toimub. Selle juures eristatakse kahte mõistet — seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. Seisund on näiteks raamatu lebamine laual, auto liikumine mingi kindla kiirusega, gaasi olemine konkreetsel rõhul ja temperatuuril. Kui aga seisund muutub, on tegemist protsessiga. Protsessiks nimetatakse üleminekut ühest seisundist teise. Kui seisund on seotud kindla ajahetkega, siis protsess toimub mingi ajavahemiku kestel. Kui keha liigub, siis me saame rääkida tema liikumisolekust, mida iseloomustab liikumise suund ning kiirus. Kui aga liikuvale kehale mõjuvad teised kehad, siis vastastikmõju tagajärjel liikumisolek muutub. Vastastikmõju võib muuta nii liikumissuunda, liikumiskiirust kui ka keha kuju (kujumuutus on samuti liikumine). Liikumise muutumine vastastikmõju tagajärjel on protsess. Antud juhul toimuvat protsessi nimetatakse mehaaniliseks tööks
Arvestasin, et 1 V on 5 mS. Joonestasin graafiku, kus on esitatud sõltuvus ln( - t ) ajast. Joonis . ln( - t ) sõltuvus ajast t (min). Lahuse juhtivust katse algul 0 ei õnnestu otseselt mõõta, kuna reaktsiooni algusest esimese mõõtmiseni kulub mingi aeg. Seetõttu leidsin 0 ekstrapoleerimise teel graafikust ln( - t)=f(t). Esimest järku reaktsiooni punktid paiknevad sellel graafikul enam-vähem sirgel. Seega kui pikendan sirget kuni lõikumiseni ajahetkega t=0, saan lugeda graafikult ln( - t) väärtuse, kust saan arvutada 0. t = 0, ln( - t) = -1,5 Sellest tulemusest saan saan arvutada 0: 0: e-1,5= - 0 -e-1,5=4,29-0,2231=4,0669 S/m Kiiruskonstandid arvutasin valemiga Leian tõusude keskmise liites kõik tõusud kokku ja jagades nende arvuga: kkesk=0,3875 min-1. Sirge võrrand on: y=-0,469x-1,5219 Sellest selgub, et tegelikult on ajahetkel t=0, ln( - t) väärtus -1,5219 ning sellest johtuvalt sirge tõus graafikult k=-0,469 min-1
meelteandmetega; meil pole võimalik välismaailma asjade kohta midagi teada, kui me eelnevalt ei tea oma meelteandmeid. Sellisel juhul pole meil aga mingit võimalust tõestada, et meie meelteandmed ja välismaailm on omavahel seotud.Nii et me ei saa kuidagi tõestada, et meie meelteandmed esitavad välismaailma. Ja see tähendabki, et me ei saa tõestada, et meie taju on usaldatav. Kausaalsuse kriitika: Kogemus sünnib teatud hetkel, tähelepanek teatud asjade seisust on seotud teatud ajahetkega ja tekitab meis just sellele vastavad muljed. Meil pole mingisusgust alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub tingimata ka tulevikus. Näiteks päikesetõusu puhul ei saa me kuidagi kindlaks teha, et ta ka tulevikus igal hommikul tõuseks, see seaduspärasus on pigem meie uskumus. Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul. Kausaalne tagajärjesuhe on mõistuse looming, mis põhineb harjumusel ja taval
Maalikunsti eeskujuks skulptuur, sest Kreeka maalikunsti ei olnud säilinud. Jacques Louis David(1748-1825). Napoleoni austaja. "Napoleoni kroonimine", "Napoleoni portree", "Horatiuste vanne"(lk 208), "Tapetud Marat" Jean Auguste Dominique Ingres 1780-1867 "Suur Odalisk".Hindas kõrgelt Raffaeli.Oli hea portretist. Romantism Kõik pööratakse minevikku, ei olda rahul ajahetkega, kus elatakse. Kujutati tihti kuuvalgust. William Turner 1775-1851 Meremaalija, võttis kasutusele pahtlilabida. On impressionistide eelkäija. Õlimaalidega maalija. Realism Maaliti seda, mida nähti. Ilustamata Francois Millet "Viljapeade korjajad", "Pime", "Õhtupalve"(lk223). Suhtub tavainimestesse respectiga. Impressionism Johann Köler(1826-1899)!! Esimene haritud Eesti soost maalikunstik
Imaginaarset intervalli nim ruumisarnaseks. Sellise intervalliga eraldatud sündmused ei saa üheski inertsiaalsüsteemis ruumiliselt ühtida. Reaalseid intervalle nim ajasarnasteks. Sellisel juhul ei ole olemas inertsiaalsüsteemi, kus nad toimuksid samaaegselt., kuid on olemas inertsiaalsüsteem, kus nad toimuvad ühes ja samas ruumipunktis. Kiiruste liitmine relativistlikul juhul Puntki asukoht süsteemis k on määratud koordinaatidega x,y,z ja ajahetkega t. Saame, et Ux=dx/dt;u'x=dx'/dt' uy=dy/dt;u'y=dy'/dt´ (z puhul samamoodi). Lähtudes Lorentzi u' x + v ux - v { u x = u' x = vu ' vu 1 + 2x 1 - 2x c c
Selle alaliigid: 1) kontinuatiivne aspekt, mis väljendab käimasolevat aega (nt inglise k he sees it) 2) progressiivne aspekt, mis väljendab protsesse(nt eesti k olen söömas). Perfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundit lihtsa tervikuna, võtmata arvesse toimumisaja sisemist struktueeritust. (nt eesti k ta jalutas metsas). Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt kõnelemisajaga). Tavaliselt markeeritakse verbi abil. Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga, on tegemist absoluutse ajaga. Nt tulevik, lihtminevik. Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes; teine ajahetk ei kattu kõnelemisajaga: Nt ee k enneminevik. sündmushetk(s) kõnehetk(k) viitehetk(v). olevik: s, k, (v);
Kogemus on üks ja see sama, sõltumata sellest, mis on nende aistingute taga. Hume´i mõttearendus on rangelt tunnetusteoreetiline. Hume tahab kindlaks määrata tunnetuse piirid. Kausaalsuse kriitika Põhjuse ja tagajärje suhe. Meil pole alust uskuda, et see mis toimus minevikus, kordub ka tulevikus. Kausaalsust ennast või põhjuse ja tagajärje paratamatut suhet me ei kohta. Kogemus sünnib teatud hetkel ; tähelepanek teatud asja seisust on seotud teatud ajahetkega ja tekitab meis sellele vastavad muljed. Me ise loome kausaalsuse. Iga meelelist tunnetust mittearvestav tuletus on põhjendamatu. Kui teadmine põhineb kogemusel ja sellest tuleneval vahetul muljel , siis ei saa meil olla mingit teadmist kausaalsuse olemasolust. Kausaalsuse usaldamine põhineb usul. Induktsiooniprintsiibi kriitika Sündmustes ei ole midagi sellist, mis sunniks ühte neist tulenema teisest. Sündmused on teineteisest eraldiseisvad. Seda, milline maailm on nüüd praegu,
45. Isik on grammatilises mõttes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, näiteks kõnelejale, kuulajale ja teistele. 46. Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 47. Aspekt on grammatiline kategooria, mis seotub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. 48. Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega ( nt kõnelemisajaga). Tavaliselt markeeritakse verbil. 49. Modaalsus on kategooria, mis näitab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms; samuti annab kõneleja modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks ta üldse lausungi moodustas. ( näiteks annab edasi käsku või soovi).
55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv
55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv
55. Polaarsus Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 56. Aspekt MIS MON? Aspekt e laad on grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ja väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Lõpetatud / lõpetamata Tulemuslik / mittetulemuslik Punktuaalne / duratiivne Progressiivne 57. Aeg Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse see verbidel. 58. Modaalsus, modaalverbid Modaalsus on kategooria, mis väljendab kõneleja suhet väljendatavaga ja väljendatava suhet tegelikkusega. Kõneleja annab edasi oma suhtumist proportsiooni: kas see on usutav, reaalne, obligatoorne vms. 59. Ühildumine Ühildumine ehk kongruents on sõna teatud vormi tingitus teise elemendi vormitunnustest või semantilistest omadustest. 60. Klusiiv Klusiiv
. Polaarsus /polarity) On grammatiline kategooria, mis eritab jaatust ja eitust. Eituse väljendamise kõige sagedasem viis väljendamiseks: 1- Verbile lisatakse eituspartikkel nt. Ee EI lähe Rumeenia k Baiat-ul merg-e acasa Poiss minema-3SG koju 2- Lisatakse eitusverb 3- Eitust märgitakse verbi afiksitega AEG Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt. Kõnelemisajaga) . Tavaliselt markeeritakse verbil. Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga on tegemist absoluutse ajaga. Nt. Tulevik, lihtminevik jne. Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes; teine ajahetk ei kattu kõnelemisajaga. Preesens, imperfekt, futuurum, perfekt, pluskvamperfekt.
kontinuatiivset aspekti, rik''usan `Ta näeb seda.' (otsetõlge: `ta on seda nägemas') Progressiivne aspekt väljendab kontinuatiivset aspekti, mis väljendab protsesse, mitte seisundeid. nt Olen söömas, olin raamatut lugemas, inglise k He is talking. 62. Aeg ehk tempus - Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt kõnelemisajaga). Tavaliselt markeeritakse verbil. Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga, on tegemist absoluutse ajaga. Nt tulevik, lihtminevik jne. Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse (S) või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke (V) suhtes; teine ajahetk ei kattu kõnelemisajaga (K). Nt ee k enneminevik S=sündmushetk; K=kõnehetk; V=viitehetk 63. Modaalsus, modaalverbid
Sagedasemaid vahendeid: 1) verbile lisatakse eituspartikkel : ma ei lähe homme loengusse. Rumeenia keeles ka eituse puhul sg3, eesti keeles vaid tüvi (eesti keeles olnud soome eitus) 2) eitusverb : ei saab pöördelõpu ja ajakategooria. nt soome keeles 3) verbiafiksid : ta tuleb gel-ecek : gel -me-yecek hixkarya eitussufiks (natuke nagu meie -mata vorm) aeg on gram. kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse v seisundi ajale ning seostab seda mingi teise ajahetkega. tavaliselt mark. verbil. absoluutne aeg - sündmuse toimumise aega vrld. kõnelemise ajaga (tulevik, lihtminevik) relatiivne - sündmuse toimumise aeg vrld mõne muu sündmuse ajaga (enneminevik) euroopa keeltes ei eristata mitut mineviku aega enamasti tuleviku mark. morfoloogiliselt paradigmas (afiks, keeled jagunevad ses suhtes umbes pooleks) hiina keel - grammatilist aega ei eksisteerigi. aeg : kõnehetk, sündmushetk, viitehetk (tabel: preesens, imperfekt, perfekt, pluskvamperfekt)
Aspektiks nimetatakse ka tähendusaspekti morfoloogilisi väljendusvahendeid, nagu näiteks vene keele opositsiooni perfektiivne/mitteperfektiivne verbi pööramisel. Aspektoloogia. Tähendusaspekti ja aega ei tohi omavahel segamini ajada. Tempus ehk aeg väljendab tegevuse suhet kõnehetkega ja on seega deiktiline kategooria. 60. Aeg Grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega. Tavaliselt markeeritakse verbil. Kõnehetk on tempuse lähtekoht e origo. Absoluutne aeg, kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga (tulevik, lihtminevik). Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes (enneminevik). Imperfekt e lihtminevik, futuurum e tulevik. Perfekt e t'isminevik vaatleb mineviku tegevust kõnehetkest lähtuvalt,
/? Mari luges raamatu. / Mari luges raamatu läbi. Saatsin Peetrit. / ? Saatsin Peetri. / Saatsin Peetri jaama. nn possesiivne perfetk (be/have) SAE (Standard Average European) alalütlev verb. mu-l on auto pes-tud. I-ADE be:SG3 car wash-PPP mu-l on poes käidud I-ADE be:SG3 shop-INE go-PPP Aeg · Aega on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega (nt kõnelemisajaga). Tabaliselt markeeritakse verbi. · Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga, on tegemist absoluutse ajaga. NT: tulevik, lihtminevik jne. · Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale Kõneviis Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsust; väljendatakse tavaliselt verbil. Kaudne kõneviis
SUPERSÜMMEETRIA Sümmeetria, mis seostab erineva spinniga osakeste omadusi. SUUR PAUK Singulaarsus, millest Universum sai umbes 15 miljardit aastat tagasi alguse. SUUR RAKS Ühe Universumi-lõpu stsenaariumi tinglik nimetus; selle järgi varisevad kogu ruum ja aine kokku 54 singulaarsuseks. SÜNDMUS Aegruumi punkt, mis on määratud koha ja ajahetkega. SÜNDMUSTE HORISONT Musta augu piire; piirpind, mis piirab ala, millest pole väljapääsu lõpmatusse. TUUM Aatomi keskne osa, koosneb tugeva jõu poolt koos hoitavatest prootonitest ja neutronitest. TUUMALÕHUSTUMINE Tuumaprotsess, milles aatomituum lõhustub kaheks või enamaks kildtuumaks, vabastades seejuures energiat. TUUMASÜNTEES Tuumaprotsess, milles kaks põrkuvat aatomituuma ühinevad üheks suuremaks ja raskemaks,
52 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI SUUR PAUK Singulaarsus, millest Universum sai umbes 15 miljardit aastat tagasi alguse. SUUR RAKS Ühe Universumi-lõpu stsenaariumi tinglik nimetus; selle järgi varisevad kogu ruum ja aine kokku singulaarsuseks. SÜNDMUS Aegruumi punkt, mis on määratud koha ja ajahetkega. SÜNDMUSTE HORISONT Musta augu piire; piirpind, mis piirab ala, millest pole väljapääsu lõpmatusse. TUUM Aatomi keskne osa, koosneb tugeva jõu poolt koos hoitavatest prootonitest ja neutronitest. TUUMALÕHUSTUMINE Tuumaprotsess, milles aatomituum lõhustub kaheks või enamaks kildtuumaks, vabastades seejuures energiat. TUUMASÜNTEES Tuumaprotsess, milles kaks põrkuvat aatomituuma ühinevad üheks suuremaks ja raskemaks,
sõltub omakorda toitumiskohtade vahekaugusest. o Kui uue toitumiskoha leidmisele kulub palju aega (mis vastab punasele täpile vasakpoolsel ajateljel), tasub loomal ühest konkreetsest kohast lahkuda ajahetkel, mis vastab punasele täpile parempoolsel ajateljel. Miks? Seepärast, et selles punktis on leitud toiduobjektide arvu ja sellele kulunud koguaja suhe (pikaajaline toitumisefektiivsus) suurim. Lahkudes ühest konkreetsest toitumiskohast selle ajahetkega võrreldes varem või hiljem (mõlemat varianti tähistab joonisel kollane täpp), on vastav suhe ja seega pikaajaline toitumisefektiivsus väiksemad. Seega tähistab joonisel parempoolne punane täpp optimaalset aega, mil isendil tasub toituda ühes konkreetses kohas. o Kui aga uue toitumiskoha leidmisele kulub vähe aega (mis vastab sinisele täpile vasakpoolsel ajateljel), tasub loomal täpselt samast loogikast
Neid punkte on lõpmata palju. Niimoodi paisubki Universumi ruum ühe korraga ei ole keset, ääri ega mingisugust eelistatud suunda. Kogu Universumi ruumala suureneb ajas ühe korraga. 26 Joonis 14 Kera paisumisel kehade m ja M koordinaadid muutuvad. Nagu jooniselt näha on kera paisunud r2 r võrra ja kehade M ning m omavaheline kaugus on suurenenud s2 s võrra. Tegemist on ajahetkega t2. Kera raadius on suurenenud ajas r2 r võrra. Universum ( ehk kera K ) on paisunud ja galaktikad ( M ja m ) üksteisest eemaldunud. Kera raadius ajahetkel t2 on: Keha M sfäärilised koordinaadid ajahetkel t2 on: Keha m sfäärilised koordinaadid ajahetkel t2 on: Kera ruumala suurenes ajas. Kehade M ja m asukohad ristkoordinaadistiku suhtes on ajahetkel t2 teistsugusemad kui ajahetkel t1. Nii samuti ka kera raadiuse pikkus. Võrdleme ajahetki t1 ja t2:
Neid punkte on lõpmata palju. Niimoodi paisubki Universumi ruum ühe korraga ei ole keset, ääri ega mingisugust eelistatud suunda. Kogu Universumi ruumala suureneb ajas ühe korraga. 26 Joonis 14 Kera paisumisel kehade m ja M koordinaadid muutuvad. Nagu jooniselt näha on kera paisunud r2 r võrra ja kehade M ning m omavaheline kaugus on suurenenud s2 s võrra. Tegemist on ajahetkega t2. Kera raadius on suurenenud ajas r2 r võrra. Universum ( ehk kera K ) on paisunud ja galaktikad ( M ja m ) üksteisest eemaldunud. Kera raadius ajahetkel t2 on: Keha M sfäärilised koordinaadid ajahetkel t2 on: Keha m sfäärilised koordinaadid ajahetkel t2 on: Kera ruumala suurenes ajas. Kehade M ja m asukohad ristkoordinaadistiku suhtes on ajahetkel t2 teistsugusemad kui ajahetkel t1. Nii samuti ka kera raadiuse pikkus. Võrdleme ajahetki t1 ja t2:
Neid punkte on lõpmata palju. Niimoodi paisubki Universumi ruum ühe korraga – ei ole keset, ääri ega mingisugust eelistatud suunda. Kogu Universumi ruumala suureneb ajas ühe korraga. 27 Joonis 15 Kera paisumisel kehade m ja M koordinaadid muutuvad. Nagu jooniselt näha – on kera paisunud r2 – r võrra ja kehade M ning m omavaheline kaugus on suurenenud s2 – s võrra. Tegemist on ajahetkega t2. Kera raadius on suurenenud ajas r2 – r võrra. Universum ( ehk kera K ) on paisunud ja galaktikad ( M ja m ) üksteisest eemaldunud. Kera raadius ajahetkel t2 on: Keha M sfäärilised koordinaadid ajahetkel t2 on: Keha m sfäärilised koordinaadid ajahetkel t2 on: Kera ruumala suurenes ajas. Kehade M ja m asukohad ristkoordinaadistiku suhtes on ajahetkel t2 teistsugusemad kui ajahetkel t1. Nii samuti ka kera raadiuse pikkus. Võrdleme ajahetki t1 ja t2:
annaabi.ee 
