nende jõudmine kehtiva lepingu sõlmimiseni märksa reaalsem, mistõttu võivad sellise lepingu kehtivust usaldava poole kulutused olla suuremad. Nii võib vormivea tõttu tühise lepingu kehtivust usaldanud pool kanda kulutusi seonduvalt selle lepingu täitmise ettevalmistamisega: näiteks kulude kandmine laenuintresside maksmise tõttu
annaabi.ee 
