LIPIIDID (rasvad, õlid, vahad) 1)lihtlipiidid alcohol+rasvhappejääk(rasv,vaha) 2)liitlipiidid lihtlipiidid+keemiline ühend (fosfolipiidid) 3)tsüklilised lipiidid (steroidid, hormoonid) ülesanded 1. aitab vältida keha liigset jahtumist, ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjude eest. KAITSEÜL. 2. Energeetiline 3. ehituslik (kolesterool) 4.varuaine 5.bioregulatsioon, reguleerivad organite, rakkude, ainevahetuse tööd 6.lahusti ül 7. ainevahetusliku vee tekitamine 8. aitavad sappi väljutada 9. aitavad närviülekandeid kiirendada VALGUD ülesanded 1.ensümaatiline funktsioon 2. ehituslik (valgulise ehitusega, kabjad vill juuksed, küüned suled jne) 3. transport nt rauda , hapniku transporditakse 4. retseptorfunktsioon väliskeskkonna info edastamine raku sisse 5. regulatoorne 6. kaitse moodustuvad antikehad 7. liikumis lihaste võime kokku tõmbuda ja lõtvuda 8
ainevahetust. ?Bakterid biotehnoloogias Biotehnoloogia - Rakendusbioloogia teadusharu, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Miks kasutatakse baktereid: 1) väga kiire paljunemine (24h jooksul 10^9 bakterit) 2) võtavad vähe ruumi 3) võimalik kasvatada erinevatel söötmetel. Bioreaktor - seade kus baktereid kasvatatakse. 4) väga lihtne geenitehnoloogiliste meetoditega muuta 5) plasmiidid - annavad lisaks mingi ainevahetusliku lisavõimaluse 6) soovitud ainet on lihtne kätte saada kas söötmesr või bakterist endast. Kasutatakse: 1) punane - meditsiin a) antibiootikumid b) insuliini tootmine 2) roheline - keskkond/toiduainetetööstus/põllumajandus a) toiduainetetööstus - piimatooted b) keskkond - aktiivmuda, biogaas, bioplast, bioremediatsioon ehk biotervendamine ehk bakterite abil reostuse eemaldamine.
Rakku ümbitseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Sugulise paljunemise perioodil areneb seentel viljakeha, milles valmivad eosed. Bakterid on üherakulised prokarüoodid, kelle ehitusest puuduvad rakutuum ja membraanidest koosnevad organellid. Neil on ainult üks rõngaskromosoom. Lisaks sellele on bakteri tsütoplasmas mõned plasmiidid. Need koosnevad samuti DNA-st ning on peamiselt ainevahetusliku tähtsusega. Bakterid osalevad looduses toimuvas aineringes. Ühtlasi rakendatakse neid paljudes biotehnoloogilistes protsessides.
madalast temperatuurist. Sellega seoses on organismidel välja arenenud kehatemperatuuri reguleerimismehhanism, mis lubab neil toime tulla ulatuslikus välistemperatuuri vahemikus. (+ väliskeskkonna tingimustega kohanemine nõuab alati lisa energiakulu) Vaatame näiteks energiakulu iseloomustava suuruse nn ainevahetusliku erivõimsuse, mis iseloomustab ajaühikus tehtavad energiat. Inimese anivahetuslik erivõimsus on rasket füüsilist tööd tehes 300 kcal/m2h ja nendel sõduritel vees lõdisedes 250 kcal/m2h kuhu lisandub omakorda veel see energia, mis kulub keha temperatuuri säilitamisele.(Loide, K.-R. 1998. ,,Füüsika I". Tartu. KÜÕ Kõrgem Sõjakool.)
mütseel koosneb hüüfidest. Rakke ümbritseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Sugulise paljunemise perioodil areneb seentel viljakeha, milles valmivad eosed. Bakterid on üherakulised prokarüoodid , kelle ehituses puuduvad rakutuum ja membraanidest koosnevad organellid. Neil on ainult üks rõngaskromosoom. Lisaks sellele on bakteri tsütoplasmas mõned plasmiidid. Need koosnevad samuti DNA-st ning on peamiselt ainevahetusliku tähtsusega. Bakterid osalevad looduses toimuvas aineringes. Ühtlasi rakendatakse neid paljudes biotehnoloogilistes protsessides. Raku ehitus ja osad. Maardu Gümnaasiumi õhtune osakond REFERAAT BIOLOOGIA UURIB ELU I OSA Autor: Leiki Lehemets Aine: Bioloogia Klass : XI klass Loo, 2009-04-29
rõngasmolekule, neid nimetatakse plasmiidideks. Bakterirakus puuduvad membraanse ehitusega organellid (mitokonder, plastiid, tsentriool, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoom), organellidest on ainult ribosoomid Bakteritel võivad olla liikumiselunditeks viburid või karvakesed 13. Millised on bakteri kromosoomid? Bakteritel on vaid üks rõngasjas kromosoom,koosneb ühest DNA molekulist. 14. Plasmiidide tähtsus? Need on ainevahetusliku tähtsusega. Nad sisaldavad geene, mis on vajalikud ensüümide sünteesiks,mis aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. See on vajalik bakteri toitumiseks, aga ka elutegevusele kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks.Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. 15. Kirjelda bakteriraku paljunemist. Selgita spooride moodustumist. Bakterid paljunevad pooldumisega
(lämmastikku sisaldavast suhkrust, putukate toes), glükogeen (glükoosijääkidest, energiarikas varuaine, lihastes ja maksas) Lipiidid ehk rasvad Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on hüdrofoobsed -> vett hülgavad. Tähtsus: * Energiaallikas * 1g lipiide -> 9,3 kcal ehk 38,9 kJ * Ehituslik: rakumembraanis fosfolipiidid ja kolesterool * Varuaine: loomadel rasvana, taimedel õlidena. * Bioregulatoorne: hormoonid * Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke * Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel märgumisvastane, rasvkoes võõrad mürgid, pruun rasvkude ehk tervislik rasvkude talvituvatel loomadel. Lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. 1. Lihtlipiidid tahked rasvad (loomsed rasvad, küllastunud rasvhapped, talletatakse rakkudes ja on energiaallikaks), vedelad rasvad (õlid, küllastumata rasvhapped, leidub seemnetes nt. raps, pähklid ja viljades nt
Aatomitööstusele toodi toorainet Sillamäelt (uraan) 1963. sõlmisid NSVL , USA ja Suurbritannia TUUMARELVAKATSETUSTE KEELUSTAMISE LEPINGU, mis on tähtajatu ning avatud kõikidele riikidele allakirjutamiseks ja ratifitseerimiseks. Lepinguga keelustati tuumakatsetused atmosfääris, kosmoses ja vee all. Arheoloogias (millisel elemendil põhineb, mida määratakse) - Isotoop 13C annab mõista, et meremehed toitusid taimedest, mis toodavad suhkruid ainevahetusliku reaktsiooniahela CH4 abil. Lämmastikuisotoopide analüüs andis kätte, et meremehed said oma toidunormi ka tegelikult kätte vesistes avarustes. Isotoop (üleval 14, all6)C aitab välja arvutada surnud objekti vanuse Meditsiinis (milliseid radioaktiivseid elemente kasutatakse, mida ravitakse, tehakse kindlaks) - Kasut. radioaktiivset joodi 131 I, millega saab teha kindlaks, kas kilpnääre on terve või haige
Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. 1) Iga uus rakk saab alguse jagunemise teel. 2) Rakukest ümbritseb taime-, seene- ja bakterite rakke. 3) Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest. 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 5) Taimerakus esineb DNA lisaks kromosoomidele veel kloroplastide ja mitokondrite koostises. 6) Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsuse plasmiidid 7) Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi leiutamisega? 8) Sest see andis võimaluse näha rakke, kuna rakud on nii väikesed, et neid ei näe palja silmaga. 9) Millised ehituslikud tunnused ühendavad looma-, taime- ja seenerakku? Kõigil on membraan, rakutuum, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. 10) Miks on ühe organismi eri rakkudes erinev arv organelle? See oleneb raku vajadusest
Puuviljadel, okastel, taimelehtedel esinevad taimsed vahad, mis täidavad kaitseülesannet.(loomsed vahad on mesilasvahad). Fosfolipiidid sisaldavad fosforhappejääki, leidub membraanide koostises. Glükolipiidid sisaldavad lisaks glükoosijääki. Steroidid on tsüklilised ühendid, mis esinevad loomakudedes(östrogeen, testosteroon, vitamiin D, kolesterool). Lipiidide ülesanded: energeetiline ülesanne(1g- 38,9kJ), koguv ülesanne, ainevahetusliku vee saamine(1kg rasva- 1,1 kg vett), varuülesanne, kaitseülesanne, rasvlahustuvad vitamiinid(K,A,D,E,Q). Valgud e. proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. Inimese organismis on umber 50000, eluslooduses ligi 10 12. Täiesti asendamatud aminohapped- peab saama toiduga(8), osaliselt asendamatud aminohapped- toit+ise(3), asendamatud aminohapped Valgu primaarstruktuuri moodustuvad omavahel ühinenud aminohapped. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide
Hüpofüüsis sünteesitav kasvuhormoon kutsub esile neerupealiste koores produtseeritavate hormoonide mineraal- ja glükokortikoidide sünteesi. Mineraalkortikoidid on olulise tähtsusega eelkõige organismi elektrolüütide ja veevahetuse regulatsioonis. Olulisim esindaja on aldosteroon, mis stimuleerib Na, Cl ja H2O tagasiimendumist verre distaalsetes neerutorukestes ja soodustab K ja vabade vesinikioonide eritumist uriini. Glükokortikoidid on organismile olulise ainevahetusliku efektina, kuna need stimuleerivad glükogeneesi maksas, soodustades eelkõige aminohapete kasutamist sel otstarbel. Soodustavad glükoosi produtsiooni maksas ja ka nende mõju alla kuulub veresuhkru taseme tõstmine ning soodustab ka rasvhapete kasutamist organismi, sh lihaste, energiavajaduse katmiseks. Tähtsaim glükokortikoid inimesel on kortisool. · Kõrgenenud ainevahetus Stress (= normaalne organismi reaktsioon talle mõjuvale ärritaja vastu)
läheduses). 4. Lahustina a) rasvahustunult saame vastavaid vitamiine - A, D, E, K, Q b) rasvlahustunud kujul saame ka toidust keskkonnamürke - Eestis peamine selline toiduaine on rasvane merekala, nt suured räimed, kes sisaldavad dioksiine, mis tekivad plastmasside põlemisel. 5. Varuaineline a) varuõlid taimede seemnetes, viljades (oliivid, avokaadod, pähklid) b) varuasvad loomades a) naha all ja b) kõhuõõnes 6. Ainevahetusliku vee tekitamine 1 kg rasva annab lõplikul lõhustamisel 1,1 kg vett, sest O2 lisandub, nt kaamel jt kõrbeloomad 7. Sapi sünteesi ergutamine Pidevalt rasvavaese toidu söömine soodustab sapikivide teket, eriti naistel 8. Toidurasvad annavad toidule erilise lõhna, maitse ja pehmuse Vahad On väga paljude eri ühendite segud, looduslikes vahades isegi üle 100 koostisosa. Jagatakse: 1. Taimsed: karnaubavaha; vahalillevaha; puuvilju kattev vaha a) Kaitse veekaotuse eest
Taimerakus esineb DNA lisaks kromosoomidele veel kloroplastide ja mitokondrite koostises. 1 BIOLOOGIA TÖÖ 3. Pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks, sest selle elutegevuse käigus eraldub ümbritsevasse keskkonda süsihappegaasi. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsusega plasmiidid. Kolme rakutüübi võrdlev iseloomustus (ehituslikult) Taimerakk Seenerakk Bakterirakk Tuuma järgi Päristuumne Päristuumne Eeltuumne Rakukesta koostis tselluloosist kitiinist orgaanil. ainetest Mida ei ole võrreldes Pole plastiide, Pole midagi peale (võrdlemise alus)
ainevahetust. ?Bakterid biotehnoloogias Biotehnoloogia - Rakendusbioloogia teadusharu, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Miks kasutatakse baktereid: 1) väga kiire paljunemine (24h jooksul 10^9 bakterit) 2) võtavad vähe ruumi 3) võimalik kasvatada erinevatel söötmetel. Bioreaktor - seade kus baktereid kasvatatakse. 4) väga lihtne geenitehnoloogiliste meetoditega muuta 5) plasmiidid - annavad lisaks mingi ainevahetusliku lisavõimaluse 6) soovitud ainet on lihtne kätte saada kas söötmesr või bakterist endast. Kasutatakse: 1) punane - meditsiin a) antibiootikumid b) insuliini tootmine 2) roheline - keskkond/toiduainetetööstus/põllumajandus a) toiduainetetööstus - piimatooted b) keskkond - aktiivmuda, biogaas, bioplast, bioremediatsioon ehk biotervendamine ehk bakterite abil reostuse eemaldamine. Geenitehnoloogia 1. Millistes valdkondades kasutatakse geenitehnoloogiat?
Rakke ümbritseb membraan ja peamiselt kitiini sisaldav kest. Osal liikidel koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Sugulise paljunemise perioodil areneb seentel viljakeha, milles valmivad eosed. Bakterid on üherakulised prokarüoodid, kelle ehituses puuduvad rakutuum ja membraanidest koosnevad organellid. Neil on ainult üks rõngaskromosoom. Lisaks sellele on bakteri tsütoplasmas mõned plasmiidid. Need koosnevad samuti DNA-st ning on peamiselt ainevahetusliku tähtsusega. Bakterid osalevad looduses toimuvas aineringes. Ühtlasi rakendatakse neid paljudes biotehnoloogilistes protsessides. RAKU EHITUS: joonis. 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS: Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks energiat. ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil
peapiirkonnas. b) ehituslik struktuur - funktsiooni täidab kehas olev rasvkude. Valdavalt on rasvaga täidetud. Normaalset ehituslikku funktsiooni täidab nahaalune rasvkude, eriti naistel. Ebanormaalne funktsioon rasvkoe rasvumine. Meestel ülakeha, naistel alakeha tüüpi rasvumine. c) varuaine- taimedel õlirikkad seemned ja viljad. Päevalill, lina. Pähklid, oliivid. Loomadel varuainelist funksiooni täidab kõhuõõnde ja kehakatete alla kogunev rasv. d) ainevahetusliku vee tekitamine 1 kg rasva lagundamisel tekib 1,1 kg vett hapnik mis lisandub annab selle 0,1 lisakilo. Kõrbeloomadel selline kohastumus nt kaamel. Koilibilikate arengujärgud kasutavad sama meetodit. e) õlid ja rasvad lahusti rollides: * rasvlahustuvate vitamiinide saamine A, D, E, K, Q. * rasvkoesse kogunevad hüdrofoobsed toksilised ühendid keskkonna mürgid dioksiinid. Vanematel inimestel kiire kaalulangetus võib tekitada sisemise mürgituse intoksikatsioon
Selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele. · Glükoproteiid liitvalk: valk + sahhariid. · Glükolipiid liitlipiid: lipiid + sahhariid. 3.5. Rakuorganellid · Tsütoplasmavõrgustik: o membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem; o mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine o lisaks on võrgustik seotud mitme ainevahetusliku protsessiga; o siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik: sellel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. o karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik: karedus tuleneb ribosoomidest, milledes toimub valkude süntees. o ülesanded: ainete süntees; ainete transport. · Ribosoomid: o kaheosaline;
19. Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest. 20. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 21. Seene läbipõimunud niidid moodustavad mütseeli. 22. Taimerakus esineb DNA lisaks kromosoomidele veel kloroplastide ja mitokondrite koostises. 23. Pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks, sest selle elutegevuse käigus eraldub ümbritsevasse keskkonda CO2 24. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsuse plasmiidid Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi leiutamisega? Sest see andis võimaluse näha rakke, kuna rakud on nii väikesed, et neid ei näe palja silmaga. 26. Millised ehituslikud tunnused ühendavad looma-, taime- ja seenerakku? Kõigil on membraan, rakutuum, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. 27. Miks on ühe organismi eri rakkudes erinev arv organelle? See oleneb raku vajadusest
ainevahetusenergia (ME) alusel. Karjamaa zootehnilise saagi (produktiivsuse) arvestamiseks registreeritakse loomade karjatamist eraldi arvestatavate karjatamisalade (põllumassiivil erinevalt rajatud ja kasutatud karjamaade alad, kultuurniidu ja põldheina ädalad jm.) järgi. Selleks tuleb iga karjatamine registreerida põlluraamatus. Karjamaa zootehniline saak arvestatakse loomadelt saadud toodangu alusel vastavalt nende söödanõudlusele normatiivide kohaselt. Karjamaa saagiarvestuseks ainevahetusliku energia kaudu on vaja: 1. - määrata loomade elatuseks, kehamassi juurdekasvuks ja toodanguks (piim, liha, vill, juurdekasv, töö) kasutatud sööda hulk megadzaulides (MJ) LKS = ET+ PT+ KMJ-norm, kus LKS loomade poolt kasutatud sööt, MJ ET elatustarbenorm, MJ PT piimatarbenorm, MJ KMJ kehamassi juurdekasv, MJ 2. arvutada karjatamisperioodil antud lisasöötade (LS) energiaväärtus MJ,
rahustav või tujutõstev efekt, ilma et sellega kaasneks märgatavaid negatiivseid hälbeid. Kui aga see kitsas ning labiilne riba ületatakse, lisanduvad üha tõsisemad negatiivsed toimed, mis peagi omandavad ülekaalu. ALKOHOLI AKUUTNE TOIME ALKOHOLI AINEVAHETUS ORGANISMIS Alkohol (etüülalkohol, etanool, spiritus vini) ükskõik millise alkohoolse joogi kujulorganismi viiduna teeb läbi kindla ainevahetusliku muundumise, avaldades selle käigus organismile mitmekülgset mõju. Alkoholi paikne toime on vähese tähtsusega. Alkohol, eriti kange joogi kujul jooduna, ärritab suu ja keele limaskestasid. Sellest võivad reflektoorselt sugeneda individuaalselt erineva intensiivsusega vegetatiivsed nihked: hingamine süveneb, südametegevus kiireneb ja seedenäärmete sekretsioon elavneb. Põhilist toimet avaldab alkohol organismile seedekulglast verre imendunult e. resorbeerunult
3. Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 5. Seene hüüfid moodustavad mütseeli. 6. Taimerakus esinev DNA lisaks kromosoomidele veel plastiidide ja mitokondrite koostises 7. Pagaripärmi kasutatakse taina kergitamiseks, sest sellele elutegevuse käigus eraldub ümbritsevasse keskkonda süsihappegaas 8. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev kromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsusega plasmiid. Selgita pikemalt ja tooge näiteid 1. Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi täiustumisega? Seoses mikroskoobi täiustamisega muutus paremaks kudede ja rakkude ehituse uurimine. Nt: esimeste mikroskoobidega polnud baktereid võimalik näha. 2. Millised ehituslikud tunnused ühendavad looma-, taime- ja seenerakku? Golgi kompleks, tuum, tsütoplasma, mitokonder, rakumembraan, tuumake, lüsosoom, ribosoom,tsütoplasma võrgustik
KOHASTUMUSED Kohastumused on pikaajalised evolutsioonilised muutused, mis aitavad organismidel sobituda konkreetsesse elukeskkonda. Kohastumusi iseloomustab 3 süsteemi: 1. Sobivus konkreetsesse keskkonda. Näiteks: a) Taimede kohastumine kõrgete temperatuuridega: · sügav juurestik · lehtede muundumine ogadeks · õhulõhede avatus öösel · vahaga kaetud pind b) Loomade kohastumine vähese vee tarbimisega · suviuinak (stepikilpkonn) · rasva lagundamine ainevahetusliku vee saamiseks (kõrbeloomad) · uriini kontsentreerimine (kass) · vee tagasikondenseerimine hingamissüsteemis · hüdrostaatilist sokki taluvad vererakud kaamel võib juua 100 l vedelikku vererakud taluvad osmootse rõhu muutust, nad ei lähe puruks. 2. Iga kohastumus esineb paljude variatsioonidena ehk igal isendil on sama kohastumus väikeste erinevustega see tagab edukuse. Näiteks: varjevärvus erinev laikude suurus, tumedus või paigutus. 3
pulbreid, tablette, kapsleid, mis kõik peaksid parandama kehalist töövõimet ja aitama saavutada paremaid sportlikke tulemusi. Samas on selge, et korraliku toitumise korral pole noorsportlastel tavaliselt vaja võtta toidulisandeid. Nende nimigi ütleb, et nad on lisaks toidule seega eelkõige õigesti korraldatud toitumine ja seejärel lisandid. Esmane asi preparaadiga tutvudes on välja selgitada, mis on selle põhitoimeaine/ained ning kui palju kapsel või tablett neid sisaldab. Mingi ainevahetusliku efekti saamiseks on vajalik kindel kogus toimeainet. Sildid SUPER, EXTRA STRONG, ULTRA jne. ei tähenda mitte kui midagi. Enamusel preparaatidel on kaubanduslik nimi, mis tihti ei näita, millise toimeainega on tegemist, kuid toimeaine keemiline nimetus on ka kindlasti preparaadi karbil ära toodud. Saades teada, millise konkreetse ainega on tegemist, tuleks edasi pöörduda spordiarsti või sporditeadlase poole, kes selgitab, kas on üldse vaja seda ainet kasutada, ja kui on, siis määrab
o Kest on kaetud karvakeste (kinnitumiseks), viburite (liikumiseks), piilide (toitumine, gen. info vahetus) või limakapsliga (kaitseks, hõlbustab liikumist) Tsütoplasma on erineva tihedusega Rakutuuma asendab tuumapiirkond, milles paikneb vaid üks rõngasjas kromosoom, mis koonseb ühest DNA molekulist Tsütoplasmas asuvad äiksemad DNA rõngad – plasmiidid – sisaldavad geene, mis on nö varu DNA molekuliks, ka ainevahetusliku tähtsusega (geenid on vajalikud ensüümide sünteesiks, mis aitavad lagundada ümbritsevad keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid) Tsütoloogia ehk Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. rakubioloogia Osalevad keemiliste elementide looduslikes ringetes
> botulismi toksiin kõige mürgisem Bakteri kromosoomid ° Rakutuuma asemel tuumapiirkond > rõngasjas kromosoom ühest DNA molekulist, vabu otsi ei ole. ° kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, geenide arv 6 tuhandeni. ° Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. ° Lisaks rõngaskromosoomidele on bakteri tsütoplasmas mõned väiksemad DNA rõngad plasmiidid. (ainevahetusliku tähtsusega) > sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks > aitavad lagundada ümbritsevaid org aineid toitumiseks > kahjulike ainete lagundamiseks või vältimiseks > plasmiide ja neis asuvate geenide arv ei ole püsiva suurusega > mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. Bakteriraku organellid
nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. Raku tugi- ja liikumissüsteem. 18. Kromosoomide struktuur. Koosneb DNAst ja sellele kinnitunud valgu molekulidest, sisaldavad geene. Interfaasis on kromosoomid lahti keerdunud, selle lõpus kahekromatiidilised, mitoosi alguses keerduvad kokku. 19. Milliseid rakke ümbritseb rakukest? Taime-, seene- ja bakterirakke. 20. Mis on plasmiid? Bakteri tsütoplasmas olev väiksem DNA rõngas, põhiliselt ainevahetusliku tähtsusega. Sisaldab gene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitavad lagundada org aineid. Vajalikud nii toitumiseks kui ka kahjulike ainete hävitamiseks. Nt sisaldavad plasmiidid gene, mille põhjal sünteesitud valgud võimaldavad bakteril elada antibiootikumide keskkonnas. 21. Rakutsükli etapid. Mitoos(karüokinees- rakutuuma jagunemine 4 perioodis:
tasakaaluolekusse ning reageerimine lõpeb. Kuidas kasutaksid lämmastikubilanssi treeningu juhtimisel? Hinnates lämmastikubilanssi saame teada kas keha on taastunud või mitte. Vaadatakse uuria määra kui on suur (positiivne), siis keha alles laguneb, kui väike (negatiivne) siis keha ehitab ehk on taastunud ning kui uuria määr on normaalne, siis keha on muutumatu. Milliseid makromolekule saab kasutada anaeroobselt? Süsivesikuid Millise ainevahetusliku protsessi jaoks on kasulik suurendada O2 tarbimist? Kui suudetakse suurendada O2 tarbimist, suudetakse kauem teha tööd kasutades energia saamiseks rasvu, mitte glükogeeni. Lisaks paraneb gaasivahetus ja ainevahetus vere ning lihaste vahel. Kuidas on omavahel seotud pärilikkus ja vitamiinid? Ensüümide tegevus on organismi talitluse aluseks ning nende omadus sõltub pärilikkusest. Ensüümid aga ei saa töötada ilma vitamiinide juuresolekuta.
KOHASTUMUSED Kohastumused on pikaajalised evolutsioonilised muutused, mis aitavad organismidel sobituda konkreetsesse elukeskkonda. Kohastumusi iseloomustab 3 süsteemi: 1. Sobivus konkreetsesse keskkonda. Näiteks: a) Taimede kohastumine kõrgete temperatuuridega: · sügav juurestik · lehtede muundumine ogadeks · õhulõhede avatus öösel · vahaga kaetud pind b) Loomade kohastumine vähese vee tarbimisega · suviuinak (stepikilpkonn) · rasva lagundamine ainevahetusliku vee saamiseks (kõrbeloomad) · uriini kontsentreerimine (kass) · vee tagasikondenseerimine hingamissüsteemis · hüdrostaatilist sokki taluvad vererakud kaamel võib juua 100 l vedelikku vererakud taluvad osmootse rõhu muutust, nad ei lähe puruks. 2. Iga kohastumus esineb paljude variatsioonidena ehk igal isendil on sama kohastumus väikeste erinevustega see tagab edukuse. Näiteks: varjevärvus erinev laikude suurus, tumedus või paigutus. 3
varsumine nuppumine Õitsemine NDF TP NDF TP NDF TP Põldtimut 541 121 660 101 688 85 Har. aruhein 537 128 624 114 661 97 Karj. raihein 529 122 612 106 620 93 Lutsern 469 161 542 128 625 87 Pun. ristik 403 141 498 115 545 82 mõju toiteväärtuse langusele tuleneb ainevahetusliku energia konsentratsiooni langusest ja rohusööda kuivaine söömuse vähenemisest. Heintaimede lehtede ja varte suhe on toiteväärtuse hindamisel täiendav tegur. Mineraalained heintaimedes Laborites piirdutakse enamasti Ca, P, K ja Mg sisalduse määramisega. Kõige liikuvam nendest on K, mis osaleb taime ainevahetusprotsessides ning on põhiline rakusisene katioon. K soodustab lämmastikuühendite omastatavust taimedel ja
7.4 Niiskuskoormused korterites 148 8 Ventilatsiooni toimivus ja siseõhu kvaliteet 152 8.1 Meetodid 154 8.1.1 Mõõtmised 154 8.1.2 Siseõhu CO2 sisalduse hindamiskriteeriumid 155 8.1.3 Ainevahetusliku CO2 meetod 156 8.1.4 Eluruumide õhuvahetuse hindamiskriteeriumid 158 8.1.5 Köögi ja sanitaarruumide õhuvahetuse hindamiskriteeriumid 159 8.2 Tulemused 159 8.2.1 Siseõhu CO2 sisalduse mõõtmised korterites 159 8.2.2 Magamistubade õhuvahetus 161
imetajad, hammasvaalalistel kuni 1m rasva naha all. Lahusti funktsioon- õlides rasvades lahustuvad vaid hüdrofoobsed ühendid. (üldiselt kehtib printsiip, et sarnane lahustub sarnases). Rasvase toiduga saame rasvlahustuvaid vitamiine (A;D;E;K;Q) (KADE Q). Varulipiididesse kuhjuvad hüdrofoobsed keskkonnamürgid (dioksiinid, tekivad prügipõletamisest ja trafoõlide põlemisest), probleem läänemere suured ja rasvased kalad. Ainevahetuslik funktsioon ainevahetusliku vee tekitamine, oluline loomorganismidele, kes vett (koiliblikad) ei tarbi või peavad olema pikka aega ilma veeta (kaamel teeb ainevahetust vett ja väljahingatavas õhus praktiliselt vett pole. Kehakaalu kiirel langetamisel vabanevad lipiidides talletunud hüdrofoobsed mürkained, mis võivad põhjustada eluohtlikke mürgistusi. Kaalukaotustempo on normaalne 200g/nädalas. Ligimeelitav funktioon. Lipiidide kõrge energeetiline väärtus muudab nad toiduna ahvatlevaks
ülesandeks on sooja tootmine. Kogu vabanev energia hajub soojusena. Seda vajavad talveunest ärkavad loomad. Talisuplejatel tekib see ka. 2) kaitsefunktsioon : a)kaitse madalate temperatuuride eest. b) amortisaatorina põrutuste pehmendaja (neerud) 3) Varuaineline : Loomadel viletsate eluperioodide üleelamiseks (talveuni). Taimedel on õlid koondunud seemnetesse(raps, kanep) või viljadesse (oliivid, pähklid) 4) Ainevahetusliku vee teke rasvadest. 1kg rasvast saab organism 1,1kg vett(ülejäänu võetakse hapnikust). Oluline kõrbeloomade jaoks(kaamel) ja organismidele, kes vett üldse ei joo (koi) 5) Lahusti : a) rasvlahustuvate vitamiinide jaoks(teatav kogus rasva on vajalik). A, D, E, F + asendamatud rasvhapped K ja Q. b) Rasvas talletuvad ka hüdrofoobsed mürgid. N: Dioksiinid. (LM kalad) c) Kiire dieet vabastab rasvkoes leiduvad mürkained ja võib inimese
NB! OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED KRISTJAN PORT Treeningu eesmärk on parandada mõnda kehalist võimet. Treeningu spetsiifika Lapsed ei ole ja kasutatud koormuse intensiivsus ning kestus peavad arvestama keha lihtsalt väiksemad treenitavusega. Teiste sõnadega peab treening arvestama organsüsteemi ehituse, täiskasvanud selle hetke ainevahetusliku seisundi, taastumise iseloomu ja taastumiseks vajalike ressursside olemasoluga. Lapsepõlv on sisuliselt pikk üleminekuprotsess, kus keha kujundavad struktuurid muutuvad, igaüks omal spetsiifilisel ajal ja tempoga. Nendele struktuuridele vastavate funktsioonide täiustumine jääb suures osas täiskasvanu perioodi. Ülaltoodu tähendab, et lapsed ei ole lihtsalt väiksemad täiskasvanud. Seetõttu on vale, kui laste kehaliseks treeninguks kasutatakse küll väiksemate mahtudega,
annaabi.ee 
