Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aine olekud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õhuniiskus, vedela, märga, kondenseerumine, keemine, pindpinevus, märgamine, relatiivse, deformatsioon, õhurõhk, keeb, tekiks, pindpinevusjõud, ujumine, veepinnal, ülespoole, mittemärgamine, surub, elavhõbe, kapilaarsus, põhjavesi, vars, imeb, relatiivne, auramine, tõmbegraafik, ligikaudne, hookie, jääk, pikenemine, voolamise, suurendamaVedelkristall- Vedelik, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära. Pindpinevus- Vedeliku pinnakihi omadus omandada antud tingimustes võimalikult väiksem pind. Pindpinevusjõud- Jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine- Tekib vedeliku ja tahke keha vastastikmõjul ning põhjustab vedelikupinna kõverdumist tahke keha lähedal. Mittemärgamine- Vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Nt vesi ei märga rasvaseid pindu. Kapillaarsus- Vedeliku tõusmine/ langemine peentes torudes või kapillaarides. Tahkis- Aine, millel on kristallstruktuur ( molekulide paiknemisel esineb kindel kord) Tahke aine- Aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka. Amforne aine- Tahke aine, millel kristallstruktuur puudub ( võib voolata ) Monokristall- Terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja seesama süsteem.
vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Temperatuuri tõustes väheneb. Pindpinevus on vedeliku pinnaomadus võtta kerakujuline kuju või pürgida selle poole, kui talle mingid välisjõud ei mõju. kuna vedeliku pinnal on omadus tõmbuda kokku ja kuna kerakuju pindala on minimaalne. Pindpinevusjõuks nim jõudu, mis püüab vedeliku vaba pinna suurust vähendada. See on jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine ja mittemärgamine Märgamisega on tegemist sel juhul, kui vedel vooab mööda pinda tõkestamatult laiali. Mittemärgamisega on tegemist sel juhul, kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Kapillaarsus Nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses. Eelkõige tänu toruseinte ja vedeliku molekulide vaheliste mõjude tõttu. Amorfne aine Amorfne aine on tahke aine, millel kristallstruktuur puudub. Neil on vedelikele sarnaselt omadus voolata
resultantjõud. Pindpinevusjõuks nim. jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. See jõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Fp= l (- pindpinevustegur, mis on arvuliselt võrdne jõuga, millega vedeliku pinna üks osa tõmbab teist, esimesest 1m pikkuse piirjoonega eraldatud osa. Ühik: 1N/m=1J/m2. Pindpinevustegur sõltub vedeliku temperatuurist: mida kõrgem on temp., seda väiksem on pindpinevus. Samuti sõltub pindpinevus ja vedelikus olevatest lisanditest, nt. pesuvahendid ja piirutus vähendavad pindpinevust, selliseid aineid nim. pindaktiivseteks aineteks. Kui vedelik satub kokkupuutesse taheke keha pinnaga, tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke aine molekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud on väiksem kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel, siis valgub vedelik pinnal laiali ja öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui vedeliku molekulide
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju puudumisel või
toimub pidev auramine ümbritsevasse ruumi. Auramine jätkub seni, kuni kogu vedelik on ära auranud. Teisel joonisel on vedelik ja aur suletud anumas. Vedeliku auramisel tekkib aururuumis olukord, kus auru molekule ei mahu rohkem ruumi. Uute aurumolekulide tungimisel aururuumi osa sealseid molekule, millised on osa oma energiast ära andnud põrkumistega vastu anuma seina, surutakse vedelikku tagasi. Auru, mis antud temeratuuril ja rõhul on tasakaalus sama aine vedela või tahke faasiga, nimetatakse küllastunud auruks. Aur on küllastunud, kui kondenseerumis - ja aurumisprotsessid on võrdsed. S.t. sama aja jooksul vedelikust lahkunud molekulide (auru) arv on võrdne aurust vedelikku tagasipöörduvate molekulide arvuga. Küllalt madalal rõhul ja kõrgel temperatuuril on auru omandused lähedased ideaalse gaasi omadustele.Temperatuuri tõstmisel muutub küllastanud aur mitteküllastunuks, temperatuuri langemisel muutus on vastupidine.
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS (viimane) 6.kursus 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS – ROUND 2 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik – gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik – tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest
Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirg
seetõttu on sama ainehulga ruumala vedelikus umbes 1000 korda väiksem kui gaasis. Sellepärast on molekulide soojusliikumine vedelikus teistsugune kui gaasis: molekulid võbelevad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega. Suurema kontsentratsiooni ja sagedaste põrgete tõttu on molekulide ümberpaiknemine vedelikus hoopis raskem kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelikus esinevad ka ülekandenähtused nagu gaasiski. Soojusjuhtivustegur ja sisehõõrdetegur on vedelikul suurem kui gaasil, aga difusioonitegur väiksem. 8 4.3.2.1. Pindpinevus ja märgamine Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nimetatakse pindpinevuseks
Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki. Korrapära tekkimine on osades vedelikes võimalik suures ulatuses. Neid aineid nimetatakse vedelkristallideks(Orgaanilised ained, mille molekulid on pikad ja peenikesed, nende orientatsiooni on suhteliselt kerge muuta). Pindpinevus Vedelike pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seega püüab ta omandada võimalikult väikest pinda. Seda omadust nimetatakse pindpinevuseks. Sama ruumala juures minimaalne pindala on keral. Seega vedeliku pind üritab võtta kera kuju. Vedeliku koguse tegelik kuju kujuneb välja pindpinevusjõudude ja teiste jõudude koosmõjust. Pindpinevusjõudude tekkimise mehhanism Vedeliku vahel mõjuvad tõmbejõud
Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei muutu seni, kuni veeaur ei kondendseeru, saama võrrandi: PH2O teg. / Püld = PH2O,küll/ Püld, kompr. VEDELIKUD On ained, millised voolavad raskusjõu mõjul. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine üksteiste suhtes raskusjõu mõjul. KINNINE SÜSTEEM: · Küllastatud aururõhk Aurude osarõhk, mil aurude konsentratsioon gaasi faasis on konstante. Kõllastunud arur rõhk sõltub ainult temperatuurist. · Keemine on protsess kus gaasilisse olekusse lähevad vedeliku molekulid mitte ainult pinnalt aga ka vedeliku mahu sees. Keemine toimub temperatuuril, mille juures vedeliku aurude rõhk saavutab gaasilise keskkonna rõhu. Vesi keeb temp. 100 c juhul, kui veeauru osarõhk saavutab suuruse 760mm/Hmm , või 1 atm. AVATUD SÜSTEEM : Analoogne protses toimub märgade tahkete materjalide kuivamisel. Kui õhu suhteline niiskus on 100 % ei toimu kuivamist. Keedusoola lahus: vesi lendub sõltub
pinnakihis mõjuma hakkan, siis võib öelda, et vedeliku pinnakihis on potentsiaalne energia suurem kui vedelikus sees. Kuna vedeliku kogus püüab võtta minimaalset pinda, siis ütleme, et vedeliku pinnal tekib pinnasihiline jõud pindpinevusjõud. Seda jõudu avaldab vedeliku pind pinnaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbav vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusega on seotud pindade märgamine. Märgamine vedelik valgub pinnal laiali. Esineb kui vedeliku molekulide ja pinna molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud on suuremad kui vedeliku molekulide vahelised pindpinevusjõud. Kui vedelik püüdleb antud pinnal kera kuju poole on tegemist mittemärgamistega. Mittemärgamine kui vedeliku ja pinnaosakeste vahel mõjuvad tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku molekulide vahel mõjuvad pindpinevusjõud. Pindpinevusjõudude arvutamise valmid: F F S
pinnakihis mõjuma hakkan, siis võib öelda, et vedeliku pinnakihis on potentsiaalne energia suurem kui vedelikus sees. Kuna vedeliku kogus püüab võtta minimaalset pinda, siis ütleme, et vedeliku pinnal tekib pinnasihiline jõud – pindpinevusjõud. Seda jõudu avaldab vedeliku pind pinnaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbav vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusega on seotud pindade märgamine. Märgamine – vedelik valgub pinnal laiali. Esineb kui vedeliku molekulide ja pinna molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud on suuremad kui vedeliku molekulide vahelised pindpinevusjõud. Kui vedelik püüdleb antud pinnal kera kuju poole on tegemist mittemärgamistega. Mittemärgamine – kui vedeliku ja pinnaosakeste vahel mõjuvad tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku molekulide vahel mõjuvad pindpinevusjõud. Pindpinevusjõudude arvutamise valmid: F F S
Gradiendi leidmine sisaldab endas kolme osatuletise võtmist. Jõu kolm komponenti on nendega võrreldes vastandmärgilised. 1.3.4. Energia jäävuse seadus: Energia jäävuse seaduse kohaselt konservatiivsete jõudude väljas mehaaniliselt isoleeritud süsteemi koguenergia on konstantne. E=const.Energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise, nagu näiteks potensiaalsest kineetilisse. dT+dV=0 dT=-dV 1.4. Jäiga keha deformatsioon 1.4.1. Normaalpinge ja elastsusmoodul: Normaalpinge on mõiste tugevusõpetusest ning ta tähendab lõikepinnaga risti paiknevat pingekomponenti. Normaalpinge on vektoriaalne suurus ning ta tähis tugevusarvutustes on . Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu valemiga . Kogupinget pole aga otstarbekas kehas mõjuvate sisepingete hindamiseks kasutada, sest paljud materjalid taluvad normaal- ja
Temperatuuri tõustes vedeliku aururõhk samuti tõuseb, kuni saab võrdseks atmosfäärirõhuga ja aurustumine hakkab toimuma kogu lahuse ulatuses – vedelik hakkab keema. Kindlal temperatuuril püstitub vedeliku kohal kindel aururõhk, sõltumata vedeliku hulgast. Aururõhk sõltub otseselt sellest, kui kerge on molekulil ületada jõude, mis hoiavad vedelikku koos. Kõrgemal temperatuuril on molekulidel rohkem energiat ja järelikult peaks ka aururõhk olema kõrgem. 4. Aurustumine, kondenseerumine, keemine, külmumine, sulamine ja sublimeerimine. Aurustumine – vedeliku üleminek gaasilisse olekusse, energia neeldub. Kondensatsioon ehk kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine). Keemine- kui vedelik aurab lahtises anumas, siis tekkinud aur levib ruumis ja tasakaalu ei püstitu. Temperatuuri tõustes vedeliku aururõhk samuti tõuseb, kuni saab võrdseks
kõikidele seintele ühesugune, nt P= 101325 Pa = l atm; T= 273,15 K = 0°C; VM= 22,4 l/mol. Ruumala sõltub toatemperatuurist ja rõhust. Gaaside seadused: Boyle-Mariotte ja Gay-Lussaci võrrand: PV/T=P1V1/T1, Clapeyroni võrrand:pV=nRT. Kriitiline temp: temp, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega N:CH4 82C. Kriitiline rõhk: rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, st vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal N: CH4 45,8atm. Osarõhk- rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Tihedus on suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga. Tihedus on ka mass ruumala ühikus =m/v =Kg/m3 kohta Tihedust saab arvutada teades gaasi või auru ja tema massi, saame arvutada mitu mooli gaasi on. Moolide arvust leiame osakeste arvu ja konsentratsiooni ja sealt tiheduse
muundab selle elektriliseks signaaliks, mida saab rakendada infotöötluseks või automaatseadme tööle rakendamiseks. 9. Kuidas määratakse betooni niiskust? -Kaltsiumkloriidi testiga. Tundlik meetod ümbritseva keskkonna õhuniiskuse suhtes ja mõõtmise ettevalmistamise tingimuste suhtes. Mõõdab kuni 20mm sügavuseni. -Betooni suhteline niiskus. Betooni sisse põranda 40% sügavuseni paigutatud pealt suletud tüübli sisemuses suhteline õhuniiskus. Mõõdetakse peale 72 tundi. 10. Mida uurib termogravimeetriline analüüs? -Muutused materjali füüsikalistes ja keemilistes omadustes registreeritakse temperatuuri tõstmise funktsioonina ja määratakse sealjuures tekkinud massikadu. 11. Mida mõõdab porosimeetria? -Analüütiline tehnika materjali poorsuse iseloomustamiseks. Pooride olemus, suurus, maht, arv, jaotus, eripind, tihedus. 12. Milliseid aineid saab uurida infrapunaspektromeetriga? -Vedelaid, tahkeid ning gaasilisi aineid
Põhiseadused: Normaaltingimused: T = 273,15 K (0 C); P = 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mmHg) V m = 22,4 dm3/mol. Tihedus on suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga, ka mass ruumala ühikus = m/V (kg/m3). Ühe mooli gaasi või auru ruumala normaaltingimustel on 22,4 g/dm 3. Kriitiline temperatuur on temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. N: CH4 - 82oC. Kriitiline rõhk on rõhk, mille korral gaas on nii vedelas, kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. N: CH4 - 45,8atm. Käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral Gaasi maht on võrdelises seoses temperatuuri tõstmisega. Kui temperatuuri muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Gay Lussac'i seadus, mis väidab, et konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T). P0V0/T0=P1V1/T1 Gaasi maht on pöördvõrdelises seoses rõhu tõstmisega
_ Tugevus võime purunemata taluda pingeid (jaotatakse habrasteks ja sitketeks). _ Survetugevus: haprad materjalid, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. _ Paindetugevus: materjalid, mis töötavad paindele. _ Kuluvus: omadus lagunemata vastu pidada hõõrdumisele (põrandamaterjalid, masinate osad jne) _ Löögikindlus: isel. materjali käitumist dünaamilise koormamise tingimustes (põranda- ja teekattematerjalid). _ Deformatsioon materjali kuju või pikkuse muutus, mis tekib välisjõudude toimel. Looduskivid: suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse koostisega mineraalne mass (looduslik moodustis, mis on homogeenne oma keemiliselt koostiselt või füüsikalistelt omadustelt). Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. _ Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena
hakkavad vedeliku molekulid üle minema gaasilisse olekusse ka vedeliku mahu seest (vedeliku osakesed lähevad üle gaasilisse olekusse mitte ainult vedeliku pinnalt, vaid ka seest). Kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse või tahkesse. Kond. algab, kui gaasi rõhk muutub gaasi jahutamise või kokkusurumise tulemusena võrdseks küllastunud auru rõhuga antud temp.il või sellest suuremaks. Kond.-ne võib toimuda gaasilise ja vedela või tahke faasi lahutuspinnal. Kui gaasilises olekus olevad osakesed lähevad vedelasse olekusse tahke aine/materjali pinnal, siis seda vedelikku nim. kondensaadiks (nt. vee kondensaat on kaste, tahkes olekus härmatis). Tahkumine – aine üleminek vedelast faasist tahkesse. Vedelik tahkub harilikult kristallidena kas tervikuna (puhta aine t.) või osaliselt. Kõiki vedelaid aineid on võimalik temp.i alandamisega viia tahkesse olekusse. 9
T = 273,15 K (0 C); P = 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mmHg, 10 m H2O sammast +4oC ) Vm = 22,4 dm3/mol Tihedus - suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga, ka mass ruumala ühikus = m/V (kg/m 3). Ühe mooli gaasi või auru ruumala normaaltingimustel on 22,4 g/dm3. Kriitiline temperatuur temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega N: CH 4 - 82oC. Kriitiline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, st vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal N: CH 4 - 45,8atm. Käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral Gaasi maht on võrdelises seoses temperatuuri tõstmisega. Kui temperatuuri muutumisel gaas jääb täielikult gaasilisse olekusse, siis kehtib Gay Lussac'i seadus, mis väidab, et konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T). Gaasi maht on pöördvõrdelises seoses rõhu tõstmisega. Kui rõhu muutumisel
väljub vedelikust e. aurustub. Temperatuuri alandades igale vedelikule iseloomulikul temp-l osakeste tõmbejõud ületavad tõukejõud ning vedelik tahkub. Moodustuvad kas kristallid või amorfse aine osakesed. Viskoossus takistus voolamisele, st mida väiksem viskoossus, seda kiiremini voolab; määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava; temp tõstmisega visko väheneb. Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpin-st püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Tahked ained: osa on võimalik temp. tõstmisega üle viia vedelasse ja gaasilisse olekusse, osa ainult vedelasse. Ainete ja materj omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist
AERODÜNAAMILINE TÕSTEJÕUD: lennukid püsivad õhus selle tõttu. Kasulik jõud, mis tõstab nt tuulelohe üles. Aerodünaamiline tõstejõud: kuna õhk on voolamisel võlvja profiiliga tiiva esiservast tagaserva poole erinevate teepikkuste tõttu sunnitud tiiva ülapinna kohal liikuma kiiremini kui kandepinna all, siis selliste voolamiskiiruste erinevuse tõttu tekib tiiva ülapinna kohalmadalam õhurõhk kui tiiva - alusel pinnal. 24. SISEHÕÕRDEJÕUD. VISKOOSSUS. LAMINAARNE JA TURBULENTNE VOOLAMINE. REYNOLDSI ARV. STOKESI SEADUS. NEWTONI VALEM SUURTE KIIRUSTE JAOKS. Vedeliku- või gaasikihte saab üksteise suhtes liikuma panna kui tahes väikese jõu abil. Kuid niipea, kui üks vedeliku või gaasikiht hakkab teise suhtes liikuma lõpliku kiirusega, tekivad nende kokkupuutepinnal tangentsiaaljõud, mis takistavad kihtide liikumist teineteise suhtes. Neid jõude nimetatakse
milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Sublimatsioon: kõiki gaase ja aure on võimalik viia rõhu tõstmisel ja temp alandamisel vedelasse ja tahkesse olekusse. Gaaside käitumist iseloomustatakse: kriitilise temperatuuriga temp, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega; kriitilise rõhuga - rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, st vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis on võimalik viia gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse, millest järeldub, et neil on sulamis-, keemis- ja veeldumistemperatuur. Normaaltingimused: p = 101325Pa = 1atm = 760 mmHg, T = 273K = 0 oC. Osarõhk on rõhk, mida mingi gaasisegu (nt õhu) keemiline komponent (nt hapnik) avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal. Mingi gaasisegu
Gaaside seadused matemaatilised suhted gaaside temperatuuril rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Sublimatsioon kõiki gaase ja aure on võimalik viia rõhu tõstmisel ja temp alandamisel vedelasse ja tahkesse olekusse. Kriitiline temp- temp. millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk - HK-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas, kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis saab gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse viia. Sellest järeldub, et neil on sulamis-, keemis- ja veeldumis- temperatuur. Normaaltingimused: P=101325Pa=1atm=760mmHg, T=273K=0*C. Osarõhk- rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: PV=nRT(R=8,314 J/K*mol), Lussaci võrrand: P0*V0/T0=P1*V1/T1
temp ja rõhust); 4) gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikidele seintele ühesugune, nt P= 101325 Pa = l atm; T= 273,15 K = 0°C; VM= 22,4 l/mol. Gaaside seadused: Boyle-Mariotte- Gay-Lussaci võrrand: PV/T=P1V1/T1, Clapeyroni võrrand: pV=RT. Kriitiline temp: temp, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega N:CH4 -82°C. Kriitiline rõhk: rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, st vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal N: CH4- 45,8atm. Reaalgaaside käitumise kõrvale kaldumine ideaalgaaside omast suureneb madalamatel temp ja kõrgetel rõhkudel, mil kaugused molekulide vahel on märksa väiksemad. Osarõhk on niisugune rõhk, mida vaatlusalune segukomponent omaks, kui ta antud temp täidaks üksinda segu koguruumala. Kuna ideaalsete omad. segu komponentide korral on iga komponendi osarõhk Pi=n; RT/V, siis jagades selle seose võrrandiga
m seadus). Gaaside puhul kehtib Clapeyroni võrrand: pV = RT . µ Kriitiliseks temperatuuriks nim. temperatuuri, millest kõrgemal ei saa vedeldada rõhu tõstmisega. Kriitiliseks rõhuks nim rõhku, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, st. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Gaas liigub suurema kontsentratsiooni või rõhuga piirkonnast väiksema kontsentratsiooni või rõhuga piirkonda. Osarõhk on rõhk, mida vaatlusalune segu komponent omaks, kui ta antud temperatuuril täidaks üksinda kogu segu ruumala. b. Aurudeks nim. selliseid gaasilises olekus aineid, mille keemistemperatuur on kõrgem toatemperatuurist. Küllastunud auruks nim
võrdseks välisrõhuga. Mittelenduva aine lahustamine vähendab vedeliku aururõhku ja seetõttu on tarvis kõrgemat temperatuuri kui puhta lahusti puhul; » külmumistemperatuur madalam. Vedelik külmub temperatuuril, mille juures lahuse aururõhk saab võrdseks vastava tahke faasi (jää) aururõhuga. Lahusti aururõhu alanemine, külmumistemperatuuri langus ja keemistemperatuuri tõus on tingitud lahustunud aine kontsentratsioonist lahuses. Aine aururõhk vedela lahuse kohal on võrdne puhta aine aururõhu ja tema moolimurru korrutisega lahuses (Raoult'i seadus): Et üldine aururõhk lahuse kohal p koosneb lahuse komponentide aururõhkudest, siis Kontraktsiooninähtus Ainete lahustumisel esineb kontraktsiooninähtus lahuse (süsteemi) ruumala vähenemine, mis on tingitud lahusti ja lahustunud aine osakeste erinevast suurusest ja kujust. Kontraktsiooni tõttu on tekkiva lahuse ruumala väiksem kui lahustunud aine ja lahusti ruumalade summa.
mereteaduse haru, mis selgitab merede ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. väheneb, siis on tarvis erinevatel kõrgustel otsese ja hajusa kiirgusena. Otsekiirgus on ja suurte veekogude sõiduteid ja Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste mõõdetud see osa päikesekiirgusest, mis jõuab tingimusi ning kavandab ohutu vaatluse põhjal arvatakse, et see on õhurõhk taandada mingile maapinnale laevaliikluse abinõusid. Hüdroloogia on 1000...1200 km kõrgusel.Atmosfääri standardkõrgusele, näit. merepinnale. Alates paralleelsete kiirte kimbuna, hajuskiirgus õpetus veest ja selle ringidest looduses. moodustavaid gaase hoiab kinni Maa 1.01.1980 aga tuleb maapinnale pärast ühe või
Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades.
.19 5.5. Energiamuundumised......................................................................................... 23 6. Staatika kui liikumise erijuht.....................................................................................27 6.1. Kangi tasakaal.....................................................................................................27 6.2. Rõhk vedelikus ja üleslükkejõud........................................................................27 6.3. Pindpinevus, märgamine.....................................................................................29 6.4. Elektrostaatika, magnetostaatika........................................................................30 7. Kulgemine..................................................................................................................33 7.1. Ühtlane sirgliikumine..........................................................................................33 7.2
9. Materjalide struktuur (mikro-, makro). Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementide koostisest ja mikro-makro struktuurist. Mikrostruktuur – aatomite tasand Makrostruktuur – mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. (Kasevineer niiskes ruumis – kihid tulevad lahti)(Alumiinium ja merevesi kokku ei sobi) 10. Materjalide omadused (6 kategooriat). 1) Mehaaniline – deformatsioon koormuste mõjul – jäikus, tugevus jm 2) Elektriline – elekrtijuhtivus, elektrivälja mõju 3) Termiline – soojusmahtuvus ja –juhtivus 4) Magnetiline – magnetvälja mõju 5) Optiline – elektromagnetväljakiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldusvõime 6) Keemiline – keemiline aktiivsus 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1) Metallid 2) Keraamika 3) Polümeerid
lainepikkuste vahemikus 380 kuni 780 nm. 35. Nim keem sideme tüüpe ja seleta sarnasusi ja erinevusi. Kovalentne side, iooniline side, vesinikside, metalliline. Kõik välja arvatud metallside moodustuvad üheste elektronpaaride olemasolul, metallside ja ioonside on kõige tugevamad, vesinikside esineb vesiniku olemasolul. 36. Soojusmahtuvus. Ühik. Näitab kui palju soojusenergiat kulub aine ühe kraadi soojendamiseks, J/K. 37. Pindpinevus seisneb selles, et pind püüab võimalikult väheneda. Mis selle nähtuse füüsikaliseks põhjenduseks? Minimaalne energia kulu. 38. Kirjelda raku energiaallikaid. Kuidas vaba energia rakus salvestatakse? Karbohüdraadid e süsivesikud e sahhariidid on suhkru ja suhkrusarnaste ühendite üldnimi. Lipiidid (nende hulka kuuluvad ka rasvad) on vees lahustamatud ained, mida kõrgemad organismid kasutavad biosünteesis energiaallikana või keha ehitusmaterjalina
annaabi.ee 
