Epikuurlus väidab, et ainus hea asi maailmas on nauding. Stoitsism aga väidab, et õnnelik elu eeldab ükskõiksust kõige suhtes peale vooruse. Elada tuleb kooskõlas loodusega, mille seadused määrab maailmamõistus. Epikuurluse asutaja Epikuros sündis aastal 342/341 eKr Samoses. Ta oli Demokritese pooldaja, ning aastal 310 asutas Lesbose saarel filosoofia kooli, mille viis aastal 306. Ateenasse, kus seda hakati nimetama aiaks ning Epikurose õpetust "aiafilosoofiaks". Stoitsismi rajas Zenon Kitionist kolmanda sajandi eKr esimesel poolel. Alates umbes aastast 301. eKr õpetas Zenon oma filosoofiat Ateenas. Zenoni ideed olid edasi arendatud küünikute omadest. Hilisemad rooma stoikud keskendusid rohkem arvama, et elu tuleb elada harmoonias universumiga, ning et inimesel ei ole oma elu üle kontrolli. Kaldun isiklikult rohkem Epikuurlaste poole. Kui elus ei oleks rõõme, ning kõik oleks ettemääratud,
rajamisega tegeles itaalia arhitekt Niccolo Michetti. 1720. aasta juunist sai Kadrioru lossi ja pargi ehitus- ning kaunistustööde juhatajaks Mihhail Zemtsov Peterburist. REGULAARPARK 1718.a arhitekt Niccolo Michetti. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Kokku moodustasid need Barokkaia. Peeter I soovil võisid pargis vabalt viibida kõik huvilised, seega oli keiserlik park algusest peale avalik park. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega. Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest.
korraldati võistumänge (agon´e). Sellesse kuulusid kogu võimlemine ja muu sport, ka nn. olümpiamängud, ratsasport, hobustega võiduajamine ja muusika. Selline sisu mõjutas nende aiakunstilisi lahendusi. • Hilisemad filosoofid Friedrich Nietzsche ja Jacob Burckhardt on nimetanud agoone Kreeka kultuuri alustalaks (põhiprintsiibiks). Linnahaljastus • Kreeka linnad olid hoonestatud nii tihedalt, et üldiselt polnud aiaks ruumi. • Linnade ümber paiknes tarbeaedadest roheline vöönd. • 5. saj. eKr on vihjeid jõukate kodanike väikestele koduaedadele (kepoi) Platoni Akadeemia (Akademeia) Ateena lähedal • Paiknes Kephissose jõe orus. • Ateena Akadeemia oli gümnaasium, st. kasvatustegevuse keskus, milles oli koos lisaks gümnastikale (nimi!), hingeharidus-, kesk- ja kõrgkool. Sellega liitus pooljumal Akademose heroon. • Oli hästi kastetud puudesalus korrastatud alleede
valib korralikult inimesi kellele ennast näidata. Kuid see on kõik legendid, millese on mähitud see imeline koht. See pole ka mingi üllatus, sest see kõrb võib muutuda paari tunniga ära tundmatuks, kuid isegi selles karmis kohas vahest õitsevad lilled. Las karmid ja metsikud, nagu ka kõrb ise. Mis seal kasvab ja kes seal elab? Mojave kõrbes kasvab 1750-2000 taimeliiki. Kui kõrbe pinnale satub kas või nõrgemad tilgad vett muutub kõrb õitsvaks aiaks. Õitsevad nad kõik korraga, mis pärast tolmlemist kohe järgmisel päeval närbuvad. Ja jälle koos langevad niiskuse igatsusse. Mõni kord isegi aastateks.Ühed iseloomulikest põõsastest on Kreosoodi põõsad, Ambrozia, India põõsas, Kuldpea. Kõige kirevamad on aga ühe aasta taimed. Mõned taimed, mis kasvavad selles kõrbes: · Abies concolor
Ühiskondlik toitlustamine, produktide võrdsustav jaotamine jne. Struktuur oli sõjaväeline: brigaad polk diviis armee. Töö vaheldus sõjalise väljaõppega. Agroteadus: töötati välja nn. "8 hieroglüüfi teadus": sügavkünd 1 meetri sügavuselt (samas oli maaharimistehnikat just nii palju, et kõigi Hiina traktoritega oleks saanud üles künda 5% põllumaast) massiline niisutamine (viis soostumiseni) kogu maapind jagati kolmeks: põlluks, aiaks ja metsaks (vähenes külvipind) Kultuur: kirjanikele anti käsk kahe- kuni kolmekordistada romaanide toodangut. Kõrgkoolides pidid kahe nädalaga valmima uued õpikud. 1967 1969 võimuhaaramise etapp ungveipingid jäid tahaplaanile, zaufanide tähtsus tõusis (neid toetas armee). Saatsid laiali H kohalikud võimuorganid, loodi revolutsioonikomiteesid. Areenilt kadusid pragmaatikute liidrid, näiteks Liu Shaoqijt.
vaimne keskus Rooma. Kuid täiesti uut kunsti Itaalias ei tekkinud. Prantsusmaa: toimusid väga surred muudatused, suured lossid, töötati välja uus lossitüüp (tiivad). 17 sajandil täiendati ja lõpetati Louvre'i lossi uuendamine barokseks (uus fassaad) eriti barokne tuli ida-fassaad. Arhitekt oli Claude Perrault (1613-1688). Louvre ehitati suure maa-ala peale, kõrval olid aed. Praegu on seal muuseum. Versailles'i loss sarnane. Louvre'i aeda loetakse üheks täiuslikumaks aiaks. Kõik, mis seal on, on allutatud inimese mõistusele, puud ja hekid on ise pügatud, madalhaljastuses väga täpsed joonised, mille järgi istutati. Mustrite vahed kaeti klibuga, kiviga, reeglipärane teedevõrk, hästi rikkalikult kaunistati park skulptuuride ja purskkaevudega. Välisarhitektuuris domineerisid kaunistused akende kohal ja ümber, tekkisid nissid, sambad, poolsambad, uus ehituselement voluut, tegi nurga sujuvaks, voolavaks. Ka
Seal asub ka botaanikaaed, kus leidub suur hulk taimi. Zaanse Schansi vabaõhumuuseum Amsterdami lähedal Zaani jõe ääres on tavaline tuulikute 17.sajandi küla. Seal on võimalik näha puukingade vallmistamist, tinavalajate ja muude käsitöömeistrite tööd, samuti juustutootmist, kellade valmistamist jne.Umbes 800 tuulikust on korras vaid mõned. Puukingad Giethoorni küla nimetatakse tihti Hollandi aiaks või Põhjamaade Veneetsiaks, sest seal on samuti tänavate asemel kanalid ja liikumiseks tuleb kasutada paati, mida sealkandis nimetatakse punters'iks. 12 Tähtis teada ajaloost 1581 26. juuli kuulutavad seitse kalvinistliku provintsi ennast Hispaaniast sõltumatuks ja loovad Ühendatud Provintside Vabariigi. 1806 5. juuni luuakse Prantsusmaale alluv Hollandi kuningriik; 1810 Prantsusmaa annekteerib kuningriigi ja see taastatakse 21
võrdsustav jaotamine jne. Struktuur oli sõjaväeline: brigaad polk diviis armee. Töö vaheldus sõjalise väljaõppega. Agroteadus: töötati välja nn. "8 hieroglüüfi teadus": sügavkünd 1 meetri sügavuselt (samas oli maaharimistehnikat just nii palju, et kõigi Hiina traktoritega oleks saanud üles künda 5% põllumaast) massiline niisutamine (viis soostumiseni) kogu maapind jagati kolmeks: põlluks, aiaks ja metsaks (vähenes külvipind) Kultuur: kirjanikele anti käsk kahe- kuni kolmekordistada romaanide toodangut. Kõrgkoolides pidid kahe nädalaga valmima uued õpikud. Juba 1959. aastal mõisteti, et "suur hüpe" on läbi kukkunud. Mao tõmbus mõneks ajaks kõrvale ja pühendus partitööle. Otsustati suure hüppe tekkinud puudused likvideerida: likvideeriti kommuunid; taastati isiklik omand ja töötasu
arhitekt Niccolo Michetti ning ühiselt valiti 22. juulil 1718 välja sobiv koht uue lossi ja seda raamiva pargi jaoks. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, mille taha, poolkunstliku astangu servale paigutati loss ja tiibhooned otsekui poodiumile. Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Peeter I soovil võisid pargis vabalt viibida kõik huvilised, seega oli keiserlik park algusest peale avalik park. Keerukaima kompositsiooniga Alumine aed oli ristkülikukujuline, kolme pikiallee ning nendega nurga all ristuvate alleedega. Lossi ette rajati kümme musterpeenart. Ülemine aed ehk nn. Lilleaed moodustas lossitaguse sisehoovi, mille küljed olid piiratud võrestikkäikudega. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega
jagada jõudis ta 306.aastal Ateenasse, kuhu rajas filosoofiakooli omandas keset linna avara aedmaja ning rajas sinna omaette iseseisva õppeasutise, mis nii õppetöö kui harrastuste poolest mitmeti erines teistest tolleaegsetest Ateena koolidest. Filosoofiliste ettekannete ja arutluste kõrval harrastati sääl pigem lõbusat seltskondlikku ajaviidet. Filosoofiakooli aga hakati nimetama Epikurose aiaks, selle väravakirjaks oli lause ,,Rändaja, siin on sul hea: siin ülimaks hüveks on nauding", ning Epikurose järgijaid kutsuti epikuurlasteks, kusjuures koolis toimuvast õppetööst ja seltskondlikest lõbustustest võisid osa võtta ka naised. Säilinud on suur hulk sellest koolist pärinevaid anekdoote, mis pilavad väljaspool epikuurlaste ringkondi tegutsevaid Ateena filosoofe, õpetajaid ja teisi avaliku elu tegelasi see annab alust arvata, et
kujul kasutatud. Tõenäoliselt on tegemist vaid hilisem ilusa väljamõeldisega, ent võimalik on ka, et lipp oli Taani kuningale paavsti poolt ristiretkeks saadetud ja seda ei läinud enne lahingut vaja. Kui siis ristilipp kuninga Toompea nõlval asunud telgist alla lahinguväljale toodi, võis see tõesti imena näida. Ühe versiooni järgi andis lahke Taani kuningas osa oma maast kasutada all-linnale, mille peale rõõmus linnakodanlus paiga Taani Kuninga aiaks ristis. Pärimuse kohaselt ulatuvad konkreetsed teated alast, mis tuntud Taani Kuninga aiana, aastasse 1310. Millal Tallinna linnale kuulunud kuningaaia-alune territoorium erakätesse siirdus, pole täpselt teada. Arvatavasti sai see teoks 18. sajandil, mil Neitsitorni kahte korrust hakati kasutama elamukorteritena. Veel 1939. aastal kastutati maa-ala eraaiana, misjärel natsionaliseeriti. Kiek in de Kök Sõjatehnika areng tekitas 15 saj
püsililled. Ajaloolise linnamüüri taga nõlval asub 60 sordiga aedvõhumõõga kollektsioon, mida külastajad vaatamata nende suhteliselt lühikesele õitseajale meelsasti naudivad. Ka siin kasvab põnevaid sorte Eesti iirisearetajatelt. Maikuus ilmestavad seda nõlva aga nõeljalehise leeklille erksad värvilaigud. Linnamüüri ees olev arheoloogiliste kaevetööde tulemusel tekkinud org on pärast müüri restaureerimist 1995. aastal kujundatud samuti püsikute aiaks. Siin on tooniandvad eelkõige kõrgekasvulised liigid - lursslill (Cimicifuga), kobarpea (Ligularia), siidpööris (Miscanthus), rabarber (Rheum), karusõrg (Acanthus), stepirohi (Stipa) jt. 2.7 Pojengide aed Pojengide aia rajamisega alustati 2004. aastal. Tänaseks juba 260 sordiga pojengide kollektsioon asub tiigi taga botaanikaaia kirdepoolses osas. Erinevad sordid on istutatud peenardele õite värvide järgi - punased, roosad, valged. Pojengide aia keskosast leiab
Kolmas päev Jumal lõi kuiva maapinna ja veekogu nimetas Ta mereks. Maapinna peale lasi ta kasvama rohu, viljapuud ja taimed. Neljas päev Jumal lõi päikese valgustama päeva ja kuu valgustama ööd ning tähed. Viies päev Jumal lõi mereelukad ja linnud. Kuues päev Jumal lõi kariloomad, roomajad, metsloomad. Kuues päev Jumal lõi mehe ja naise. Mehe nimi oli Aadam ja naise nimi Eeva. Jumal asetas Aadama ja Eeva elama paradiisiaeda, mida kutsuti Eedeni aiaks. Keset Eedeni aeda istutas Jumal elupuu ja hea- ja kurjatundmise puu. Viimasest puust ei lubanud Jumal süüa, sest siis nad surevad. Eeva juurde tuli madu, kes oli kõigist teistest kavalam. Ta ütles, et kui Eeva ja Aadam kurjatundmise puu vilju söövad, siis saavad nad Jumala sarnasteks. Eeva võttis puult vilja ja sõi seda. Ta läks Aadama juurde ja rääkis, mis juhtus, ning ulatas talle vilja, mida Aadam ka sõi
15. Barokk Eestis: Kadrioru park 18 20 sajand. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, mille taha, poolkunstliku astangu servale paigutati loss ja tiibhooned otsekui poodiumile. Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Keerukaima kompositsiooniga Alumine aed oli ristkülikukujuline, kolme pikiallee ning nendega nurga all ristuvate alleedega. Lossi ette rajati kümme musterpeenart. Ülemine aed ehk nn. Lilleaed moodustas lossitaguse sisehoovi, mille küljed olid piiratud võrestikkäikudega. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega (balustraadiga) ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete
a loggia (< it.) lodza. Aia poole suunduvate tiibhoonete teise korruse avatud osad või hoone ja aia vahele jäävad verandataolised avaruumid, renessansi villades levinud. maastikuaed, -stiil vabakujuline, ebasümmeetriline mitteformalistlik aiastiil, mis tihti liitub ligilähedaselt kunstlike loodusmaastike (ka pastoraalsete) kavandamisega. Esineb ka teisi nimetusi, nt naturalistlik aed, vabastiil. Meil tihti ka inglise aiaks või pargiks nimetatud. manerism (< pr. manière), stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel (u. 1630-1600), eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil. maurid põhja-aafriklaste (barbarite) ning araablaste järeltulijad Hispaanias modernism uuenduslikkust rõhutav või moodsust taotlev suund kunstis 19. saj lõpul ja 20. saj algul.
Kasutatakse Chardonnay, Pinot Noir' ja Pinot Meunier' viinamarju. Kui on tarvitatud vaid esimest, on pudeli etiketile kirjutatud Blanc de Blancs. Roosa sampanja valmistamisel segatakse valget ja punast veini õige tasakaalu saamiseks. Aastakäiguta ehk Non Vintage/Non Millésimé puhul peab veini teistkordne käärimine pudelis kestma vähemalt 15 kuud ja aastakäigu Vintages/ Millésimé joogi puhul mitte vähem kui kolm aastat. Loire Loire'i jõe orgu kutsutakse ka Prantsusmaa aiaks ning maakonnaveinide etiketilt võib leida nimetuse VDP Jardin de la France. Siin võib eristada nelja suuremat kasvatuspiirkonda: Nante, Saumur-Anjou, Touraine ja Loire'i keskosa. Valgetest veinidest on kuulsad Saumur, Chinon, Anjou jt. Valmistatakse ka hulgaliselt roosasid veine, millest meil on tuntud Rosé d'Anjou. Prantsusmaa Languedoc-Roussillon Vahemere kallastelt kuni Cevennes' ja Mustade mägedeni ulatuvad veiniaiad
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 11. teema: hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Vt. 10. teema. Koolkond sai oma nime koolirajaja Epikurose (u. 341 – 271 e. Kr.) järgi, kes aastal 306 e. Kr. tõi oma filosoofiakooli Ateenasse. Epikurose järgijate ja õpilaste kooskäimise kohaks sai tema maavaldus Ateena lähedal, mille järgi kooli kutsuti hiljem ka “Epikurose aiaks”. Epikurose enda terviklikke teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast.
See ühing omas tõsiseid kirjanduslikke ambitsioone ning oli eriti agar kaitsma Itaalia kirjandust väliste mõjutuste eest. Gozzi kirjutas terve sarja muinasjuttudel põhinevaid näidendeid, kaasaarvatud komöödia ,,Armastus kolme apelsini vastu", milles kasutas satiirilise efekti rõhutamiseks sisuga tihedalt seotud illusioone. Näiteks ilmusid tegelased ootamatult maa alt või lahkusid läbi seina, kõrb muutus õitsvaks aiaks, elav ja liigutav kuju pudenes kildudeks, koletis kaotas võitluses käed ja jalad, kuid kasvatas need kiiresti keha külge kinni tagasi ning jätkas võitlust, tegelased muundusid loomadeks, lindudeks ja esemeteks... Sellised komöödiad olid lühiajaliselt äärmiselt populaarsed, ent Sacchi trupi lagunedes eirati näidendeid täielikult. Elu hilisematel aastatel proovis Carlo Gozzi kirjutada ka tragöödiaid, kuid need ei saavutanud kriitikute heakskiitu. Suur näitekirjanik suri 4
ja poeetide, erudiitide ja kunstnike paradiisina. Linnuse lasi endale eluasemeks ehitada Nasridi dünastia rajaja Muhammed I ibn al-Ahmar, Granada esimene kuningas Las Navas de Tolosa võitluse (1212) järel. 1238. aastal hakati ehitama Alcazaba kindlust, (üksteisest eraldatud ja omavahel ühendatud saalide kobar), mis on Alhambra sõjaline tugipunkt. Natuke hiljem asuti ehitama kuninglikku veejuhet, mille abil muudeti kindluse ümbrus võimsaks aiaks, kuhu ehitati marmorist basseine. Pärast Muhammed I surma viis pooleli oleva Alcazaba ehituse lõpuni ta poeg Muhammed II. Ümber mäetipu, kus paiknes Alcazaba,ehitati ka kuningapaleed ümbritsev verepunasest liivakivist müür, mille värvi järgi Alhambra (araabia keeles "punane linnus") sai nime. Kindluse keskel on suur, peaaegu kolmnurkne õu, Plaza de Armas e harjutusväljak. Seda ümbritses võimas müür 24 torniga, millest on järel 8
võimalik leida vastuväide. Seetõttu on parem, kui ei võeta seisukohta. Mitte kunafgi ei saa kindlalt öelda, et asjad on nii või teisiti, asjad näivad meile niimoodi. Pyrroni kuulsaim õpilane oli Timon, kes ütles ,,Kas mesi on magus, seda ma ei tea, kuid mulle tundub ta magus". Kui puudub seisukoht, siis tagab see hingerahu. EPIKUREISM Rajajaks Epikuros, kes sündis Samose saarel. Rajas ka oma õppeasutuse, mida nim Epikurose aiaks. Seal käisid ka naised ja orjad. See aed on seatud Epikurose filosoofiaga. Epikuros võrdles filosoofiat aiaga. Igas aial on olemas see viljakas pinnas ehk huumuse koht, mille all mõtles füüsikat. Teine aia element oli see piirdetara, mida võrdles loogikaga, mis on filosoofia teine koostisosa. Kolmas osa on eetika, mida võrdles viljadega, mis selles aias võrsusid. Atomism oli epikuterismi II laine. Atomismi I laine rajajad leidsid, et aatomite põhjus on väline-
Oli vähetuntud platonisti Pamfilose ja Demokritose õpilase Nausiphanese õpilane, Ateenas ka Xenophanest kuulanud. Segaste olude tõttu lahkus Ateenast ja alustas õpetajatööd (võrdne oma toodangut müüva käsitöölisega). Rändas ligi 18 a. ringi, 306. naasis Ateenasse ja soetas endale maatüki koos majaga. Nüüd oli võimalus pühenduda filosoofiale. Eluviis lihtne, vaesusele kalduv. Tema juurde kogunes sõpru, õpilasi; tema filosoofiakooli hakati kutsuma Epikurose aiaks. Õppetöö toimus seal veel 51. e. Kr. Epikurose arvates on filosoofia ülesandeks aidata inimestel õnnelikuks saada ja kannatustest vabaneda. Temalt on säilinud 3 kirja ning "44 peamist arvamust" (kyriai doxai) Filosoofia jaguneb: 1. Eetika õpetus õnnest ja selle saavutamisest 2. Füüsika õpetus maailma loomulikest alustest ja nende seostest 3. Kanoonika õpetus inimese maailmatunnetusest ja sellest, kuidas jõuda tõeni. Osad moodustavad seotud terviku.
on säilinud tööde kirjeldused ja plaanid. Vaated laiendatavast hoonest, pargipaviljonidest, nende osaline piiramine taimestiku või teiste elementidega. Need kujundused näitavad Prantsuse ideede ja mõjude aktsepteerimist Itaalia aiakujundajate koolkonnas, kaotamata siiski silmist oma traditsioone. Itaalia aedades kasutati ära kogu olemasoleva maastiku potentsiaal. 17. sajandist üheks paremini säilnud aiaks peetakse Villa Garzoni (praegu tuntud kui Villa Gardi) aeda Lucca Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 57 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a lähedal. Villa aed koosneb majalähedasest vanast osast ja praktiliselt eraldiseisvast uuest 17. saj
seadis lütri mü uriaugu aare peale ja üles Agnesele, kes imestades asemelt tõsis: «Võ see ongi sinu armuke?» Kogu neitsilik uhkus, kogu endine kangekaelsus äkas selle pilkava sõa juures korraga Agnese süames. «See on minu kihlatud peigmees,» kostis ta rahulikult. «Kena peigmees, seda ei võ salata,» pilkas abtiss. «Ja juba kihlatud? Muidugi sinu isa lubaga ja õnistusega?» Agnes ei vastanud. «Vahest ei teagi sinu isa veel sellest õnest, et ta oma sulase võ päisorja aiaks peab saama? Kuidas saab ta jumalat kiitma, et ainsast türest niisugust rõ omu näb! Priske, jumekas noormees, see tulevane Mönikhuseni vämees! Ja missugune 426 julge, kaval kelm! Ta tahtis ju sind minu käst lausa äa varastada!» Abtiss naeris lüidalt ja käisevalt. «Vahest annad nü ud ka oma peigmehe toreda nime teada?» Agnes jä vait. «Ma nän kurvastusega, et sa ikka veel kangekaelne oled,» üles abtiss auliselt pead vangutades. «Mille üe sa uhkustad, türuk
departemangus Orleans'ist lõunas. Alhambra -- XIII--XIV sajandil ehitatud loss ning ehitiste ansambel Granadas Hispaanias. Keskaja mauri ehituskunsti haruldane mälestusmärk. Lk. 123 Bastille -- endine kindlus Pariisis (ehitatud 1370--1382); muudeti peatselt riiklikuks vanglaks. Daidalose aed -- Daidalos -- legendaarne ehitusmeister (kreeka müt.), tema kuulsaima ehitise Kreeta saare Labürindi järgi nimetab Hugo labürinti Daidalose aiaks. Lk. 127 Vennad Mignard'id -- kaks prantsuse XVII sajandi maalikunstnikku. 2 9 8 Lk. 128 Rooma Püha Peetruse toomkirik -- itaalia renessansi arhitektuuri suurepärasemaid mälestusmärke, mille XVI--XVII sajandil ehitasid Bramante, Raffael, Michelangelo jt. Colosseum -- antiikaja suurimaid amfiteatreid (Roomas), umbes 50 000 istekohaga, ehitatud I sajandil. Lk. 129 ... niisama vähe ühist on kui III aasta konstitutsioonil Minose seadustega... --
annaabi.ee 
