Kõige sagedasemad ja ohtlikumad, tekivad paiguti. Advektiivseid öökülmi saab ette näha sünoptiliste kaartide abil. Radiatsioonilise puhul asi raskem, sel juhul oleneb palju mikroklimaatilistest iseärasustest. Öökülma mõjutavad: Pilvitus maapinna ja taimkatte öösise jahtumise ulatuse ning temperatuuri languse määrab suurel määral pilvituse hulk ja selle liigid. Eriti tugevasti kaitsevad maapinda ja taimi soojuse kaotuse eest madalad, paksud pilved. Õhuniiskus niiske õhk vähendab maa efektiivset kiirgust. Oluline on ka kaste tekkimisel vabanev soojus, mis tõstab temperatuuri pindadel, kus ta tekib ja vähendab öökülma ohtu. Reljeef nagu teada, on külm õhk tihedam ja seega soojast õhust raskem. Maapinnalähedase õhukihi jahtumisel hakkab ebatasase pinnavormi korral külm õhk voolama kõrgemast kohast madalamasse. Veekogud kevadel soojenevad nad aeglaselt ja seetõttu on veekogude ümbruses päeval temperatuur madalam
Kuna adiabaatilisel pinda 1 minutis eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel. tõusmisel küllastunud õhus leiab aset kaks omavahel vastandlikku protsessi : 1)õhu paisumine, 2)veeauru kondensatsioon, …ja esimene on neist suurema osatähtsusega, kui teine siis lõpptulemusena temp adiabaatilisel tõusmisel langeb, ning seda langust iseloomustabki Pilet nr. 3 Atmosfääri kihid. Öökülm (tekkepõhjused ja liigitamine)
temperatuur langeb -4° C'ni või alla selle.Kestuse järgi jaotatakse: 1)pika vältusega üle 10 tunni, 2)keskmise vältusega 4-10 tundi, 3)lühiajalised alla 4 tunni. Tekkepõhjused : uurides nende tekkimist ja kujunemist antud kohas tuleks kõigepealt vaadelda üldklimaatilisi tingimusi. Öökülmasid mõjutavad pilvitus, õhuniiskus ja tuul. Hästi kaitsevad soojusekao eest maapinda ja taimi paksud ja tugevad pilved. Kaste tekkimine vähendab öökülma ohtu. Pilet nr. 4 Insolatsioon. Otsekiirgus. Hajukiirgus. Summaarne kiirgus. Aurumine (potentsiaalne ja tegelik aurumine). Insolatsioon ehk kiiritus nimetatakse otsekiirguse hulka, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm2) ühe ajaühiku (min) jooksul. Tavaliselt (kitsamas mõttes) mõistetakse insolatsiooni all horisontaalsele pinnaühikule (cm2) langevat otsekiirguse voogu 1 minutis
Hajukiirgus päikesekiirgus, mis on hajutatud veeauru, tolmu-, õhu- ja teiste osakeste poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma korral. Hajukiirguse hulka iseloomustab tema intensiivsus (D), mis tähendab minuti jooksul ruutsentimeetrilisele pinnaühikule langenud hajukiirgust. Intensiivus sõltub eelkõige pilvisusest kuid samuti ka Päikese kõrgusest, õhu sumedusest ja aluspinna albeedost. Tugevasti suurendavad hajukiirgust keskmised ja ülemised pilved, kuna alumised pilved vähendavad hajukiirgust 1 selge ilmaga võrreldes. Kui puuduks päikesekiirguse hajumine, oleksid valgustatud ainult need kohad, kuhu langevad päikesekiired, mujal valitseks täielik pimedus. Ka taevas oleks päeval süsimust, millel säraksid heledate punktidena tähed ja kettana Päike. *Otsekiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus Insolatsioon ehk kiiritus otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule
Kestus võib ulatuda kuni 12h. 3) Segatüüpi öökülm tsükloni taganedes külma õhu sissevool, millele järgneb kiirguslik jahtumine. Prognoosimine õhutemp. langus võrreldes eelmise päevaga (näitaba külmema õhumassi saabumist); pilvitus ja õhuniiskus vähenevad, õhtud selgemad, sademeid ei esine; tuul pöördub põhja, õhtul tuul nõrgeneb või pole üldse; õhurõhk tõuseb; nähtavus hea, õhk kuiv ja selge; kollane koidu- ja ehavalgus; kõrged pilved liiguvad tuule suunast vasakule. Kahjustuste vältimine suitsukuhjad( suits vähendab maapinna ja taimede efektiivse soojuse kiirgamist, levitavad põledes soojust), udu tekitamine, õhu soojendamine; metsaribade rajamine põhjasuunda, valida kohad, kus öökülmadeta periood on kõige pikem, mitte kasutada põhjanõlvasid, saagi õigeaegne koristamine. Pilet nr 4. Insolatsioon, otsekiirgus, hajukiirgus, summaarne kiirgus. Aurumine ( potentsiaalne ja tegelik aurustumine)
Õhkkonna sfäärid Keemiliselt koostiselt on atmosfäär maapinnalt kuni ülemise piirini võrdlemisi ühtlane, jaguneb ta siiski sfäärideks, mis erinevad füüsikaliste omaduste poolest. Alumine sfäär maapinnalt on troposfäär, pooluste kohal 8-9km, parasvöötmes 10-12km ja ekvaatoril 17-18km. Talvel on tropsfääri ülemine piir madalamal kui suvel. Kõige rahutum, sest toimub õhu liikumine ja selles sfääris asuvad ka pilved. Temperatuur langeb maapinnalt ülespoole tõustes iga km kohta u 6kraadi.Tuuled puhuvad enamasti läänest itta ja kõige tugevam on tuul ülemistes kihtides. Üleminekukiht järgmisse sfääri on tropopaus. Paksus kõigub paarisajast meetrist 2km- ni.Temperatuur oleneb naabersfääride temperatuurist. Tropopausile järgneb stratosfäär. Ulatub kuni 40km kõrguseni.Veeauru on stratosfääris väga vähe, seetõttu puuduvad pilved. Siiski esinevad 20km kõrgusel pärlmutterpilved ja80-85km
pilvepiiskade raadiusega üle 103 cm puhul ei sõltu hajumine lainepikkusest, murdumine ehk paindumine, mille tõttu liikumast. võivad kaugel paiknevad tegelikult Pinnase temperatuuri aastane käik mistõttu ongi pilved ja udu valged. eksisteerivad objektid ilmneda märksa · Celsisuse skaala järgi Maapinna temperatuuri aastane käik on Atmosfääris leiduvate lisandite lähemana tegelikust. vastab Kelvini nullile 273,15°; 0°le määratud peamiselt päikesekiirguse veepiisad, jääkristallid, tolmukübemed
komponendist,1liivapinnased, 2savipinnased. Erinevus Veeauru kondenseerumine atmosf- produktid, mis Üldine reegel on et õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. tulevad maapinnale kondensatsioonist on kaste, hall, suunast sinna. Kus rõhk on madalam. Kiirusele avaldab Soojuslikus mõttes koosneb 3st komponendist: pinnas jäide. Atmosf pilved ja udu. Kui tilk hakkab kogunema mõju õhuvoolu ja aluspinna vaheline hõõrdumine ja ise,õhk temas ja vesi. Liivapinnased seovad halvasti vett, mingile mikroskoopilisele kehale või tükikesele nim seda maakera pöörlemine. Tuule elementideks on tema suund seega on liivapinnas väikese ruumisoojusega ja halvad kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid ja kiirus. Suunaks on see ilmakaar kust ta puhub. Kiirust
ümbruses aga madalam õhurõhk,siis võiivad laskuvad õhuvoolud föönide näol kujuneda mõlemal nõlval.Fööni tekkimise põhjustab otseselt veeaurust küllastamata ja küllastunud õhu erinev adiabaatiline gradient.Boora-nim.külmi,väga tugevaid puhangulisi tuuli,mis puhuvad talvel suhteliselt madalatelt pltoodelt v mägedelt alla tasandikule v merele.Tekib siis,kui mäe piirkonnas on kõrgrõhkkond,eemal madalikul aga madalrõhkkond.Peale baarilise grad.annab külmadele õhumassidele tunduva kiirenduse ka raskusjõud.Tolmutorm on nähtus,kus tugev tuul tõstab kuivalt maapinnalt üles ja kannab edasi nii palju tolmu,et selle tagajärjel nähtavus tunduvalt väheneb.Esineb kõrbetes ja steppides,kus taimkate puudub v nõrk.Tuisud-nim.lume edasikandumist tuule mõjul kas lumikatte pinnalt v sadava lume korral.(pinnatuisk,madaltuisk,lumetuisk,lumetorm).Trombid ja vesipüksid-
· Lõpeb kriitilise punktiga Olekudiagrammil üleminek tahke ja gaasilise faasi vahel sublimatsioonikõver FAASI MUUTUSED Tahke vedel: sulamine ja vedel tahke: tahkumine ·Toimub temperatuuril, mida nim. sulamispunktiks ·Temperatuur ei muutu 6 Tahke gaas: sublimatsioon ja gaas tahke: depositsioon Vedelik gaas: aurustumine ja gaas vedelik: kondensatsioon ·Toimub temperatuuril, mida nim. keemispunktiks/kondensatsioonipunktiks · Temperatuur ei muutu Aurustumine (keemine), aurumine (evaporatsioon): -keemine toimub keemispunktis aurustumiskõveral kogu ruumala ulatuses. Vajab lisaenergiat. -Aurustumine saab toimuda ka keemispunktist madalamal temperatuuril keha pinnalt. Võtab energia keskkonnast. VEE OLEKUDIAGRAMM Faasi muutus sõltub temperatuurist ja rõhust. A-kolmikpunkt;E-kriitiline punkt
kaugenedes veeauru hulk väheneb. Ka mandrite siseosade kohal on veeauru sisaldus väiksem. Kõige enam on veeauru troopilise ookeani kohal, sealt ta liigubki pooluste suunas. Atmosfääris võib toimuda veeauru küllastumine küllastunud olek saavutatakse tavaliselt õhutemperatuuri langemisel. Kui seisund on saavutatud, siis edasisel temperatuuri langemisel osa veeaurusst kondenseerub. Õhku tekivad veepiisad või jääkristallid, millest tekivad pilved, udu. Pilved võivad jälle aurustuda, teisel juhul kui pilvepiisad kasvavad veelgi, võivad nad sadada vihma või lumena alla. Seega veeauru hulk atmosfääris kogu aeg muutub. Vesi võib olla atmosfääris kõigis kolmes oma faasis. Vee faasiüleminekute (varjatud) energiavahetus mängib suurt rolli Maa energiabilansis. Veeaur on kiirguslikult aktiivne komponent. Neelab ligikaudu 60% Maa pikalainelisest kiirgusest, sest neelab peaaegu täielikult pikemad lained kui 20µm
korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk. 11. mis on õhu eriniiskus? On õhus olevaveeauru hulk grammides 1Kg niiske õhu kohta . Eriniiskust kasutatakse laialdaselt meteoroloogilistes uurimistöödes. Pilved 12. millised on pilvede tekkimise põhjused? Pilved on samuti nagu udugi kolloidne süsteem, mis koosneb õhus hõljuvaist väikestest veepiiskadest, jääkristallidest või mõlemaist. Pilved tekivad veeauru kondensatsiooni või sublimatsiooni tagajärjel. Sisuliselt pole udul ega pilvedel olulist erinevust. Udud kujunevad maapinna lähedal, pilved aga kõrgemal. 13. kirjelda pilvede rahvusvahelist klassifikatsiooni. I klass. Ülemised pilved (alus 6-10 km kõrgusel) 1) Kiudpilved- alus keskmiselt 7-10 km kõrgusel. 2) Kiudrünkpilved- alus 6-8 km kõrgusel. 3) Kiudkihtpilved- alus keskmiselt 6-8 km kõrgusel. II klass
Troposfääri kõrgus oleneb geograafilisest laiusest ja aastaajast. Kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal. Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Õhu hõrenemise tõttu temperatuur langeb kõrgusega, keskmiselt 6 °C/km. Sellest keskmisest esineb kõrvalekaldeid, troposfääris võib olla õhukihte, kus kõrguse kasvamisel temperatuur pusib (isotermiline kiht) või isegi tõuseb (inversioonikiht). Troposfääris asub 75% atmosfääri massist, siin tekivad ja kaovad pilved, leiab aset intensiivne õhu horisontaalne ja vertikaalne liikumine, kujuneb ilm. Tropopaus ehk substratosfaar. Vahekiht (üleminekukiht) troposfääri ja selle kohal asuva kihi, stratosfääri, vahel, paksus 13 km. Tropoapusi iseloomulikuks tunnuseks on temperatuuri langemise oluline aeglustumine kõrgusega. Tropopausis esinevad väga tugevad jugavoolud. Jugavoolud kujutavad endast kõrgustel 10-15 km paiknevaid tuule
29-2.4 m). Optiline aken on see sellepärast, et just sellest spektriosas on Maa atmosfäär kõige enam läbipaistev (80 % kiirgusest tuleb läbi). Samal ajal kui kauge UV ja IP neelatakse peaaegu täielikult (läbi tuleb vaid vastavalt 1% ja 3.6%). Ka infrapunases on üks nn atmosfääri aken so 8-12 m. Kolmas aken on raadiolainealas (1-20 cm). Päikesekiirgus Päikese poolt kiiratud energia. Atmosfääri soojenemine ja jahtumine, tema püsivus, vee aurumine ja kondensatsioon, soojusenergia muundumine õhu liikumise kineetiliseks energiaks ja Maa kliimade omadused sõltuvad sissetuleva päikesekiirguse voost. Päikesekiirguse voog on erinev eri laiustel, aastaaegadel ja kellaaegadel. Päike on praktiliselt ainukeseks energiaallikaks. Näiteks Maa seest tuleb 5000 korda vähem energiat. Natuke tuleb energiat ka tähtedelt ja planeetidelt. · Pidev spekter Pidevspektrid kujutavad endast valgusriba värvuste pideva üleminekuga ühest teise. Pideva spektri
temperatuur, seda intensiivsem aurumine ja seda rohkem veeauru õhus. Relatiivset niiskust väljendatakse protsentides, ta sõltub samuti õhutemperatuurist. Temperatuuri langedes õhu küllastus veeauruga suureneb ja relatiivne niiskus tõuseb. Absoluutne niiskus on suurim poolustel ja langeb pooluste suunas. Pooluste ümber on relatiivne niiskus kõrge madala temperatuuri tõttu, 30. laiuskraadidel on relatiivne niiskus madal. Õhutemperatuuri langedes veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. Eristatakse kolme suure pilvisusega vööndit, need asuvad ekvaatoril ning põhja- ja lõunapoolkera 50-60 laiuskraadidel. Pilvede hulka taevavõlvil mõõdetakse protsentides, mis näitab, kui suur osa taevavõlvist on pilvedega kaetud. Väikese pilvisusega vöönd on 20. ja 30. paralleeli vahel. Sademete jaotus maakeral Maakerale jõuab aastas umbes 511 000 km3 vett, sellest 81% sajab alla merede kohal. Sademed jaotuvad maakeral ebaühtlaselt, see sõltub merede ja maismaa
5. Hapniku tähtsus atmosfääris. Maakeral kõige enam levinud keemiline element. kuulub vee, erinevate mineraalide, kivimite, taimede ja loomade koostisse. peamine tekkeallikas - fotosüntees taimed annavad iga aasta 3·1010 kg hapnikku, mis on 0.015% kogu tema sisaldusest atmosfääris. kulutatud hapnik läheb seotud vormi, kas süsihappegaasiks või veeauruks. 6. Veeauru tähtus atmosfääris. kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved. sademete ja äikese esinemine. vee faasiüleminekute energiavahetus. veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis. kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest. 7. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. Taimed tarvitavad fotosünteesil, kiirguslikult aktiivne, peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest. 8. Osooni tähtsus atmosfääris. kiirguslikult aktiivne (kaitseb meid UV-kiirguse eest) 9
Sesoonsed ja ööpäevased Hajumine õhu molekulidel – sinine valgus Aristoteles – „Meteorologica” 4 köidet, Erisoojus. temperatuurid nähtavad valguse hajumine veepiiskadel, 384-322 e.m.a On soojushulk, mida vajatakse aine 1 valget värvi pilved Theophrates- u 300 e.m.a, „Vihma, tuulte, grammi temp tõstmiseks 1 kraadi võrra Aastaajad. Sinine põuavine mägedes on tingitud sinise tormide ja ilusa ilma märgid” Astronoomilised (20.03, 21.06 jne) valguse hajumisest äärmiselt väikestel Hippokrates- u 400 e.m.a, „Õhud, veed ja Latentne soojus
olevale pinnaühikule langev kiirgusvoog 10. Molekulaarne ja aerosoolne hajumine. V: Atmosfäär on päikesekiirguse jaoks hägune keskkond. Hägusus (sumedus) on eelkõige seotud mitmesuguste lisandite (aerosoolide) olemasoluga atmosfääris. Ilma aerosoolideta atmosfäär hajutab samuti päikesekiirgust. Seejuures on hajutavateks elementideks molekulaarsed kompleksid. Aerosoolne hajumine -hajutavad osakesed suured (tänu sellele on pilved valged) Molekulaarne hajumine –hajutavad osakesed väikesed (hajumine molekulide kompleksidel) 11. Kiirguse nõrgenemine atmosfääris. Atmosfääri massiarv. Bougueri seadus. V: (Atmosfääri läbimisel toimub oluline päikesekiirguse spektraalse koostise muutumine. See on seotud kiirguse neelamisega atmosfääri koostises olevate gaaside poolt) Harilikult arvestatakse neeldumist ja hajumist koos käsitledes seda kui päikesekiirguse voo nõrgenemist.
Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemale temperatuur enam ei lange. (Eestis umbes 11 km kõrgusel)
Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4. Veeauru tähtsus atmosfääris. - tagab veeringe - kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved - sademete ja äikese esinemine - vee faasiüleminekute energiavahetus - veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis - kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest 5. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. - Taimed tarvitavad fotosünteesil - peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest, mõjutades Maa temperatuuri 6. Osooni tähtsus atmosfääris. kiirguslikult aktiivne (kaitseb meid UV- kiirguse eest) 7
kilomeetri kohta. Tropopaus õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Polaaraladel kuskil 8-9 kilomeetri kõrgusel, ekvaatori suunas tõuseb see 15-16 kilomeetri kõrgusele. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistele aladel, kus jõud on kõige tugevam. Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima 2. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20 % atmosfääri massist. Siin temperatuur kõrguse kasvades suureneb. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht - osoon neelab UV-kiirguse. 3. Mesosfäär (50- 85 km ) Enam osooni pole ja temperatuur langeb kiiresti kõrguse kasvades. Õhk on üsna hõre. 4
sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on TROPOPAUS õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange (Eestis u.11km kõrgusel). Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. o STRATOSFÄÄR ulatub ligi 50 km kõrguseni. Seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Osoo neelab peaaegu täielikult päikselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi
4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. 8. Millega tegeleb klimatoloogia? kliima seaduspärasuste uurimisega. 9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud? See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks. Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine. * 1) TROPOSFÄÄR kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Temperatuuri langemine järjjärgult 6 kraadi km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. (Troposfääri paksuse
järgmisest soojusülekande protsessist: latentse soojuse ülekanne Atmosfääri mingi omaduse horisontaalset ülekannet tuulega nimetatakse: advektsiooniks Soojusülekandeprotsessi, mis sõltub õhu liikumisest nimetatakse: konvektsioon Tõusva õhuosakese temperatuur: langeb tänu paisumisele Maa kiirgust nimetatakse sageli pikalaineline kiirgus, samas kui päikesekiirgust nimetatakse lühilaineline kiirguseks. Pilved neelavad infrapuna ja peegeldavad nähtavat kiirgust. Selgel tuuletul külmal hommikul enne päikesetõusu võib sageli näha jäätumist parkivate autode katustel, isegi siis, kui temperatuur jääb jäätumispunktist kõrgemaks. See juhtub tänu sellele, et autokatused jahtuvad tänu: radiatsioonile. 3 Sesoonne ja päevane käik: Miks hoolimata sellest, et põhjapooluse lähedastel laiustel paistab päike 22
Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Seda põhjustab kesktõrjejõud, mis on tingitud maakera pöörlemisest ning mida on kõige rohkem troopilistel aladel, kuhu kuhjatakse tänu sellele ka rohkem õhku. Õhu hõrenemise tõttu langeb ka temperatuur, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Troposfääris paikneb valdav osa õhkkõnna massist, siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt. Kujunevad ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Troposfääri kohal on vahekiht, mille nimi on tropopaus, sellest kõrgemal temperatuur enam ei lange. · Stratosfäär- see ulatub keskmiselt 11. Km-st kuni 50 km kõrguseni. See moodustab 20% atmosfääri massist. Kõrguse suurenedes hakkab selles temp kasvama, mille peamiseks põhjustajaks on osoonikiht
M=1,989*1030 kg 332 946 x suurem kui Maa mass r= 6,955*108 m 109x suurem kui Maa raadius k=1409 kg/m3 1) tuum - 200,000 km T=15 000 000 K 2) kiirgustsoon - 300,000 km T=7 000 000 K 3) konvektsioonitsoon- 200,000 km T=2 000 000 K 4) fotosfäär - tekib nähtav kiirgus, < 500 km, T=5750 K - 5780 K 5) kromosfäär - alumine Päikese atmosfääri kiht, 1500 2500 km 6) kroon - välimine Päikese atmosfääri kiht, läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks Päikese atmosfäär = kromosfäär+kroon Päikese laik Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris). Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset. Päikese energiaallikad Termotuumareaktsioon - kergete tuumade ühinemisreaktsioon, mille käigus vabaneb energia. 7. Plancki valem. Wieni nihkeseadus.
diühendid, elavhõbe ning väävliühendid. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . 1) Troposfäär (ulatub ca 9-17 km)-> Paikneb 80% õhkkonna massist. Toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6°C km kohta, kuna peamiselt soojendab troposfääris olevat õhku maapind. Toimuvad peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed,õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. 2) Tropopaus-> troposfääri kohal olev õhukiht, temperatuur enam ei lange. 3) Stratosfäär (ulatub 50-55 km)->Moodustab ca 20% atmosfääri massist. Temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma.(Osoon neelab päikselt tulnud UV-kiirguse, mis soojendab õhku) 4) Mesosfäär (ulatub kuni 80-85 km)->osooni pole, temperatuur langeb kõrguse kasvades, õhk üsna hõre, meteoriidid põlevad.
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused.
(vahekohtades) Toob: selge ja pilvitu taevas, päikeseline ja kuiv ilm, tuulevaikne, parasvöötmes pakaseline talv ja põuane kuum suvi, suur ööpäevane temperatuuriamplituud. Front - sooja ja külma õhu kokkupuutepiir madalrõhkkonnas.(toimuvad järsud ja olulised ilmamuutused) Soe front liigub külma õhu kohale, sajuala on frondi ees (ei suuda külma õhku eest ära lükata, hakkab ülespoole kerkima, muutub jahedamaks ning tekivad pilved - tekib sadu; kui läheb soe front üle siis sadu lõppeb ning ilm läheb soojemaks kui see oli enne). Külm front liigub sooja õhu suunas, sajuala on frondi taga. Lükkab sooja õhu kiirelt üles. Soe õhk jahtub, kondentseerub, pilved ning tulevad sademed (suvel ka äikesetorm). Ilm muutub pärast selle üleminekut jahedamaks (temp. võib langeda kuni 10 kraadi) ning võivad esineda hoovihmad. (seda nim. ka äkiliseks frondiks). Liigub läänest ida poole. Kliimat kujundavad tegurid
võõndeid ( tundra, kõrbe väänd jne) eristatakse maa pinnal. Siis geosföörid paiknevad kontsentriliselt alates sügavalt Maa sisemusest ja ulates kaugele ava kosmosesse. Seega võime Maad ette kujutada mitme kihilise kerana. Tavaliselt ei ole sfäärid Maas ja Maa õmber ültsegi kontsentrilised ja pidevad vaid arenevvad ja muutuvad nii päevaste, aastate kui ka pikemate tsüklite kaupa. Otseselt osalevad meid ümbritsevas loodue kujunemises järgmised sfäärid: · Atmosfäär · Hõdrosfäär · Liptosfäär · Pedosfäär · Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuned goegraafiline ehk maastiku sfäär. Liptosfäär. Liptosfäär kujutab endast suhteliselt jäika välimist kivilist kesta. Liptosfääri kuulub ka peale Maakoore ka vahemine ülemine osa. Liptosfäär on meie planeedil kuni umbes 200 km paksune välimine kest. Ülemise osa moodustab maakoor alumine
alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral Kastepunkti defitsiit – vahe õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel Õhuniiskuse mõõteriistad: Psühromeetriline meetod – assmanni psühromeeter Juushügromeeter – suhtelise niiskuse mõõtmiseks Hügrograaf Pilved: Koosnevad: Vee ja jää osakestest, mis on piisavalt kerged, et püsida õhus Pilvede kõrgus: Kõrged pilved: 6-10 km (kiudpilved) Keskmised pilved: 2,5-6 km (kõrgkihtpilved, kõrgrünkpilved) Madalad pilved: 0,1-2,5 km (rünkpilved, kihtpilved, kihtrünkpilved Sademed: Sademete teke: Vajalik piisav kogus veeauru õhus Soojema õhu tõusmisel adiabaatiliselt õhk paisub ja jahtub. Veeaur kondenseerub kondensatsiooni tuumade olemasolul Sademed tekivad, kui pilveelementide suurenemisel nende raskus ületab õhu takistuse Sademete mõõtmine:
koostis ja pidurduda nende kasv, UV-kiirgus on surmav mügarbakteritele, suurenev UV-kiirguse hulk võib põhjustada organismides mutatsioone. 3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris, kiirgusbilanss. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: 1. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. 2. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. 3. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. 4. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. 5. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. 6. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Kiirgusbilanss: Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust.
Samal ajal on ka Maal oma kaaslane - Kuu, mis mõjutab tugevalt elu Maal, nt-ks loodete tekke (tõus ja mõõn). Gravitatsoon tõmbab Maale ka meteoriite, mis muudavad Maa pinda. Maa kõiki suuremaid sfääre nim geosfäärideks. Kui geograafilisi vööndeid eristatakse maa pinnal, siis geosfäärid paiknevad koondtsentriliselt alates sügavalt maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse. Otseselt osalevad meid ümbritseva looduse kujundamises järgmised sfäärid: 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuneb geograafiline ehk maastikusfäär LITOSFÄÄR See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
