Sama kehtis ka usupühade ja rahvakalendri tähtpäevade kohta. Nüüdisajal on inimesed selliste tähtpäevade ja traditsioonide suhtes ükskõiksemad, sest peamisel kohal on töö ja raha teenimine. Kehtib ütlus "Aeg on raha". Kuid siinkohal kannatab ka perekond, kellega veedetakse üha vähem ja vähem koos aega. Tänapäeval mängivad traditsioonid ja uskumused üha väiksemat rolli, kuna raha teenimine seatakse neist kõrgemale. Agraarajastul oli pidustusteks kindel põhjus. Pidutseti mingi suurema tööperioodi lõpul ja pidu oli omamoodi jätk töisele tegevusele. Tänapäeval ei vaja inimesed pidutsemiseks enam põhjust. Igal nädalavahetusel võime linnatänavatel ja klubides näha nii noori kui vanu, kes on tulnud välja oma töönädalast puhkama. Kuid ei saa õelda, et see vaatepilt oleks ilus, kui iga nurga peal taarub sulle vastu järgmine purjus seltskond. Enamus
............................................................ 3.Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima? ................................. .................................................................................................................. 4.Millised tööstusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? ... .................................................................................................................. 5.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? ................................................ .................................................................................................................. TÖÖSTUSAJASTU ALGUS 6. Industrialiseerimine algas ...... sajandi lõpul (millistes riikides?) ............................. ............................................. Esimesed tööstusharud, mis tekkisid seoses industrialiseerimisega olid ......................................................................
majandusharud olid tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus; majandussüsteemid olid üksteisest isoleeritud; veonduse arenedes hakati ka rohkem kaubavahetusega tegelema Infoühiskond: eesmärk on kaubavedu laiendada, jõukust kasvatada, arendada ettevõtteid; majandusharud: info töötlemine ja edastamine, transport; globaalse ulatusega majandussüsteemid; ühes kohas tehakse detailid, teises pannakse toode kokku ja viimaks turustatakse. 3. Miks toimus ühiskonna areng agraarajastul väga aeglaselt? Agraarajastul suhtlesid eri piirkondade inimesed omavahel väga vähe, sest looma- ja veetransport olid aeglased ning teed ohtlikud. 4. Millised tööstusharudtekkisid seoses industrialiseerimisega? Tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus. 5. Millised tegurid andsid tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele? Kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia ning transpordi (eriti lennunduse) kiire areng. 6
majandussüstee mid Töökorraldus Põlluharijate ja Piirkonnad Vaimne töö karjakasvatajate vahel spetsialiseerusid (käasitöö) (masinatöö) 3. Miks toimus ühiskonna areng agraarajastul väga aeglaselt? Agraarajastul toimus areng väga aeglaselt, sest kasutati algelisi töövahendeid, kogukondade suhtlused puudusid ning seetõttu levisid uunedused väga aeglaselt, madal haridustase (puudus kirjaoskus). 4. Millised tööstusharud tekkisid seoses industrialiseerimisega? Levisid vesiveskid ja tuulikud, uued navigatsiooniseadmed, aurumasin, kivisöe kasutusele võtt, metallurgia ja tekstiilitööstuse areng ning raudteetranstport. 5
2007a. Oli Eestis 47 linna, igaühes yle 1000 elaniku. Eestis loetakse linnarahvaks linnade,alevite,alevike elanikkonda-e.o u. 80% elanikest. Eesti asulaid jaotatakse:1)Maalised asulad-külad(20%eesti elanikkonnast).Enamik asula elanikke töötab põllumajanduses,metsanduses ja kalanduses. 2)linnalised asulad-linnad, alevid,alevikud(80%eesti elanikkonnast):enamik asula elanikke töötab ehitus,tööstus,kaubanduses, jt teenindava majanduse harude,,,,agraarajastul-linnad asusid veekogude ääres ning olid piiratud müüridega. Linnakeskus paiknes looduslikul alal.hiljem linnad kasvasid ümruskonna küladega kokku. Linnastumisega kaasneblinnarahvastiku osakaalu suurenemine. Inimesi võib tulla nii palju, et pole enam neid ksukile paigutada. Linnastumine kiire- arenenud maades(jaapan) linnastumine aeglane-arengumaades (keenia) eestis linnarahvastik on 80%. ärila põhja-ameerika linnades: ärilad koosnevad taevasse kõrguvatestpilvelõhkujatest
ressursid Hõive Valldav osa Valdav osa Valdav osa põllumajanduses tööstuses. teeninduses Tegevuspiirkond Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu maailm Osalemine Üksikud Osaleb Globaalne maailmamajanduses kaubad,eelisareng maailmamajandus. heal põllumajanduslikul maal. 2.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Sest tööriistade tehnoloogia, maaharimisviiside areng oli aeglane. 3.Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16-18.saj.......19saj......Kuhu rajati asunduskolooniaid? Oli tarvis ülerahvastuse leeven 4. Millest sõltus arengu kiirus asunduskolooniates? Mille poolest ja miks erines Põhja-Ameerika areng Lõuna-Ameerika omast? 5. Mille poolest erinevad Põhja riigid Lõuna riikidest? Miks on taoline erinevus tekkinud?
Esirinnas nendest naftaproduktid, mis on esindatud alates pastapliiatsist, lõpetades medikamentidega. Enamtuntud kasutusala fossiilsetel saadustel on aga energiaallikas soojuse andmiseks ja naftaeritised sisepõlemismootorites. Ilma nende nii igapäevaste ja loomulikena näivate protsessideta ei kujutaks me oma aktiivset elu ettegi. Ometi leidub maailmas väga suurel määral inimesi, kellel ei ole antud teemal midagi kaasa rääkida ühel lihtsal põhjusel elatakse minevikus ehk agraarajastul. Antud teemat võib käsitleda kui metafoori rikastest ja vaestest. Linnud ärimeeste ja poliitikutena mängivad kodanlusega täpselt nii, nagu ise tahavad. Võim ei ole mitte rahva käes, vaid nende teha, kes valimishääli kokku loevad. Õnneks Eestis enam nii hull situatsioon ei ole, kus 99% elanikkonnast käib valimistel illustratiivselt oma arvamust avaldamas. Lubadusi oskab iga erakond anda, aga tehtud saab lisaks plaanidele veel palju muudki kõmuainet pakkuvat
· LEVISID TRADITSIOONID, MILLEST LOOBUMINE TOIMUB VÄGA AEGLASELT KÜSIMUSED · MIKS SUUTSID KORILASED END ELATADA VAID VÄGA HÕREDALT ASUSTATUD ALADEL? · ÜHISKONNA ARENEDES HAKKASID TEKKIMA RIIGID. MIKS? · MILLISED MAJANDUSHARUD TEKKISID PÕLLU- MAJANDUSE KÕRVALE ÜHISKONNA ARENEDES? · MILLISED PIIRKONNAD JA MIKS OLID AAFRIKAS 15. SAJ KÕIGE ARENENUMAD? · MIKS SUUTIS IDA- JA KAGU-AASIA ELATADA SUUREMAT HULKA INIMESI KUI EUROOPA? · MIKS TOIMUS AGRAARAJASTUL ARENG VÄGA AEGLASELT?(4) TÖÖSTUSAJASTU · TEGEVUSALAD TOORAINE TÖÖTLEMINE, TEENINDUS (KAUBANDUS, TRANSPORT) · RESSURSID MAAVARAD · TEHNOLOOGIA MASINATÖÖ · TÖÖKORRALDUS TOIMUB TÖÖJAOTUS NII TÖÖLISE KUI REGIOONIDE TASANDIL. TOOTMISES OSALEB PALJU INIMESI · TÖÖVILJAKUS SUUR, SEST TÖÖD TEEEVAD OSKUSTÖÖLISED JA SPETSIAALSETE MASINATEGA · TOOTMISE EESMÄRK MASSTOODANG MÜÜGIKS, EKSPORT
tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus- majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid väga aeglaselt, tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Harva ja väga vähesel määral kasutati maksutulusid majanduse arendamiseks, näiteks niisutuskanalite ehitamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega,
lahkuda ka ei saa, sest kohe leitakse sinu asemele keegi uus ja endal on pärast raske uut tööd leida. Raha mängib väga suurt rolli. Ilma rahata pole ka eluga midagi peale hakata. Raha ümber keerleb kõik. Vanemad töötavad, et ülal pidada oma perekondi. On vaja süüa ja riideid. Agraarajal aga kasvatati ise toitu ja tehti ise riideid. Mis on märksa kasulikum ja tervislikum inimesele, kui tappa ennast kuskil tehasehoones näruste eurode eest. Aga mis teha, elu vajab elamist. Agraarajastul puudus tehnoloogia, mis tänapäeval on. Lapsed, selle asemel, et arvutite või telerite taga päevas tunde ja tunde oma silmi rikkuda, mängisid üksteisega traditsioonilisi lauamänge või tegelesid õues millegi lõbusaga. Puudus otsene kommunikatsioon perede ja kogukondade vahel. Küll jutud liikusid, aga mitte nii massiliselt, kui tänapäeval. See kõik on väga hea, sest praegusel ajal on küllalt näiteid, kus noored lapsed omavad tehnoloogia tippsaavutusi juba väga varajasest east
Kui kõrgele positsioonile keegi raha tõstab? See sõltub ka jõukusest, on olemas nii vaeseid kui ka rikkaid. Miks eristatakse ühiskonna elanikke vara alusel? Rikastele vaadatakse tavaliselt alt ülesse ning nad on harjunud saama asju kergekäeliselt. Vastupidi on aga vaestel, kes ihkavad saada midagi, mille nimel nad on võimelised tegema kõike. Milleni võib viia liigne ahnus? Raha on paratamatult üks elu lahutamatu osa, millest me ei saa üle ega ümber. Juba agraarajastul toimus inimestel omavaheline kaubavahetus ning vastutasuks anti luksuskaupu. Nüüd aga on igal riigil oma kindel rahaühik, nagu meil on nendeks kroonid ja sendid ning romaanis ,,Isa Goriot", mille tegevus toimub 19. sajandi algul Prantsusmaal, olid maksevahenditeks sou, eküü, livr ja frank. Kuid võib tekkida küsimus, miks meile üldse raha vaja on. Poodi minnes ei saa keegi lihtsalt niisama süüa, riideid või muid vajaminevaid asju võtta, vaid peame nende eest tasuma
läks vaja ühiskonnakorraldust 3. Millised majandusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? Käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus, pangandus 4. Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19
luksuskaupu valmistavad käsitöölised ja tolle aja vähesed haritlased. Agraarajastu linnad olid tänapäeva mõistes väiksed. Euroopas mõnesaja või mõne tuhande elanikuga, rikka ja arenenud põllumajandusega Hiinas ja Indias aga isegi mõnekümne tuhande elanikuga. Suurteks linnadeks kujunesid vaid üksikute riikide pealinnad või suurematel kaubateedel väga soodsas kohas asuvad kaubalinnad. 1.saj. oli suurim linn Rooma, kus elas üle 1 miljoni elaniku. Siiski elas agraarajastul linnades vaid 12% rahvastikust, harva veidi rohkem. 12.saj.keskpaigast puhkesid Euroopas õitsele kaubandus ja käsitöö. Kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku: Hansalinnade ühendus(Brugge, Hamburg, Lübeck jt.,sh..paljud Eesti linnad) ja Vahemereäärsed linnad (Genova, Pisa, Veneetsai jt.). Et feodaalvõimu alt vabaneda , kehtesti paljudes linnades oma linnaõigused (Riia õigus, Lübecki õigus). Linnastumine tööstusühiskonnas
3. Kõrgtehnoloogilistel harudel tähtis koht 4. Riikide, piirkondade spetsialiseerumine suureneb 5. Tekib rahvusvaheline e. globaalne tööjaotus piirkondade, riikide koostöö ühe toote tootmisel, tootmine on jaotatud etappideks 6. Globaliseerumine e. üleilmastumine tervikliku maailmasüsteemi tekkimine läbi majanduslike, kultuuriliste, poliitiliste ja protsesside tänu side- ja transpordivahendite arenemisele Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Oskused olid väiksed, omavaheline suhtlemine puudus, regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud. Mida tähendab geograafiline tööjaotus? Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil parimad eeldused. Millised tegurid andsid tõuke geo. tööjaotuseks? Veonduse areng ja maavarade paiknemine andis tõuke geograafilise tööjaotuse tekkeks
Televisioon ja raadio Filmi-, video- ja muusikatööstus Kirjutav press: ajalehed, ajakirjad, raamatud Reklaam, kaupade ja teenuste promomine. Maailmas enim nähtav, inimeste elulaadi ja hoiakuid mõjutav majandusharu (on peamine turustamisvahend) Finantsteenused Rahandus ehk finantsteenused Rahandus riigi rahasuhted, vahendite loomine ja kasutamine. Majanduse ,,vereringe" Finantsteenuste ja kogu majanduse arengutaseme vahel otsene seos. Agraarajastul kuld, hõbe Industriaalajastul riiklikud süsteemid, mida kontrollisid valitsus, keskpangad. Infoajastul finantsturg avatud välisinvesteeringutele, börsimängurid. Finantsteenuste struktuur Hoiustamine Laenamine Arveldamine kohalikud pangad, hoius-laenuühistud, liisingufirmad, kindlustusasutused(fondi) Investeerimine valdavalt rahvusvaheline (võlakirjad, aktsiad, fondiosakud börsidel ehk väärtpaberiturgudel) Tuntumad börsid New Yorkis, Londonis, Tokyos Välisvõlg
olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. *Kogu haritavast maast ligi 18% on niisutatav, selleks tarvitatakse kolmveerand kogu maailmas kasutatavast mageveest.Kuna aurumine neil aladel suurem siis mullad soolduvad muutes põllumaa kasutus kõlbmatuks. 9.Kalandusevormid: 1) rannapüük (ida-kagu aasia , eesti) , väikeste paatidega 2) tavaline kalapüük (agraarajastul) 3) hajali rannapüük (ranniku äärsed kalurikülad) , ida-kagu aasia, norra, eesti oma riigi tarbeks 4) kontsentreeritud rannapüük Lõuna ja Kesk-Ameerika läänerannik, (Tsiili, Peruu) , mitmeks nädalaks laevadega merele, vajalik sadamad 5) avaookeani püük (väga kallis), tasub ära aind suurte koguste korral, suurte laevadega ookeanile, Jaapan, Venemaa, USA, Kanada Atlanid ja Vaikne ookean 10
Euroopa Liidu kalanduspoliitika eesmärgid: 1)Kalavarude kasutamine 2)kalavarude kaitse 3)kalakasvatuse arendamine 4)kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine 5)kalasadamate arendamine ja süvendamine 6)turgude varustatuse parandamine 7)kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine Kalandusevormid: 1) rannapüük (ida-kagu aasia , eesti) , väikeste paatidega 2) tavaline kalapüük (agraarajastul) 3) hajali rannapüük (ranniku äärsed kalurikülad) , ida-kagu aasia, norra, eesti oma riigi tarbeks 4) kontsentreeritud rannapüük Lõuna ja Kesk-Ameerika läänerannik, (Tsiili, Peruu) , mitmeks nädalaks laevadega merele, vajalik sadamad 5) avaookeani püük (väga kallis), tasub ära aind suurte koguste korral, suurte laevadega ookeanile, Jaapan, Venemaa, USA, Kanada Atlanid ja Vaikne ookean 4.5 Metsavarud ja metsatüübid
riikide areng, teede rajamine, veonduse areng 7 Peamised hilisagraarse tootmisviisiga piirkonnad: Kaug-Ida, Ees-Aasia; Euroopa 8 Vasta küsimustele! 1. Milliseid tootmisviise ja ühiskonnatüüpe eristatakse? 2. Kuidas arenes varaagraarne tootmisviis hilisagraarseks tootmisviisiks? 3. Kus esinevad tänapäeval traditsioonilised tootmisviisid? 4. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? 9 Industriaalne tootmisviis : varaindustriaalne ja hilisindustriaane Tekketegurid: Tehnoloogiline areng/ aurumasina leiutamine Üleminek masintootmisele Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Sai alguse 18.sajandi lõpul Itaaliast, Madalmaadest ja Suurbritanniast 10 Geograafilise tööjaotuse kujunemine Eripiirkondade
(primaarn sektor) sektor) e sektor) Tegevuspiirkond Maakond, Riik-kolooniad. Kogu maailm. provints. Osalemine Puudub seos Piiratud-emamaa Globaalne maailmamajanduses maailmamaja ja kolooniad. ndusega. 2.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tööd tehti peamiselt käsitsi, tööriistad olid algelised ja tööviljakus seetõttu madal. 3.Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16-18.saj…….19saj……Kuhu rajati asunduskolooniaid? 16.-18.saj-Euroopa vajas kolooniatest eksootilisi põllumajandussaaduseid ja maad rahva paigutamiseks. 19.saj-vajati lisaks tooraineid, toiduaineid, uusi turge. Asenduskolooniad rajati Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse, Austraaliasse, LAV, Siber ja Uus-Meremaale. 4
geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne. 2. elektri-, soojusenergia, mootorikütuse tootmine. Elektrijaamad, naftatöötlemistehased uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm 3. energia toimetamine tarbijani. Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed , tanklad jne. elektrijuhtmete, torude ehitus ja hooldamine. ( äriteenused) Kuidas on muutunud energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? (Joon.lk 66) Agraarajastul kasutati peamiselt inimeste ja tööloomade lihasjõudu, soojusenergia saamiseks puitu. Algav industrialiseerumine tõi kaasa tuulikud ja vesiveskid, kuid suurenes ka energianõudlus, mis viis metsade ulatusliku raideni. Puidu nappus sundis 17 saj. võtma kasutusele kivisöe, mis koos aurumasina leiutamisega pani aluse täiesti uuele energiamajandusele. Kuni 19. saj lõpuni kestis kivisöe ainuvalitsemine, sest siis võeti kasutusele elekter
Uue keerukal geenitehnoloogial põhineva kaasaegse kaubalise põllumajanduse kõrval on endiselt olemas ka piirkondi kus põlluharimine ja karjakasvatus on väga algelised. Agraarajastu ehk põllumajandusajastu - algas 6000 7000 aastat tagasi kuni umbes 15 sajand. Industriaalajastu ehk tööstusajastu algas 15 sajandil umbes 20. sajand Infoajastu, alates 20. sajandi keskpaigast Põllumajandus agraarajastul: Kauges minevikus tegelesid inimesed koriluse, küttimise ja kalapüügiga. Elati väikestes kogukondades ja toiduotsingud ulatusid elukohast väga kaugele. Inimeste arv sõltus toidust. Aja möödudes hakati kodustama loomi ja harima põldusid. Alepõldudel kasvatati tera- ja mugulvilju. Kasvatatud saadusid vahetati rändkarjakasvatajatega. Veelgi hiljem hakati kasutama juba põldude harimisel tööloomi ja ka loomasõnnikut väetisena.
50% kogurahvastikust, nimetatakse linnastunud riikideks. · Linnastumisaste: nt. Hiinas 33%, Venemaal 73%, USA-s 77%, Singapuris 100%, Vatikanis 100% Linnade ajalooline areng · Tekkeks oli vaja põllumajandustoodangu ülejääki · I-sed linnad tekkisid 5000-6000 a. tagasi Mesopotaamiasse, Egiptusesse, Indiasse, Hiinasse, hiljem Vahemere ümbrusesse, Kaug Aasiasse, Ameerikasse. · 1 sajandil oli suurim linn Rooma, kus elas üle 1 miljoni elaniku · Agraarajastul elas linnades 1-2% rahvastikust Esimeste linnade ja tsivilisatsioonide levik 9 Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega 10
kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, transport vähearenenud ning veokulud kõrged. Linnu oli vähe. Kõrgeim tase agraarajastul 15. sajand Indias ja Hiinas, kus suudeti kindlustada rikkus
Infotehnoloogia ajaloo klassifitseerimine põhineb abstraktsel tasemel von Neumanni arvuti arhitektuuril. Vastavalt sellele, missugust tehnoloogiat inimkond on kasutanud andmete kogumiseks, töötlemiseks, talletamiseks ja edastamiseks eristatakse infotehnoloogia ajaloos kokku 4 perioodi: agraarajastu (3000 eKr 1450 pKr) mehaaniline ajastu (14501840) elektromehaaniline ajastu (18401940) elektrooniline ajastu (1940 ...) Agraarajastu (3000 eKr 1450 pKr) Agraarajastul hakkasid inimesed esmakordselt üksteisega kirjalikult suhtlema kasutades sõnu. Varem kasutati kirjalikul suhtlemisel vaid piltide või jooniste abi. Esimesed selle laadsed varaseimad ilmingud on täheldatud ligi 5000 aastat tagasi Sumerite ühiskonnas Mesopotaamia aladel (umbes nüüdisaegse Iraani lõuna poolsematel aladel). Teadaolevalt on Sumerid senimaani esimesed rahvad, kes hakkasid info talletamiseks kasutama kirjatehnikat. [2]
ühiskonnakorraldust 3. Millised majandusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? Käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus, pangandus 4. Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19
hõive teeninduses võib olla suur, kui tegemist on turismimaaga, maksuvabades piirkondades). Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset? Kuidas on võimalik, et rahvastiku hõivatus arengumaades ei erine statistiliselt oluliselt hõivatusest arenenud maades? Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid? Selgita näite abil mõistet elatusmajandus / turumajandus? Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Nimeta kaks infoühiskonnale iseloomulikku joont, millele vastab ka Eesti ühiskond. 39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, oskab riike võrrelda arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsida erineva arengutaseme põhjusi; (Mõisted: sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks ja tema osaindeksid) Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset?
annaabi.ee 
