Muteeruvad Väljaspool rakku esineb viiru viirusosakesena ehk viruoonina.Viirustel puuduvad elutunnused. II. Viiruse ehitus. III. 1.replikatsiooni geenid kindlustavad viiruse genoomi paljunemise 2.regulaator geenidmõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) 3.struktuur geenid kindlustavad viirusvalkude sünteesi IV. 1.jaotatakse nukleiinhappe alusel: · DNAviirused(herpes,adeno,papilloon jt ) · RNAvuursed(punetis,puukentsefaliit,lastehalvatus jt) DNA ja RNA viirused(HIV,Bhepatiit jt) V. 1.kinnitub fibrillidega rakumembraanile(viirusosake) 2.osake vabaneb ümbirsest ja lagundab rakumembraani. 3.viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku. 4.viirusosake vabaneb kapsiidist VI. Nakatumine : piisnakkusega(gripp),toiduga ja joogiga(Ahepatiit/kollatõbi),koevedelik (AIDS,B
Promootor DNA molekul Transleeritav piirkond 6. Matriitsreaktsioon on ühe biomolekuli monomeeride järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Matriitsreaktsioonid on replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. 7. Viirus koosneb nukleiinhappest ja valkudest. Pole rakulist ehitust! 8. HAIGUS VIIRUS PEAMINE LEVIMISVIIS Gripp Gripiviirus A,B,C Piisknakkus Hingamisteede põletikud Adeno- , rino-, korona-, piisknakkus paragripiviirused Soolestiku põletikud Entero-, rota-, kaliitsiviirused Saastunud vesi, toit Ajukelmepõletik Herpes Simplex viirus. Piisknakkus, saastunud vee, Tsütomegalo-, entero-, toiduga. Puukidega puukentsefaliidi viirused ülekantav
*kapsiid (valguline kate)-kaitseb genoomi *ümbris (pole kõikidel viirustel) koosneb valkudest, lipiididest, peremeesrakust. ülesandeks: kaitse, peremeesraku ära tundmine Genoomis olevate geenide ülesanded: *replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise *regulaatorgeenid: mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) *struktuurigeenid: kindlustavad viirusrakkude sünteesi Viirused jaotatakse: Nukleiinhappe alusel: *DNA viirused( herpes, adeno, papiloom) *RNA viirused(HIV, gripiviirus, punetised, lastehalvatus, puukentsefaliit) peremeesraku järgi: *taime-,looma-,putuka-,seene- jne viirused bakteriofaag-on viirus ,kes parasiteerib bakteritel Viiruste paljunemine: -ainult elusrakkudes!!!! -rakutuumas,tsütoplasmas 1.viirus kinnitub peremeesraku pinnale antiretseptoritega 2.viirusosake vabaneb ümbrisest või kapsiidist tsütoplasmas või rakutuumas 3.genoom on peremeesrakus vabanenud (1-3 raku nakatumine)
Rekombinantne DNA ei integreeru raku kromosoomi ja ei püsi seetõttu rakutuumas kaua. Seetõttu tuleb adenoviirus süsteemi puhul teraapiat korrata. Adenoviirusvektorite puhul on probleemiks mõne adenoviiruse geeni ekspressioon (kuigi väga madalal tasemel), mille tõttu kujuneb välja immuunvastus ja vastavad rakud hävitatakse. Sellest on püütud erinevatel viisidel üle saada vähendades vektori koostises olevate viirusvalkude hulka.(2) AAV süsteem (Adeno-Associated Viruses) Pisikesed mittepatogeensed üheahelalised inimese DNA viirused, mis integreeruvad kromosoom 19 spetsiifilisse saiti. Produktiivne infektsioon sõltub teise viiruse (nagu adenoviiruse) valkudest. Võivad anda püsiva ja pikaajalise geeniekspressiooni. Herpes simplex viiruse süsteem Kuigi nii adeno- kui retroviiruste sihtmärk rakkude spektrit saab muuta, infitseerivad mõned viirused loomulikul teel teatud kindalt rakutüüpi. HSV-1 infitseerib mittejagunevaid närvirakke
7. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 8. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi 10.Lüütiline elutsükkel- Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või
2-3 korda nädalas saadakse puuduva faktoriga (VIII või IX) ravi, mida regulaarselt tehes väheneb spontaansete verejooksude ja liigesekahjustuste risk Hemofiilia raskete vormide korral ja ka näiteks operatsioonide eelselt kasutatakse hüübimisfaktori manustamist profülaktiliselt, enne kui verejooks tekib Geeniteraapia 2011. aastal teatasid Briti ja Ameerika uurijate meeskond eduka ravi avastamisest B-hemofiilia vastu Uurijad sisestasid hüübimisfaktor IX geeni adeno- assotsieerunud viirus-8 vektorisse Muudetud viirus süstiti veeni Vältimaks keha kaitsereaktsiooni viirusevektori vastu, anti patsientidele steroide, et pärssida nende immuunvastust Alternatiivne meditsiin Hüpnoos Enesesisendus Maitsetaimed, mis tugevdavad veresooni ning aitavad veresoontel kontraheeruda Dieedid Ennetamine Hoidumine vere vedeldajate manustamisest (nt aspiriin) Ettevaatus vitamiinipreparaatidega, eriti K-vit Ei tohi teha i/m süsteid
Ümbris tavaliselt peremeesraku membraanist. BAKTERIOFAAGI EHITUS Viirus, mille peremeesrakuks on bakter. GEENIDE ÜLESANDED Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus VIIRUSTE ESINEMINE Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer) Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole!
Ümbris tavaliselt peremeesraku membraanist. BAKTERIOFAAGI EHITUS Viirus, mille peremeesrakuks on bakter. GEENIDE ÜLESANDED Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus VIIRUSTE ESINEMINE Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer) Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole!
14. Ümbrise, kapsiidi, genoomi ülesanded ümbris- peremeesraku membraanist kapsiid- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku genoom- säilitavad pärilikku infot 15. Kuidas klassifitseeritakse viiruseid nukleiinhappe alusel? DNA-viirused: herpes, papilloom. RNA-viirused: punetised, puukentsefaliit. DNA ja RNA viirused: HIV, B- hepatiit. 16. Nimeta RNA- ja DNA-viirusi RNA - punetised, lastehalvatus, puukentsefaliit) (hahaha sa oled retard) DNA- herpes,adeno, papilloom 18. Kirjelda viiruste lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit Lüütiline - 1. viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 2. Moodustavad uued viirusosakesed 3. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 4. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks 19. Nimeta viirushaigustesse nakatumisviise, too näiteid! Piiskankkusega- gripp, kontaktnakkus herpes, tuulerõuged. Toit/jook A hepatiit, rotaviirus. Koevedelik
· Neil puudub rakuline ehitus · Paljunevad nakatades elusorganismide rakke · Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. Viiruseid on leitud bakteritel, seentel, taimedel, loomadel ja inimestel Genoom nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: · DNA-viirused näiteks herpes, adeno, papilloom RNA-viirused - punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt Viiruste paljunemine · Väljaspool rakku on viirusosakesed ümbritsetud jäiga kapsiidiga. Seetõttu ei saa viirused kasvada suuremaks ja paljuneda jagunemise teel · Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes · Esmalt viirusosake seondub raku pinnale, seejärel siseneb rakku ja vabastab oma genoomi kapsiidist · Alles seejärel osutub võimalikuks viiruste genoomi paljunemine
Ümbris koosneb valkudest ja lipiididest -kapsiidist väljaspool - mõnedel viirustel - moodustunud peremeesrakku ümbritsevast membraanist, kuid sisaldab viirusele omaseid valke · Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevad valgu on - kaitseks - aitab peremeesrakule kinnituda - peremeesraku ümbriseid (membraani ja kesta) lagundada Viirused jaotatakse: 1) Nukleiinhappe alusel: *DNA viirused( herpes, adeno, papiloom) *RNA viirused(HIV, gripiviirus, punetised, lastehalvatus, puukentsefaliit) * DNA ja RNA viirused DNA-viirused RNA-viirused 1 DNA molekul- lineaarne, rõngakujuline 1 või mitu RNA molekuli 2) Peremeesraku järgi: *taime-,looma-,putuka-,seene- jne viirused Bakteriofaag- viirus, mille peremeesrakuks on bakter. 2. V I I R U S E G E N O OM: Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.
aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist. 14. Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: o Replikatsioonigeenid – kindlustavad viiruse genoomi paljunemise o Regulaatorgeenid – mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) o Struktuurgeenid – kindlustavad viirusvalkude sünteesi 15. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: o DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) o RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) o DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) o sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 16. Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile).
aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist. 14. Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: o Replikatsioonigeenid – kindlustavad viiruse genoomi paljunemise o Regulaatorgeenid – mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) o Struktuurgeenid – kindlustavad viirusvalkude sünteesi 15. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: o DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) o RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) o DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) o sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 16. Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile).
Kõigil bakteritel on omad bakteriofaagid. · · Bakteriofaagi osad päis, kaelus, saband, kinnitusplaat. Kõik osad koosnevad valkudest. Alusplaat koos 6 kinnitusniidiga. · Kõik bakteriofaagid on DNA-viirused, asuvad viiruses. · RNA-viirused : tubakamosaiigiviirus ja gripiviirus. · Mõnel viirusel on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakust kaasa toonud. · VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON - · Jagatakse nukleiinhappe alusel - · DNA viirused (herpes, adeno, papiloom jt) · RNA viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) · Retroviirused DNA ja RNA viirused, kes paljunevad pöördtrasnskriptsiooni abil · Sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid [satelliitviirused(ainult RNA-molekulid, põhjustavad taimhaigusi), viroidid, prionid(nakkuslikud valgumolekulid, loomsed viirused, inimene k.a)] · Satelliitviirus e virusoid · Viirus bioloogiline objekt · Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus
Hüpofüüsil eristatakse ees- ja tagasagarat ning vaheosa, kus produtesseritakse erinevaid hormoone. H ü p o f ü ü s i e e s s a g a r / adenohüpofüüs produtseerib: * Somatotroopne hormoon - somatotropiin STH , GH kasvuhormoon; tal on ka hüperglükeemiline toime (lagundab glükogeeni) * Türeotroopne hormoon türeotropiin TTH reguleerib kilpnäärme hormoodide produktsiooni * (Adeno-)Kortikotroopne hormoon (adeno)kortikotropiin ACTH stimuleerib glükokortikoidide teket *Gonadotroopsed hormoonid - follitropiin FSH - folliikuleid stimuleeriv hormoonsoodustab naise organismis folliikulite sünteesi, mehel tõstab spermatogeneesi aktiivsust - lutropiin LTH - luteiniseeriv hormoon - * Prolaktiin PRL või PROL * Türeotroopne hormoon türeotropiin - TSH
Sellekohaselt omandasid plasmiiditaolised DNA või RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku. Kolmanda hüpoteesi kohaselt on viirused arenenud prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv mRNA omandas võime replitseeruda ja laenas kapsiidivalkude geenid ja tekkiski primitiivne viirus. (Alamäe jt 2000: 22,23) Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel kolmeks: DNA-viirused (nt herpes, adeno, papilloom), RNA-viirused (nt punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus), DNA- ja RNA- viirused (nt HI, B-hepatiit) ja sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid). (Mäekask) Viiruse ehitus koosneb kolmest osast: genoom, kapsiid ja ümbris. Genoomis säilitavad nukleiinhapped pärilikku informatsiooni. Genoom koosneb replikatsioonigeenidest, struktuurigeenidest ja regulatsioonigeenidest. Need on vajalikud viiruse paljunemiseks.
Toidurasv muudab rooja pehmemaks · lapse menüüs võiks olla võimalikult väha peenleiba, saia, kondiitritooteid. Ei soovitata anda muna, mustikaid, maksa, kakaod, sokolaadi · potitreening olgu sõbralik ja rahulik · võimlemine, ujumine, kõhu masseerimine 24. Kõhulahtisusega laps tekkepõjused ja kulg · lastel erinevate haiguste puhul sümptom, enamasti infektsiooni poolt põjustatud seisund · tekitajaks sagedamini viirused- rota-, adeno-, astroviirus jt. · ägeda kõhulahtisuse korral on oluline osa vedeliku tasakaalu taastamisel ja säilitamisel ROTAVIIRUS · esineb epideemiatena talve- ja kevadkuudel · sagedamini 6- 24 kuu vanustel lastel · algus kõrge palaviku ja oksendamisega · esimestel haiguspäevadel lisandub veisine roe · suure vedelikukao tõttu dehüdratsiooni oht 25. Tervisliku toitumise põhiseisukohad
aluskoes piirdunud mädaseid infektsioone (furunkulid, karbunkulid, abstsessid), raskeid süvainfektsioone, nagu osteomüeliiti (luuüdipõletik), endokardiiti (südame kesta põletik). [4] ***Pseudomonas aeruginosa on tuntud oportunistlik patogeen. Tema vastupidavus desinfektantidele on suur, ta on oluline basseinivee hügieeni parameeter. 3. Basseinivesi ei tohi sisaldada parasiite ega nende mune, samuti Legionella spp, Mycobacterium spp, entero-,adeno-, herpesviirust, A-hepatiidi viirust ega muid patogeenseid mikroorganisme. 4.1. BASSEINIVEE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED NÄITAJAD Basseinivesi peab vastama järgmistele füüsikalis-keemilistele näitajatele: 1. Värvus mitte üle 15 värvuskraadi. Üks värvuskraad võrdub 0,1 mgPt/l. 2. Hägusus mitte üle 2NHÜ. 1 NHÜ vastab 0,58 mg kaoliini (SiO2) tekitatud hägusele ühes dm³ vees. 3. pH-arv 6,7-8,0 . 4. ammooniumiooni sisaldus (NH4) kuni 0,5 mg/l. 5
Kui organism on nakatunud korraga 2 eri tüüpi viirustega ja virioni satub vale genoomisegment > pandeemiad. Hobuste gripp – köhivad, palavik, nõre ninast. Veiste pneumoonia – shipping fever Rotaviiruse poolt põhjustatud, paljuneb soole eri osades. Rotaviirus, RNA viirus, siseneb soolde, kinnitub soolehatule, läheb tsütoplasmasse, kus paljuneb – lõppeb raku surmaga. Paljunemine toimub ka Peyeri naastus – lümfoidkoe naast, mis nekrotiseerub. Soolehatule kinnituvad: rota, adeno, corona, calici viirus Soolekrüptile – parvo Peyeri naastule – reo, toro. Shipping fever Shipping feverit saab käsitleda kui veiste pneumooniat, mis on on tulnud tugevast stressist, mis kaasneb veiste transportimisega. Shipping fever ehk veiste transpordi palavikku saab käsitleda kui respiratoorset haigust, mida põhjustavad Mannheimia haemolytica, Pasteurella multocida ja Histophilus somni. Transpordipalavikku on seostatud suuresti stressiga, mis muudab veiste immuunsuse peaaegu
Viiruste ehitus: Genoom nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris tavaliselt peremeesraku membraanist. Viiruste paljunemine: 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist Viiruste jagunemine: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) Bakterid on lagundajad, produtsendid, sümbiondid, patogeenid). Bakterid paljuvead pooldudes, sellele eelneb DNA replikatsioon ehk kahekordistumine. Bakterite kasutamine biotehnoloogias seisneb nt kääritamis või hapendamisprotsesside kasutamises ning ainete tootmises: antibiootikumid, vaktsiinid
Laste norskamise põhjuseid on kaks: hüpertroofiline adenoid või hüpertroofiline tonsilliit. Rohkematel põhjustel lapsed ei norska. Tuleks alati diferentsida ja välistada enne adenoid, kui hormoon eeldatava astma pärast peale panna! 27. Äge kõripõletik: põhjused ja kaebused Äge larüngiit: esineb tavaliselt koos üldise ülemiste hingamisteede infektsiooniga. Problemaatiline just neile inimestele, kes kasutavad oma häält professionaalselt. Tekitajateks tavaliselt adeno- ja gripiviirused, võib lisanduda bakteriaalne infektsioon. Kaebused: hääle kähedus, ebamugavustunne ja valu kõris. Võib esineda ka ärritusköha. Dgn: indirektne larüngoskoopia. Ravi: sümptomaatiline, hääle puhkamine. 28. Kõri hea- ja pahaloomulised kasvajad: klassifikatsioon Kõrivähk, klassifikatsioon: -supraglotiline -glotiline haarab häälepealu, kõige sagedasem -subglotiline harv
Laste norskamise põhjuseid on kaks: hüpertroofiline adenoid või hüpertroofiline tonsilliit. Rohkematel põhjustel lapsed ei norska. Tuleks alati diferentsida ja välistada enne adenoid, kui hormoon eeldatava astma pärast peale panna! 27. Äge kõripõletik: põhjused ja kaebused Äge larüngiit: esineb tavaliselt koos üldise ülemiste hingamisteede infektsiooniga. Problemaatiline just neile inimestele, kes kasutavad oma häält professionaalselt. Tekitajateks tavaliselt adeno- ja gripiviirused, võib lisanduda bakteriaalne infektsioon. Kaebused: hääle kähedus, ebamugavustunne ja valu kõris. Võib esineda ka ärritusköha. Dgn: indirektne larüngoskoopia. Ravi: sümptomaatiline, hääle puhkamine. 28. Kõri hea- ja pahaloomulised kasvajad: klassifikatsioon Kõrivähk, klassifikatsioon: -supraglotiline -glotiline haarab häälepealu, kõige sagedasem -subglotiline harv Sümptomid: sageli varane esmassümptom on hääle kähedus. Lisaks
haigused Lahendus: lapsel peavad olema kindlad söögikorrad, mitmekesine ja kiudineid sisaldav toitainetepäeva jooksul piisavalt jooma pudrule või köögiviljapüreele võib lisada 1tl võid või toiduõli võimlemine, ujumine, kõhu masseerimine 14. Kõhulahtisusega laps tekkepõhjused ja kulg Lastel erinevate haiguste puhul sümptom, enamasti infektsiooni poolt põhjustatud seisund. Tekitajaks sagedamini viirused- rota-, adeno-, astroviirus. Ägeda kõhulahtisuse korral on oluline osa vedeliku tasakaalu taastamisel ja säilitamisel. Rotaviirus algab kõrge palaviku ja oksendamisega. Esimestel haiguspäevadel lisandub vesine roe. Suure vedelikukao tõttu dehüdratsiooni oht. Sagedamini 6 -24 kuu vanustel lastel. Astroviirus põhjustab nii imikutel, lastel aga vahel ka täiskasvanutel gastroenteriiti. Nakkus levib fekaal-oraalsel teel. Põhilisteks haiguse
healoomulised 3. Lokaalne invasioon või metastaseerumine: healoomulised jäävad tekkekoha juurde. Halvaloomulised levivad, levivad erinevatesse organitesse: siirded e. metastaasid Pahaloomuliste kasvajate nimetused väljendavad kasvaja histogeneetilist päritolu; Mesenhümaalsed = sarkoomid; nimetus = koeliik + -sarkoom; N. liposarkoom, osteosarkoom, fibrosarkoom, kondrosarkoom; Epiteliaalsed = kartsinoomid; Nimetus = elund + epiteeli tüüp (adeno- või skvamoosne e. lamerakuline) + kartsinoom; N.: jämesoole adenokartsinoom; kopsu lamerakuline kartsinoom Vanus ja maliigsete kasvajate esinemissagedus Lastel: neuroblastoom, nefroblastoom (Wilms ´i tuumor), retinoblastoom, medulloblastoom; Noorukitel: pehmete kudede sarkoomid, testisevähk, lümfoblastsed lümfoomid; Vanemas eas: kartsinoomid, krooniline lümfoidne leukeemia Sugu ja maliigsete kasvajate esinemissagedus Meestel enam: kopsuvähki, söögitoruvähki;
esimesel poolel. Uteriinsete muutuste hulka kuuluvad mononukleaarsete rakkude akumulatsioon endometriumis, müo- ja endometria perivaskuliit. Plasmarakke ja lümfotsüüte leidub rohkesti pea- ja seljaajus. Loodetel tekivad veresoonte kahjustused, turse, hemorraagiad, mumifikatsioon, perivaskuliidid aju hall- ja valgeolluses. Histoloogilisel uurimisel on näha hulgaliselt nekroosikoldeid. Dif.diagnoos: Sigade katk, SRRS, sigade adeno-, entero- ja reoviirusinfektsioon, Aujeszky haigus, Sigade tsirkoviroos, Sigade Aafrika katk. Diagnoosimine: Laboratoorseteks uurimisteks saadetakse hukkunud. Viiruse isoleerimiseks nakatatakse sea embrüo neeru rakukultuuri (PK-15). Viirus identifitseeritakse immunofluorestsentsimeetodiga. Antikehade määramiseks ELISA, HAPR. EKP – epizootoloogiline uuring (kuidas loomad liikusid), kliiniline pilt, patoloogiline uuring (lahang).
• tuumasisesed inklusioonid on iseloomulikud DNA viirustele • tsütoplasmasisesed inklusioonid iseloomustavad RNA viirusi 77 Histoloogiline värvimine. Histoloogiline rakukultuuride värvimine võimaldab kahjustusi demonstreerida, kuid on suunava ja edasist tööd kergendava, mitte aga lõpliku diagnostilise väärtusega Hemaglutinatsioon. Hemaglutineerivate viiruste hulka kuuluvad entero-, gripi, paragripi, adeno-, mumpsi, reo-, punetiste, leetrite viirused. Erinevad viirused aglutineerivad erinevaid erütrotsüüte (inimese, kana, merisea, ahvi jne). Elektronmikroskoopia. Võimaldab otseselt vaadelda haigustekitajat, eristada sugukondi, näiteks poksviirusi herpesviirustest, kuid ei anna võimalusi tavalisel kujul eristada näiteks HSV-1 ja HSV-2. Molekulaarsed meetodid. Vaata eelmine praktikum. Immunoloogilised meetodid
annaabi.ee 
