Uurimistöö koostamine Annika Allik Uurimistöö Annab teadusliku töö kogemusi; Annab võimaluse süveneda põhjalikumalt mõnesse probleemi või ainevaldkonda; Annab oskuse aega planeerida; Võib asendada ainekursuse eksamit või arvestuslikku tööd. Uurimistöö on... uurimusliku protsessi konkreetne tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö on... protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. kirjutatud lugejale, see vahendab
Koos (väga) lühikese selgitusega on mainitud tähtsamad põhimõisted ja -teooriad. Nende ülesleidmist kergendaks lisatud aineregister küll väga suurel määral. Korrektse struktuuri juurde kuulub hea kombe kohaselt täpsus ka viidete suhtes. Vadi näib häid kombeid tundvat. Viidete kohta ei ole küll midagi ette heita, samuti ka kasutatud kirjanduse loetelu kohta. Raamat on jaotatud viieks erinevaks osaks. Esimene, nagu ka hea tavana kombeks, on ehk rohkem sissejuhatav ja antud ainevaldkonda tutvustav peatükk. Tutvustatakse organisatsioonikäitumise olemust, ajalugu ja uurimismeetodeid, räägitakse organisatsioonikäitumise seosest teiste teaduste ja teooriatega ning peatutakse põgusalt juhi rollil ja töö korraldamisel. Teises osas peatutakse individuaalsusel ja selle mõjul organisatsioonile. Antakse lühike ülevaade tähtsamatest isiksuseteooriatest (suurema tähelepanu alla on võetud Bandura
selgeks, mida on sellel teemal senni avaldatud ja üritatakse minna sealt edasi. · Teemale vastav otsing on üks infootsingu alaliike. Infootsing - toimingud, meetodid, protseduurid talletatud andmetest info saamiseks etteantud teemal · Infosüsteemile esitatakse infopäring loomulikus keeles formuleeritud küs või kirjeldus, milles infotarbija mõne sõnaga iseloomustab teda huvitavat ainevaldkonda või probleemi. See tõlgitakse süsteemile arusaadavasse keelde märksõnadeks. · Infosüsteemis toimub pärinu ja otsimassiivis olevate andmete otsitunnustike võrdlemine. · Iga infootsingut käivitavaks faktoriks on infovajadus. Teavikud ja dokumendid · Teavik andmekandja, materiaalne objekt, millele on talletatud informatsiooni. Teavik on nt heliplaat, trükis vms. Infovajadus ja infootsingu tüübid
"filosoofia", määrasid tema suhtumise natuurfilosoofiasse, "kosmose" ja üldse välise looduse nähtuste tundmaõppimisse. Looduse uurimist pidas ta kasutuks tegevuseks sellepärast, et selle tunnetamine, "milliste seaduste järgi toimuvad taevased nähtused", ei võimalda neid seadusi muuta ega ka loodusnähtusi luua, selliseid nagu "tuul, vihm, aastaajad jms." Sokrates muide ei eitanud matemaatika, geomeetria, astronoomia, meditsiini ja teiste teaduste ainevaldkonda kuuluvate teadmiste kasulikkust ja hädavajalikkust (tõsi küll teatud piires). Ta soovitas vaid neist teadustest mitte liialt vaimustuda ning mitte pühendada neile kogu elu, jättes kõrvale mitmete teiste kasulike teaduste, see tähendab humanitaarteaduste, nagu me tänapäeval ütleme, tundma-õppimise. Sokratese silmis on inimest käsitlevail teadustel tohutu eelis loodust käsitlevate teaduste ees. See eelis seisneb selles, et esimesed, õppides tundma inimest, annavad inimesele selle,
..............20 Lisa 2 Sisukorra vormistamine.......................................................................................21 1 UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISEST Vastavalt Loo Keskkooli õppekavale on iga 11. klassi õpilane kohustatud tegema uurimistöö. Uurimistöö on individuaalõppe vorm, mis annab võimaluse õpilase arengu suunamiseks kooliaasta vältel ning toimub õpilase ja juhendaja aktiivse suhtlemise teel. Töö kirjutamine annab võimaluse uurida konkreetset probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda ning märgata ja luua seoseid. Uurimistöö edukaks sooritamiseks on õpilasel vaja teada, kuidas tööd koostada, millised nõuded kehtivad ning kuidas tööd kaitsta. Uurimistöö koostamise, hindamise ning retsenseerimise aluseks on käesolev Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. 1.1 Uurimistöö mõiste Uurimistöö on õpilase poolt valitud ja juhendaja poolt aktsepteeritud teemal iseseisvalt
4) väärtustab matemaatikat, tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest; 5) arendab oma intuitsiooni, arutleb loogiliselt ja loovalt; 6) kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid; 7) kasutab arvutiprogramme matemaatika õppimisel. Õppeaine sisu: Käsitlevad teemad Käsitlevad Õpitulemused Lõiming tesite Läbivate alateemad ainevaldkonda teemade dega käsitlus Õpilane Arvu kümme Avaldised ja Naturaalarvude 1) selgitab naturaalarvude hulga astmed ja arvu arvuhulgad hulk N, täisarvude N, täisarvude hulga Z, standardkuju
Õpetaja peaks ise tundma ja teadma, kuidas tema emotsioonid ja hoiak lapsi ja õpetatavat mõjutavad. Uusi asju õppides peaks õpetaja alati olema heatujuline ja entusiastlik ise ka selle uue teema suhtes. 6. Tähtsad on ka kindlad rituaalid, traditsioonid, reeglid. Laps õpib mängides, huvitava tegevuse käigus. Iga muusikategevus on lugu, rännak. Ei ole kohta, kuhu me ei saaks muusikategevuses minna ja ei ole ainevaldkonda, mida me ei saaks seostada muusikategevusega. Eriti oluline on anda tegevusega kaasa mingi lugu, mille sees saab tegevust edasi arendada, anda lastele mingi eesmärk näiteks, kes on nemad selle loo sees, mis on nende eesmärk. Selline lähenemine tegevustele on laste jaoks kõige loomulikum, sest nad loovad mänguliselt situatsioone, maailmu, tegelasi enda ümber igapäevaselt, mängimise ajal. 7
.................... 34 LISA 2. Tiitellehe pööre......................................................................................................... 36 LISA 3. Juhendaja annotatsioon............................................................................................ 37 LISA 4. Arvutil vormistamise õpetus...................................................................................... 38 SISSEJUHATUS Uurimisöö kirjutamine annab võimaluse uurida mõnd probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda, näha ja luua seoseid. Kuid uurimistöö peab vastama teadustööle esitatavatele nõuetele. Need nõuded on küll suures plaanis universaalsed, kuid teatud nüansid on õppe- ja teadusasutuseti erinevad. Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis (TJG) valmivad uurimistööd peavad vastama käesolevas juhendis välja toodud nõuetele. Juhendi koostamisel on kasutatud Merlecons ja Ko õpimappi ,,Õpilaste uurimistööde
Tallinna Kristiine Gümnaasium Uurimistöö on kirjalik aruanne konkreetse nähtuse või protsessi kohta. Uurimistöö käigus peab töö koostaja vastama küsimustele: miks (uurimisprobleem), mida (uurimisvaldkond) ja kuidas (uurimismeetod) uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö eesmärgiks on õpilase iseseisva ja kriitilise ning süsteemse ja loogilise mõtlemisvõime arendamine. Uurimistöö temaatika võib käsitleda mistahes ainevaldkonda (nii ajaloo ja füüsika kui ka sotsiaalainete valdkonda). Uurimistöös ei tohi esitada teiste autorite seisukohta, allikatele viitamata. Vastavat mahakirjutamist nimetatakse plagiaadiks. Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö võib olla: 1) kirjeldav 2) empiiriline (kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine) 2. TÖÖ KOOSTAMINE 2.1
Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. (2) Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta. (3) Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni. § 22. Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine
tegevus. Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes 19. sajandil tõlkena saksa keelest. Hurt kasutab mõistet „vanavara“, millega tähistab rahvamälestusi. Vastava eriala uurimist nimetab Hurt „Folklore“ ehk rahvateadus. Hiljem viib Eisen selle mõiste vastavusse „rahvaluulega“, olles mõiste „rahvaluule“ looja. (1893). Eisen peab „rahvaluule“ all silmas pärimusrühma ja pärimuse seda osa, mis kuulus rahvaluule ainevaldkonda. Kreutzwald kasutab rahvaluule kogumisel mõistet „vana vara“, viidates sellega minevikupärandile. Selline mõistetekäsitlus näitas, et rahvaluulet kasutati ajaloolisest aspektist lähtudes ja kuigi tänapäeval ei piirdu rahvaluule mõiste ainult ajalooga, on viimasel siiski tähtis osa definitsiooni moodustamisel 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anonüümne
ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. (2) Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Põhikool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega. § 21. Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus
ning milline on eksaminandi ettevalmistus õpingute jätkamiseks järgmisel haridusastmel (vt ,,Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava"; http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=174787). Matemaatika riigieksami 1. osas tuleb lahendada 5 (viis) 10-punktilist kohustuslikku ülesannet ja 2. osas 3 (kolm) ülesannet 2 (kaks) 15-punktilist kohustuslikku ülesannet ja 1 (üks) 20-punktiline valikülesanne, mille eksaminand valib kahe erinevasse ainevaldkonda kuuluva 20-punktilise ülesande hulgast. Kokku tuleb eksaminandil lahendada 8 (kaheksa) ülesannet. Kõikide õigesti lahendatud ülesannete eest kokku on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksami 1. ja 2. osa hindepunktide summa on vähemalt 20 punkti. Teooriaküsimusi 2010. a matemaatika riigieksamitöös iseseisvate ülesannetena ei esine. Eksami korraldusest Eksaminandid istuvad eksamiruumis ühe kaupa ja laudadevaheline kaugus peab olema piisav,
sunteesi blokeerimist kindla nukleotiidi kohal. Tulemuseks on jallegi erineva pikkusega fragmendid, mille elektroforeesil joonistub valja DNA molekuli NH jarjestus. DNA NH jarjestuse maaramine on aluseks koigile teistele meetoditele insenergeneetika vallas. See voimaldab leida genoomi piirkonnad, mis kodeerivad proteiinide sunteesi ja maarata ka proteiinide aminohappelise koostise. Rekombinant DNA tehnoloogia ja insenergeneetika Pohiliselt on kolm ainevaldkonda, kus insenergeneetikal on lahiajal laiem perspektiiv. (1) Teatud spetsiifiliste molekulide tootmine suurtes hulkades. Siia kuuluvad esmajoones DNA ja RNA molekulid, kuid samuti mitmesuguste proteiinide produktsioon, millele eelneb vastava geeni viimine sobiva peremehe genoomi (eelkoige bakterid, kuid ka taimed ja loomad). Sel teel on voimalik produtseerida nii ensuume kui hormoone kui ka viiruse kapsliproteiine, mida saab kasutada kui vaktsiine.
esitlus ja analüüs ning kokkuvõttes tuuakse välja tähtsamad tulemused arutelust. 4 1. VÕÕRKEELE ÕPE Gümnaasiumi riiklikus õppekavas (2014) on välja toodud, et võõrkeeled tekitavad inimeses tunnetusvõimalusi ning suutlikust mõista ja väärtustada kultuurilist maailma, arendavad mõtlemist ning annavad võimalusi teistega erinevates keeltes suhelda. Euroopa keeleõppe raamdokumendist (2007) lähtudes on üles ehitatud ainevaldkonda kuuluvate võõrkeelte õppe kirjeldus. Kõikide võõrkeelte, kuhu alla kuulub ka eesti keel teise keelena, õpitulemused on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel. Võõrkeel on vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtlusprotsessis, siis on keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu arendatakse suhtlus oskust. Teemavaldkonnad on kõikidel võõrkeeltel ühtsed ning erinevused teemavaldkondade
Need, kes õppisid gümnaasiumis matemaatika pikka kursust, pidid kindlasti tegema matemaatika eksami. Lühikest kursust õppijad võisid valida kahe variandi vahel (matemaatika või reaalainete komplekseksam). See komplekseksam sisaldab endas järgmisi aineid: usuõpetus, kiriku ajalugu, psühholoogia, filosoofia, ajalugu, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia. Eksamil on küsimusi tunduvalt rohkem kui lõpetaja neist vastama peab. Seega on eksamil võimalik vastajal ainevaldkonda kitsendada. Matemaatika eksami valis näiteks 2004. aastal 75% gümnaasiumi lõpetajatest. Nüüd natuke ka matemaatika lõpueksamist. Eksam on kirjalik, kestab 6 tundi ja toimub kogu riigis samal ajal. Eksamitööd hindab kõigepealt aineõpetaja koolis, seejärel vaadatakse eksamitöö üle ka üleriikliku eksamikomisjoni poolt. Eksamikomisjon asub Helsingi Ülikooli juures ja töötab aastaringselt, komisjon koostab ka eksamiülesanded. Eksamil on eraldi variant mõlema kursuse, pika ja
paiknemise alusel satuvad loodusähtused ja inimtegevused kohustuslikult vastastikmõjju. Teiste sõnadega, eitab Humboldt-Ritteri "filtrit" geograafilisuse kriteeriumina. ''Filtri'' täpsustajad. Meeltega tajutav geograafia. See vool võttis omaks maastiku-uurijate seisukohad, et geograafia ülesandeks on maastike eristamine, piiritlemine ja kirjeldamine, kuid leidis, erinevalt Hettnerist, et maastiku-uurijate poolt üle võetud Humboldt-Ritteri "filter" on liiga lai ega määrat!e geograafia ainevaldkonda piisava rangusega. Pakuti valja mitmeid "filtri" kitsendamise võtteid. Kõige populaarsemaks kujunes mõte, mille kohaselt geograafia pidi loobuma abstraktsete nähtuste käsitlemisest ja keskenduma sellele, mis regioonis oli inimese meeltega tajutav - silmaga nähtav, kõrvaga kuuldav, või siis vähemalt haistetav või kombatav. Regioongi pidi võibolla piirduma alaga, mida kuskilt künkalt või tornist on näha. Eriti selgesti väljendas seda mõtet Ewald Banse (1883-1953) oma 1924
Hiljem tõlgib oma ettekande eesti keelde. Seal viib ta eesti ja saksakeelsed terminid vastavusse. Ta kasutab mõistet ,,vanavara", millega tähistab rahvamälestusi. Vastava eriala uurimist nimetab Hurt ,,Folklore" ehk rahvateadus. Hiljem viib Eisen selle mõiste vastavusse ,,rahvaluulega", olles mõiste ,,rahvaluule" looja. (1893). Eisen peab ,,rahvaluule" all silmas pärimusrühma ja pärimuse seda osa, mis kuulus rahvaluule ainevaldkonda. 1861. aastal kasutab Kreutzwald rahvaluule kogumisel mõistet ,,vana vara", viidates sellega minevikupärandile. Selline mõistetekäsitlus näitas, et rahvaluulet kasutati ajaloolisest aspektist lähtudes ja kuigi tänapäeval ei piirdu rahvaluule mõiste ainult ajalooga, on viimasel siiski tähtis osa definitsiooni moodustamisel. Poeetiline käsitlus: Algab Herderi rahvaluulekäsitlusega. 1878 kasutas Bergmann esimest korda terminit rahvaluule. 19
raames. S. OHLSSONI arvates pole ükski nendest strateegiatest andnud silmnähtavaid tulemusi põhjusel, et neis ei peeta kinni inimmõtlemise põhiloogikast.Õpilase mõtlemisoskus ei üldistu, kui tal pole võimalik neid seostada oma konkreetsete kogemuste, protseduuriliste teadmiste ega hüpoteetilisheuristliku mõtlemisega. Seetõttu peaksid õpetajad õppematerjali käsitlemisel enam tähelepanu pöörama sündmuste ja protsesside käigule ja dünaamikale. Igat ainevaldkonda tuleks käsitleda arutlusena selle sisuga toimuvatest muutustest ja mitte staatilise informatsiooni kogumina. h) Õpimotivatsiooni põhimõisted 1.Õpimotivatsiooni olemus ja käsitsemine kaasajal. Isiksuslike ja sotsiaalsete faktorite roll motivatsiooni kujundajana. Emotsioonide ja mõtlemise roll käitumise motivatsioonilise alusena. Motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena
Mõtlemisoskused, mida püütakse õpetada abstraktselt, ei üldistu, sest õpilastel puudub võimalus nende seostamiseks oma konkreetsete kogemuste, protseduuriliste teadmiste ja hüpoteetilis-heuristilise mõtlemisega, mis aitavad otsustada, millal ja kuidas kasutada konkreetset arutlusviisi. Et õetada õpilasi mõtlema, peaksid õpetajad pöörama rohkem tähelepanu protsessidele, mis seostuvad ainevaldkonna süsteemsete teadmiste omandamise ja rakendamisega. Igat ainevaldkonda tuleks käsitleda arutlusena selle sisuga toimuvatest muutustest ja mitte staatilise informatsiooni kogumina.
22. Kognitiivne ergonoomika Tehnoloogia areng nüüdisajal on muutnud tööde iseloomu selliselt, et tunnetusprotsessid, sealhulgas teadmiste omandamine, on üha suurema osatähtsusega. Nii toimitakse komplekssete tööülesannete puhul, kus töötaja peab probleeme lahendama ja otsuseid langetama. Eriti oluline on see firmajuhil, arstil, õpetajal, teadlasel. Tekivad uued ametid, näiteks teadmiste insener, kes ei tunne sügavalt konkreetset ainevaldkonda, kuid on kasulik probleemi lahendamisel. Üha rohkem tegeldakse virtuaalse keskkonnaga (vt Ahasan ja Väyrynen, 1999). Seega on tänapäeval välja kujunenud infoprotsesside ergonoomika, mis baseerub esmajoones kognitiivsel (tunnetus-) psühholoogial. Kirjanduses leiab palju infot kognitiivse psühholoogia kohta. Kognitiivne psühholoogia on psühholoogia suund, mis käsitleb teadvuses peegelduvat tõelisuse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutab
Alati tasub ka enne klassi minekut kontrollida, kas pastakad töötavad (!). Veel näiteid verbaalsete märguannete kohta rühmale või üksikule õpilasele: Selliste käitumistavade, märguannete ja protseduuride juurutamisel õpilastega on õpetajatel abi • „Käed püsti, ilma hõikumata, tänan...“ sellest, kui nad kavandavad need ette sama vanuserühma või sama ainevaldkonda õpetavate • „Tuletage meelde meie klassi reegel küsimuste esitamise kohta.“ kolleegidega. • „Käsi püsti, nii et ma näeksin teie „häält“.“ • „Ma kuulen küsimusi; ma kuulen hõikumist. Ma ei näe püstisi käsi.“ Arvestage klassis visuaalsel teel õppijatega • „See häirib mind, kui mitmed teist üle klassi hõiguvad (...), me ei kuule lõpuks enam kedagi
Neist põhimõtetest lähtuvad metoodikad käsitlevad mõtlemist deduktiivsena, kuigi valdav osa mõtlemisest seisneb opereerimises reaalse maailma toimingute mõtteliste mudelitega. Õpilase mõtlemisoskus ei üldistu, kui tal pole võimalik neid seostada oma konkreetsete kogemuste, protseduuriliste teadmiste ega hüpoteetilis- heuristliku mõtlemisega. Seetõttu peaksid õpetajad õppematerjali käsitlemisel enam tähelepanu pöörama sündmuste ja protsesside käigule ja dünaamikale. Igat ainevaldkonda tuleks käsitleda arutlusena selle sisuga toimuvatest muutustest ja mitte staatilise informatsiooni kogumina. 14. Õpimotivatsiooni põhimõisted Õpimotivatsiooni olemus ja käsitamine kaasajal. Emotsioonide ja ratsionaalsuse roll käitumise motivatsioonilise alusena. Motivatsioon väljendub eesmärgipärase käitumise enesealgatuslikkuse, kindlasuunalisuse, jõulisuse ja püsivusena. Nagu õppimistki on ka motivatsiooni püütud aegade jooksul seletada mitmel viisil. 20
kutsealal tegutsevate inimeste eetikat. Meditsiinieetika valdkonda mahuvad sel juhul kutse- eetikatena näiteks nii arstieetika kui ka õe-eetika. Samas võivad laiemad meditsiinieetika teemad nagu abordi lubatavus või patsiendi autonoomia küsimus tulla omakorda kõne alla nii arstieetika kui ka õe-eetika raames. Õiguse valdkonnas tulevad ette näiteks kohtuniku-eetika ja advokaadi-eetika. Ametniku eetika või avaliku teenistuja eetika võib kutse-eetikana paigutada mitmesse erinevasse ainevaldkonda, sõltuvalt sellest, millise ametnikuga on tegu. Samas võib ametniku töös olla ka niisuguseid eetilisi aspekte, mis ühegi konkreetse rakendusvaldkonna alla ei mahu (näiteks kodanike võrdne kohtlemine ja huvide konflikti vältimine). 3. Eetikakoodeks Eetikakoodeksi all mõistetakse eelkõige kirjapandud normide ja/või väärtuste kogumit, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul
Niivõrd siiski, kuivõrd mingeid pretensioone esitada. see on seotud varaliste kulutustega. (Vaata näiteks PärS § 131). Ei seadusjärgsel ega ka viimse tahte kohasel pärimisel. Viimasega on tegemist siis, kui inimene oma "Eraõigus on alati ka pärimisõigus. Ei ole olemas ainevaldkonda, mis nii tungivalt eraõigusliku elu ajal määrab kindlaks, kellele ta tahab jätta oma vara peale enda surma ning vormistab oma tahte reguleerimise järele hüüaks, kui inimese surm. Individuaalsete, paljuski õigusväliste suhete võrk, kas ühepoolse tehingu (testamendi) vormis või kahe- või mitmepoolse tehinguna (pärimislepinguna).
annaabi.ee 
