lapsendamissuhtes olevad inimesed, isikud kellest vähemalt üks on juba abielus, samasoolised. Seadus:Perekonnaseadus Paragrahv: 2, 3, 4, 10 s) Millal ja kui kaua võib lahutatud abikaasa pärast lahutust teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist? Kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. Vanuse või terviseseisundi tõttu võib teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist nõuda ka juhul, kui terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas ajaks, millal lõppes õigus saada teiselt 4 lahutatud abikaasalt ülalpidamist muul seaduses sätestatud alusel. Käesoleva
(Sotsiaalministeerium, 2015) Koduhooldusteenus on üks nõutavamaid ja kasutatavamaid teenuseid eakate hulgas uuringu ,,Eakad 2012" kohaselt, 8% küsitletud ekatest oli kasutanud seda teenust viimase 12 kuu jooksul (Turu-uuringute AS, 2012). Kodustes toimingutes (toiduvalmistamine, telefoni kasutamine, poeskäimine, pesupesemine, kergema ja raskema majapidamistöö tegemine ning rahaasjade korraldamine) on vanemaealiste abivajadus suurem kui muudes tegevustes: üle 50 aastastest meestest vajab abi 11% ja naistest ligikaudu 19%. Kõige rohkem vajatakse abi ühekordse raskema majapidamistöö tegemisel. Ühes vanusega suureneb pidevalt abivajadus kodutoimingutes. Vajadus abi järele on 8084-aastaste meeste hulgas peaaegu 39%-l, samaealiste abivajavate naiste osatähtsus ületab 53%. Iseseisvalt ei tule majapidamises vajalike töödega toime peaaegu pooled 8084-aastastest inimestest. Koduhooldusel olevad
Kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. § 73. Lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus muudel juhtudel (1) Kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. Vanuse või terviseseisundi tõttu võib teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist nõuda ka juhul, kui vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas ajaks, millal lõppes õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist muul seaduses sätestatud alusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülalpidamist antakse ülalpidamist saama õigustatud
probleemid mõjutavad ka kogu ühiskonna arengut. Eakate peamisteks sotsiaalseteks probleemideks võib pidada majanduslikku toimetulekuga soenduvaid probleeme, kõrvalabi vajadust, isolatsiooni, üksindust, kahjulikku elustiili. Antud töös käsitletakse tervishoiu ja hoolekandega, töötamise ja toimetulekuga, hariduse, kultuuri ja spordiga seonduvaid probleeme. 1. TERVISHOID JA HOOLEKANNE Vanuse kasvades suurenevad tihti ka haiguste sagedus ning seega suureneb ka abivajadus, eriti järsult pärast 85-ndat eluaastat. Abivajadus on meeste ja naiste hulgas ligikaudu ühesugune, samuti nii Tallinna, muude linnade kui ka maakohtades elavatel vanuritel. Põhiliselt pöördutakse abi saamiseks pereliikmete, sugulaste ja tuttavate poole. Üllatavalt sageli pöörduvad eakad abi saamiseks ka meditsiinitöötajate poole, sotsiaaltöötajate poole pöördutakse harva. Põetusabi ajutine vajadus ei ole otseses sõltuvuses vanusest, kuid vanusega suureneb
i. Reegel: eneseülalpidamine ii. Erand: perekonnaliikmel õigus nõuda ülalpidamist: 1. abielulises kooselus PKS § 16 lg 1-2 2. lahuselu korral PKS § 16 lg 3, kontrollida abivajadust ja lahuselu põhjustamist (II lause) 3. pärast lahutamist PKS § 72-73, kontrollida aluste olemasolu (lapse hooldamisest, tervisest või vanusest tingitud abivajadus) 2. Kooselu jätkamise ja eluaseme kasutamise nõue a. Kas saab nõuda, et abikaasa jätkaks kooselu? i. PKS § 15 lg 1 ja lg 3 kooselu ei saa nõuda, saab nõuda lahutust b. Kas saab nõuda, et abikaasa laseks oma eluruumis elada? i. Reegel: omanikul õigus vallata, kasutada, käsutada, välja nõuda (AÕS § 68 lg 1, § 80) ii. Abikaasadele kohalduv erand: 1
lapse ülapidamiskohustus lapse vanavanematele. Vanavanemad, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast, kui lapselapsel ei ole vanemaid. Teine variant on ka täisealine õde või vend, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist venda või õde, kui neil ei ole vanemaid või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Õiguslikud alused elatise väljamõistmiseks on sarnased, õigustatud isiku abivajadus ja/või töövõimetus, ning kohustatud isiku rahaline olukord, mis võimaldab abi osutada. Isiklikust vaatenurgast pean siiski kõige olulisemaks, et lapsed saaksid elada oma vanematega koos täpselt nii kaua kui vaja. Nii paljudes muudes maailma riikides tehakse lapsi ainult sellepärast, et riigi käest toetusi saada. Kuid ega ka Eesti selles suhtes väga erand pole. Vanasti olid lapsed rõõmu valmistajad, tänapäeval leidub mitmeid perekondi, kus kasvab
1. Abivajavast lapsest teatamine Abivajavast lapsest teavitamine Info tuleb koolist (99%), tähelepanelikud inimesed helistavad (97%), info tuleb lasteaiast (90%), info tuleb politseist (89%), …, lapsevanem teavitab (52%), laps ise teavitab (30%) Iga inimese kohustus on lastekaitse seadusest tulenevalt abivajavast lapsest teatada Varajase märkamise ja võrgustikutöö olulisus! Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu. Lapse abivajadus võib tuleneda tema võimalikust väärkohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskustest jne. Teatada: kov, lastekaitsetöötaja/sotsiaaltöötaja Igal inimesel on kohustus abivajavast lapsest teatada! Lapse abi ja kaitseta jäämise eest vastutab igaüks, kes märkab lapse abivajadust, aga ei anna sellest teada. Rohkem teavet võimalikust abi- ja kaitsevajadusest on loomulikult lastega iga
18-aastased on koolikohustuse mittetäitmise tõttu komisjoni sattunud põhjusel, et probleemi ei jõutud käsitleda tema koolikohustuslikus eas. Paljud noored, kes on suunatud komisjoni koolikohustuse mittetäitmise tõttu, lükkavad komisjoni tulemist edasi (hoiavad kõrvale), et koolikohustuslikust east välja jõuda. Väga suureks ohumärgiks on see, et juba 911-aastased lapsed satuvad koolikohustuse mittetäitmise pärast alaealiste komisjoni. Ilmselgelt on sel juhul lapse abivajadus väga suur pere ei suuda tagada lapse koolikohustuse täitmist, olgu põhjuseks siis vanemate alkoholism, vaimse tervise probleem, kaugel või kaua töötamine või muud psühhosotsiaalsed tegurid. Nii noored lapsed vajavad probleemides ilmselgelt ümbritsevate täiskasvanute abi ja tuge. Igal juhul on koolikohustuse mittetäitmine kindlaks ohumärgiks, et noore inimese elus on midagi korrast ära. Sealjuures jääb küsimus: kes, millal ja kuidas peab sellele probleemile
õigus nõuda Matilt ülalpidamiskohustuse täitmist. Teiseks variandiks on see, et antud juhul kohustatud pooleks on Mati ehk lahus elav vanem ning õigustatud pooleks on Kristofer, kes on Malle ja Mati ühiseks lapseks. Hüpotees(1): Malle saab esitada hagi Mati vastu elatise saamiseks PKS § 16 lg 3 alusel. PKS § 16 lg 3 järgi lahus elava abikaasa ülalpidamisnõude eeldusteks on: ❏ Kehtiv abielu; ❏ Abikaasad elavad alaliselt lahus; ❏ Õigustatud abikaasa abivajadus; ❏ Õigustatud abikaasa pole lahuselu ise oma käitumisega põhjustanud. PKS § 16 lg 3 eelduste kontroll: ❏ Esmalt tuleb kontrollida, kas Malle ja Mati abielu on kehtiv. Kaasuse tekstis on selgelt kirjas, et nende abielu oli sõlmitud 2002. aastal ning pole siiamaani lahutatud. Seega, esimene eeldus on täidetud. ❏ Järgnevalt, tuleb vaadata, kas abikaasad elavad alaliselt lahus või mitte. Lähtudes antud
arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.Vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Ülalpidamisnõude piiramine: kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, see ei kohaldu vanema kohustusele oma alaealist last ülal pidada. Eeldused: l) abivajadus on tekkinud õigustatud isiku enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu; 3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes. Asenduskohustus- kui sugulane on ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda
Rootsis. Nikolaus Metslovi kontaktid Eesti Punase Risti paguluses viibiva juhtkonnaga viisid Eesti Ühisabi loomiseni.Eesti Ühisabi Rootsis esimehed ja aseesimehed läbi aegade olid: Boris Voogas, Johannes Nyman, Richard Koolmeister, Endel Rumma, Eldur Velliste. Sihtasutus Eesti Ühisabi ülesandeks on osutada kõike võimalikku abi okupatsoonivõimude poolt vangistatud, sundasustatud ja küüditatud kaasmaalastele ning nende perekonnaliikmetele, sõjainvaliididele ja teistele, kellede abivajadus on tingitud Eesti valitsevast okupatsioonist. Samuti toetada eesti noorte tegevust, kelle sihiks on rahvuslik töö ja kasvatus, ning üldse korraldada abistamistegevust. Ühing Eesti Ühisabi Rootsis, kes töötab Punase Risti põhimõttel, annab abi päritoluga rahvuskaaslastele ja organisatsioonidele nii Eestis kui Rootsis. Ühingu Eesti Ühisabi Rootsis tegevuse võib jagadakolmeks: 1.Pakkide vahendamine alates 1955.aastast kuni augustini1984, mis saatjal kadus vimalus tasuda tollimaks 2
vanemaga perekondades suuremas vaesusriskis, seega on teenistusülesannete täitmisel kaitseväelase hukkumise korral riigi ülesanne toetada allesjäänud vanema ja laste hakkamasaamist. Toitjakaotuspensioni suurendamine võimaldab hoida ära hukkunu perekonna toimetulekuraskustesse sattumise. Sissetulek peab ühtlasi olema selline, et inimesel on võimalik sellest inimväärikalt ära elada. Iga pereliikme raskelt vigastada saamine, sellest tulenev suurem abivajadus ja sissetulekute vähenemine mõjutab kogu pere hakkamasaamist. Tegemist on traditsioonilise sotsiaalse riski olukorraga. Tööelus täies mahus osalemise võimatus võib kaasa tuua selle, et püsivalt töövõimetu isik ei pruugi olla võimeline tagama sissetulekut, mis kataks isiku enda ja pere kulutused. Vigastatule vähemalt samaväärse sissetuleku säilitamine aitab hoida kogu pere materiaalselt olukorda heal ning inimväärikal tasemel.
Õnnetuse korral tuleb hakkata tegutsema enne ki elukutselised abistajad kohale jõuavad. Iga kodanik peab tundma tegutsemispõhimõtteid, mis on vajalikud kannatanu tõhusaks abistamiseks õnnetuskohal. Üldised tegutsemispõhimõtted on samad, olgu siis tegemist üksik- või suurõnnetusega. TEGUTSEMISE ALUSTAMINE JA TEGUTSEMISJÄRJEKORD 4 HINDA OLUKORDA - tee selgeks, mis on juhtunud ja selgita välja abivajate arv ning abivajadus. Selgita välja milliseid abivahendeid on võimalik kasutada ning täpsusta, kui palju on aega ja millised on abistamistingimused. Tee kindlaks, kust ja kuidas saada lisaabi. PÄÄSTA - lähene ohtlikule kohale, seadmata ohtu oma ega teiste elu ja tervist. Päästa kõigepealt need, kelle elu on ohus. Toimeta kannatanu lähemasse ohutusse kohta. VÄLDI LISAÕNNETUSI - selgita välja lisaõnnetuse oht ning hoiata ka teisi.
· inimesed saavutavad oma elus kindlustunde adapteerumise kaudu, seda mõjutab ettekujutus iseendast ja tajumisest ja see aitab valise maailmaga toime tulla INIMESE MINAL on kolm tegevust välisilmaga tegelemisel: · adapteerumine: välismaailmale reageerimine meie mina arvestades ja seega silmas pidades meie eesmärke ja püüdlusi; · stabiliseerimine: meie süsteemi tasakaalus hoidmine uute sündmustega tegelemisel ja muutustes, selleks kompromissid surve -abivajadus · eesmärkide seadmine: st muutuste poole püüdlemine vastavuses seesmiste eesmärkidega Käitumist mõjutava STIIMULI tajumine inimese poolt sõltub: · kui selgelt ta eristub teistest ümbritsevatest stiimulitest · kui sarnased ja lähedased on selle elemindid üksteisele ehk stiimuli kompaktsusest, terviklikkusest, homogeensusest · kui pidev ja ühtlane see on ehk tema pidevusest (nii ajalises kui tugevuse mõttes)
kõrges vanuses. Erinevate uuringute andmetel liigub 85 a. inimestest ilma abita väljas veel 60 a. 90% vanuri toimetuleku võime sõltub tema füüsilisest ja psüühilisest seisundist ning elukeskkonnast. Paljude vanurite elu raskendab tundemeelte langus. Üle poolte 70 a. meestest on raskusi arusaamisest rühmasisesest jutust. Kahe inimese vahelist kõnet kuuldakse selgemini. Naistel esineb kuulmislangust palju vähem. Nägemishäired sagenevad alates 75 80 elueast. VÄLISE ABIVAJADUS Vanemad inimesed vajavad abistamist eelkõige liikumisraskuste ja tunnetuslike häirete tõttu. Enam kui neljandik üle 75 a. inimestest vajab abi väljas poolt oma kodu ning selliste abivajadus tõuseb järsult vanemates vanusegruppides. Üle 75 a. kodus elavatest vanuritest on mõnes põhitoimetuses abi tarvis igal kümnendal. Samal ajal tuleb märkida, et osa kõige enam abivajajatest vanuritest on hooldusel ja ravil haiglas. RAVIVAJADUS
mõtlemine) ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteelu haired; nõrk motivatsioon; motoorika mahajäämus. AEV LASTE ÕPETAMISE JA ABISTAMISVÕTETE SÜSTEEM 1. koostegevus (lapse käte juhtimine), 2. osutava viipe kasutamine, 3. täiskasvanu tegevuse jäljendamine, 4. näidise kasutamine, 5. sõnalise kirjelduse või korralduse kasutamine. Lapse iseseisvus peab järjest suurenema ning abivajadus vähenema. VARAJANE MÄRKAMINE JA TEATAMINE 1. Mida varasemas eas lapse probleeme ja iseärasusi märgata ning nendega tegeleda, seda paremad on selle lapse jaoks tulevikuväljavaated. 2. Ka näiliselt hoolimatud vanemad soovivad tavaliselt oma lastele head, kuid nad ei oska lapse emotsionaalseid vajadusi rahuldada - positiivse toetuse korral on nad enamasti võimelised muutuma. 3
perekonnaliikmed ei suuda oma varalise seisundi tõttu seda ise teha. Tasulise sotsiaalteenuse korral võib aga olla tegemist olukorraga, kus kohalik omavalitsus täidab abivajava isiku ülalpidamiseks kohustatud isiku kohustust, mistõttu võib ka kohalikul omavalitsusel tekkida käsundita asjaajamisest tulenev kulutuste hüvitamise nõue abivajava isiku ülalpidamiskohustuslase vastu. Perekonnaliikme abivajadus: Isiklike õiguste ja huvide kaitse Ülalpidamine Eestkoste Vara valitsemine Varaliste huvide kaitse 52 ÜLALPIDAMISKOHUSTUS Ülalpidamisnõue annab isikule õiguse nõuda vahendeid eluvajaduste katteks osaliselt või täielikult teiselt isikult. Eneseülalpidamise põhimõte: Iga isik muretseb ise vajalikud vahendid oma vajaduste rahuldamiseks.
11.Lahutatud abikaasa ülalpidamine. Kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. Ülalpidamise suurus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud abikaasa tavapärasest eluvajadusest lähtudes ning arvestades ka abikaasade varalist seisundit ja elutingimusi abielu ajal. Kui kohustatud pool ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt õigustatud isiku nõudel välja elatise.
jõuab info abivajavast lapsest. On küll tehtud eraldi kokkuleppeid ja strateegiaid, kuidas nimetatud olukordades käituda, kuid tegelikkuses on probleemiks juhiste olemasolu väärkoheldud lapsest teavitamise ja tema abistamise kohta nii asutusesiseselt, kohaliku omavalitsuse kui ka riiklikul tasandil. Näiteks loetleb kehtiv LKS küll mitmesugused asutused, kuhu tuleb teatada, kui on selgunud lapse abivajadus, kuid ei reguleerita abistavate organite omavahelist infovahetust ning puuduvad ka sätted organisatsioonide omavahelise koostöö kohta lapse abistamisel (Soo jt 2009). LKSis on toodud, et lastekaitse korraldusel lähtutakse põhimõttest, et laste kaitse tagatakse riiklike, omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. Riiklikku lastekaitsetööd koordineerib sotsiaalministeerium, omavalitsuses toimub lapse kaitse ja abi korraldamine ning järelevalve kohaliku
680 1 2 3 Joonis 50.1. Sündmuskoha struktuurid (1- avariis osalenud buss; 2-ohtlikke veoseid vedav tsistern; 3-sõiduauto). Terminoloogia Õnnetus – ettekavatsematu, lühiajaline, ruumiliselt ja ajaliselt ettenägematu sündmus, mis kahjustab inimesi, keskkonda või/ja vara Suurõnnetus – õnnetus, mille tagajärjel abivajadus ületab parajasti olemasolevaid võimalusi ning inimeste päästmiseks ja normaalseks peetava elutaseme säilitamiseks on vaja kasutusele võtta erakorralised abinõud. Eristatakse inimtekkelisi (man-made) õnnetusi (massiivsed liiklusõnnetused, lennuki allakukkumine, hoone kokkuvarisemine, paanika) ja looduse tekitatud (nature-made) õnnetusi (maavärin, orkaan, üleujutus). Üha enam levivad terroristide poolt
annaabi.ee 
