võrdlemisi pika sabaga lind. Isalind on otsib lehekõdust igasuguseid putukaid ja süsimusta sulestiku, kollase silmarõnga, limuseid. Suvel ja sügisel ei põlga ka marju Musträsta laul on üks ilusaimaid laule. See kollase noka ja tumepruunide jalgadega. ja pehmeid puuvilju. Musträstad suudavad koosneb flöödihäälsetest kurvapoolsetest Emaslinnud on valdavalt pruunisulelised, ainsatena rästastest jalgadega maad siblida, vilistustest, mida lind aeglaselt ja mõtlikult valkja kurgualuse ja ookrivärvi et hankida toitu pinnasest. ette kannab. Tavaliselt istub laulja tumedatähnilise rinnaga. liikumatult kõrge puu ladvas, vahel laulab Ränne ka lennult ühel puult teisele. Laul on kõige
· Keetmisel kollageensed kiud liimistuvad (Colla - liim ladina k.) Kollageensete kiudude ehitus · Iga kollageenne kiud koosneb paljudest fibrillidest. · Fibrillid koosnevad omakorda mikrofibrillidest (jämedusega 20-100 nm) ja neil on iseloomulik kindla perioodilisusega ristivöötsus Mikrofibrillid · Iga mikrofibrill koosneb tropokollageeni molekulidest, mis koosnevad kolmest polüpeptiidahelast. Need ahelad sisaldavad rohkelt glütsiini ja pea ainsatena sisaldavad hüdroksüproliini ja hüdroksülüsiini Kollageen moodustub kolmest polüpeptiidahelast fibroblastides (GER) - prokollageen Väljaspool rakku tropokollageeni molekulid agregeeruvad Tropokollageeni molekulid Tropokollageeni molekulide ülekattumine
Kuid miski pole elus kerge, kõige eest peab maksma. Ette saab raamatule heita vaid seda et raamatus kirjeldatud elu võib mõnele vaesemale noorele glamuursena tunduda. Kes pisut ise elu näinud, sellele vast enam mitte. Üsna pea saab raamatuski selgeks, et selle n.ö. ,,vabaduse" eest, mida narkodiileri eluviis tundub võimaldavat, tuleb veel kallimalt maksta kui tavalise, silmapaistmatu ja vaesena elamise eest. Kusagil on ikka ,,suured poisid", need, kes millegiga ei riski ning ainsatena diileri ja ta klientide arvelt võidavad. Tegelikult parasiteerib kogu see eluviis nende tahtel ja täpselt senikaua, kuni nemad tahavad. Kui üks diiler on end ammendanud, siis ta kas asendatakse, tapetakse või antakse politseile välja. Kusjuures üks võimalus ei välista sugugi teisi. Raamatu peaantikangelane kehastab iga lapsevanaema hirmsaimat õudusunenägu tema enda lapse kohta. Midagi inimlikku on Rassis alles vaid raamatu
Keegi polnud teda võitnud.Esimeses ringis jäi Çoban alla Aleardo Donatile (Itaalia; 1:2). Teised favoriidid võitsid seljaga, kõige rohkem kulus aega (8.49) Palusalul Eduard Schölli (Austria) võitmiseks, kes oli "aukartustäratavalt suur, kuid ülemääraselt lihav". John Nyman (Rootsi) seljatas Zoltán Kondorossy (Rumeenia).Teises ringis Nyman ja Palusalu vahetasid: esimene seljatas Schölli, teine Kondorossy (10.46). Nemad kahekesi jätkasid ainsatena puhaste paberitega. Hornfischer ei saanud Klapuchit selili (3:0). Ühe miinusega oli ka Nyström, kes võitis Donati.Kolmandas ringis läksid liidrid Palusalu ja Nyman vastamisi. Rootslasel polnud küll tiitleid, ent oli silmnähtavalt tugev ja osav. Algpüstimaadlus tunnistati viigiliseks, kuid parteris sai Palusalu vastase poolnelsonisse. Rootslane punnis vastu ega läinud selili. Alles päris matsi lõpul lendas rootslane õlgadele, kuid ühe õlaga väljapoole matti. Siiski 3:0 eestlasele
Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu “Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest”. Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. HÄÄLETUS Kell 23.03 oli 105-liikmelisest Eesti Ülemnõukogust kohal 70 rahvasaadikut ja otsuse poolt hääletas 69, vastu ega erapooletuid ei olnud. Ainsatena ei hääletanud Klavdia Sergij ja Kaido Kama, kes ei registreerinud end hääletamiseks ja lahkusid hääletamise ajaks demonstratiivselt saalist. Puudus 36 rahvasaadikut. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes
senaatorite nimekirjad, kõlbluse järelvalve), diktaator (ajutine ainuvalitseja ohu korral. amet 6 kuuks), rahvatribuunid plebeide esindajad, võisid panna otsustele veto. Rahvakoosolekutel teatud elamispiirkonnal või sõjaväeosal 1 hääl, ainult jah või ei hääletus. Patriitsid ja Plebeid Patriitsid põlistest suguvõsadest pärinevad inimesed Rooma vabariigis, kes olid tavaliselt ka jõukad suurmaaomanikud. Vabariigi alguses tohtisid ainsatena kanda riigiameteid ning olla preestrid ja juristid. (vrd. Kreeka aristokraatia) Plebeid Rooma kodanike enamus, kes ei kuulunud patriitside hulka. Tohtisid hääletada rahvakoosolekul. Pidevad vastuolud, tasapisi plebeidele rohkem õigusi (rahvatribuun, 450 eKr 12 tahvli seadused) 287 eKr seisused võrdsustati (Rooma rahvas populus Romanus) Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. ,,Häda võidetuile" (,,vae victis") ja ,,Haned päästsid Rooma"
senaatorite nimekirjad, kõlbluse järelvalve), diktaator (ajutine ainuvalitseja ohu korral. amet 6 kuuks), rahvatribuunid – plebeide esindajad, võisid panna otsustele veto. Rahvakoosolekutel teatud elamispiirkonnal või sõjaväeosal 1 hääl, ainult jah või ei hääletus. Patriitsid ja Plebeid Patriitsid – põlistest suguvõsadest pärinevad inimesed Rooma vabariigis, kes olid tavaliselt ka jõukad suurmaaomanikud. Vabariigi alguses tohtisid ainsatena kanda riigiameteid ning olla preestrid ja juristid. (vrd. Kreeka aristokraatia) Plebeid – Rooma kodanike enamus, kes ei kuulunud patriitside hulka. Tohtisid hääletada rahvakoosolekul. Pidevad vastuolud, tasapisi plebeidele rohkem õigusi (rahvatribuun, 450 eKr – 12 tahvli seadused) 287 eKr seisused võrdsustati (Rooma rahvas – populus Romanus) Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. „Häda võidetuile“ („vae victis“) ja „Haned
kohustuliku sõjaväe teenistuse eest;lätlased - Lõuna-Eestis;rootslased - Lääne-Eesti väikesaartel) suur nälg · 1696-1697 - Rootsi valitsusaja lõpul tabas eesti rahvast seinise ajaloo suurim näljahäda · hiline kevad ja lausvihmades suvi põhjustas täieliku ikalduse, talv tuli külm ja pikk · lisandus tüüfus ja düsenteeria · ohviks 70000-75000 inimest · Virumaa Palmse mõisnikud olid ainsatena abivalmid aitama põhjasõja mõju eesti rahvaarvule · kahanes enam kui poole võrra · Lääne-Eestis suri u. 3/4 elanikkonnast · mõned kohad olid täiesti inimtühjad · Põhjasõjaga kaasnes katk(1710-1711) · Tallinnas surid kõik arstid ja peaaegu kõik kirikuõpetajad · suurim demograafiline tagasilöök siinse maa ajaloos rahvaarvu taastumise tegurid · 18.sajandil kasvas rahvaarv poole miljonini · 1710-1711 aasta katk jäi viimaseks siin alal
kaasa kõike väärtuslikku ega andnud eestlastele relvi). Vabadussõda algas 28.nov. 1918 enamlased vallutasid Narva ja kuulutasid Eesti Töörahva Kommuuni (J.Anvelt) : oli näiliselt vabariik, juhtisid seda Moskva marionetid. Eesti rahvaväkke tulnud meeste võitlusmoraal oli madal, Tartu jäeti maha enne PA kohale jõudmist mässu tõttu oma väeosades. Kohusetundest ajendatud ohvitserid, Omakaitse baasil loodud Kaitseliidu liikmed ning koolipoisid tõusid ainsatena maa ja vabaduse kaitsele. Eestis jäid sisevõitlused Eesti- Vene sõja varju, enamlased moodustasid vähemuse punavägedest. Toetus enamlastele vähenes järjest, eesti rahvas määratles end aprillis 1919 Eesti Asutavasse Kogusse. Dets. 1918 hõivas PA 2/3 Eestist, kuid meie vastupanuvõime kasvas tänu Soomest saadud relvadele ja ehitatud soomusrongidele. Tallinna jõudis ka Inglise eskaader, vabatahtlikud Soomest, Rootsist ja Taanist
vaatamata tunduvalt -- inimesed hakkasid ehitama eramaju ja suvilaid, ostma sõiduautosid, külmkappe ja telereid. Samal ajal taaselustusid kontaktid läänega, eriti Soomega, mille kaudu puutusid eestlased kokku lääneliku elulaadi ja tarbimiskultuuriga. Kultuuris, eriti kirjanduses ja kunstis, saavutati nimetamisväärne loominguvabadus. Nõukogude impeeriumis oli Balti riikide seisund unikaalne: "liiduvabariikidest" ainsatena hiisaegset omariiklust ja lääne tüüpi demokraatiat kogenutena moodustasid okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu omalaadse lääneliku enklaavi. Stagnatsioon Sulaaeg jäi siiski lühikeseks: koos Leonid Breznevi võimuletulekuga 1964. aastal algas Nõukogude Liidus stagnatsioon -- poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg, mil impeerium vananes koos oma juhtidega. Eestisse jõudis stagnatsioon
valearvestustele vaatamata tunduvalt -- inimesed hakkasid ehitama eramaju ja suvilaid, ostma sõiduautosid, külmkappe ja telereid. Samal ajal taaselustusid kontaktid läänega, eriti Soomega, mille kaudu puutusid eestlased kokku lääneliku elulaadi ja tarbimiskultuuriga. Kultuuris, eriti kirjanduses ja kunstis, saavutati nimetamisväärne loominguvabadus. Nõukogude impeeriumis oli Balti riikide seisund unikaalne: "liiduvabariikidest" ainsatena hiisaegset omariiklust ja lääne tüüpi demokraatiat kogenutena moodustasid okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu omalaadse lääneliku enklaavi. 11 Stagnatsioon Sulaaeg jäi siiski lühikeseks: koos Leonid Breznevi võimuletulekuga 1964. aastal algas Nõukogude Liidus stagnatsioon -- poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg, mil impeerium vananes koos oma juhtidega. Eestisse
palverännakud NSVL nendesse piirkondadesse, kus oli veel säilinud elav budistlik keskkond, traditsioon jakultuur. 70.-ndatel käidi sel eesmärgil peamiselt just Burjaatias ja Burjaadi Autonoomses Rahvusringkonnas, kus veel olid alles kaks gelukpa (gelugpa,gelug-pa, geluk, gelug, geluk-pa) traditsiooni esindavat budistlikku kloostrit Ivolginski (Ivolga) datsan ja ajalooline Aginski (Aga) datsan), mis kogu NSVLterritooriumil olid sel perioodil ainsatena veel tegevad. Karl Tõnissoni poolt toodud budistlik gelukpa traditsioon oli Eestis selleks ajaks juba kaotanud oma järjepüsivuse. Sel perioodil kujunesid traditsioonilisteks nn. Orientalistikapäevad, mis tolleaegse Tartu Riikliku Ülikooli juures asuva orientalistikakabineti (juba 1956. aastal Pent Nurmekunna asutatud ja aastaid Linnart Mälli juhitud) poolt üsna regulaarselt suudeti läbi viia (läbi suruda). Orientalistikapäevade budismiteemalised loengud
Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Riigipöördekatse järel lagunes NSV Liit osadeks. Mitu liiduvabariiki kuulutasid välja iseseisvuse ning detsembris 1991 saatis president Mihhail Gorbatsov NSV Liidu laiali. 20. August 1991 Kell 23.03 oli 105-liikmelisest Eesti Ülemnõukogust kohal 70 rahvasaadikut ja otsuse poolt hääletas 69, vastu ega erapooletuid ei olnud. Ainsatena ei hääletanud Klavdia Sergij ja Kaido Kama, kes ei registreerinud end hääletamiseks ja lahkus hääletamise ajaks demonstratiivselt saalist. Puudus 36 rahvasaadikut. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar
(Kadri Paas, EPLED 25.11.015). Toimetuse refereerivas artiklis "Eesti seadused on aetud liiga üksikasjalikuks" (EPL-ED 13.07.2016) nenditakse: leidub aastaid, mil Riigikogu muudab ära tervelt kolmveerandi kõigist kehtinud seadustest! Mis põhjusel: kas muutuvad Eesti olud nii kiiresti, et kolmveerand kehtivatest seadustest tuleb ühe aasta sees muuta või tullakse järjepanu vastu huvigruppide tellimusele? Või advokaatidele, kes ainsatena selles seaduspadrikus oma kitsamas valdkonnas veel orienteeruvad. EPL-ED kirjutab 13. juulil 2016: "Viimasest kümnendist leiab kolm aastat, mil riigikogu on muutnud ära tervelt kolmveerandi kõigist kehtinud seadustest ning viimane selline oli aasta 2014..." (viite järgi on hinnangu andjaks Eesti Juristide Liidu president Jüri Heinla). Samasugust kriitikat on Eestis väga nõudlikult esitanud näiteks Jaanus Tehver (Eesti
A3 x x A4 x x x A5 x x x x A6 x x x Lahendis osalevad lihtimplikandid peavad katma funktsiooni ühtede piirkonna. Lihtimplikandid A4 ja A6 on igal juhul vajalikud, kuna nad võimaldavad ainsatena katta vektoreid 9 ja 14 (tabelis ). Implikantide A4 ja A6 lülitamine lahendisse katab ühtlasi ka vektorid 0,1,8 (A4) ja 2,6,10 (A6). Seega jäävad katmata vektorid 5 ja 7, mis omakorda kaetakse implikandiga A2. f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = A6 A4 A2 = x 2 x3 x3 x4 x1 x2 x4 · Numbriline meetod Implikantide kujutamine kolmendintervallide kujul võib olla küllalt tülikas, kui funktsiooni argumentide arv on küllalt suur. Pikkade intervallidega suureneb vigade tõenäosus (seda küll
A3 x x A4 x x x A5 x x x x A6 x x x Lahendis osalevad lihtimplikandid peavad katma funktsiooni ühtede piirkonna. Lihtimplikandid A4 ja A6 on igal juhul vajalikud, kuna nad võimaldavad ainsatena katta vektoreid 9 ja 14 (tabelis ). Implikantide A4 ja A6 lülitamine lahendisse katab ühtlasi ka vektorid 0,1,8 (A4) ja 2,6,10 (A6). Seega jäävad katmata vektorid 5 ja 7, mis omakorda kaetakse implikandiga A2. f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = A6 A4 A2 = x 2 x3 x3 x4 x1 x2 x4 Numbriline meetod Implikantide kujutamine kolmendintervallide kujul võib olla küllalt tülikas, kui funktsiooni argumentide arv on küllalt suur
Oluline lõpptulem riigi rahva jaoks vooruslikult ja õiglaselt - kujutavad riigi eksistentsi universaalset eesmärki. Õiglased riigivormid: monarhia; aristokraatia; vabariik Ebaõiglased riigivormid: türannia; oligarhia; demokraatia. Aristotelese teooriat on nimetatud patriarhaalseks. Riigi tekke patriarhaalsed teooriad Aluseks sai Aristotelese teooria. Tehakse vahet kodanike ja võõraste vahel, seda arendatakse edasi rooma õiguses. Neist aegadest kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õigused. Külalised alluvad kohalikele seadustele ja tavadele. Riigi tekke teoloogilised teooriad Põhipostulaat: maapealne riik on taevariigi peegeldus. Riigi funktsioon on viia ellu Juamala tahet (ilmalik funktsioon); kiriku funktsioon on kanooniline ja valmistab inimesi ette igaveseks eluks. Riigi tekke ühiskondliku lepingu teooriad Alged antiikajas, põhiideestik valgustusajastust. Riik on tekkinud kodanike ühiskondliku kokkuleppe tulemusena.
nii õigused kui ka kohustused. 33. RIIGI TEKKE TEOORIAD Riigi tekke patriarhaalsed teooriad Aluseks sai Aristotelese teooria. Tehakse vahet kodanike ja võõraste vahel. Kodaniku staatus andis palju eesõigusi. Võõraste ehk mittekodanike õigused määrasid kindlaks välismaalaste preetori poolt kehtestatud õigusnormid. Täisealised kodanikud võtsid osa riigiasjade otsustamisest ja kasutasid tsiviilõigusest tulenevaid õigusi. Neist aegadest kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õigused. Külalised alluvad kohalikele seadustele ja tavadele, austama kohalikku õigussüsteemi. Kodanike hulka ei kuulu naised, orjad, välismaalased, mehed alla 30 aasta ja relvakandmiseks kõlbmatud mehed. Riigi tekke teoloogilised teooriad Põhipostulaat: maapealne riik on taevariigi peegeldus. Eksisteeris nn kahe mõõga teooria: 1. Riigi põhifunktsioon on jumala tahte teostamine maa peal ehk inimeste juhtimine kooskõlas jumala seadustega – ilmalik funktsioon. 2
SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Täna ilmusid meie sadamasse ootamatult Aleksandria laevad, mida tavatsetakse saata ette, et kuulutada neile järgneva laevastiku peatset saabumist; neid kutsutakse kirjakandjaiks. Nende ilmumine tähendab Kampaania jaoks meeldivat pilti. Kogu rahvahulk seisab Puteoli muulil ning tunneb Aleksandria laevad eriliste purjede järgi ära ükskõik kui suurest laevade hulgast. Ainsatena tohivad ju need üles tõmmata kõrgpurje, millega muud laevad tohivad sõita vaid avamerel. (2) Miski ei kiirenda nõnda sõitu kui purje ülaosa, see tõukab laeva kõige rohkem. Niisiis, kui tuul kasvades muutub lubatust tugevamaks, lastakse raa alla; allpool on puhangutel vähem jõudu. Kui laevad on möödunud Caprist ja eelmäestikust, kus kõrgelt, tormidest räsitud mäeharjalt vaatamas Pallas,141
Hilisemate patriarhaalsetes teooriates on tehtud ka üsna selget vahet riigi kodanike ja võõraste vahel. Kodaniku staatus andis mitmeid eesõigusi: täisealised Rooma kodanikud võtsid osa riigiasjade otsustamisest rahvakoosolekutel ning kasutasid tsiviilõigusest tulenevaid õigusi. Teised isikud ei võtnud isa riigi valitsemisest ning nende õigusliku seisundi määrasid kindlaks välismaalaste preetori kehtestatud õigusnormid. Neist aegadest kinnistuv kindlalt põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õiguse: võtta osa riigivalitsemisest, õiguse kehtestamisest ja muutmisest ning kohtumõistmisest. Külaline on nii pereisa kui riigi kaitse all. Võõrad peavad austama selle maa tavasid, seadusi ning nende rakendamise korda. 88. Psühholoogiline teooria. Riigi teket seletatakse inimpsüühika nn erilise omadusega enamuse vajadusega alluda (kari otsib juhti). Riik on eriline organisatsioon selleks, et väljapaistvad isiksused saaksid
Samal ajal taaselustusid kontaktid läänega, eriti Soomega, mille kaudu puutusid eestlased kokku lääneliku elulaadi ja tarbimiskultuuriga. 47 Kultuuris, eriti kirjanduses ja kunstis, saavutati nimetamisväärne loominguvabadus. Nõukogude impeeriumis oli Balti riikide seisund unikaalne: "liiduvabariikidest" ainsatena hilisaegset omariiklust ja lääne tüüpi demokraatiat kogenutena moodustasid okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu omalaadse lääneliku enklaavi. Stagnatsioon ja venestamine Sulaaeg jäi siiski lühikeseks: koos Leonid Breznevi võimuletulekuga 1964. aastal algas Nõukogude Liidus stagnatsioon -- poliitiline, majanduslik ja kultuuriline seisakuaeg, mil impeerium vananes koos oma juhtidega. Eestisse jõudis stagnatsioon kõigis oma vormides taas pisut hiljem, pärast
Kodaniku - civitas Romanus - staatus andis võrreldes teiste Rooma territooriumil elanud isikutega rea eesõigusi. Täisealised Rooma kodanikud võtsid osa riigiasjade otsustamisest rahvakoosolekutel ning kasutasid tsiviilõigusest (ius civile) tulenevaid õigusi. Teised isikud ei võtnud osa riigi valitsemisest ning nende õigusliku seisundi määrasid kindlaks välismaalaste preetori (praetor peregrinus) poolt kehtestatud õigusnormid (ius gentium). Siit kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õigused - võtta osa õiguse kehtestamisest ja muutmisest ning kohtumõistmisest. Võõrastel, vangidest ja orjadest rääkimata, ei ole külastatavas riigis poliitilisi õigusi, nad naudivad sugukondliku korra aegade tavaõigusest pärit külaliseõigusi (öömaja, toit, kaitse kolmandate ründe vastu) - eriti seda, et külaline on pereisa kaitse all. Samas peavad austama selle maa (riigi) tavasid, seadusi ning nende rakendamise korda (kehtivat õigussüsteemi)
Järgnevalt Kamenev ja Zinovjev käivitasid Petr enamlikes parteiorg-s vastupropaganda. Peamiseks argumendiks, et Petr nõukogu on juba enamlaste kontr all ja vägivaldset riigipööret pole vaja. Lisaks arvati, et väljaastumine võib osutuda enneaegseks. Neil oli ka toetajaid, suur osa enamlikest parteiorg-st Petr-s olid vastu võetud resolutsioonides nendega nõus. Erimeelsuste ületamiseks kutsuti kokku 16.okt KK laiendatud istung. Lenin ja Trotski surusid oma plaani läbi, ainsatena hääletasid vastu samad kaks. Kamenev protesteeris ametlikult ajalehtedes vägivaldse riigipöörde katse vastu, sattus Lenini vahkviha alla. 16.okt nõupidamine oli viimane oluline otsus, siis selge, et enamlaste partei läheb vägivaldse riigipöörde teed ja ühitab selle ajaliselt II nõuk kongressiga. 4.loeng- 19.veebruar Pärast 16.okt koosolekut alustati tegelikke ettevalmistustöid. Petr Nõukogu juures kutsuti ette
aastal oli hirmus külm. […] Vähesed õnnelikud jäid Bergen-Belsenisse, kus Briti armee nad vabastas. Enamus nakatus veel enne liitlasvägede saabumist või isegi alles pärast vabastamist tüüfusse. Üks eranditest oli Hana Fuchsová. Kui 15. aprillil laagri väravad lahti tehti, avanes briti sõduritele pilt tuhandetest surnukehadest ja kuuekümnest tuhandest kurnatud vangist. Veel nelikümmend tuhat inimest suri vintsutuste tagajärjel. Neljakümne viie naise eksitee, kes ainsatena elasid üle ešelon „B“, millega deporteeriti tuhat inimest, jõudis lõpule. Přibyl, Lukáš. Lugu Terezini transpordist „B“ Eestisse. (Přibyl, Lukáš. Die Geschichte des Theresienstädter Transports „B“ nach Estland. In: Theresienstädter Studien und Dokumente 2001