KUIDAS SAKI JA MAKI MAAILMA AVASTASID. (0)

KUIDAS SAKI JA MAKI MAAILMA AVASTASID .
muinasjutt
Tallinna loomaaia ahvipuuris elas üks tore ahvipere. Ema, isa, kaks tädi, üks vanaisa ja kaks lapselast Saki ja Maki. Lapsed olid täis koerustükke. Küll nad ronisid ja hüppasid seal, kus neil keelatud oli, loopisid üksteist banaanide ja apelsinidega ja ei tahtnud õhtul õigel ajal magama minna. Kõige rohkem pahandas vanaisa siis, kui oli õhtune kirpude otsimise aeg. Saki aga ei suutnud kuidagi paigal istuda.
Siis ühel kenal kolmapäeval oli äkki puuri uks praokile jäänud ja üleannetud ahvipojad ei jätnud juhust kasutamata ning hiilisid välja. Maki teadis rääkida, kuna ta oli ükskord kuulnud ühte loomaaia külastajat rääkimas, et seal kaugel üle mere Ameerika vihmametsas oleks alles hea ja tore elu nendel ahvilastel. Nad otsustasid suunduda sadamasse. Õnneks juhtus just üks laev lõuna ajal Ameerikasse minema. Ahvid ronisid salaja mööda laeva kinnitusköisi laevale ja peitsid ennast kööki.
Alles järgmisel hommikul märkasid loomaaia töötajad et Saki ja Maki on kadunud. Saki ja Maki ema oli küll väga kurb, et lapsi polegi. Aga siin ei aidanud ei nutt ega midagi. Mis läinud, see läinud.
Kaks loomaaia töötajat otsustasid ahvilapsi otsima minna. Kolm aastat otsisid ja lõpuks leidsidki Saki ja Maki Ameerika vihmametsast üles. Ahvid olid seal teiste ahvidega sõbraks saanud. Maki oli juba abiellunud ja tal olid omal väiksed pojad. Nad elasid vabaduses ja olid väga õnnelikud. Loomaaia töötajad said aru, et Sakil ja Makil on seal parem omasuguste juures vabaduses kui loomaaias ja tulid ilma ahvideta koju tagasi.
Karl Stamm
5 klass