oskusi, on konkreetse väljundiga ja tekitab sotsiaalse kaasatuse tunde. · Renzulli jagab õppetöö rikastamise mitmeks tasemeks: I. tasemel tutvustatakse uudseid valdkondi II. tasemel toimub õpe huvigruppides III. tasemel individualiseeritud õpe · Andekatele lastele antavad ülesanded peaksid hõlmama mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõudes üldistuste ja abstraktsioonide rakendamist uudsetes situatsioonides, analüüsi, sünteesi ja hindamist. · Pole olemas ühte näitajat või kindlat ajahetke andekuse määramiseks. · Õppetöö diferentseerimine ja individualiseerimine peab olema selgelt märgistatud ning tuginema lapse võimete ja isiksuse arvestamisele- vaid nii saame parimal viisil kaasa aidata andekate laste arengule. · TIMMS, PISA
,,Kes mõtleb abstraktselt?" Igaüks meist mõtleb aeg-ajalt abstraktselt, kuigi keegi seda ei tunnista, kuna abstraktset mõtlemist peetakse pinnapealseks ning lihtsaks. Hegel püüab näidata, et tegelikult pole midagi kergemat kui mõelda abstraktselt ning mida vähem haritud on inimene, seda rohkem kasutab ta just abstraktset mõtlemist. Tegelik raskus seisneb selles, et mõelda abstraktsioonide abil konkreetselt: abstraktne ja konkreetne mõtlemine ei välista teineteist, vaid tegemist on üksteise eri vormidega. · Selle asemel, et abstraktsuse mõistesse süveneda ja seda uurida, püüab inimene seda lihtsalt vältida või eirata. Seepärast polegi mõtet püüda inimesele abstraktse mõtlemise olemust seletada, kuna vajaduse korral saab inimene ise kõigest aru(s.t minu arust, et paljud inimesed ei püüagi abstraktsusest aru saada).
l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasutajaliideste programmeerimine (tugi on nõrk) l masingraafika 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (3) Miks tasub õppida LP? l Õpetab mõtlema probleemikeskselt ja esitama lahendusi abstraktsel kujul l Programmi põhifunktsioonid: l reaalse maailma probleemide abstraktne esitamine, l abstraktsioonide teisendamine ja sidumine omavahel l abstraktsioonide põhjal arvutamine/otsuste tegemine l Programeerimiskeel peab võimaldama l kirjeldada ja analüüsida abstraktsioone arvutile sobival kujul l Deklaratiivsed programmerimiskeeled sobivad l abstraktsete objektide ja nende seoste kirjeldamiseks l väldivad protseduurseid detaile 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (4)
Võrrelda ning vastandada kontseptuaalset ning realisatsiooni vaadet. Domeeni mudel on (hahahah hold on, dis gon be guud) inspiratsiooni allikas tarkvara objektide disainile <3. Kõige tähtsam artifact, mis luuakse Objekt-Orien. analüüsis (Kasutusjuhud on suht bae, aga need pole OO) reaalse maailma mõistete (kontseptuaalsete klasside, mitte tarkvara komponentide ja nende vastutuste) visuaalne ehitus. Visuaalne abstraktsioonide sõnastik. Sarnased mõisted: domeeni mudel, kontseptuaalne mudel, domeeni objektmudel, analüüsi objektmudel Domeenimudel vs andmemudel Domeeni mudel ei ole (otseselt) andmemudel või andmebaasiskeem. Domeeni mudel luuakse ärimodelleerimise distsiblinnis (ma tglt tean kuidas seda sõna õigesti kirjutada) Disaini distsipliinis võidakse doomeenimudeli alusel luua (insert picture of a buttered broomstick) Tarkvara objektmudel (tarkvara klassid,...) või/ning Andmebaasiskeem (andmetabelid)
õpetamisstiili. Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed Andekate laste arendamiseks ja nende motiveerimiseks on vaja leida sobivaid viise. Aktselereerimine on kõige tõhusam andekate arendamise moodus. Loomulik õppimine tekitab huvi, on loominguline, arendab mitmekülgseid oskusi, on konkreetse väljundiga ja tekitab sotsiaalse kaasatuse tunde. Andekatele lastele antavad ülesanded peaksid hõlmama mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõudes üldistuste ja abstraktsioonide rakendamist uudsetes situatsioonides, analüüsi, sünteesi ja hindamist. Õppetöö diferentseerimine ja individualiseerimine peab olema selgelt eesmärgistatud ning tuginema lapse võimete ja isiksuse arvestamisele – vaid nii saame parimal viisil kaasa aidata andekate laste arengule. Võistlused andeka lapse elus Võistlusmoment on laste ja täiskasvanute igapäevaellu sügavalt juurdunud, eriti Lääne kultuuriruumis, kus konkurents on peaaegu vältimatu
neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? Sõprussuhted Reflekside 75. Kas õpilasrühmituste ja sõpruskonade tekkimine ja toimingute olemasolu klassis tuleb üldjuhul kasuks õppetööle või kujundite takistab seda? abstraktsioonide Kasuks klassil on olemas sotsiaalne struktuur 63. Kumb vastus on õige? Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamine ühes või teises eluvaldkonnas 76. Nimetage põhilised õpilaste vahetut elukeskkonda kujundavad tegurid peale perekonna ja kaaslastega suhete
ülemaailmseks. Selle populaarsus on nii suur, et kõik poliitikud ja huvigrupid püüavad oma ideoloogia seostada demokraatiaga, sest poliitikud saavad ühiskonnas läbi lüüa või tähelepanu keskmesse tõusta vaid rahva toetusel. Demokraatiat tõlgendab ja mõistab aga iga inimene ning poliitik eri moodi ning vastavalt ka suhtub erinevalt kõigesse, mida selle sõnaga tähistatakse. Selline ebamäärane ettekujutus ja mitmetähenduslikkus kehtib abstraktsioonide puhul, millele ühiskonnas pole võimalik vastavusse seada konkreetset käega katsutavat, silmaga nähtavat, kõrvaga kuuldavat või muul moel üheselt tajutavat. (Demokraatia, 2004) 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID Ülevaade demokraatia erinevatest liikidest. 1.1 Liberaaldemokraatia Liberaalne demokraatia taotleb indiviidi õigusi ja vabadust ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele
kuidas saavutada eesmärke - kõik need tegurid on konstruktivismis täiesti erinevad. Kuid ka konstruktivismi siseselt rõhutavad erinevad autorid ning teoreetikud selle erinevaid komponente. · Konstruktivismi keskmes on tema õppimise käsitlus. Von Glasersfeld väidab, et "õppimine ei ole stiimul-reaktsiooni nähtus. See nõuab eneseregulatsiooni ja mõistestruktuuride ehitamist läbi reflekside ja abstraktsioonide". · Konstruktivistlik õppimisteooria võimaldab õppijail eelnevatele teadmistele ja mõistetele tuginedes konstrueerida uued teadmised ja mõisted. Õpilased on vastandatud reaalse elu probleemidega. Probleemide lahendamine julgustab õpilasi uurima võimalusi, välja mõtlema alternatiivseid lahendusi, tegema koostööd teiste õpilastega, välja pakkuma ideid ja hüpoteese ning lõpuks välja pakkuma parima lahenduse, mille nad tuletasid (Nowakowsky, 1998).
Toimingud: · · ülesande selgitamine · · hüpoteeside otsimine · · hüpoteeside valik Toimingutsükli eriosad kasutavad Tote-skeemi põhimõtet. 19. Toimingutsükli juurde kuuluvad strateegiad Üldised, ülesande selgitamiseks, lahenduste otsinguks ja lahenduse väljavalimiseks strateegiad Üldised: rõhuasetud varasematel staadiumitel; omaduste varane paikapanek; pendeldada terviku ja osade vahel; pendeldada abstraktsioonide ja konkretiseeringute vahel. Strateegiad ülesande selgitamiseks: formuleerida osaülesanded ja neid samm-sammult kas järjestikku või paralleelselt töödelda; esmalt kõige tähtsam; esmalt kõige prakilisem. Strateegiad lahenduste otsinguks: tuleb lähtuda olemasolevast, tuntust; eelnevalt lõplikuni (iteratsioon); esmalt kõige otsustavam. Strateegiad lahenduse väljavalimiseks: esmalt eelvalik, seejärel lõplik valik; esmalt orienteeruv
lugemise ja kirjutamisega. · kerge vaimse alaarenguga isikute tõhusal abistamisel õppimises võib täheldada nende võimete tunduvat arengut ja puudulikkuse kompenseerumist. Enamus neist on potentsiaalselt võimelised · praktiliseks tööks, nagu poolkvalifitseeritud või kvalifikatsioonita käsitsitöö. · teataval kergel määral olev alaareng ei kujuta endast probleemi sotsiokulturaalses kontekstis lihtsate abstraktsioonide tegemisel. Kui kaasneb ka märgatav emotsionaalne ja sotsiaalne ebaküpsus võivad nad mitte toime tulla · nõudmistega, mida esitab abielu, · laste kasvatamine, · võivad avalduda raskused kultuuritraditsioonide järgimisel." http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/70vaimne_alaareng.htm Lähtuvalt sellest on lihtsustatud õppe sihiseaded järgmined: "1.1 Lihtsustatud õppe põhiülesanne on suunata kerge intellektipuudega õpilase
Tööd arhitektuuri alal on otstarbekas alustada, kui nõuete väljatöötamisest on täidetud ligikaudu 80%. Sellel etapil peab selgelt sõnastama ka tarkvarastruktuuri kujundamise üldised eesmärgid, näiteks kuivõrd peab arendatav tarkvara olema modifitseeritav. Lisaks on sageli otstarbekas vaadelda ka arhitektuuri teatud vaateid, mis hõlmavad vaid arhitektuuri teatud elemente. Vaateid võib kujutada näiteks disaini-faasis koostatud UML- mudelite teatud abstraktsioonide või osahulkade abil. Kõige sagedamini vaadeldakse järgmiseid vaateid (vt. Näiteks http://www.rational.com/media/whitepapers/Pbk4p1.pdf): · Disaini vaade (loogiline vaade), mis kirjeldab disaini mudeli arhitektuurselt olulisi struktuure ja funktsioone. Lähtutakse eelkõige kasutajast. · Protsessi vaade, mis kirjeldab ülejäänud kolme vaate vahelisi seoseid. Aluseks on mittefunktsionaalsed nõuded (jõudlus, tarkvara integreeritus, veakindlus jne),
Hüpotees on teaduslik, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse, muutujate seoste kohta; mudelist tuletatud tingimuslik (kui...siis...) väide. Põhjuslik e kasuaalne seos, väljendatakse seosena C viib E-le: C=>E (C - ld. causalis < causa põhjuslik, põhjus), ( E ld. effectus tagajärg, mõju. Efekt, toime) Majandusteooria on majandustegelikkuse ühe või teise osa kohta omandatud üldistatud teadmiste süsteem, abstraktsioonide kogum, mis kirjeldab, seletab ja ennustab majanduse või selle osade toimimist (funktsioneerimist). Majanduslik mõtlemine kannab endas taotlust ja oskust näha ning mõista majanduselu nähtuste varjatud seoseid, samuti nende seoste kujunemise põhjuslikke ahelaid, et sellisel alusel leida probleemidele optimaalseid e antud oludes parimaid võimalikke lahendeid. Marginaalanalüüs- e piirväärtusanalüüs uuritakse, kui palju vaadeldava teguri
kasum. Kapitalism peaks seega ajama vajadused loomulikkuse olukorrast/loodusest välja kultuuri osaks ja neid rikastama. Kuid see nii ei lähe - ainuke tõeline vajadus on raha. Vajadused ei ole enam eesmärk omaette vaid vajadused on ettevõtja tööriistad uue raha tegemiseks Marxi ja teiste kirjutistes on tarbijat võrreldud vahest liiga tugevalt romantilise mittevõõrandunud inimesega. Marxi jaoks on tarbija täiesti võõrandunud ja täiesti abstraktsioonide poolt juhitud. Vanasti oli ikka parem - inimesed tootsid enda jaoks, ilma turu vahenduseta, olid meistrid oma alal. Veidi ülepingutatud? Sest lõppeks nägi ka Marx ette, et eesmärgiks on asjade tootmine oma vajaduste rahuldamiseks, kogu maailma kasutamine loovalt. 8. Millisena näevad tarbijat ja tarbimisühiskonda Frankfurti koolkond? Mis probleeme tõstatab sellest tulenevalt Herbert Marcuse?
tajumisele loomulikust eetikast. Romantikud nägid sisemist eetikat kaasasündinud nähtusena. Ainuke võim inimese üle on looduse seadused. Inimese tragöödia selles, et ta läheb vastuollu loodusseadustega - loodusseadused on samasugune abstraktsioon. Need looduse seadused on mingisugune asi, mida ei seletata lahti - see asi on meelega mõista. Hölderlin oli selline luuletaja ja mõtleja, kes surus sisemiste abstraktsioonide peale. Oluline ei ole mitte vastuseis inimese ja inimese vahel, vaid vastuseis inimese ja looduse vahel. Hilisemas loomingus sotsiaalühiskondlik mastaap - tal suur nõrkus ka nimede vastu - hilisemates töödes omandab see kosmilise mastaabi. Hölderini luuleteoste objektiks on loodus (laias mõttes), sellesse põimuvad kunst ja ajalugu. Tema vaated kõigile asjadele on avarad. Näeb inimese mina hästi laia ja vabana - pole deklaratiivne vabaduse
Miinused: - Ähmasus põhimõistete defineerimisel – teooriaid ja seletusi on raske eristada üldistest taustateadmistest. Milles seisneb prototüüpsuse efekt? Konkreetse juhu tüüpilisust hinnatakse selle alusel kui suur on ta perekondlik sarnasus. Kuidas jaotuvad mõisted baastasandi, suborineeriva tasandi ja superordineeriva tasandi mõisteteks? Mõisted jaotuvad nendesse tasemetesse ehk mõistete hierarhiasse erinevate abstraktsioonide tasemete kaudu: - Baastasand – asjad mis esinevad reaalses elus, mille on tajutud ühised omadused ja funktsioon nt tool - Superordinaarne – üldmõiste, hõlmab erinevaid objekte nt mööbel - Subordinaarne – spetsiifiline asi nt tugitool Mõistete kujunemine Kust pärinevad esimesed mõisted? Mida rõhutab semantiliste tunnuste teooria, mida funktsionaalse sarnasuse teooria ning mida prototüübiteooria?
inimkonna suurte eesmärkide vabaduse ja hea valitsemise - suhtes asjakohane. Nendele suurtele eesmärkidele lähenemine suudab tõsta kõiki inimesi välja oma õnnetutest egodest. Poliitikafilosoofia on see filosoofia haru, mis on kõige lähemal inimlikule elule, täisväärtuslikule mitte-filosoofilisele elule. Poliitikafilosoofia ,,elab" elus eneses, või vähemalt selle lähedal, erinevalt teoreetilisest filosoofiast, mis tunneb ennast kodus abstraktsioonide hõredas atmosfääris. Poliitikafilosoofia on tarkuseotsing saamaks tundma nii poliitiliste asjade loomust kui ka head poliitilist korraldust. Muidugi on poliitikafilosoofiat määratletud ka teisiti . Näiteks 20. sajandi poliitikafilosoofia keskseid suurkujusid Hannah Arendt (1906-75) on kirjutanud: ,,Poliitika raison d` etre (olemasolu õigustus ÜK) on vabadus ja selle kogemusväljaks on tegutsemine".
Loogikuna soovis Hilbert nagu logitsistidki formaliseerida matemaatika alused range aksiomaatikana, millest saaks siis tuletada kõik matemaatikateoreemid. Erinevalt logitsistidest väitis Hilbert, et matemaatilise mõtlemise objektideks on formaliseerimisel kasutatud sümboolika ja formaalselt esitatud väited ise, mitte aga selle sümboolika ``ettekujutatav'' matemaatiline sisu, ja kuna matemaatika ei ole looduslik objekt, siis ei saa matemaatikast mõelda teisiti, kui abstraktsioonide ehk sümbolite süsteemist. Sajandialguse kriisi matemaatika aluste osas, sh paradoksite teket lõpmatuse mõiste käsitamisel, püüdis Hilbert lahendada järgmisel viisil: 1. Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. 2. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust ØA. Selle nn
(sünni, abielu, surmaga seotud). 5 18-19. saj saksa filosoofid tundsid elavat huvi inimkonna ajaloo vastu ja selle vastu kuidas inimene on arenenud maailma eri piirkondades. Ja sealjuures ei tuntud huvi muidugi mitte inimbioloogia vastu, vaid selle vastu, millised on olnud eri rahvaste kombed, uskumused, kunsti ja käsitööoskused. Varane kultuurifilosoofia algab eeskätt saksa valgustusfilosoofigega Hegeli, Herderi jt-ga. Saksa filosoofiale oli omane üldistuste ja abstraktsioonide tegemine, kui räägiti kultuurist. Põhjust selleks andis ka see ajalooliskultuuriline asjaolu, et saksa kultuur oli Saksamaa eri piirkondades märksa homogeensem kui prantsuse v inglise kultuur samal ajal. Viimastes oli teravam vastandus suurte linnade ja maapiirkondade vahel. Samuti ei saa unustada, et Inglismaa ja Prantsusmaa puhul oli tegemist suurte koloniaalmaadega. Siit kultuuriline mitmekesisus ja teisalt teatav resistantsus allutatute kultuurimõjude vastu. (Vrdl tänapäeval!)
Keskkonna saastatus. 3. Intelligentsustestide standardiseerimine. Flynn´i effect (keskmine IQ suureneb 3punkti 10aastaga). Otsustas kontrollida vanade intelligentsustestide peal seda, milline vaimne võimekus praegu on. Kui teha tolleaegseid teste praeguse põlvkonnaga, siis kõik on geniaalsed. Põlvkonnad, mis on kasvanud peale, on sotsialiseeritud keskkonnas, kus infotöötlus on kasvanud ja inimesed arenevad suunas, mis eeldab abstraktsioonide ... kasvamist. Iga aastaga suureneb rahvuslik keskmine 3punkti võrra. Vaimse võimekuse põlvkonniti kasvav trend. Lineaarne. 4. Individuaalne variatiivsus: Isiksus ja vaimsed võimed. VAIMSETE VÕIMETE MUDELID PSÜHHOMEETRILISED MUDELID: Mõõtmine. Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid. Probleem: mentaalsed protsessid. KOMPUTATSIOONILISED MUDELID: Algoritm. Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus.
BELINSKI: Ma ei taha mäletada sinu kõrki eneseuhkust, sinu omakasupüüdlikkust, kõhkluste puudumist... löömamehelikkust, teiste kulul elamist, sinu enesekindlust õpetajana ja oma pimestatud õdede suunajana, kelle ainsaks filosoofiaks on "Mihhail ütleb"... MIHHAIL: Ah nii! BELINSKI: ...ja üle kõige sinu pidevat põgenemist abstraktsioonide ja fantaasia maailma, mis ei lase sul märgata, et filosoofi elu on aristokraatlik asi, mis on saanud võimalikuks tänu Premuhhino viiesaja pärisorja higile, kellel millegipärast ei ole 86 õnnestunud saavutada ühinemist Absoluudiga. MIHHAIL: Ah nii! Ma ei mäleta, et sa oleksid midagi sellist
isoleeritud ette-lubatud hetkede tarbimiseni. Võõrandumine ja romantism Marxi ja tema järgijate käsitluses on võimalus inimese aregnuks lõppenud. Nad võivad olla rikkad või vaesed, kuid võime maailma muuta on muutunud võimeks osta, samal ajal kui vajadused on muutunud kasumisoovi tööriistaks. Marxi ja teiste kirjutistes on tarbijat võrreldud vahest liiga tugevalt romantilise mittevõõrandunud inimesega. Marxi jaoks on tarbija täiesti võõrandunud ja täiesti abstraktsioonide poolt juhitud. Vanasti oli ikka parem - inimesed tootsid enda jaoks, ilma turu vahenduseta, olid meistrid oma alal. Veidi ülepingutatud? Sest lõppeks nägi ka Marx ette, et eesmärgiks on asjade tootmine oma vajaduste rahuldamiseks, kogu maailma kasutamine loovalt. c. Ratsionaliseerumine ja asjastumine Peale Marxi on enamus Lääne tarbimiskultuuri teooriast, eriti selle vasut suunatud kriitikast rääkinud minigl moel tarbekaupade fetisist. 1
uurimistöö tegemisega). Renzulli ja tema kolleegid on välja töötanud ka üha täieneva virtuaalse õppematerjalide keskkonna, mille maht ja materjalide mitmekesisus on erakordselt muljetavaldav. Andekatele lastele Andekate laste puhul on tähtis, et neile pakutavad ülesanded hõlmak- antavad ülesanded sid mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõuaksid üldistuste ja abstraktsioonide peaksid hõlmama rakendamist uudsetes situatsioonides (rakendamine), analüüsi, sünteesi ja mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõudes hindamist (kriitiline mõtlemine). Kognitiivsete taksonoomiate kohta võib üldistuste ja abstrakt- lisaks lugeda E. Krulli “Koolipsühholoogia käsiraamatust” (vt lisas toodud sioonide rakendamist soovitatav kirjandus). Oluline on ka laste loova, divergentse mõtlemise uudsetes situatsiooni-
annaabi.ee 
