Lahused ja Pihused * Lahus = Lahustunud aine + lahusti Näited : * Soolvesi = sool + vesi * Suhkruvesi = suhkur + vesi * Jooditektuur = jood + piiritus Selge, püsiv, koosneb üksikutest ioonidest või molekuldest. Osakesed väiksemad kui 10 astmes -7 cm Pihus Osakesed suuremad, kui 10 astmes -7 cm Hägused, ebapüsivad, koosnevad suurematest molekulidest või ioonide kogumikest. Jämepihused Pihustunud aine olek Pihustuskeskkond *Suspensioon Tahke Vedel nt. porivesi *Emulsioon Vedel Vedel nt. õlivesi *Vaht Gaas Vedel, tahke nt. mannavaht / vahukoor *Aerosool Vedel Gaas nt. aevastus/köhimine
Leepra - nakkushaigus Nakkushaigused ⦿ Palju ohtlikumad kui pärilikud haigused ⦿ Õhu, vee, bakterite ja loomade poolt edasi kantud viiruseid on võimalik ennetada Levik ⦿ Sõltub piirkonnast ja elukeskkonnast ⦿ Arengumaades levivad peamiselt nakkushaigused – soodne keskkond ⦿ Arenenud maades on levikut piiratud – vaktsineerimine ja meditsiin Huvitavat ⦿ Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit ⦿ Aevastus liigub edasi kiiremini kui arvata oskad. Kiirusega kuni 160 km/h ⦿ Vanim elusorganism - 250 miljoni aastane Kasutatud materjal: ⦿ Lepik, I. (2017). Haiguste levik ja sellega seotud probleemid maailmas. [WWW]https://annaabi.ee/Haiguste-levik-ja-sellega-seotud-probleemid-maailmas- m139689.html ⦿ Bakterite kasutamine ja tähtsus. (2014). [WWW]https://annaabi.ee/Bakterite-levik- kasutamine-ja-t%C3%A4htsus-m135080.html ⦿ Bakterid. (2017). [WWW]https://et
mõjutatud piklaju närvirakkude poolt. Eriti ohtlikud vigastused 4.kaelasegmendist kõrgemalm sest sellest lähtub diafragma närv (nervus phrenicus). Kui selle närvi tuumadeni info ei jõua, ei jõua see ka hingamislihasteni. Kui vigastus allpool, toimub hingamine tänu diafragmale. Mida allpol vigadtus, seda parem hingamise seisukohast. Ajuturse põhjustavad tavaliselt koljutraumad, ka kõrge palavik, päikesepiste (ülekuumenemine). Piklikajus on ka kaitserelfekside keskus (okse-, aevastus-, köharefleks). Piklajus paiknevad 9. 12. Peaajunärvide tuumad. 9.-keeleneelunärv (nervus glossopharyngaeus), 10.-uitnärv (nervus vagus), 11.-lisanärv (nervus acessorius), 12.-keelealune närv (nervus hypoglossus). Lisanärv innerveerib kaela vöötlihaseid (pea tahtlik pööramine), 12. Innerveerib keel vöötlihast (oluline kõnelemisel ja neelamise algusfaasis), Nende närvide tuumad on ainult piklajus. 8.närvi tuumad on poolenisti piklajus, osaliselt sillas. 8
Bioloogia INIMENE I. Inimesele iseloomulikud tunnused 1. Riik loomad * 3 tüüpi hambaid 2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate 3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja ...
· Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. · Tema mõjul muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku. · Aniliini on eriti ohtlik veel seetõttu, et ta võib sattuda organismi mitte ainult läbi hingamisteede ja limaskestade vaid ka läbi naha. Histamiin · Tekib organismi õietolmu sissehingamisel. · Kutsub esile allergia (pisarate vool,nohu, aevastus jne.) 5 · Antihistamiinid histamiinide vastu. Omaette bioloogiliselt aktiivsete amiinide rühma moodustavad alkaloidid. Need on keerulise ehitusega mürgised, peamiselt taimedest eraldatud ained. Nad mõjuvad tugevasti psüühhikale, kutsudes esile hallutsinatsioone,rahulolu ja eufooriat. Nende liigtarvitamisele järgnib enamsati surm. Tundtumad alkaloidid.
putukad, toiduained, ravimid. 12. Mis toimub astma korral organismis? Ahenemisele kalduvate bronhide limaskestas tekib põletik. Veresooned on laienenud, esineb kudede turse ja bronhide silelihaskiht on paksenenud. Tekib pikaajalise köha, hingamisraskus, hingeldus, kiunete ja vilinatega. Algselt ilmnevad sümptomid hingamisteede infektsioonide või liikumise ajal, hiljem muutuvad püsivateks. 13. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Sügelus, aevastus, kõhulahtisus. 14. Iseloomustage kaariese tekkemehhanismi ja ennetusvõimalusi Hamba pinnal moodustub katt, biokile, mis kinnitub hambale igemepoolses osas. See pind muutub tuhmiks, kollakaks ja karedaks. Ennetamiseks tuleb pesta korralikult hambaid, toituda tervislikult ning jätta toidukordade vahele piisav aeg sülje ph-taseme taastumiseks, tarbida puhast vett (mis puhastab suud), hammaste lakkimine F ja Ca sisaldava geeliga, toorete juur- ja aedviljade söömine.
(humoraalselt). Hingamist reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, see reguleerib hingamislihaseid innerveerivaid seljaaju piirkondi. Hingamiskeskusel eristatakse sisse- ja väljahingamist reguleerivaid närvirakke. Hingamiskeskuse erutuvus oleneb: a) kehast saabuvast infost (nt veresoonte seinte kemoretseptorid nt aordikaare ja ühise unearteri hargnemiskoht). Näiteks nahalt või limaskestadelt lähtuvate närviimpulsside tõttu võivad vallanduda köha ja aevastus. b) kõrgematest ajuosadest (nt ajukoor). Selle tõttu saab inimene hingamist tahtlikult reguleerida. Hingamist reguleeritakse vere süsihappegaasi ja piimhappesisalduse järgi. Nii süsihappegaasi kui piimhappe kontsentratsiooni suurenemine alandab vere pH taset. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on tundlikud vere süsihappegaasisisalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. · CO2 ja/või piimhappe taseme tõusul ning kaasneval vere pH alanemisel intensiivistub
piimhappe tase tõuseb = pH taseme langus- organismi toiming analoogne; Närviimpulss võib saabuda ka ninaõõne,hingamisteede limaskesta rakkudelt - kui on tegemist mingite ärritavate ainetega Aevastamine! Ninaõõne limaskestalt ( näiteks pipra ninna sattumisel)erutus piklikule ajule, sealt omakorda impulss hingamislihastele,mis vastuseks akiliselt kiiresti kokku tõmbuvad ning lõpuks mitmekordsele kiirele sissehingamisele järgneb äkiline väljahingamine, mis ongi aevastus Hingamiselunkonna 2 põhiülesannet : 1. Kindlustab organismi ja keskkonna vahelise gaasivahetuse, varustab organism oksüdeerumisprotseesideks vajaliku hapnikuga. 2. Rakuhingamise käigus sünteesitakse kehale vajalik energia ATP molekulide näol VERERINGEELUNDKOND Vereringeelundkonna mood: 1. Süda-4 osaline-2 koda+2 vatsakest,hõlmased ja poolkuuklapid 2. Arterid ehk tuiksooned - viivad verd südamest, suurim on aort, kõige elastsemate ja venivamate seintega veresooned 3
12. PEAAJU asub koljuõõnes ja kaalub täiskasvanul u 1300g ning vastsündinul u 400g. EDULLA OBLONGATA 13. Seljaaju jätkuks koljuõõnes on PIKLIK AJU M 14. Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused: ● südametegevuse, hingamise ja vasomotoorsed keskused ● tingimatute seedereflekside (imemine, neelamine, seedenõred, süljeeritus) keskus ● kaitsereflekside (köha, aevastus, oksendamine) keskus 15. TAGAAJU osad: 1) ajusild PONS 2) väikeaju CEREBELLUM 16. Väikeaju CEREBELLUM p õhifunktsioon: ● lihastoonuse, tasakaaluliigutuste koordinatsioon ● tahtlikud liigutused ● ussi abil kogu keha automaatsete liigutuste koordinatsioon 17. KESKAJU funktsioon: ● olla koorealuseks nägemis-, kuulmis- ja pupillaarrefleksi keskuseks ● reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskus
Mõõta bioloogiliste ohutegurite sisaldust töökskkonna õhus . Tolm tekib looduses ja tolmu tekitab inimeste oma tegevusega. Seega on tolm loomuliku osa keskkonnast, end siiski tuleb tolm käsitleda kui õhu saastust. Tolmuks nimetatakse väga väikesi aineosakesi , mis satuvad õhku ja püsivad seal hõljuvana lühemat või pikemat aega .Tolm mõjutab inimese hingamisteid ning avaldavad ärritavat toimet silmadele ning nahale. Tavaline ärritus ülemiste hingamisteede limaskestal ( aevastus, köhareaktsioon ) . Võib väljaareneda krooniline tolmu bronhiit. Asbeti tolm- võib esile kutsuda kasvajate teket kõris, kopsus,seedetraktis. Seente, hallitusseente sattumist kopsu (kopitanud hein, juustuvalmistamine juures kasutatavad hallitusseente jne) TTOS- Psühholoogilisteks ohuteguriteks , monotoonset - , töötaja vöimetele mittesobivat-, halba-korraldust. Paljudele töötajatele põhiline töö- ja suhtlusvahend. Esmaabi Tegutsemine uppumise korral:
tõsta selle temperatuuri 1K võrra. Moolsoojus on ühe mooli soojendamiseks 1K võrra kulunud soojushulk. 102. Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 103. Kuidas leitakse töö isobaarilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 104. Mis on adiabaatilise protsessi tunnus? Võrrand. See on protsess, mis toimub ilma soojusvahetuseta süsteemi ja väliskeskkonna vahel. (Pilved, aevastus, plahvatusmootorid...) dQ = 0 105. Mis on ringprotsess? Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel. Milline on tehtud töö nendes tsüklites? 106. Kuidas leitakse soojusprotsessi kasutegur? Missugune on pööratav ja missugune on mittepööratav protsess? Pööratav protsess see on protsess kus ümbritsevas keskkonnas ei toimu muutusi. See on nn. tasakaaluline protsess. Mittepööratav on mittetasakaaluline protsess. Reaalsed protsessid on mittepööratavad
täpselt. Seepärast ei piisanudki talle aktimodelli maalides ainult keha välisest tundmisest, vaid ta tahtis mõista ka kehasisese ehituse ja luude, lihaste ning kõõluste omavahelist talitust. Aja jooksul kunstniku huvi anatoomia vastu aga tõusis ning ta pühendas sellele palju aega. Ta tõlgendas inimese organismi geniaalselt ehitatud masinana ja soovis mõista selle masina tööpõhimõtteid. Leonardo üritas leida vastuseid küsimustele: ,, Millest tulenevad pisarad, aevastus, uni, nälg, viha, iha , samuti, kuidas liigub soontes toit või millest tulenevad unenäod. Juba 1480. aastatel joonistas kunstnik üsnagi täpseid anatoomilisi visandeid ning kuigi võib tema joonistustes leida mõningaid detailivigu, on need oma selguse poolest imetlusväärsed. Kokkuvõttes võib öelda, et Leonardo da Vinci tundis inimese ehitust ehk paremini kui nii mõnigi arst. 9 2.2
· Soonkest- pia mater(pehmkest) Ajudevelik- liikvor- paikneb seljaaju kanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Peaajunrärvid funktsiooni alusel: · Tundenärvid- sensoorsed · Motoorsed · Seganärvid Miimilisi lihaseid: VII näonärv. Innerveerib näo nahka ja miimilisi liigutusi- kolmiknärv. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on pärilikult edasiantavad , kaasasündinud refleksid: Silmaavamis, neelamis ja imemis refleks, köha, aevastus. Tingitud refleksid on refleksid, mis on omantatud mingi aja jooksul elu vältel: Iga päev sama kell ärkad, kuigi vb vajadust pole L ja P. Lühiajaline mälu: · Informatsiooni säilitatakse max 1-2 tundi, enamasti veel vähem, minutid, sekundid. Pikaajaline mälu: · Informatsioon säilitatkse päevi, aastaid, eluaeg. Une vajadus täiskasvanud 7-8H, lapsel 10-11H.
Puhastatavuse illusioon – silmaripsme nääpsus asuvad mikroobid Puhastusvahendite illusioon – kõike ei suudeta pidevalt puhastada; laps puudutab nina või suud ca iga 30sek tagant; inimene puutub kokku minuti jooksul ca 30 erineva objektiga. Gripp levib õhus, külmetushaigused peamiselt kontaktiga. Puhtuse illusioon – 34% mehi ja 12% naisi ei pese WC’s käsi; arstid täidavad kätepesu reegleid 40% juhtudel; aevastus lennutab ca 100000 mikroorganismidega veetilka 130km/h kiirusega 4m kaugusele, rahvarohkes kohas jõuab aevastuse sisu 5min kanduda 150 inimesele -Gripi viirused (linnu, sea) - Hepatiit B (maksapõletik ->kollatõbi) - HIV (puudub ravi, viirus nõrgestab immuunsüsteemi ->AIDS – omandatud immuunsüsteemi puudulikkus) Antibiootikum – hävitab nii head kui halvad bakterid, nõrgestab organismi kaitsefunktsiooni
Juba avakaadris võib aimata, et Kingi käsi on mängus. Valitsuse salajases laboris saab valvur signaali, et alles katesetusjärgus oleva ning surmava viiruse säilituskanister on lekkinud. Selle asmel, et käivitada turvameetmed, tormab ta koju, võtab kaasa naise ja lapse ning põgeneb enne nakatunud piirkond suudetakse karantiini panna. Ta on viirusekandja. Viiruse, millel on gripi sümptomid, põhjustab hirmsat surma peaaegu kõigil, kes sellega kokku puutuvad. Lihtne aevastus ja köhatus tähendavad hukatust. Seeria tegevus käib üle kogu ühendriikide - väikelinn Ida-Texases, viirusteuurimise labor Vermontis, New York'i tänavatel - katk levib, põhjustades surma, paanikat ja kaost. Pärast sissejuhatavat osa muutub sari loiumaks, meenutades natukese tüüpilisi seebioopereid. Jutt keerleb edaspidi paari ellujäänu ümber (kes millegipärast on katkule immuunsed). Nende hulgas on
Oluline on lapse mõtlemisvõimet mitte üle hinnata. Kuigi see edeneb tohutu kiirusega, on siiski kaks põhijoont, mis sinust erinevad. Esiteks ei mõista laps veel täiel määral põhjust ja tagajärge seostada ning võib leida kahe sündmuse vahel seose, mida tegelikult ei ole. Osalt tuleb see_ tema ebaküpsest arutlusvõimest, teisalt aga kogemuste puudumisest. Kui näiteks lamp kustub ära (pirn põles läbi) täpselt sel hetkel, kui ta aevastas, võib laps arvata, et tema aevastus põhjustas seda. Edaspidi vaatab ta iga kord peale aevastamist ärevalt ringi, oodates, et lambiga midagi juhtub. Kui laps teeb põhjuse-tagajärje seose kohta mõne väära tähelepaneku (näiteks räägib, et ta pani vihma sadama, kuna see algas täpselt hetkel, kui la mantli selga pani), peaksid talle arusaadavas vormis selgitama, miks niisugust seost tegelikult ei ole. Algul võib ta sind mitte uskuda, seetõttu tuleb selgitust ilmselt korrata. Õppimisvõime ergutamine 15
· Üksiksõnade rõhutamine: suurtähed: mind LIHTSALT häirib, harva alakriipsud sa_ei_tohi · Läbivalt suurtähtedega teade = karjumine, pahameel (annavad edasi intensiivsust) · Küsimärkidest voor = arusaamatus ???? Mitteverbaalne tegevus: · kirjeldus mitteverbaalsest tegevusest (Jethe naerab närviliselt) · Emotikone ka välimuse jms mitteverbaalse osutamiseks: 8-) prillikandja · helide ja häälitsuste märkimine: aevastus: uähyou, oksendus: väkk Lausung: · Lausungid tavaliselt lühikesed (keskmiselt 3-5 sõna). Pikemad lausungid edastatakse tihti mitme teatena · Elliptilisi lauseid enam kui kõnes · Lausungeid lühendatakse, jättes vaid uue info osa · Harva suulise keele erikonstruktsioonid, nt sabalisandused: korrutab oma mantrat mingit haiget · Erinevused kõnest: jäetakse ära verbe seal, kus kõne seda ei tee ([mul on] ilgelt kiire) Vead ja parandused:
moodustades püramiidide ristuse. Piklikajus paiknevad rea kraniaalnärvide tuumad: V n. trigeminus kolmiknärv IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv X n. vagus uitnärv XI n. accessorius lisanärv XII n. hypoglossus keelealune närv. Piklikaju läbivad alanevad ja ülenevad juhteteed, millest üks osa siin ümber lülitakse. Piklikaju närvikeskuste kaudu toimuvad sellised olulised reflektoorsed tegevused nagu imemine, neelamine, oksendamine, aevastus, köha.. Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt. Etendab olulist rolli nii vererõhu kui ka hingamise regulatsioonis. Siin asetsevad neuronid, mis on varajasteks lülineuroniteks maitse, kuulmise ja tasakaalu informatsiooni jaoks. Samuti on siin neuronid, mis kontrollivad kaela ja näo lihaseid. Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest,
õlavarreluust, mis oli vähemalt 30 000 aastat vana. 1996 tegi kindlaks, et neandertaallane on teine haru ja tal pole rolli inimese väljakujunemises. 2006 avastas, et Homo Sapiensi mehed käisid neandertaallannade juures suhteid loomas aga sealt ei arenenud midagi edasi. 2006 peeti Pääbot kümne kõige tähtsama teadlase hulka ja saja sajandi kõige tähtsaima teadlase hulka. Et taolisi (ülivanu) luid uurida, peab kõik olema ülisteriilne! Aevastus, üks higipiisk võib proovi reostada. Pääbo määras luid, mis olid leitud Kartaago lähedalt, lasteluud savipottides. Tundus, et kõik on steriilne (laborid, uurijad) aga tulemused näitasid, et kartaago elanikud tulnud Kagu-Aasiast (Vietnamist, Taist) ning tuli välja, et kummikindad olid pärit Taist, seega keegi vabrinkat vms oli kinnast puudutanud. Kromanjoonlane on väljakujunenud Aafrikas, seal elas ka kromanjoonlase esiema u 150 000 aastat tagasi
31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. Piklikaju läbivad alanevad ja ülenevad juhteteed, millest üks osa siin ümber lülitatakse. Piklikaju närvikeskuste kaudu reguleeritakse hingamisteede, südame ja veresoonkonna talitlust, siin paiknevad IX, X, XI ja XII peaajunärvi (keele-neelu-, uit-, lisa- ja keelelause närvi) tuumad. Piklikaju närvikeskuste kaudu toimuvad sellised olulised reflektoorsed tegevused nagu imemine, neelamine, oksendamine, aevastus, köha jt. Ajutüve keskosas asuvad hajutatult närvirakkude kogumid, mis on läbi põimunud mitmes suunas kulgevate väliselt võrgustikku moodustavate närvikiududega, sellest tulenebki retikulaarformatsiooni nimetus. Kõie üldisemalt võib eristada RF ülenevaid ja alanevaid mõjusid. RF ülenevad mõjud: *aferentsed teed toovad infot seljaajust, väikeaajust, taamusest, hüpotalamusest, basaalganglionistest, peaajukoorest ja meelesüsteemidest. *RF mõju on
Tsentraalsed kemoretseptorid paiknevad piklikasjus ja jälgivad prootonite tased seljaajuvedelikus. • venitusretseptoritelt ülemistes hingamisteedes. mehhanoretseptorid • Kaitsevad hingamisteid kahjustuste/ärrituste eest ning kopse ka ülemäärase venituse eest. Sissehingatud võõrosakesed ärritavad retseptoreid hingamisteede limaskestas ja tulemuseks on bronhide järsk kokkutõmme (köhimine, aevastus). • Kui hingamismaht ületab 1L piiri, siis saadavad venitusretseptorid uitnärvi kaudu pidurdusimpulsse sissehingamiskeskusele. Muude närvisüsteemi struktuuride mõju • Hirm ja erutus suurendavad hingamissagedust ja sügavust • Ajukoor - toimub tahtlik ventilatsiooni reguleerimine. nt rääkimisel, laulmisel. • Füüsilise pingutuse ajal saadetakse signaalid töötavate lihatse retseptoritelt orse hingamiskeskusesse. SEEDIMINE 23
orienteerumist. Eriti arenenud kaladel ja lindudel. Retikulospinaalkulgla- impulsid lähtuvad ajutüve retikulaarformatsioonist, modifitseerivad reflektoorseid ja vabatahtlikke liigutusi, kontrollivad hingamist, vereringet ja sensoorse süsteemi impulsside liikumist. 90) Pikliku aju talitlus (juhtefunktsioon ja elutähtsad refleksikeskused). Piklik aju paljude elutähtsate refleksikeskusteasukoht (imemis-, mälumis-, neelamis-, süljeoksendamis-, aevastus-, köha-, hingamis-, higistamis- ja vasomotoorne keskus) Närvisignaalide juhtimine seljaajust peaajju ja vastupidi Pikliku aju eemaldamine põhjustab looma surma 91) Väikeaju talitlus. Asendi ja liikumise kontroll. Väikeaju peamine ülesanne on lihaste toonuse säilitamine ja liigutuste koordineerimine lihastest, vestibulaaraparaadist, nägemiskeskusest tuleva info põhjal kavandatud ja tegelike liigutuste pidev võrdlemine ja korrigeerivate impulsside väljasaatmine
kemo-, termo-ja valusensorid. ·Mehhanosnsord: kopsudevenitus-, hingamislihaste propriosensorid ·Perifeersed kemosensorid, mis on tundlikud PCO2 ja vere pHmuutuste suhtes, asuvad karotiid-ja aordigloomustes. Tsentraalsed kemosensorid, mis reageerivad ajuvedeliku PCO2 ja pHmuutustele, asuvad piklikajus. ·Nina ja ülemiste hingamisteede limaskestadelt lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad sellised hingamise kaitserefleksid nagu köha ja aevastus. HAPPE-ALUSETASAKAAL Arteriaalne pH= 7,4 (kõigub 7,35- 7,45). pH kõikumine väljapoole 7-7,8 on eluohtlik. Ainevahtuses tekib märksa rohkem happelisi jääke kui aluselisi( ööpäevas ca 1,3 liiti konts HCl ekvivalentne kogus). Reguleeritakse Co2 eraldamisega kopsude kaudu ja neerudes H+ sekretsiooniga uriini. ALDOOS JA ALKALOOS ·Respiratoorne atsidoosraskendatud CO2 eraldamine kopsude kaudu (kopsupõletik, efüseem) ·Respiratoorenalkaloostekib kui hüperventileeridakopse
orienteerumist. Eriti arenenud kaladel ja lindudel. Retikulospinaalkulgla- impulsid lähtuvad ajutüve retikulaarformatsioonist, modifitseerivad reflektoorseid ja vabatahtlikke liigutusi, kontrollivad hingamist, vereringet ja sensoorse süsteemi impulsside liikumist. 90) Pikliku aju talitlus (juhtefunktsioon ja elutähtsad refleksikeskused). paljude elutähtsate refleksikeskusteasukoht (imemis-, mälumis-, neelamis-, süljeoksendamis-, aevastus-, köha-, hingamis-, higistamis- ja vasomotoorne keskus) Närvisignaalide juhtimine seljaajust peaajju ja vastupidi Pikliku aju eemaldamine põhjustab looma surma 91) Väikeaju talitlus. Asendi ja liikumise kontroll. peamine ülesanne on lihaste toonuse säilitamine ja liigutuste koordineerimine lihastest, vestibulaaraparaadist, nägemiskeskusest tuleva info põhjal kavandatud ja tegelike liigutuste pidev võrdlemine ja korrigeerivate impulsside väljasaatmine Väikeaju kõrvaldamisel
nad surnud oleksid.» «Vaene poiss, sa näed tõesti välja, nagu olejas sul raske öö seljataga, kuid siin on säng sinu jaoks pärast seda, kui sa söönud oled. Ei, nad ei ole surnud, poisu, meil on päris kahju sellest. Me teadsime sinu kirjelduse põhjal täpselt, kus me nad kätte saame» niisiis hiilisime kikivarvul edasi, kuni olime nendest umbes viieteistkümne jala kaugusel -- pime nagu keldris oli seal põõsaste vahel -- ja siis äkki tundsin, et mul tuleb aevastus. Häbematu halb õnn! Püüdsin seda küll tagasi hoida, kuid asjata -- see pidi tulema ja tüli! Olin kõige ees, püstol laskevalmis, ja kui need lurjused mu aevastuse peale kähinal teerajalt jooksu pistsid, hüüdsin: «Tuld, poisid!» ja tulistasin kähina suunas. Sama tegid poisid. Kuid nad lidusid juba, need kaabakad, ja meie neile järele läbi metsa. Arvan, me ei tabanud neid üldse. Nad lasksid kumbki ühe paugu, enne
,,Idioot! Teie ei oska matemaatikas kõrvagi liigutada. Puupea! Sel on pudrust ajud. Kalkuni aru, jumala eest, kalkuni aru! Matemaatiline kanapimedus! Oina pealuu! neegritega teid puksima saata, seal olete õigel kohal! Täielik oina otsaesine, ainult kuhu olete oma sarved pannud? Igavene rõngasnina, oleks kõrvad pisut pikemad. Teil on peaaju asemel surnud kala oimud. Konnapoeg, ainult saba puudub ja ujuda ei oska! Küll! Enneaegne vasikas, kärbse aevastus peaajus... Kõik läbi? Tähendab -- terve klass matemaatiline idioot! Ja ise tahate minu seltsimehed olla ning saada minu sõpradeks. Mis sõber võib olla inimene, kes on matemaatikas idioot? Ja mis seltsimees? Kas on ilma matemaatikata maailmas tõde? Kas on ilma tõeta ausust? Ilma aususeta otsekohesust? Kas mina räägiksin teiega nõnda, kui mina oleksin nagu teiegi matemaatiline idioot? Rääkis Kurlov teiega nõnda? Nimetas ta teid seaks, vasikaks või tainapeaks
annaabi.ee 
